Haiguste märksõnad

Kõhuhaigused

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitavat haigust on nimetatud: kõhuhaigus, kõhuhäire, kõhukorratus, kõhukolisemine, kõhupõletik jms., välja arvatud juhud, kus on selged viited mõnele konkreetsele haigusele. Samuti on siia alla liigitatud sooletehaigused, sooltekatarr, sooltepõletik ja teised sarnased nimetused.

Kõhuhaiguseks nimetati praktiliselt kõiki kõhupiirkonnaga seotud või seal avalduvaid haigusi.

Tegu võib olla eeskätt seedehäiretega (kõige suurema tõenäosusega), kõhulahtisusega (akuutse või kroonilisega), kõhukinnisusega, kõrvetustega, toidumürgitusega, oksendamise ja iiveldusega, raskest tööst tingitud või muidu kõhuvaluga. Samas võib olla tegu ka sooleparasiitidega või bakteriaalse infektsiooniga; raseduse varajase staadiumiga, menstruatsioonivaludega või kasvajaga.
"Kõhuhaigused: Kõhuvalu. Kõhulahtisus. Kõhukinnisus. Kõhuussid. Koolera. Kõrvetus (Põletus). Söögiisu puudus. Oksendamine. Jm. ERA II 134, 436/7 (24) < Saarde - J. P. Sõggel (1936/37).
Kui kõhus verd tuleb ja lahti on kõhu haigus - - E 56656 (9) < Tallinna - L. Berg (1962)

Vaata ka: kõhukinnisus, kõhulahtisus, kõhupuhitus, kõhuussid, kõhuvalu, maksahaigused, menstruatsioonihäired, neeru- ja põiehaigused, paeluss, venitus, voolmed.

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

Vilbaste, TN 2, 623/4 (4) < Mihkli khk., Veltsa v., Emma k. (1934)
Kadaka valminud marju tarvitakse arstirohuna. Marjad tulevad kuivatada ja siis neid süüa kõhu-, põie-, neeru- ja maksahaiguse vastu. Neid korjatakse sügisel.

H, Mapp, 951 (3) < Läti (elukoht Venemaal) (1901)
Kõhu- ja rinnahaiguse vastu võta viinaga mädarõika juurikaid sisse.

Vilbaste, TN 7, 636 (3) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Arnikaõied tarvitati kõhupõletiku vastu.

RKM II 366, 355 (9) < Tartu l. (1983)
Kõhuhaiguste puhul raviti vanasti mustasõstra lehtedest valmistatud teega, köömneteega, petersellilehtedest valmistatud joogiga.

H II 11, 31 (4) < Rakvere khk., Kohala v. (1889) Sisestanud USN, kontrollis Eva-Kait Kärblane 2006
Soo-ingveri juuri kuivatakse ja liutatakse viina sees. See viin peab siis kõhu- ja pistihaiguste vastu aitama.

H II 11, 31 (6) < Rakvere khk., Kohala v. (1889)
Koirohtu liutatakse ka viina sees, mida siis kõhuvalu ja ka muu seesthaiguse vastu sisse võetakse.

H I 6, 11 (32) < Tartu (1894)
Sõrarohi, seaväädid (Triticum repens). Juuri pruugitakse kõhu- ja kopsuhaiguste vastu, tee viisi.

H I 6, 11 (25) < Tartu (1894)
Mustikad, veskemarjad (Vaccinium myrtillus), kolera ja pikaliste kõhuhaiguste vastu.

H I 6, 10 (13) < Tartu (1894)
Ubalehed, kolmleht (Menyanthes trifoliata). Nende lehtede teed juuakse kõhuhaiguse, palaviku ja rinna- ja kopsutõbede vastu (Otepää kihelk).

H I 6, 10 (15) < Tartu (1894)
Luhamõõk, valumõõk, kalmus (Calamus aromaticus). Pruugitakse inimestele ja elajatele, juured pulbreks tehtult ja tee viisi kõhuhaiguse vastu ja söögiisu äratamiseks.

H I 6, 9 (5) < Tartu (1894)
Nõmme kaetiseroht, rabanduseroht, punahein (Thymus serpyllum). Kõhuhaiguste vastu.

E 39598 (1) < Haljala khk., Vihula v., Metsiku k. (1899)
Kõhuhaiguse vastu, kui kõht lahti oli.
Koirohu õileid pudeli sisse ja viina peale, siis on kõhurohi valmis, sest üks klonks sisse võtta. Seda rohto oli alati pudelitäis hoios.

E 39598 (2) < Haljala khk., Vihula v., Metsiku k. (1899)
Sügise kui leppaurvad küpsed olid, siis korjata, peeneks hõeruda, pudeli sisse ja viina peale. Jälle kõhurohi valmis.

E 39598 (3a) < Haljala khk., Vihula v., Metsiku k. (1899)
Metsa all kasvasid ühed mustad marjakobarad nii kui viinamarjakobarad, aga kangest kibedad, rohi ise kasvas umbes paar jalga pikk, marjakobarad paar tolli pikkad, neid hüüti siin, rabadusemarjad. Neid korjati ja kuivatati, pihutäis pudelise ja viina peale, jälle kõhurohi valmis.

E 39598 (3b) < Haljala khk., Vihula v., Metsiku k. (1899)
Kadakamarju pruugiti ka kõhu- ja köharohuks.

E 39601 (17) < Haljala khk., Vihula v., Metsiku k. (1899)
Kõht haige, ränga tööga venimise viga, selle vastu korjatakse suvel tetremadala juuri, pannakse pudelisse ja viina peale, saab ligund, rohi valmis. Tedremadalad kasvavad kõva heinamaal, 3-6 tolli pikk.

E 39601 (21) < Haljala khk., Vihula v., Metsiku k. (1899)
Viinalilled kasvavad kõva heinamaal 1-1½ jalga pikk, kollase õiega. Neid õisi korjatakse, pannakse pudelisse viina hulka. Rinna- ja kõhuhaiguse vastu.

E 48937 (2) < Torma khk., Avinurme (1913)
Kõhuparandajad rohud on kalmusejuured kuivatatult peeneks hõõruda ja süüa, võib ka suhkruga segamine, kui muidu viha on. Ka puusüsi süüa parandab kõhtu.

E 49743/4 < Võnnu khk., Kurista (1915)
Aga ütte kallist palsamit tetas niidade: Võtta kevadi neid noori kõivulehti, mis kutsutase hiirekõrva, pane neid ütte kruusi või pudeli sisse, kalda õige kanget viina pääle, pane korgi ja vaiguga kinni, pane päiva vasta ehk ütte lämmade paika, et ta tõmbab. Siis on üts kallis palsam, kellega võid henda kõtto, silma, leigatu vai raiotu haavu parandada.

E 49755 < Võnnu khk., Kurista (1915)
Need hainad, mes kutsutaks naistepunad, on kange kõtutõbe rohud, mis juunikuust kuni augustikuuni tuleb korjata. Häälmed ja need veiksed ladvalehed, korjata. Ja apsisina viina sees leutada 2 ehk 3 nädal. Siis sest viinast sisse võtta kange kõtutõbe ajal 3 kord päivas 1 söögilusikatäis korraga.

E 49742 < Võnnu khk., Kurista (1915)
Alandi (alangi) või ülekäija või Baldriani juured, viina sisen leotada - on hää rohi kõtuvalule, kui rinde alt valutab.

EKS c, 62 (3b) < Äksi khk. (1891)
[Rosaceae]
Geum urbanum.
Laste kõhurohi. Lehed ja juured ummukses keeta ja seda vett lapsele lahtise kõhu vastu anda.

ERM 154, 71 (41) < Kodavere khk., Alatskivi v., vaestemaja (1920)
Sõnajalajuure tee ka kõhurohi.

ERM 17, 7 (18) < Põlva khk., Mammaste k. (1920)
Angerpist. Varte ja õite tee (3 korda päevas juua) aitab naiste valgevoo vastu, on ka hää kõhurohi.

ERM 150, 203 (18) < Kursi khk., Puurmani v. (1920-1921)
Kõhuhaiguse parandab kõige mõnusamini mustikamarjatee, mustikad, kui neid päikesevarjus kuivataks. Kui aga mustikamarju saadaval pole, siis mustikate varsi ja juuri päikesevarjus kuivatada ehk köetud ahjus pikkamisi. Toobi veele peab umbes 1 supilusikatäis marju lisama.

ERM 151, 97 (3) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lalli k. (1920)
Kõhukattar. Kalmusejuured koorida, kuivatada ja teeks keeta. Iga päev üks teeklaas ära juua.

ERA II 27, 435 (26) < Nissi khk., Sooniste v., Lepaste k., Põlde s. < Kullamaa khk., Maidla k. (1930)
Reinvarred on kõhurohud.

RKM II 169, 399 (508a) < Sangaste khk. (1963)
Kuulus ravitaim takjas.
Lehtede tee ajab higistama, kusele, ravib kõhupuhutust, kõhupõlendikku, kõhu paiseid.

ERA II 27, 585 (15) < Nissi khk., Varbola v., Rahula k., Tammiku t. (1930)
Kõhuhaiguse vasta koirohi, kibuvits.

ERA II 30, 116 (7) < Torma khk., Lohusuu v., Saare k., Joosepi t. < Torma khk., Avinurme as. (1930)
Kalmujuured on haiguse vasta. Kõhuhaiguse vasta on kõige rohkem. Viina sies hoitasse. Ka tuhast tehasse ja antasse viega sisse.

ERA II 55, 551 (59) < Ridala khk., Võnnu v., Kabrametsa k., Kõmmu t. < Ridala khk., Asuküla v., Suure-Ahli k. (1932)
Pihelgamarjadega arstivad kõhuhaigust.

ERA II 62, 177 (4) < Lääne-Nigula khk., Taebla v., Kirimäe k., Soone s. (1933)
Arnikad on kõhuhaiguse ja jooksvahaiguse vasta.

ERA II 79, 243 (4: 1) < Vigala khk. (1934)
Kameliteed juua: kui kõht rikis on.

RKM II 451, 394 (3) < Laiuse khk., Küüravälja k. < Laiuse khk., Lõpe k. (Saare Juhan), 82 a. (1992)
Tedremaran on kõhurohi, leotati vee sees.

ERA II 125, 219 (49) < Jõhvi khk., Illuka v., Edivere k., Otsa t. < Iisaku khk. (1936)
Tedremarana juurikaid peetasse viina sees, need teevad kõhu tervest.

ERA II 158, 183/4 (77) < Jämaja khk., Torgu v., Laadla k., Saueaugu t. (1937)
Hobuseoblikad on kõhurohud; neist tehakse koolera-tilgad.

ERA II 158, 184 (78) < Jämaja khk., Torgu v., Laadla k., Saueaugu t. (1937)
Koirohi on kõhurohi; vanad inimesed suitsetasid ja matsid riiete ala, kui külmetand olid.

ERA II 167, 179 (36) < Ambla khk., Ambla v., Jootma < Järva-Madise khk. (1937)
Lepaurvad - vedelikku tarvitada kõhuhaiguse vastu, kui kõht ei pea.

ERA II 193, 489 (27.13) < Põltsamaa khk., Vana-Põltsamaa v., Mõhkküla as. (1938)
Taevaredeli (hanijalg - Potentilla anserina L.) keedist sisse võtta [kõhuhäirete vastu].

ERM 17, 1 (1a) < Põlva khk., Mammaste k. (1920)
Kolmekorralised rohud.
Korjatakse ühes õitega. Keedist (üks peotäis toobitäie vee pääle) pruugitakse 1 tassi kuni 1/2 toobi kaupa enne söömist hommikul (1 kord päevas). Rohi aitab kõllatõbe (peaasjalikult) ja igasuguse kõhuhaiguse vastu.

ERA II 193, 489 (27.12) < Põltsamaa khk., Vana-Põltsamaa v., Mõhkküla as. (1938)
[Kõhuhäirete vastu] süüa mustikaid värskelt, supina või närida kuivatatult.

ERA II 199, 487 (32) < Koeru khk., Rakke al. < Koeru khk., Liigvalla m. (s. Gleis), s. 1869 (1938). Kulka stipendium 1793/00-7L. O. Looritsa Endis-Eesti elu-olu II Kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Eva-Kait Kärblane 2007
Kui kõht oli haige, siis tehti koirohuteed.

ERA II 199, 490 (47) < Koeru khk., Rakke al. < Koeru khk., Liigvalla m. (s. Gleis), s. 1869 (1938). Kulka stipendium 1793/00-7L. O. Looritsa Endis-Eesti elu-olu II Kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Eva-Kait Kärblane 2007
Tedremadara juuri liutati viina sees ja anti sisse kõhuhaiguse korral.

ERA II 201, 41 (20) < Saaremaa (1880ndad)
Köhuhaigus.
Veta veega katla tahma sisse ehk lapsele rõõsa piimaga kivisütt ehk keeda kadakamarjad ja joo seda vett.

ERA II 201, 40 (14) < Saaremaa (1880ndad)
Köhuhaiguse vastu.
Veta mustad lepaurvad, kuivata ära ja tõuka peeneks ja pane viina peale, vett sisse, see aitab (ka kadakamarjad on head).

ERA II 203, 390 (20b) < Otepää khk., Vastse-Otepää v. (1938)
Ka tarvitavad kõhuhaiged (kel seedimine korratu) kuivatatud ja pulbriks hõõrutud kalmusejuuri, mida tarvitatakse pulbrina.

ERA II 203, 417 (2a) < Otepää khk., Vastse-Otepää v. (1938)
Kadakamarjad.
Kadakamarju tarvitatakse tees keetes, teena juues kõhuhaiguste vastu. Samuti ka ainetevahetuse haiguste korral, näit. neeruhaiguste korral. Sel korral pidavat kadakamarjad aitama kehategevust elustava toimega. Kui tarvitatakse ohtralt, võivad tuua kasu asemel kahju. Marjade puudumisel võidakse tee keetmiseks tarvitada ka noori kadakaoksi.

ERA II 203, 419 (18) < Otepää khk., Vastse-Otepää v. (1938)
Pärnaõied.
Pärnaõisi tarvitatakse teena keedetuna joomiseks köha ja ka kõhuhaiguste korral. Teed juuakse kuumalt arstimise otstarbel higistama ajamiseks.

ERA II 203, 420 (22) < Otepää khk., Vastse-Otepää v. (1938)
Tammekoor.
Tammekoort tarvitatakse pulbriks hõõrutult, kuid ka teena. Mõlemal kujul võetuna mõjub ta seedeelundile kinnitavalt. Tarvitatakse seepärast kõhuhaiguste korral.

ERA II 199, 486 < Koeru khk., Rakke al. < Koeru khk., Liigvalla mõis (s. Gleis), s. 1869 (1938)
Tamm oli juba rohkem tuntud ja sellest tehti niisamuti pärgasi ja krantsisi. Tamme koored on arstirohuks kõhuhaiguse vastu. Lapsed mängisid türudega.

ERA II 254, 400/1 (18/9) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Hirmuste k. (1939)
Lapse riidid tohtind mette tuules kuivatada, see tegi lapse kõhu lahti. Siis toodi tuulepesasid kase otsast, keedeti sene vett ja anti lapsele sisse ja pesti last senega, siis kõht sai terveks.

RKM II 451, 394 (6) < Laiuse khk., Küüravälja k. < Laiuse khk., Lõpe k. (Saare Juhan), 82 a. (1992)
Koirohi on ka kõhurohi.

ERA II 292, 436 (87) < Tallinn l. (1941)
Koirohuteed anti kõhuhaigele ja pesti haigeid silmi.

ERA II 295, 41 (10) < Tõstamaa khk., Seliste v. (1941)
Koirohtu söödi kõhuhaiguse vasta.

ERA II 166, 174 (22) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Tarakuse k. < Iisaku khk. < Maarja-Magdaleena khk. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Tammekoorega kõhuhaigust arstida.

ERA II 199, 488 (35) < Koeru khk., Rakke al. < Koeru khk., Liigvalla mõis (s. Gleis), s. 1869 (1938)
Mürkhein või mürk kasvas vees. Siis inimesed kartsid, et kui seda sisse antakse, siis kohe suri. Mürgil olid all nagu sibulad, neid hõeruti peeneks ja pandi kookide sisse ja siis neid kooke anti paar tükki sisse ja siis suri kohe. Nii tapeti inimesi ja koera-kassisi. Kui kõht oli haige, siis tehti väga lahja tee ja anti sellest mõni tilk sisse, - old kangesti hia rohi. Ühed mehed old ka haiged ja võtt mürgitilkasi sisse; old kange ja mõlemad old hommikuks sirged. Mürkheinast muud ei tarvitatud.

ERA II 285, 30 (22)b < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. (1940)
Tamme koort keedetakse kõhuhaiguse puhul (kõht lahti), juuakse tammekoore vett. Seesama on ka naistehaiguse vastu, kuuvere vaigistamiseks.

ERA II 30, 116 (7) < Torma khk., Lohusuu v., Saare k., Joosepi t. < Torma khk., Avinurme as. (1930)
Kalmujuured on haiguse vasta. Kõhuhaiguse vasta on kõige rohkem. Viina sies hoitasse. Ka tuhast tehasse ja antasse viega sisse.

RKM II 14, 43 (87)a < Jõhvi khk., Jõhvi v., Raudvere k. (1947)
Kõhuhaiguse vastu on koirohu tii, lööb lahti.

RKM II 14, 43 (87)b < Jõhvi khk., Jõhvi v., Raudvere k. (1947)
Mis ikka päris täitsa kõhuhaigus, verine kõhuhaigus, sis on umuritii. Ta on paks ja punane kui kiib, paelu ei tohi võtta, üks supilusika täis vaevalt.

RKM II 22, 182 (28) < Torma khk., Lohusuu k. (1949) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Obuoblikad keeda ära, kõige suurem rohi kõhuhaigusele, kui lahti on.

RKM II 34, 43 (10) < Keila khk. (1943)
Kõhuhaiguse vastu sai lepakoort näritud.

RKM II 53, 285 (6) < Sangaste khk. "Stalin" kolh. (1956) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2005, redigeeris Tuul Sarv 2008
Kõhurohuks oli kalmusejuur, palderjanijuur, ubaheinajuur, maarjasõnajala juur ja hiirekõrva juured. Neid korjatakse kõiki enne jaanipäeva. Kuivatatakse vilun. Siis jahvatatakse kohvimasinast läbi. See pulber segatakse söögisoodaga läbi ja pannakse purgi sisse. Kui kõht hakkab valutama, siis see pulber teeb terveks.

RKM II 59, 587 (34a)2 < Setumaa, Lõkova k. (1956)
Toomõmarju ka arvatas kõturohost.

RKM II 59, 587 (34a)1 < Setumaa, Lõkova k. (1956)
Muskamarju söövä õks naistõrahva ja latsõ kõtuhaigustõ aigu. Suvõl nimelt kuivati mustkit kõturohost. Keedetült om ka mustka hüä kõturoho.

RKM II 90, 162 (25a) < Märjamaa khk. (1959)
Raudrohi oli vanal ajal mitme haiguse vastu hea, rohtu korjati, kui ta õitses, kuivatati ära, siis oli haiguste ajal võtta. Raudrohutee oli kõhuhaiguse vastu hea.

RKM II 98, 341 < Põltsamaa khk., Priisle k. (1960)
Kõhu korrashoiuks joodi lagritsaleotise vett, söödi sibulat võileivaga - mis pidi ka söögiisu andma. Tarvitati ka apteegist ostetud „kõhuvalutilkasid“.

RKM II 111, 103 (338) < Muhu khk., Oina k. (1961)
Piparmünt on üks universaalne asi, see on nii kõhuhaiguste kui hambavalu korral hea.

RKM II 108, 353 (84) < Halliste khk., Vana-Kariste k. (1961)
Suurejõel kasutatakse vormiõie teed, kõhuvalude-seedehäirete ja valgevooluste rohuna. Vorm - angervaks Abja - Vana-Karistes angerbüst.

RKM II 106, 146 (54) < Jõhvi khk., Kohtla k. (1960)
Reinvarre vett juadi kõhuhaigusega.

RKM II 106, 145 (49) < Jõhvi khk., Kohtla k. (1960)
Tammekuare vett tehti kaa kõhuhaigusega.

RKM II 106, 143 (31) < Jõhvi khk., Kohtla k. (1960)
Kaiptusrohu tied ja koirohu tied juadi kõhuaigusega.

RKM II 135, 184 (5) < Hargla khk. (1962)
Kõhurohuks joodi kadakamarjateed, tammekooreteed, kalmusejuureteed, pälünäteed.

RKM II 195, 349 (42a) < Kose khk., Alavere v., Palu k., Kõrgemäe t. (1965)
Raudrohu tee pidi kõhuhaiguse vastu hea olema.

RKM II 208, 148 (53) < Põlva khk., Eoste k., Plaki Ala t. (1966)
Kalmusõjuuri mõni vei, et kui är kuias, pulbris hõõru' kõhurohus.

RKM II 208, 149 (57) < Põlva khk., Eoste k., Plaki Ala t. (1966)
Palderjanijuuri kuivatõti, pandi viina sisse. Ol'l kõturohi.

RKM II 227, 85 (12) < Otepää khk., Vidriku as. (1967)
Maranijuure ja palderjanijuure pandas viina sisse. Toda võeti, too olligi kõturohi.

RKM II 261, 196 (52b) < Kadrina khk., Ojaveski k., Preediku t. (s. Orro), s. 1900 (1969)
Kui lastel kõht haige oli, sai kummelitied anda.

RKM II 234, 351 (fi) < Tallinn < Kose khk. (1967)
Kummel oli väikeste laste kõhurohi.

RKM II 254, 402 (11a) < Haljala khk., Ama k. (1969)
Kumel, see harilik põldkumel, see korraldas kõhtu.

RKM II 254, 414 (35) < Haljala khk., Viitna k. (1969)
Koirohi - temast on abi kõhurikete puhul, annab söögiisu ja kosutab verd ka.

RKM II 254, 442 (14) < Haljala khk., Natturi k. (1969)
Kui kõhud korrast ära, siis anti kummeliteed.

RKM II 254, 447 (36) < Haljala khk., Natturi k. (1969)
Tedremadara juuri paneme viina sisse, kui kõht haige.

RKM II 254, 453 (7) < Laiuse khk., Sadala v., Reasalu k. (1969)
Reinvarred. Teed kõhuhäda vasta, kui valutas või oli lahti.

RKM II 260, 177 (31) < Ludza maakond, Vitebski kubermang, Suure-Tsäpsi k. (s. German), s. 1895 (1967)
Taim „paluna“ (vene полынь, koirohi) tarvitati reuma, kõhuhaiguse vastu.

RKM II 262, 193 (74) < Haljala khk., Vergi k. (1969)
Tedremadala juured viina sees - kõhuhaiguse vastu.

RKM II 269, 259/60 (6a) < Rõngu khk., Elva l. < Nõo khk., Meeri v. (1969)
Kõhuhaiguse ravi.
Kõhuhaigusevalu vastu kalmus. Aialilled on ka, aga need on jõekalmukad. Neil on must juur, see pantakse viina sisse ja juuakse.

RKM II 308, 235 (1) < Valga l. (1973)
Aaloe on meil kodus. Siis kel kõht haige, siis närime lehetükki ja korras jälle.

RKM II 308, 235 (3) < Valga l. (1973)
Aloemahla panin - peab üle kolme aastane aloe olema, sama palju mett ja konjakit. Terve aloe panin, sain pool liitrit ja üks klaasitäis. Laagerdada lasta ja võtta kõhuhaiguse vastu.

RKM II 329, 168 (3) < Rõuge khk., Koke-Jüri k. < Rõuge khk., Rebase k. (1977)
Kõturohi om kõourva ja viin pääle, tuu om väga hää rohi, ku kõtt haigõ om.

RKM II 336, 480 (25) < Väike-Maarja khk., Vao k. (1979)
Naistepuna on mul korjatud kõhuhaiguse vastu, teed teha. Praegu ta õitseb.

RKM II 329, 370 < Rõuge khk., Leoski k. (1977)
Koirohi - pälümer - kõhurohi.

RKM II 331, 254 (57)a < Väike-Maarja khk., Avispea k. (1978)
Pohlavarre teed kasutati kõhuhaiguste vastu, reinvarred - kõhulahtisuse vastu, kuivatatud mustikad - kõhutõbe vastu /---/.

RKM II 349, 28/9 (2) < Lüganuse khk., Ojamaa k. < Jõhvi khk., Rajaküla k. (1980)
Heinputke juurikas on ka haige kõhu rohust. Selle juurikast tehasse tied. Misike sie kikkaputk on, seda mina ei tiagi.

RKM II 349, 29 (3) < Lüganuse khk., Ojamaa k. < Jõhvi khk., Rajaküla k. (1980)
Kasepungad jälle haigele kõhule ja siedimisele hiad.

RKM II 349, 28 (1) < Lüganuse khk., Ojamaa k. < Jõhvi khk., Rajaküla k. (1980)
Neie tielehe marjadega (seemnetega) minu isa kõht sai tervest. Kõht oli ninda hull haige, ei võind kedagi süüa. Kietasime neist marjadest nii kanget tied, kui seisas, läks paksust nigu sült. Seda võttas sisse mitu päeva, paranes ja hakkas süöma.

RKM II 355, 442 (90) < Põltsamaa khk., Umbusi k., Surva t. (1981)
Toomingamarjad korjati valminud peast ja kuivatati tee jaoks. Joodi kõhuhaiguste puhul, kui valud sees olid.

RKM II 355, 562 (44) < Põltsamaa khk. (s. Luukas), 79 a. (1981)
Kui lapsel oli kõht haige, tuli anda mustikaid. Kõhulahtisuse puhul keedeti mustikasuppi või võis suvisel ajal süüa mustikamarju. Kui muud polnud, aitas ka mustikavarre tee.

RKM II 356, 377 (157) < Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Umbusi k. (1981)
Aaloe tükeldada ja meega segatult hoida kuu aega pimedas, seda segu sisse võtta näiteks kaksteistsõrmiku haiguse raviks.

RKM II 356, 544 (43) < Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Umbusi k., Kooli t. (s. Jürgens), 79 a. (1981)
Kõhu- ja neeruhaiguste puhul tuli juua raudrohu teed. Üldse raviteesid soovitati juua kas vihalt või meega, mis andis ka ravimile väärtust juurde. Lastele vihalt naljalt ei antud, lisati ikka mett või suhkrut juurde.

RKM II 368, 324 (26e) < Maarja-Magdaleena khk., Hundi k. (1983)
tammekoored - kõhu jaoks;

RKM II 363, 228 (26) < Rõngu khk., Palu k. < Maarja-Magdaleena khk., Elistvere k. (1982)
Kõhuhaiguste vastu on koirohu tee. See on väga hea võtta.

RKM II 372, 290 (3) < Tartu l. (1984)
Kasekoore tee kõhule ja vähja vastu.

RKM II 372, 291 (15) < Tartu l. (1984)
Kõhuhäirete vastu linaseemne keedis (lastele suhkruga nagu kissell).

RKM II 381, 293 (46) < Kadrina khk., Võduvere k. < Saarde khk., Karuküla k. (1984/5)
Köömned.
Kange köömletee viinaga on ka kõhurohi. Viina pannas rasike sisse, mõjub rohkem.

RKM II 385, 37 (48j) < Tori khk., Levi k. (1985)
Võilille juurikas.
Käesoleval ajal otsese söögina mao- ja soolekatarride raviks.

RKM II 455, 80 (10) < Pilistvere khk., Kõo v., Kangrusaare k., Naela t. (1993)
Kummel oli inimesel kõhuparandaja.

RKM II 391, 286/7 (54) < Võnnu khk., Kaarlimõisa k. (1984)
Vanasti, kui kõht krooniliselt haigeks jäi, nii vast ikka tõstmise läbi, siis üteldi, et pantverman haige. Pantvormi arvati ühe ussi moodi sees olevat, kes toitu kõhus segas, et enesele säält paremat toitu leida, halvema alles jätt, millepärast inimene küll toedu poolest kahju saab, kuid toedu segamine on tarvilik. Ja kui siis panvorm haigeks jäi, ja see siis pidi inimesele vaeva tegema, siis söödi sibulaid, mida pantvorm ei sallinud ja tuli välja. Kuid ta pidi siis vist ikka uue saama.

RKM II 395, 231/2 (94) < Võnnu khk., Vana-Kastre k. < Haljala khk. (1986)
Tedremaran - setud ütlevad kalganajuured, pantas viina sisse. Viina teeb väga ilusas punases. Siis teeb kõhu terves, kui võtad sisse.

RKM II 396, 553 (59) < Rõngu khk., Purtsi k. (1986)
Koirohu tee on ka kõhuhädade vastu ja annab söögiisu.

RKM II 397, 582 (21) < Kambja khk., Tatra k., Ülesoo t. < Ingeri, Leningradi obl., Krasnoselo k. (1985)
Tedremarana juuri leotati viinas ja võeti kõhuhaiguse puhul supilusikatäis.

RKM II 400, 77 (3a) < Iisaku khk., Remniku k. < Iisaku khk., Varesmetsa k. (1987)
Mündid olivad, ennevanal ajal oli selle nimest punend. Sai hia tee. See oli rohust, kui kõht haige.

RKM II 400, 338 (5) < Tõstamaa khk., Tõstamaa al. < Luka kub., Selenski eesti as. (1987)
Paakspuu (kitseuibu) koor oli kõhurohi.

RKM II 401, 96 (14) < Juuru khk., Pae k., Vainu t. (1987)
Kummeliteed, kui kõht jäeb haigeks, siis kummeliteed kohe juua.

RKM II 405, 522 (8d) < Tallinn (s. Laul), s. 1909 (1985)
Kolm supilusikatäit rukkijahu (mitte püüli), kolmveerand klaasi kibuvitsa ja kadakamarja teed (võib olla ka kummelitee), üks kanamuna, üks supilusikatäis mett. See segu kloppida piimale, lisada üks klaas kefiiri.
Kasutada üks kord päevas igal hommikul üks tund enne sööki tühja kõhuga. (Aeg on väga tähtis.) Pärast segu joomist lamada enamasti vasemal küljel üks tund. Kui gaasid tekivad - kindlasti välja lasta. Seda segu kasutada pikemat aega. Suitsetamine maha jätta. Mao- ja soolehaiguste puhul.

RKM II 412, 14 (19) < Puhja khk., Puhja al. < Rannu khk., Sangla k., Koke t. < Puhja khk., Kapsta mõis (1988)
Siin oli Leenal, kooliteenijal, kõht haige. Ma keetsin tammekoort ja peenemaid oksi ja tema jõi. Sai kahe päevaga kõht korda.

RKM II 409, 346 (7) < Rakvere l. < Tori khk., Tammiste v. (1985)
Soolehaavad.
Soolehaavade ravi.
Tuleb juua linaseemnete keeduvett.

RKM II 414, 449 (15) < Puhja khk., Puhja v., Ridaküla k. (1988)
Vahest sai köömneteed võetud ja piparmünti. Ikka kõhuravi jaoks rohkem.

ERA II 1, 810 (3) < Tallinn l. (1928)
Kõhupõletiku vastu aidata see, kui süüa kuivi linaseemneid.

RKM II 430, 40 (3c) < Äksi khk., Kõdu k., Jüritoa t. (1989)
Koirohu teed kõhuhäirete korral.

RKM II 430, 116 (1) < Kursi khk., Valmotsa k., Puiestee t. (1989)
Ubalehe juur - tehti teed kõhurohuks.

RKM II 435, 9 (5) < Harju-Madise khk., Kersalu k., Sepa t. < Keila khk., Vääna k. (1990)
Tammekoor on kõhuhaiguse vastu.

RKM II 442, 808 (2b) < Tallinn (1991)
[Minu isa ravis] Kõhuhaigust tedremarana viinaleotisega. (Elas ligi 80 a.)

RKM II 446, 249/50 (19) < Avinurme khk., Avinurme v., Ulvi k. (1991)
Koirohi - sie oli ka kõhuhaiguse puhul ja söögiisu puhul.

RKM II 447, 86 (8) < Avinurme khk., Karusoo k., Karu t. (1991)
Kui kõht oli haige, anti koirohu teed.

RKM II 446, 590 (8) < Torma khk., Kasepää k., Nisura t. (1991)
Naistepuna oli hea rohi. Külmetusele ja maole ja sooltele.

RKM II 449, 376 (12) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1992)
Žimalast [kuslapuu?] - marjad, mustad ja pikergused, need on rohuks kõhule eriti. Mägedes kasvavad. Läbi lihamasina lasta ja. Ta on mõru.

RKM II 450, 255 (6) < Palamuse khk., Kudivere k. < Kodavere khk., Kirtsi k. (1992)
Tedremarana õied, neist tehti teed, juured pandi viina hulka, sai ilus kollakas, helepruun. Pidi hästi hea kõhurohi olema.

RKM II 450, 255 (7) < Palamuse khk., Kudivere k. < Kodavere khk., Kirtsi k. (1992)
Arnikat lasti mul karjas korjata. Hea lõhn on. See on hea kõhurohi.

RKM II 450, 550 (28) < Palamuse khk., Vanavälja k., Vanavälja t. (1992)
Kõhule oli koirohi, koirohu teed. Reinvars, selle õit, sellest tehti teed.

RKM II 455, 348 (3) < Pilistvere khk., Lebavere k., Räppo t. < Pilistvere khk., Soosaare k. (1993)
Hea ja efektiivne ravi on tammekoor. Kas siis loomale või inimesele teeks teha on kõige suurem kõhurohi kohe.

RKM II 465, 88 (3) < Viru-Nigula khk., Unukse k., Metstiigi t. (1994)
Tammepuu kuort, see oli kõhuhaiguse vastu.

RKM II 466, 27 (60) < Kemerovo obl., Mariinski raj., Jurjevi k. (s. Veeber), s. 1930 (1994)
Toomingakoor - kuivata ära ja keeda seda tšaid. See on kõhu vasta.

RKM II 466, 327/8 (44) < Kemerovo obl., Mariinski raj., Jurjevi k. < Lukinski k. (s. Lutsar), s. 1921 (1994)
On see kõhuhaigus, piad süüma tomingamarju, siis vast nii ei lippa.

RKM II 466, 430 (5) < Kemerovo obl., Mariinski raj., Koidula k. < Kemerovo obl., Mariinski raj., Jurjevi k. (s. Susi), s. 1925 (1994)
Tilliseemnetest ka keeda. Üle uulitsa vene naine üks, lapsel kõht haige. Tillitsaid keetis ja sai terveks.

ERA II 273, 27 (2) < Tallinn? (1939)
On sinu naesel kõht haige, pealegi kõhukrambid, kui ka muud sisemised haigused, võta mine jõe ääre ja kui tunned kalmusi, mis kasvavad jõgede ääres, kisu üles kalmujuuri. Ja keeda neid ükskeik mis moodi, ja naene joogu seda keeduvett. Ja kõhuvalu kaub ära.

KKI 4, 319 (5) < Setumaa, Rääsolaane k. (1948)
Küümnet ja paldõrjani juure kõtuhaigusõ vasta.

ERA II 292, 425 (61) < Tallinn l. (1941)
Rinnahaigus - määriti sea- ehk hanerasvaga jalaaluseid ja peeti tulepaistel nii tulises, kui aga võis, ka raudreiarohu tee parandab kõhtu ja rindu.

H II 3, 671 (4) < Lüganuse khk. (1890)
Balsamijuured.
Kasvavad kraavides, lehed nagu naerilehekesed, nende juured on sõrmejämedused, nelja tolli pitkused, need kaeveta maa seest välja, kuivatada. Ja kui on kõhuhaigus, siis tehta peenikeseks, panda pudelisse, valata viina peale, siis võeta sisse. Aga inimene peab maas pikali olema, käed rindade all kõveras, aga mitte seljali seisma.

EKS c, 61 (1) < Torma khk., Põlva khk., Viljandi khk., Rõuge khk., Äksi khk., Tartu l. (1891)
[Rosaceae]
Tormentilla erecta = tedremadar. Tedremadara juured pestakse puhtaks, lõigatakse tükkideks ja pannakse viina sisse ligunema. Seda viina tarvitakse napsi viisi kõhuvalu vastu, s.o. kui kõht lahti on.
Niisama tarvitakse seda taime Torma khk. Niisama Põlva ja Viljandi khk. kus taime "tedremaranas" kutsutakse. - Niisama ka Äksi ja Tartu khk. ja Jõhvis.
"Nabahain" kutsutakse teda Rõuge khk.: Nabahaina juured kuivatakse, tambitakse ja antakse pulber veega haige kõhu rohuks sisse võtta, nii palju kui süda kutsub.

KKI 37, 26/7 (6a) < Keila khk., Rannamõisa k. (1961)
Raudrohu tee - kõhuhaiguse vastu, venitamise vastu.

KKI 40, 312 < Tallinn l. (1966)
Fencheli teed tuleb kõhu korraspidamise tarvis juua õhtul ja hommikuti külma vee lapiga kõhtu ja selga ristluude kohast hõeruda, siis ära kuivatada ja teki alla sooja.

KKI 39, 15 (3i) < Türi khk., Väätsa k. (1966)
Toomingamarju korjatud Siberis. Need olnud heaks kõhurohuks. Kui lastel kõhud olnud haiged, siis pidanud sööma neid.

KKI 68, 383 (1) < Jämaja khk., Kargi k. (1977)
Tammekoort on verekusemise vastu tarvitatud; tammekoore vesi on kõhuhädade vastu.

Vilbaste, TN 6, 327 (6) < Koeru khk., Koeru al. (1942)
Kibuvits - kõhukrampide, neeru- ja kopsuhaiguste vastu.

Vilbaste, TN 4, 320/1 < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Taimede kasutamisi endise aja arstirohtudeks:
Kalmusejuured - kuivatatakse, aurutatakse ja hõõrutakse pulbriks, siis tarvitatakse kõhurohuna.

Vilbaste, TN 4, 374 (1) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Taimede kasutamist arstirohuks.
Kalmusejuuri tarvitati siis, kui kõht oli.

Vilbaste, TN 4, 399 (a,c) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Kuidas tarvitati taimi arstirohuks: palderjaalijuuri panti viina ja piirituse juurde ja võeti siis, kui kõht oli haige. /---/ Praegu tarvitatakse veel arstirohuks palderjaalijuuri.

Vilbaste, TN 4, 399 (b) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Kalmusejuured hõõruti pulbriks ja võeti ka niisamuti kõhurohuks.

Vilbaste, TN 4, 424 (b) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Kalmusejuuri kõhuhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 3, 658 (3) < Maarja-Magdaleena khk. (1932)
Kõhuhaiguse vastu - kalmujuured, nõgesed, tammekoor, kadakamarjad, kibuvitsa õied, kaseurvad, sibul ja kööme.

Vilbaste, TN 3, 702 (7) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Kask (Betula alba L). Tee on kõhukrampide vastu.

Vilbaste, TN 3, 703 (14) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Käpad (Orhis L). Sooltekatarri ja kõhu lahtioleku vastu.

Vilbaste, TN 3, 704 (30) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Raudrohi ehk verihein. Tee on kõhukrampide vastu.

Vilbaste, TN 3, 710 (2) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Arnika (Arnica montana L) parandab mädanevaid haavu, mesilase nõelamist ja pigistusi kõhus.

Vilbaste, TN 3, 704 (26) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Palderjan. Tee on jooksva ja kõhukrampide vastu.

Vilbaste, TN 3, 711 (9 a) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Kask (Betula alba L). Tee on kõhukrampide vastu ja hää haavarohi.

Vilbaste, TN 3, 712 (13) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Koerapöörirohi (Hyosciamus niger L). Õli on kõhukrampide vastu.

Vilbaste, TN 3, 712 (19) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Käpad (Orhis L). Sooltekatarri ja kõhu lahtioleku vastu on ta hää arstirohi.

Vilbaste, TN 3, 714 (38) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Näär, harilik. Juuretee on hingeldamise, kõhulimastuse ja limastand kopsude vastu.

Vilbaste, TN 3, 715 (45) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Palderjan. Tee on jooksjahaiguse, närvivalude ja kõhukrampide vastu.

Vilbaste, TN 3, 715/6 (51) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Raudrohi ehk verihein. Tee on kõhukrampide, köha, rinnahaiguste vastu, ka mõjub ta hästi maksategevuse peale.

Vilbaste, TN 11, 4c < Kihelkonna khk., Viidu k. (1960)
Aquilegia vulgaris - suur kellukas. Kasutatakse 12-sõrmiksoole haiguste puhul (maapealset taimeosa).

Vilbaste, TN 11, 89 (24 a) < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1966)
Õuekumelid vai kamelid, kuda keegi nimetab. Nende õitest tehti kua teed, kui kõht kõrrast ära õli.

Vilbaste, TN 11, 89 (25) < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1966)
Koirohi. Kui kõht kõrrast ära õli, siis tehti koirohu teed ja tehasse nüidki veel, koirohu tee aitab kohe, vahel suab päevapealt abi, kolm-neli tassitäit päevas ära juua.

Vilbaste, TN 11, 94/5 (38) < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1966)
Kalmujuured on kua head kõhurohud, kui kõht korras põle. Kalmujuure pulbrit kolm teelusikatäit päevas võtta aitab kua mõne hädale, paneb seedimise kõrda ja parandab vähihaigust, kellel mauvähk on, ja annab söögiisu.
Ennemalt vanad inimesed soovitasid, et tuleb iga hommiku üks teelusikatäis kalmujuure pulbrit ära võtta, on mitme haiguse vasta, peletab haiguse eemale.

Vilbaste, TN 11, 95 (39) < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1966)
Mädarõigas on kua üks vanaaegne kõhurohi vai veel üldse terviserohi. Vanast pandi mädarõika juuri kalja hulka selleks, et kui mädarõika kalja jood, siis ei löö sisemisi kasvajaid.

Vilbaste, TN 11, 148 (17) < Iisaku khk., Sõrumäe k. < Narva l. (1965)
Teeleht - juuretee kõhuhaigustele ja kõhulahtisusele.
1919. a. haigestus minu isa raskelt düsenteeriasse. Isa suri ja mina haigestusin raskesti. Olin 10-aastane, oli sõjaaeg, arstiabi vilets ja ma ei paranenud kuidagi. Keegi õpetas: teelehe juure teed. Ema keetis, küll see oli halb, ma ei tahtnud juua, ema seisis juures, kuni jõin päevas paar klaasitäit ja paranesingi.

Vilbaste, TN 11, 233 < Nõo khk., Elva l. < Laiuse khk., Sadala v., Sadala k. (1963)
Tedremarana juurikaid leotati viina sees ja see oli kõhurohi.

Vilbaste, TN 11, 254 < Valga khk., Valga l. < Karula khk., Kaagjärve v. (1963)
Palderjan hea kõturohi.

Vilbaste, TN 11, 255 < Valga khk., Valga l. < Karula khk., Kaagjärve v. (1963)
Jõeäälmas, ’kalmus’. Juured on kõhurohi, lehed kirpude vastu.

Vilbaste, TN 11, 333 < Torma khk., Torma v., Vaiatu asundus (1938)
Kui väikesed lapsed haiged on, siis nende nõiakolladega viheldakse last. See peab arst olema. Kõhuhaiguse puhul.

Vilbaste, TN 11, 333 < Torma khk., Torma v., Vaiatu asundus (1938)
Reinvarre viht.
Reinvarre vihaga viheldakse ka last, kui kõht haige. Tema on mürgine: tilgakene antakse lapsele kas veega ehk piimaga sisse. Ega taga muud teha.
Kui põrsad ei söö, siis pannakse ka tilgakene reinvarrevett söögi sisse.

Vilbaste, TN 1, 220b < Rõuge khk., Haanja v. (1930)
Pälünä (koirohi). Õitega varred pandakse tee sekka „kõturohus“. Kasvavad orukallastes.

Vilbaste, TN 1, 237 < Rõuge khk., Haanja v. (1934)
Karussammal ja käolina.
Iga karusambla ladvas on jõhvi otsas nisuteratauline tombuke, mis õitstes kollakat tolmu annab ja viljaks valmides hapukat maitset. Tolm on viina sees leotatult kõhurohi ja viljad võtavad hambavalu vähendada.

Vilbaste, TN 1, 486 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Kalmujuured [Acorus calamus]. Viina sees leotada - kõhuhaigusele; teena - köhale, tiisikusele; kuivatatult pulbriks teha ja sisse võtta - seedimisriketele; kuivatatud juure pealmise koore alt võtta tükk ja panna valutavale hambale auku.

Vilbaste, TN 1, 491 (2)a < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Viinapuned [? Hypericum perforatum]. Viina sisse - venitusele, kõhurohuks.

Vilbaste, TN 1, 492 (4) < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Mustikamarjad [Vaccinium myrtillus]. Teena ehk kuivatatud marju süüa - kõhukatarrile, tiiskusele.

Vilbaste, TN 1, 497b < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Tedremanara juured [Potentilla erecta]. Teena - venitusele, kõhuhaigusele.

Vilbaste, TN 1, 497b < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Tedremanara juured [Potentilla erecta]. Piima sees keeta - kõhuhaigusele.

Vilbaste, TN 1, 578 (31) < Jõelähtme khk., Ihasalu-Neeme poolsaartelt; ja Kuusalu khk. piiridest (1929)
Mustikad. Nende söömine, samuti vähese tärklisega keedetud supp, mõjuda parandavalt kõhuhaiguste vastu. Olen isegi tarvitanud marju ehk tärkliseta keedist arstimise mõttes. Mõnikord heade tagajärgedega.

Vilbaste, TN 1, 578 (32), 519 (M18) < Jõelähtme khk., Ihasalu-Neeme poolsaartelt; ja Kuusalu khk. piiridest (1929)
Mädarõikad [mä(ä)ereikad]. Neid süüakse võimalikult rohkesti toiduga; ka lõigatakse hästi peeneks ja võetakse paljalt suhu ja vett peale rüübates neelatakse alla, kõhuhaiguse kui ka jooksja vastu.

Vilbaste, TN 1, 584 (58) < Jõelähtme khk., Ihasalu-Neeme poolsaartelt; ja Kuusalu khk. piiridest (1929)
Türgi pipar on kõhuhaiguse ravimiseks ehk haiguse eemalhoidmiseks hea rohi. Pruugitakse toitude sisse maitseainena pandult (liha- ja ka kalatoitudele), aga kõige rohkem ja ka kõige tagajärjerikkamalt sellega leutatud viina võttes.

Vilbaste, TN 1, 636/7 < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l., Järve mõis < Jõhvi khk., Valaste k. (Kruut) (1929)
Reinvarred kasvavad meil kodus maja ümber. Tarvitatakse kõhuhaigusele, inimestele ning loomadele, korrastab seedimist.

Vilbaste, TN 1, 712b < Soome, Kabböle k. (eestlaste kaluriküla soomes) < Kuusalu khk., Mohni saar ja Hara k. (1931)
Paltrijani ja tetremadala juured viina sees liutatud - kõhurohuks.
Värvimiseks kaselehti ja kivisammalt.

Vilbaste, TN 1, 1028 (10) < Kuusalu khk., Tapurla k. ja Leesi k. (1930)
Lambanännid: vereoksendamise puhul.

Vilbaste, TN 2, 222 (1) < Setumaa, Värska v., Värska k. (1937)
Arstirohuks tarvitatakse Värska küla ümbruses allpool nimetatud taimi järgmiselt.
Tedremarani juuri leotatakse viina sees ja tarvitatakse kõhuhaiguste vastu.

Vilbaste, TN 2, 273 (19) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Reinvarsi - kõhuhaiguste, koleera vastu.

Vilbaste, TN 2, 274 (28) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Aloemahla pandi põlenud haavade ja haigete silmade peale ja piimaga keedetult tarvitati teda tiisikuse ja kõhuhaiguste vastu.

Vilbaste, TN 2, 276 (13) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Kuivatatud mustikaid tarvitatakse kõhurohuks.

Vilbaste, TN 2, 283 (14) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Oravasaba teed tarvitati kõhuhaiguse juures.

Vilbaste, TN 2, 313 (13) < Kanepi khk. (1929)
Petersell on hää kõhuhaiguse rohi.

Vilbaste, TN 2, 313 (14) < Kanepi khk. (1929)
Samuti tarvitatakse ka köömet kõhuhaiguste vastu.

Vilbaste, TN 2, 313 (17) < Kanepi khk. (1929)
Mustikaid tarvitatakse kõhuhaiguste vastu.

Vilbaste, TN 2, 314 (28b) < Kanepi khk. (1929)
Samuti tarvitatakse tammekoori kõhuhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 2, 314 (29) < Kanepi khk. (1929)
Kuradikäppa (Orchis militaris) tarvitatakse kõhuhaiguste vastu.

Vilbaste, TN 2, 314 (30) < Kanepi khk. (1929)
Jumalakäppa (Plataunthera bifolia) tarvitatakse samaks otstarbeks [kõhuhaiguste vastu].

Vilbaste, TN 2, 336 (36) < Ambla khk., Ambla v. (1931)
Lepaurvad - vedelikku tarvitetakse kõhuhaiguse puhul, kui kõht ei pea.

Vilbaste, TN 2, 355 (2) < Järva-Madise khk., Peedu k. (1931)
Palderjaanid kuivatakse ja pannakse juured viina sisse, on kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 2, 365 (1) < Ambla khk., Lehtmetsa k. (1931)
Taimede tarvitamine endisel ajal.
Vanaste, kui poode ega apteeke polnud, siis tarvitas inimene oma tarkust ja loodusest saadud abinõusid. Kui kellegil oli kõhuhaigus, siis teadsid seda vanad inimesed kohe, mis rohi aitab. Korjati seapohli. See taim kasvab metsas. Ta on nagu teinegi pohl, kui ta erineb oma marja poolest. Seapohlad pannakse kõige juurikatega keema ja siis juuakse seda vedelikku mõrult.

Vilbaste, TN 2, 389 (11) < Hageri khk., Rabivere k. (1933)
Arnikad [Hieracium pilosella] kasvavad sooküngastel. Neil on väiksed kollased õied. Tarvitati kõhuhaiguste vastu.

Vilbaste, TN 2, 390 (13) < Hageri khk., Rabivere k. (1933)
Pohlatee kõhuhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 2, 390 (17) < Hageri khk., Rabivere k. (1933)
Teelehed kasvavad kõval põndramaal. Suured rohelised nupud. Tarvitati kõhuhaiguste vastu.

Vilbaste, TN 2, 410 (21) < Jõhvi khk., Voka k. (1930)
Kasemähka keetes saadakse tee, mida juuakse kõhu mitte korrasoleku puhul.

Vilbaste, TN 2, 415 (4) < Jõhvi khk., Künnapõhja k. (1930)
Toomingakoore teed tarvitatakse kõhu mitte korrasoleku puhul.

Vilbaste, TN 2, 416 (1) < Jõhvi khk., Valaste k. (1930)
Arnikad tulevad keeta ja seda teed tuleb juua kõhuhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 2, 416 (6) < Jõhvi khk., Valaste k. (1930)
Toomingamarjad on kõhu mitte korrasoleku puhul.

Vilbaste, TN 2, 417 (1) < Jõhvi khk., Toila al. (1930)
Koirohtu tarvitatakse kõhuhaigusele.

Vilbaste, TN 2, 422 (3) < Lihula khk., Lihula v., Kinksi (Karuse) k., Rantsimäe t. (1930)
Tedremadara juurikad kuivatakse ja jahvatatakse pulbriks. Antakse leivaga kõhuhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 2, 449/450 (2) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Paiseleht
Arstirohuks tarvitati õisa ja lehti. Paiselehe tee oli hää kõhurohi.

Vilbaste, TN 2, 443/446 (1) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
[Taimede tarvitamine kirjutatud „Maa-rahva Kodu-Arstist“ sõna-sõnalt]
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Taimed olid vanal ajal suurel tähtsusel, sest et neid tarvitati mitmeks asjuks, näiteks värvimiseks, maitseaineteks, arstirohuks ning ka toiduks. /---/
Arstirohud: kadak, temal on tarvilikud marjad. Kui neid marju katki muljuda, kanget viina pääle valada, saab head kõhurohtu, mis, kui pool lusikatäit sisse võtad, abi annab, nõnda ka luuvalus, kui luud valutavad. Suitsetamiseks tarvitatakse ka, et mõnda külgehakkavat tõbe ära ajada, ja see ajab ka kõik halvad lõhnad toast.

Vilbaste, TN 2, 456 (2) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Kõhurohuks tarvitati soolikarohtu, ungrohtu, koirohtu.

Vilbaste, TN 2, 533 (7) < Vigala khk., Velise v., Võeva k. (1933)
Tedremadar keedetakse teeks ja tarvitakse kõhurohuks.

Vilbaste, TN 2, 548 (2) < Vigala khk., Velise v., Võeva k. (1933)
Arnikat - kõhurohuks, teena keedetult. /---/

Vilbaste, TN 2, 606 (3) < Mihkli khk., Veltsa v., Piisu k. (1934)
Kadakamarju tarvitakse arstirohuks, eriti kõhuhaiguste vastu on ta kasulik. Teda korjatakse sügisel, siis kui nad on päris valmis.

Vilbaste, TN 2, 635 (8) < Torma khk., Avinurme al. (1930)
Alandi (südamevalu) juurte tuhka - kõhuhaiguste rohuks.

Vilbaste, TN 2, 640 (4) < Torma khk., Avinurme al. (1930)
Jõekalmude juuri tarvitati kõhurohuks.

Vilbaste, TN 2, 668 (7) < Räpina khk. (1930)
Kuumi kaeru tarvitatakse kõhuhaiguse vastu. Kaerad aetakse pannil kuumaks ja need pannakse kõhu peale.

Vilbaste, TN 2, 684 (2) < Räpina khk. (1930)
Kui hääd kõhurohtu tahetakse saada, siis pannakse palderjanijuuri kuivatatult viina sisse. Neid leidub heinamaadelt ning võetakse õitsemise ajal, pestakse ära ja pannakse kuivama.

Vilbaste, TN 2, 704 (10) < Räpina khk. (1930)
Kõhuhaiguste vastu tarvitati tedremarana juured viinaga.

Vilbaste, TN 2, 707 (5) < Räpina khk. (1930)
Maioroonist tehakse vorstirohtu, mustikatest kõhurohtu.

Vilbaste, TN 7, 44 (2) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi k. (1929)
Palderjaan. Juuri viina sees kõhurohuks.

Vilbaste, TN 7, 41 (30.1) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi k. (1929)
Kamelitee. Kummel. Teed õitest. Veikeste laste kõhurohuks.

Vilbaste, TN 7, 44 (3) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi k. (1929)
Heinputk. Juuri viina sees kõhurohuks.

Vilbaste, TN 7, 44 (6.1 ja 2) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi k. (1929)
Üheksamaa õiled (Verbascum). Õied viina sees kõhurohuks. Lehm „ära tehtud“ - keedeti ja anti sisse.

Vilbaste, TN 7, 45 (15) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi k. (1929)
Toomingas. Marjad viina sees kõhurohuks.

Vilbaste, TN 7, 46 (10) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi k. < Kadrina khk., Vohnja v. (1929)
Arnikas (Arnica). Õitest teed. Rohuks seestvalu vastu. Viina sees leotatult hää kõhurohi.

Vilbaste, TN 7, 47 (17) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi k. < Kadrina khk., Vohnja v. (1929)
Tedremadar. Tedremaran (Potentilla silvestris). Juurikad viina sees hää kõhurohi.

Vilbaste, TN 7, 48 (24) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi k. < Kadrina khk., Vohnja v. (1929)
Palderjaan. Juured viinas - hää kõhurohi. Ehmatuse, „läbi keha käimise“ vastu. Hirmuvärinate vastu.

Vilbaste, TN 7, 56 (4b) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi as. (1929)
[Koirohi] Tee on kõhurohuks.

Vilbaste, TN 7, 56 (6) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi as. (1929)
Kummelitee - kõhurohi.

Vilbaste, TN 7, 57 (3) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi as. (1929)
Kameljateed tehti kõhuhaiguse vasta.

Vilbaste, TN 7, 61 (3) < Rakvere khk., Rakvere v., Päide k. (1929)
[Milleks tarvitati taimesid ennevanasti?]
Kui inimesel seest haige oli, pandi tedremadra juuri viina sisse - see tegi kõhu terveks.

Vilbaste, TN 7, 131 (11) < Hageri khk., Kohila a., Tohisoo (1933)
Kõhuhaiguse vastu, mida kaunis tihti tunti, söödi hästi palju toorest sibulat ja omavalmistatud kuiva viljakohvi.

Vilbaste, TN 7, 45 (11) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi k. (1929)
Jeesuseema jäljerohi [teaduslikku nime ei tea]. Kõhurohuks lastele ja loomadele (pasandamise vastu).

Vilbaste, TN 7, 145 (4) < Hageri khk., Hageri v. (1933)
Palderjan kasvab sooküngastel. Tal on valkjad-lillad õied. Tema juuri pannakse kuivatatult viina sisse ja kasutatakse kõhuhaiguse puhul. Niisama keedetakse ka kuivatatud õitest teed, mis on ka hääd köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 53 (20) < Rakvere khk., Rakvere v., Laanemõisa k. (1929)
Vehvermünt - kõhurohi.

Vilbaste, TN 7, 146 (8) < Hageri khk., Hageri v. (1933)
Rabandusrohud kasvavad põllupeenardel. Nad on valgete õitega ja kõvade vartega. Nendest keedetud teed tarvitatakse kõhuhaiguse vastu ja ka köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 146 (9) < Hageri khk., Hageri v. (1933)
Arnikaid tarvitatakse kõhuhaiguse puhul. Nad kasvavad sooküngastel. Neil on väikesed kollased õied.

Vilbaste, TN 7, 161 (Ig) < Räpina khk. (1930)
Toomemarju söödi kõhuhaiguse puhul, kas kuivatatult ehk toorelt, ja ka mustikamarjad olid hääd selle vastu.

Vilbaste, TN 7, 171 (4) < Setumaa, Mäe v., Rõsna k. (1930)
Toomingamarjad - pannakse viina sisse ja tarvitatakse kõhurohuks.

Vilbaste, TN 7, 171 (7) < Setumaa, Mäe v., Rõsna k. (1930)
Verikõder - pannakse viina sisse ja tarvitatakse kõhurohuks.

Vilbaste, TN 7, 176 (18) < Setumaa, Satserinna v., Sestniki k. (1930)
Kaseurbad - Kaseurbi kuivatatakse, pannakse viina sisse ja juuakse kõhuhaiguse puhul.

Vilbaste, TN 7, 179 (4) < Setumaa, Järvesuu v., Kostkova k. (1929)
Verikõder - pannakse viina sisse ja tarvitatakse kõhurohuks.

Vilbaste, TN 7, 179 (6) < Setumaa, Järvesuu v., Kostkova k. (1929)
Toomingaõied - pannakse viina sisse ja tarvitatakse kõhurohuks.

Vilbaste, TN 7, 180 (1) < Setumaa, Järvesuu v., Velna k. (1929)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Velna külas Järvesuu vallas tarvitab külarahvas järgmisi taimi arstirohudeks.
Verikõder. Pannakse viina sisse ja tarvitatakse kõhurohuks.

Vilbaste, TN 7, 180 (3) < Setumaa, Järvesuu v., Velna k. (1929)
Tomingamarjad. Pannakse viina sisse ja tarvitatakse kõhurohuks.

Vilbaste, TN 7, 181 (1) < Setumaa, Järvesuu v., Mäe Slobotka k. (1929)
Taimede tarvitamine vanal ajal.
Mäe Slobotka külas, Järvesuu vallas tarvitab külarahvas järgmesi taimeid arstirohtudeks.
Takjas - külarahvas tarvitab teda kõhurohuks, keedab temast teed.

Vilbaste, TN 7, 181 (2) < Setumaa, Järvesuu v., Mäe Slobotka k. (1929)
Verikõder - pannakse viina sisse ja tarvitatakse kõhurohuks.

Vilbaste, TN 7, 181 (5) < Setumaa, Järvesuu v., Mäe Slobotka k. (1929)
Toomingamarjad - pannakse viina sisse, tarvitatakse kõhurohuks.

Vilbaste, TN 7, 183/4 (4) < Setumaa, Järvesuu v., Saarepea k. (1929)
Verikõder - teda pannakse viina sisse ja tarvitatakse kõhurohuks.

Vilbaste, TN 7, 183/4 (6) < Setumaa, Järvesuu v., Saarepea k. (1929)
Toomingamarjad - pannakse viina sisse ja tarvitatakse kõhurohuks.

Vilbaste, TN 7, 185 (4) < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1929)
Verikõder - pannakse viina sisse ja tarvitatakse kõhurohuks.

Vilbaste, TN 7, 185 (6) < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1929)
Toomingamarjad - pannakse viina sisse ja tarvitatakse kõhurohuks.

Vilbaste, TN 7, 186 (13) < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1929)
Mustikad. Kuivatatakse ära ja tehakse teed kõhurohuks.

Vilbaste, TN 7, 187 (4) < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1929)
Verikõder - pannakse viina sisse ja tarvitatakse kõhurohuna.

Vilbaste, TN 7, 187 (5) < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1929)
Toomingamarjad - seesama [pannakse viina sisse ja tarvitatakse kõhurohuna].

Vilbaste, TN 7, 188 (5) < Setumaa, Järvesuu v., Velna k. (1930)
Verikõder: pannakse viina sisse ja tarvitatakse kõhurohuks.

Vilbaste, TN 7, 188 (6) < Setumaa, Järvesuu v., Velna k. (1930)
Vabarnaõied ja -varred: seesama [? pannakse viina sisse ja tarvitatakse kõhurohuks].

Vilbaste, TN 7, 188 (7) < Setumaa, Järvesuu v., Velna k. (1930)
Männiõied viina sees: seesama [? pannakse viina sisse ja tarvitatakse kõhurohuks].

Vilbaste, TN 7, 188 (8) < Setumaa, Järvesuu v., Velna k. (1930)
Magun: seesama [?] [pannakse viina sisse ja tarvitatakse kõhurohuks].

Vilbaste, TN 7, 188 (9) < Setumaa, Järvesuu v., Velna k. (1930)
Kartul: seesama [?] [pannakse viina sisse ja tarvitatakse kõhurohuks].

Vilbaste, TN 7, 189 (1) < Setumaa, Järvesuu v., Võpolsova k. (1929)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Võpolsova külas Järvesuu vallas tarvitab külarahvas taimeid arstimiseks.
Palutakjas. Külarahvas keedab sellest taimest teed ja tarvitab kõhurohuks.

Vilbaste, TN 7, 189 (2) < Setumaa, Järvesuu v., Võpolsova k. (1929)
Jaanihein. Seesama [?] [külarahvas keedab sellest taimest teed ja tarvitab kõhurohuks].

Vilbaste, TN 7, 189 (3) < Setumaa, Järvesuu v., Võpolsova k. (1929)
Kummel. Seesama [?] [külarahvas keedab sellest taimest teed ja tarvitab kõhurohuks].

Vilbaste, TN 7, 189 (6) < Setumaa, Järvesuu v., Võpolsova k. (1929)
Toomingamarjd. Pannakse viina sisse ja tarvitatakse kõhurohuks.

Vilbaste, TN 7, 189 (7) < Setumaa, Järvesuu v., Võpolsova k. (1929)
Vehvervents. Seesama [pannakse viina sisse ja tarvitatakse kõhurohuks].

Vilbaste, TN 7, 189 (8) < Setumaa, Järvesuu v., Võpolsova k. (1929)
Pärnaõied. Seesama [pannakse viina sisse ja tarvitatakse kõhurohuks].

Vilbaste, TN 7, 189 (9) < Setumaa, Järvesuu v., Võpolsova k. (1929)
Pihlakamarjad. Pannakse viina sisse ja tarvitatakse kõhurohuks.

Vilbaste, TN 7, 191 (7) < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1929)
Verikõder pannakse viina sisse ja tarvitatakse kõhurohuks.

Vilbaste, TN 7, 196 (8) < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1929)
Verikõder: pannakse viina sisse, juuakse kõhurohuna. On ka hambarohi.

Vilbaste, TN 7, 196 (11) < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1929)
Toomingamarju pannakse viina sisse ja tarvitatakse kõhurohuna.

Vilbaste, TN 7, 199 (6) < Setumaa, Järvesuu v., Lõpolja k. (1930)
Toomingamarjad - pannakse viina sisse ja tarvitatakse kõhurohuna.

Vilbaste, TN 7, 199 (7) < Setumaa, Järvesuu v., Lõpolja k. (1930)
Lodjapuu marjad - keedetakse ära ja tarvitatakse kõhurohuna.

Vilbaste, TN 7, 201 (6) < Setumaa, Järvesuu v., Tonja k. (1930)
Toomingamarjad - pannakse viina sisse ja tarvitatakse kõhurohuks.

Vilbaste, TN 7, 202 (5) < Setumaa, Järvesuu v., Slobotka k. (1930)
Toomingamarjad. Kuivatatakse ära, pannakse viina sisse ja tarvitatakse kõhurohuks.

Vilbaste, TN 7, 203 (3) < Setumaa, Järvesuu v., Slobotka k. (1929)
Verikõder pannakse viina sisse ja tarvitatakse kõhurohuks.

Vilbaste, TN 7, 203 (5) < Setumaa, Järvesuu v., Slobotka k. (1929)
Toomingamarjad - pannakse viina sisse ja tarvitatakse kõhurohuks.

Vilbaste, TN 7, 202 (3) < Setumaa, Järvesuu v., Slobotka k. (1930)
Verikõder. Teda pannakse viina sisse, leotatakse ära ja tarvitatakse hambarohuna ehk kõhurohuna. Peale selle hõõrutakse veel kuumas saunas selga.

Vilbaste, TN 7, 206 (5) < Setumaa, Satserinna v., Sestniki k. (1930)
Verikõder: pannakse viina sisse ja tarvitatakse kõhurohuks.

Vilbaste, TN 7, 206 (7) < Setumaa, Satserinna v., Sestniki k. (1930)
Toomingamarjad - pannakse viina sisse ja tarvitatakse kõhurohuks.

Vilbaste, TN 7, 207 (1) < Räpina khk., Kahkva v., Suure-Veerksu k. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Suure-Veerksu külas Kahkva vallas tarvitab külarahvas järgmisi taimeid arstirohtudeks.
Takjas - külarahvas keedab temast teed ja tarvitab kõhurohuna.

Vilbaste, TN 7, 207 (2) < Räpina khk., Kahkva v., Suure-Veerksu k. (1930)
Jaanihein - seesama [külarahvas keedab temast teed ja tarvitab kõhurohuna].

Vilbaste, TN 7, 207 (3) < Räpina khk., Kahkva v., Suure-Veerksu k. (1930)
Kummelitee - seesama [külarahvas keedab temast teed ja tarvitab kõhurohuna].

Vilbaste, TN 7, 207 (4) < Räpina khk., Kahkva v., Suure-Veerksu k. (1930)
Verikõder - pannakse viina sisse ja tarvitatakse kõhurohuks.

Vilbaste, TN 7, 207 (6) < Räpina khk., Kahkva v., Suure-Veerksu k. (1930)
Lodjapuu marjad - keedetakse ära ja tarvitatakse kõhurohuna.

Vilbaste, TN 7, 208 (7) < Räpina khk., Kahkva v., Suure-Veerksu k. (1930)
Toomingamarjad - pannakse viina sisse ja tarvitatakse kõhurohuna.

Vilbaste, TN 7, 208 (15) < Räpina khk., Kahkva v., Suure-Veerksu k. (1930)
Upinhein - külarahvas keedab temast teed ja tarvitab kõhurohuna.

Vilbaste, TN 7, 223 (7) < Setumaa, Kremesova k. (1930)
Pännüla. Tarvitatakse kõhurohtude jaoks, ka tehakse teed.

Vilbaste, TN 7, 229 (16) < Setumaa, Ersava k. (1930)
Verikõdõr. Verikõtra pannakse viina sisse ja juuakse kõhurohuna.

Vilbaste, TN 7, 229 (17) < Setumaa, Ersava k. (1930)
Obijoon. Obijooni panakse viina sisse ja juuakse kõhurohuna.

Vilbaste, TN 7, 232 (10) < Setumaa, Kremesova k. (1930)
Ubinhainad. Kamilitest tehakse teed ja juuakse, kui kõht haige.

Vilbaste, TN 7, 236 (11) < Setumaa, Slobodka k. (1930)
Valgõ lill. Keedetakse teed ja juuakse, kui on kõht haige.

Vilbaste, TN 7, 261 (21) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Leesi k. (1930)
Toomingamarjad - kõhuhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 261 (13) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Leesi k. (1930)
Palderjaan - ehmatuse vastu ja palderjaani juured kõhuhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 261 (19) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Leesi k. (1930)
Kuivatatud mustikad - kõhuhaiguse vastu, kui kõht lahti on.

Vilbaste, TN 7, 270 (43) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Mustikad kõhuhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 270 (47) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Reinvarred kõhuhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 276 (7) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Kuivatatud mustikad kõhurohuks.

Vilbaste, TN 7, 306 ( c) < Püha khk., Pihtla v., Putla k., Tiko t. (1930)
Pihelpuu koored on kõhuhaige rohi.

Vilbaste, TN 7, 328e < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Põldkuused - kõhurohi.

Vilbaste, TN 7, 333 (12) < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Arnikatee kõhuhaigele.

Vilbaste, TN 7, 333 (15) < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Sibul on kõhuhaige vastu.

Vilbaste, TN 7, 335 (11)< Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Arnikatee kõhu vastu hea.

Vilbaste, TN 7, 335 (9)< Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Poolkaõie tee on kõhu vastu.

Vilbaste, TN 7, 338 (6) < Püha khk., Pihtla v., Kaali k., Jaaku t. (1930)
Sibulad kõhuhaige jäuks.

Vilbaste, TN 7, 364 (8) < Apekalns (Hargla) khk., Mõniste v., Vastse-Roosa k. (1930)
Käopõllerjuured korjatakse ja kuivatakse, pannakse viinasse ja kõhurohi on valmis.

Vilbaste, TN 7, 364 (16) < Apekalns (Hargla) khk., Mõniste v., Vastse-Roosa k. (1930)
Tedremaarani juured kuivatatakse ära ja pannakse viinasse, millest kõhurohi saab.

Vilbaste, TN 7, 368 (1) < Apekalns (Hargla) khk., Mõniste v., Vastse-Roosa k. < Rõuge khk., Vana-Roosa k. (1930)
Nabahaina juured pannakse viina sisse ja on valmis kõhurohi.

Vilbaste, TN 7, 419 (10) < Kullamaa khk., Koluvere v., Kalju küla (1930)
[Kasutatavaid taimi.]
Palderjaan, tarvitatakse kõhurohuks.

Vilbaste, TN 7, 436 (3) < Kullamaa khk. (1930)
Ingverid - kõhurohuks.

E 20643/9 (14) < Rõuge khk. (1895)
Tarkus ja nõidus.
/---/ Maohaiguse vasto andis minu vanaisa alati harjakaupmehe käest ostetud ussirohtu, vanematele inimestele rohkemb, lastele vähemb, sest ka vanematel inimestel teevad ussid kõhus kõbinat, võtvad söögiisu ära ning aeavad pasale, liiategi neil kes kõhna söögiisuga ning närvad sööma on ehk liig magedalt toitu ehk suppi söövad. Seepärast ärgu öelgu keegi: ega vanainimesel ussa kõhus pole.
Noh oli kellegil muidu äkiline kõhunäpistus, mitte söömise läbi siginud ussiviga, seda mõistis mo vanaisa kohe, mis niisugusele tuli anda. Pipraga viin või ehk räimesoolvesi, natuke rõigast, (mäda)rõigast ehk sibulat pääle salva, ka püssirohtu pani sagedaste nimitud vedeligu hulka. Ehk kui kedagi muud rohtu käepärast polnud, siis laskis valukannataja soola suhu võtta ja vett pääle rüübata. Ja ma ei näinud seda kunagi, et abi ei saanud. /---/

ERA II 199, 485 (21) < Koeru khk., Rakke al. < Koeru khk., Liigvalla m. (s. Gleis), s. 1869 (1938). Kulka stipendium 1793/00-7L. O. Looritsa Endis-Eesti elu-olu II Kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Eva-Kait Kärblane 2007
Toomingamarju söödi, siis tegi suu mustaks ja paksuks. Marjasid sõid enamasti lapsed. Õisi toodi tuppa kohe suured oksad nelipühiks ja muidu ka. Kiikesid ehiti ka okste ja õitega. Mõisa veeti peksuks toomingakeppisi ja siis nendega peksti. Toomingakoor oli rohuks: kui kõht oli haige, siis näriti koort.

RKM II 269, 259/60 (6b) < Rõngu khk., Elva l. < Nõo khk., Meeri v. (1969)
Samuti kõhuhaiguste raviks koirohi - pänilad on hea rohi. Pänilad pantakse viina sisse ja knobloh võib ka olla seen.

Vilbaste, TN 7, 441 (11) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as., Pupi maja (1930)
Kamelitee on hea kõhurohi.

Vilbaste, TN 7, 441 (14) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as., Pupi maja (1930)
Maarõigastest saab ka kõhurohtu.

Vilbaste, TN 7, 450 (7) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Tedremanara juured - kõhurohi.

Vilbaste, TN 7, 451 (9) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Kasekoor - kõhurohi.

Vilbaste, TN 7, 452 (7) < Jõhvi khk., Kukruse k. (1930)
Tedremanara juured - kõhurohi.

Vilbaste, TN 7, 452 (14) < Jõhvi khk., Kukruse k. (1930)
Umurad - kõhu- ja venitamishaigusele.

Vilbaste, TN 7, 453 (34) < Jõhvi khk., Kukruse k. (1930)
Kasekoor - kõhurohi.

Vilbaste, TN 7, 461a < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
[Gustav Vilbaste märkus “Ärakirjutatud K. Einalt]
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Taimi tarvitati vanemal ajal mitmesugusteks otstarveteks, näiteks arstirohtudeks, värvimiseks, nõidusvahenditeks ja mitmeks muuks otstarbeks. Arstirohtudeks tarvitati järgmisi taimi: arnikaid, palderjane, takjaid, heinputke juuri, raudrohte, männi- ja kuusevõsusid, aloemahlasid, paiselehti, kummeleid, niinepuu ja vahtraõisi, raudnõgeseid, heinapepreid, teelehti ja majakavitsu.
Arnikaid korjati ja tehti teed ning leotati viina sees ja joodi, kui oli kõht haige, ka apteegis valmistati arnikatest mitmesuguseid rohtusid.

Vilbaste, TN 7, 461b < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Palderjani juurikaid korjati ning tarvitati samaks otstarbeks, milleks arnikaidki [kui oli kõht haige].

Vilbaste, TN 7, 463b < Jõhvi khk., Kohtla v., Järve as (1930)
Palderjani juuri tarvitati samaks otstarbeks, milleks arnikaid [kõhu haige oleku vastu].

Vilbaste, TN 7, 469k < Jõhvi khk. (1930)
Kalkanid tarvitakse kõhu jaoks.

Vilbaste, TN 7, 471 (7) < Vaivara khk., Narva l. (1930)
Umarad on kõhurohi loomadele ja inimestele teeks juua.

Vilbaste, TN 7, 482 (24) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Kadakamarjad kõhuhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 483 (35) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Teetite lehed kõhuhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 9, 349 (7) < Pühalepa khk., Kassari k. (1962)
Kammelitee (kasvab vilja hulgas põldudel). Kõhuhaigused, valud.

Vilbaste, TN 9, 348 (10a) < Pühalepa khk., Kassari k. (1962)
Kadakamarjad - tee kõhuhaiguste vastu. Soetõbi.

Vilbaste, TN 9, 349 (12) < Pühalepa khk., Kassari k. (1962)
Piparmündi tee. Kõhuhaigused, südamehäired, annab söögiisu.

Vilbaste, TN 9, 349 (20) < Pühalepa khk., Kassari k. (1962)
Mustikad - kõhuhaiguste vastu.

Vilbaste, TN 9, 543 (21) < Harju-Madise khk., Paldiski (1963)
Porgand: riivida iga päev enne sööki lõuna ajal üks suur porgand päevas, kui saab aasta läbi. Korrastab kõhtu.

Vilbaste, TN 9, 547 (3) < Harju-Madise khk., Paldiski (1963)
Raudrohi: hea tee külmetuse vastu, eriti kopsude suhtes. Verd puhastav, närvi rahustav, kõhu suhtes heasti mõjuv, järjest juues teeb tugevamaks. Verejooksude vastu mõjuv. Kui nina verd jookseb, eriti selle kange teega loputada, isegi kuiva taimepulbert ninasse panna. Parem aga teda enne ninaloputamiseks tarvitada ja juua. Õitsemise ajal.
Närvide juures ka.

Vilbaste, TN 7, 484 (69) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1929)
Kadakamarjad kõhuhaiguse vastu.

H II 25, 202 (463) < Helme khk. (1890)
Võta kojolehti, kui na alla hiirekõrvun om, kuivate ahjun tubliste, pane karjajaagu viina sisse, lase saesta, om hää hamba- ja kõturohi.

Vilbaste, TN 7, 492d < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1930)
Rabarberijuurtest valmistatakse kõhurohtu.

Vilbaste, TN 7, 496 < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Taimi tarvitati enamasti arstirohtudeks. Nii tarvitakse kalmuseid kõhuvalu, õieti rindealuse rohuks.

Vilbaste, TN 7, 517 (6) < Kihelkonna khk., Rootsiküla k. (1930)
Mustikas. Mustikamarju tarvitati värvaineks. Marjad on ka keedetult arstirohuks kõhurikete vastu.

Vilbaste, TN 7, 561 (1) < Kihelkonna khk., Rootsiküla k. < Pöide khk. (1930)
Leesikalehtedest keedeti kõhurohtu.

Vilbaste, TN 7, 581a < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Kaetused kõhuhaigustele.

Vilbaste, TN 7, 595 (1d) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Piparmünt, raudrohi, kalmused, paakspuu: teed tarvitatakse kõhuhaiguste vastu.

Vilbaste, TN 7, 608 (12) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Münditeed tehti kõhuhaiguse vastu. Tehti nagu põldosja teegi [kuivatati, pandi nõusse ja valati keenud vett peale ja lasti natuke aega veel keeda].

Vilbaste, TN 7, 728 (5) < Harju-Jaani khk. (1929)
[kõhurikked] angervaksa ehk vormikuseteed, vorstirohtu ja tomingakoore vett, mida teena sisse võeti.

Vilbaste, TN 7, 637 (3) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Arnikaõied tarvitati kõhupõletike vastu.

Vilbaste, TN 7, 642 (5) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Villirohu marjad kõhurohuks.

Vilbaste, TN 7, 661 (7) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Kasekarba vett tarvitati kõhurohuks.

Vilbaste, TN 7, 664 (2b) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Arnikas [Gustav Vilbaste märkus “Ei”].
Altkeha valude ja kõhukrampide vastu mõjub hästi arnikatinktuur, mida üks teelusikatäis klaasi vee hulgas võtta tuleb.

Vilbaste, TN 7, 664/5 (2di) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Arnikas [Gustav Vilbaste märkus “Ei”].
Kõhupaiseid ja kõhupõletikku parandab arnikatinktuur, mida päevas 50-60 tilka veerand toobi vee hulka segatult lonkshaaval võtta tuleb.

Vilbaste, TN 7, 670 (7) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Kadak [Gustav Vilbaste märkus “Ei”].
Kadakaõli päält määrides mõjub parandavalt halvatuse ja külmand liikmete pääle; kadakaõli 3-6 tilka suhkru ehk supilusikatäie veega võtta parandab kollatõbe, kõhu veetõbe, umistanud neerusid ja sapihaigusi.

Vilbaste, TN 7, 691 (5) < Harju-Jaani khk., Anija k. (1929)
Münt. Palaviku ja kõhuhaiguse vastu. Teeks teha ja sisse juua.

Vilbaste, TN 7, 701 (8) < Harju-Jaani khk., Anija k. (1929)
Kadakamarjad. Kadakamarjad pannakse viina sisse ja juuakse. Kõhurohuks.

Vilbaste, TN 7, 705 (4) < Harju-Jaani khk. (1929)
Tedremadala juured - kõhuhaiguse vastu. Juured leotataks viina sees ja võetakse sisse, palju keegi soovib. See rohi pidi ruttu kõhu terveks tegema.

Vilbaste, TN 7, 716 (4) < Harju-Jaani khk. (1929)
Lepaurb. Lepaurvadest tehti kuivatatult teed ja joodi kõhuhaiguse vastu, nii kuidas keegi heaks arvas seda pruukida.

Vilbaste, TN 7, 716 (5) < Harju-Jaani khk. (1929)
Kammel. Kammelid kuivatati krõbedaks, tehti teed ja joodi kõhuhaiguse vastu. Iga kord enne sööki ja võis ka peale sööki teda tarvitada.

Vilbaste, TN 7, 716 (6) < Harju-Jaani khk. (1929)
Teelehe seeme. Teelehe seemned kuivatati ära ja joodi kõhuhaiguse vastu. Ei olnud määratud kuidas, sest see oli ükskõikne.

Vilbaste, TN 7, 727 (5) < Harju-Jaani khk. (1929)
Ka kõhurikkeid arstiti taimede abil, tarvitati koirohtu, mis enne viinas leotatud.

Vilbaste, TN 7, 789c < Harju-Madise khk., Põllküla k. (1930)
Nääred on rinna- ja kõhuhaiguse vasta. Tuleb võtta kaks peotäit lehti ja seda keeta toobi veega, siis sisse võtta.

Vilbaste, TN 7, 1012 (15) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Kasepungad - jooksva ja kõhuhaiguste vastu.

Vilbaste, TN 7, 1020 (1) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Minu kodukohas leiduvate mõningate tuntumate taimede nimed.
Pütsk - heinputk (Angelica silvestris L.). Karjased teevad vilepilli. Tema juurt tarvitatakse kõhuhaiguste vastu.

Vilbaste, TN 7, 1020 (6) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Piparmünt (Mentha piperita L.). Tarvitatakse teena, aitab mõningate kõhurikete ja päävalu puhul.

Vilbaste, TN 10, 251/2 (8) < Rakvere khk., Rakvere l. < Kadrina khk., Vatku k. (end. Toomingas) s. 1882 (1965)
Ingver kasvab põllumaades kivihunnikute juures, kust ei saa künda. Köömne moodi taim. Valged õied ja lehed suuremad kui köömnel. Juuri pandi viina sisse ja joodi kõhuhaiguse vastu. Meil kodus joodi. Seda taime on vähe leida.

Vilbaste, TN 10, 253 (18) < Rakvere khk., Rakvere l. < Kadrina khk., Vatku k. (end. Toomingas) s. 1882 (1965)
Tedremadar. Juuri pandi viina sisse. See on hea kõhurohi. Ise olen pruukind.

Vilbaste, TN 10, 547 < Tori khk., Tori s.-jsk., Oore k (1963)
Tedremadaras, -madarad = tedremaran. Juurte leotist viinas kasutatakse kõhuhaiguste puhul. Värvimisel saadakse punane toon.

RKM I 9, 373 (11) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Kõhukatarr: isujuur.

RKM I 9, 379 (7) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Kadakamarja tee (2-3 klaasi päevas) on kõhu-, neeru- ja maksahaiguste puhul.

RKM I 9, 383 (21) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Emanõgese tee, 10 grammi liitri vee kohta, 1-2 klaasi päevas hingeldamise (astma), kõhuhaiguste, põrnahaiguste, kusekinnisuse, verevaesuse ja korratu kuupuhastuse puhul.

RKM I 9, 383 (16) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Piparmünt (vehvervänts) - kevadel enne õitsemist - tee mõjub karastavalt kogu närvikavale, tervendab südant, vaigistab altkeha valusid, krampe, peavalu ja on rohuks maohaigust ja kõhurikete puhul.

RKM I 9, 385 (24) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Sibul on üks parematest kõhurohtudest, hoiab kõhu korras, edendab seedimist, on kõhuvalu ja usside vastu.

RKM I 12, 244 (54a) < Tartu l. < Karula khk., Kaagjärve v. (s. Lõhmus), s. 1893 (1972)
Heinputk, selle juurtest tehti pulbrit, võeti kõhukrampide korral.

RKM I 18, 96 (12) < Iisaku khk. (1984)
Kalmujuured - venitusel ja kõhuhaigustel.

RKM I 18, 96 (13) < Iisaku khk. (1984)
Tedremaran - viinas leotatult kõhuhaigusel.

RKM II 372, 294 (36)ja 295 < Tartu l. (1984)
Riivitud toores kartul kõhuhäirete korral. Mõnel aidanud.
Minu arvates aitavad eelpool nimetatud “ravimid” kui neid õieti valmistada ja kasutada. Kuidas igaühele mõjub on muidugi iseküsimus.

Vilbaste, TN 5, 16 (3) < Räpina khk., Räpina v. (1934)
Mentha viridis - tee kõhuhaiguste vastu.

Vilbaste, TN 5, 19 (14) < Räpina khk., Räpina v. (1934)
Lycopodium selago ja Paris quadrifolius segi keeta, saab rohi kõhuhaiguste vastu.

Vilbaste, TN 5, 201 (7) < Kanepi khk., Valgjärve v. (1934)
Koirohu teed tarvitati kõhuhaiguse puhul.

Vilbaste, TN 5, 219 (a1) < Tartu l. (1934)
Vanasti tarvitati taimi arstirohtudeks: palderjan on kõhurohi.

Vilbaste, TN 5, 314 (7) < Äksi khk., Sootaga v. (1935)
Arnikad külmetamise-, venitamise- ja kõhurohi.

Vilbaste, TN 5, 604 (16) < Põlva khk., Põlva as. (1934)
Mustik. Kõhurohi. Tee ja moosi näol sisse juua.

Vilbaste, TN 5, 604 (21) < Põlva khk., Põlva as. (1934)
Kaseurb. Kõhukrampide, jooksvahaiguse ja haavarohi. Pandakse piiritus urbadele peale.

Vilbaste, TN 1, 490 (8a) < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Kadakamarjad [Juniperus communis]. Teena - jooksvale, tiiskusele, põiepõletikule, neeruhaigusele, kõhuhaigusele, suhkruhaigusele, kuse kinnioleku vastu, rinnahaigusele; /---/ Keeta ummuksis, kurnata, pärm ja suhkur sisse ja siis juua.

Vilbaste, TN 7, 1175 (42) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Mustad köömned. Antakse loomadele, kui piim rikneb, ja kui inimestel kõhus palavik.

Vilbaste, TN 7, 1198 (59) < Pühalepa khk., Pühalepa k. (1929)
Ülekäiarohi (Valeriana officinalis). Juured leutadi viina sees, arstirohi tõstsi venitamise ja muude kõhuhaiguste vastu.

Vilbaste, TN 7, 1198 (63) < Pühalepa khk., Pühalepa k. (1929)
Koirohi (Artemisia absinthium): lehed, õied viina sees kõhuhaiguse vastu, lehed koide vastu villaste riiete ja kapukate vahele.

Vilbaste, TN 7, 1199 (71) < Pühalepa khk., Pühalepa k. (1929)
Mustikad (ainuses ei ole, küll aga mustikamari, mustikapõõsas, oks ja nii edasi, mitte mustik) (Vaccin. myrtilus). Marjad keedeti kõhuhaiguse, pasandamise vastu.

Vilbaste, TN 7, 1199 (74) < Pühalepa khk., Pühalepa k. (1929)
Metsuba lehed (Menyanthes trifoliata). Lehti korjati sigade toiduks ja keedeti inimestele kõhuhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 1209 (3) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Mustikad. Kõhu- ja kurguhaiguste vastu. Koleera eemale hoidmiseks. Mustikalehtede tee külmetamise vastu.

Vilbaste, TN 7, 1209 (9) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Kalmuseteed tarvitatakse kõhuhaiguste, südamekloppimise, külmetamise, põrna- või neeruhaiguste vastu. Kalmusejuurte närimisega hoiti eemal katku.

Vilbaste, TN 7, 1217 (7) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Krooklehed - kõhuhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 1217 (8) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Tedremadarad - kõhuhaiguse, venituse vastu.

Vilbaste, TN 7, 1219 (2f) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Kummeliteed sahariniga magusaks tehtult antakse inimestele kõhukorratuste puhul.

Vilbaste, TN 7, 1234/6 (II, IV) < Lääne-Nigula khk., Taebla p.agent. (1934)
Koirohi [Artemisia absinthium]
Koirohi ehk vihand on Eestis üldiselt tuntud taim, oletatavasti vist tema laiadlise tarvituse suhtes. Nime mõiste selgub meile, vaadeldes tema tarvitusviise. Esikohale langeb siin muidugi tema igivana tarvitusala - koide peletaja. Sellel alal on ta kõige esmalt old tarvitatav. Ometigi kuulub see hõbehallide lehtedega taim ka muistsete arstimisvahendite liiki. Tema lemmikmaapind on enamiste huumusrikas muld, seega vajab rohkem multsed rammutud panda. Sellest selgub meile, milleks valib ta sagedaseks elupaigaks elamute ümbruse õuedes ja rohtaedus. Sageli ka ahervaredel, üliharva aga ka tee äärtes. Üks mõistatuslik joon läbistab tema tarvitusala. Kui vaatame vanu elamute asemeid, näeme sageli kasvavad toda hõbelehelist. Ja just eriti Läänemaal mõnes paigus, kus leidub muistseid ahervaru. Arvatavasti on neid siis muistsed elanikud omis aedus ja õuedes kasvatanud. Küsitav on siis, milleks - kas ilu suhtes, kaitsevahendiks koide vastu või arstimisvahendina. Tegelikult võib siin oletada kõiki kolme, kuid tema tarvitamisviis oli järguline. Selles mõttes, et esikohale langes muidugi koide peletus, teiseks arstimisvahend ja kolmandaks ilu. Nii oli ta siis kaunis tulus taim. Kaitsend koide vastu, selleks tarvitadi teda üldmõiste kohaselt ning sellepärast hakkas rahvas teda kutsuma koirohuks. Teda on juba palju lihtsam lahendada selles suhtes, et tema tarvitamisviis tema nimes on avaldatud. Ja kaunis algupäraselt on ta nii püsinud. Nüüd astume üle tema tarvitusviisile arstimisvahendina. Selles jäguneb ta kahte ossa, sest mõned ütlevad ta old inimese, teised aga loomade ravind. Tõelises mõistes näitab see, et mõlemile, inimesele kui ka loomadele, olevad old muistne ravind. Edasi minnes vajame teada, missuguseid haigusi temaga raviti. See on alguses kaunisti tumedate looridega kaetud, üks kõneleb üht ja teine teist. Kuid analüüseerides noid haigusi, leiame meie, et nad kõik ühele on sihitavad. Nende üldmõiste tsentrum on sisemiste haiguste all. “Kas verevoolude suhtes,“ esitasin kord ühele vanakesele küsimuse. “Ei,” vastas ta. “Minu vanemad kõnelesivad mulle, ta olevad hää rohi lahtise kõhule.“ Muuseas kõneles ta mulle veel, et ta olevad elus isegi mainitud katseid sooritanud, inimeste kui ka loomade juures, ja olevad kaunis häid tagajärgi annud. Vaatame nüüd, kuidas ta arstimisvahendiks tarvitadi. See old võrdlemisi lihtne käsitseda. Korjati oksad õilitsevast põesast ja kuivatadi kergelt päeva käes ning pandi neid siis kinnisesse kasti [kirstu], kus asusid ka muud ained. Näiteks kangad, lõngad, villad, ka riided sageli. Sääl täitis ta omi kohuseid kahekordselt. Esimeseks oli ta kaitsend koide vastu sääl, teiseks, tarbekorral võis säält võtta mõne kuivanud oksakese, teda keevas vees leutada, millest omas see kaunis mõruda maitse. Toda mõrudad vedelikku pidi eelmainitud haigestunu jooma, mille mõjul ta rikkes olev kõht paranema pidi. Mis ilu kohta öölda, oleks järgmine veel. Meie, eestlaste, esivanemad olivad suured looduse austajad, seda tunnistavad meile muistsed usundvahendid. Näiteks ohvripuud ja muud sellised esemed. Nõnda võib oletada, et meie esivanemad omi kodusi õige varakult juba kaunistasivad. Ei vaadetud mitte üksi palja ilu pääle, kuna nõuti ka neist kasu elulisteist küljeist.

Vilbaste, TN 7, 1243/4 (II, XII) < Lääne-Nigula khk., Taebla p.agent. (1934)
Tetremarana juurikas [Rhizoma Tormentillae].
Veidi tähtsam kui tõrvalill olivad tedremarana juured. Siinne nimetus “tedremadra” (Lääne-Nigula murrak), Läänemaal õige sageli tarvitatav, viru murrakus aga “tetremadala” juured. Teda on tarvitet juba kaunis vanasti ja algul vee leotiskeedisena, kuid hiljem viinleotisena = infusum tincture, milliselt teda praegaltki rahva keskel tarvitatakse. Too taim on huvitav oma tarvitusalaga selles suhtes, et tema tarvitus kahte ossa jäguneb, nagu eelpool mainisin. Esiteks veeleotisena, kui aga see hakkas hääbuma rahva keskelt, tuli ta teiseks viinleotisena tarvitusele. Ja sellepärast püsibki tema tarvitus veel kaunis hoogsalt rahva keskel, muidugi viinleotisena. Olen kohtanud sageli inimesi, kes teda igasuguste kõhuhaiguste puhul omaks raviks peavad ja selle pärast vast näib ehk nii mõnelegi, nagu oleks see algupärane läänlaste arvamus.
Ent tegelikult ei ole see nii. Nii mõneltki vanult inimeselt järgi pärides näeme seda aiva teises valguses. Muistne läänlane liigistus omi haigusi tunnuste järgi. Ja tetremarana juurtega või selle leotisega ehk leotiskeedisega ei ravinud ta muud kui saarnaste tunnustega haigust: valutav rindealune, kõrvetised, oksele ajav tunne ning selle juurde ka asuvad söögiisu kadumist. Siis ütles muistne läänlane “ma olen venitanud”. Ja ei muud midagi, kui tetremarana leotis pidi seda ravima.

Vilbaste, TN 7, 1254/5 (6) < Lääne-Nigula khk., Velise (1934)
Haavakoor.
Ka haavakoor on leidnud tarvitamist arstirohuna rahvaajaloos, kuid seda ainult ümarguste lehtedega haab. Tema koorega raviti nõrgakõhulisi loomi kui ka inimesi. Oli haigestunud kõht, minnes lahti, siis tunti seda eriti Velisel ainukese abinõuna. Selleks korjati koor mäha ajal puult ning hoiti talvel heinte all, selle täheks, et sääl seisvad ta enam ravimisvõimeline. Sellisena võeti teda säält tarbe korral ning asetati pääle tarvitamist sammasse tagasi. Leotiskeedisena joodeti seda loomadele soola ja rukkijahudega, kuna inimene seda tühja kõhuga ja ilma mingisuguse kõrvalaineta pidi tarvitama.

Vilbaste, TN 9, 555 ja 556 < Tartu l. (1955)
Lgp. sm G. Vilbaste. Vabandage, et tülitan Teid oma kirjaga. Nimelt huvitab mind selline küsimus, kas Teie teate meie kodumaise päritoluga taime, mida meil, eriti Põhja-Eestis rahvas nimetab ingveriks. Taim kuulub sugukonda Umbelliferae ja kasvavat niisketes ja märgades kohtades ning rahvas kasutavat teda kõhurohuna. Minu poole pöördus sellise küsimusega üks kohalik arst ja palus, et ma püüaksin seda selgitada. Tartus aga ei leidnud ma inimest, kes oleks seda teadnud. Sm K. Eichwald soovitas mul pöörduda Teie poole, kuna Teie olete tegelenud selliste küsimustega. Kui Teil on võimalik vastata, siis palun see saata aadressil: TRÜ Taimesüstem. ja geobot. kat. Mitšurini 40 H.. Kuulpak
[soo-piimputk Peucedanum palustre]

Vilbaste, TN 7, 1283 (71) < Kihnu khk. (1939)
Liht-naistepuna - “viinalilles”. Kui kõht haige, siis tarvitada viinas leotist ja ka keedist.

H II 7, 841 (9) < Jõhvi khk. (1890)
Kõhuhaigusse vasta, kui seest venind on, tarvitatakse tedremarana juuri, neid katki leigata, kuivatada ja viina sies liutatuld juua.

Vilbaste, TN 7, 463a < Jõhvi khk., Kohtla v., Järve as (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Vanal ajal tarvitati taimi mitmesugusteks otstarveteks nagu arstirohtudeks, värvimiseks, nõiavahendiks ja mitmeks muuks otstarbeks. Arstimiseks tarvitati järgmisi taimi:
Arnikaid korjati ja tehti teed ning leotati viina sees ja joodi, kui oli kõht haige.

RKM II 360, 430 < Pilistvere khk., Vitsjärve k. (1982)
Oli kellegil kõht korrast ära, siis anti musta kohvi ja katkitambitud pipart, kes ei tahtnud võtta, see ei tohtinud enda häda kurta. Kanget köömneteed 3 korda päevas 2 supilusikatäit korraga.

ERA II 27, 437 (35) < Nissi khk., Sooniste v., Lepaste k., Põlde s. < Kullamaa khk., Maidla k. (1930)
Kõhuhaiguse vasta võta pipart ja kuiva kohvi. Reinvarte teed.

RKM II 111, 163 (528) < Jämaja khk., Mäebe k. (Sõrve) (1961)
Kui laste kõhud rikkis olid, anti mustikasuppi või musta kohvi süüa.

ERA II 170, 690/1 (10) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Piparmünt. Piparmündi tähtsus seisab selles, et ta on hääks vahendiks (arstimiks) kõhukorratuste puhul.

ERA II 170, 695/6 (16c) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Tammekoore tee mõjub südant tervendavalt ja tugevaks tegevalt ning verejooksu vaigistavalt, seepärast tarvitatakse soolte- ja maoverejooksu, vereköhimise ja -oksendamise, kõhulahtisuse ja soetõve puhul.

EFA II 1, 310 (4) < Kalatšinski raj., Ivanovka k. < Kovaljova k. (Lüüli) Kondrova (s. Braaze), 65 a. (1995)
Mamma keetis koirohuteed, kui mul kõht haige oli.

EFA II 3, 358 (18) < Valjala khk., Jõõri k., Uuelu t. (s. Saar), s. 1921 (1995)
Koirohtu õpetati kõhurohuks, kui kõht lahti oli või valutas.

EFA II 4, 195 (44) < Jaani khk., Võhma k. < Valjala khk., Jõelepa k. (1995)
Tedremaranal - magusad suured juurikad. See on kõhurohi, aga ma ei ole nii väga neid kasutanud.

EFA II 5, 333 (9) < Püha khk., Mustla k. (1995)
Ühekorra Maie soovitas, et kõht on haige - siis naistepuna.

EFA II 17, 97 (34) < Martna khk., Martna k. < Muhu (1996)
Paiselehte korjati ja tehti teed külmetuse ja kurguhaiguse vastu.

EFA II 21, 17/8 (16a) < Rõuge khk., Mäessaarõ k., Järvesuu t. (1997)
Mustikat tehti ikka niimoodi sisse ka, et talvel ikka saad võtta, ku kõht on lahti. Siis on ta täitsa kõhurohi. Ega siis tol ajal, ku mina nii noor olin nagu teie, ega siis ei olnud mingisugust arstirohtusid. Need olid kõik kallid tol ajal. Noh, ma ei tea, ei olnud kombeks arsti juures käia tol ajal. Noh, kui haige olid, siis pead ikka minema.

EFA II 26, 107 (12) < Helme khk., Jõksi k., Nägutsi t. (1998)
Tedremaran on imehea rohi. Tema läheb punaseks. Tegime tõmmist ja viinaga panime juured. Tal on tumepunased juured. Kõhurohi oli see.

EFA I 9, 236 (3) < Hargla khk., Laanemetsa k. < Hargla khk., Juuristu k. (1996)
Mul on siin piiritus, vahel panen tedremarana juurikat, vahel saialille sisse. Tedremaran, see on kõhule hea.

EFA I 9, 236/7 (1) < Räpina khk., Võõpsu k. (1996)
Meie korjame marana juurikat. Kuivatame, teeme tükkideks, kallame viina peale. Seda võib seal hoida kaua, kui viin pealt otsa saab, võib juurde kallata. See on kõige parem kõhurohi. Lapsele teen teed sellest. Vanaema ütles veel vist kalgan sellele nimeks.

EFA I 16, 55 (10) < Martna khk., Enivere (nüüd Võidu) k. (1996)
Paiseleht on kurgu- ja kõhurohi. Võtab röga lahti.

EFA I 17, 2 (2) < Omski obl., Jurjevka k. < Omski obl., Novikovski k. (Tasja) Elissaar, s. 1928 (1996)
Säände laia lehega om kõturohi, üteldass kõturohi, ma muud nimme ei tiia. Võeti juuri maa seest väl'la ja lehti ka, keedeti tsaiu. Ku latse kasvive, tuu pidi abezaatelna kotun olema.

Vilbaste, TN 9, 539 (5) < Harju-Madise khk., Paldiski (1963)
Kadakamarjad ja -oksad okkadega.
Järjest juua, korrastab kõhtu, puhastab sooled.
Küpseid marju peenendada, pulbrina süüa, võtab halba lõhna suust ja hingamisest. Ka õlle sees võib oksad, marjad veekeetmise juures tarvitada, annab õllele omapärase maitse.
Teena võib marju, küpseid ja ka tooreid, ning oksi tarvitada. Tugevasti keeta, kuid mitte liiga, et lõhna kaotab. Veerand liitrit korraga juua, päevas kuni 1 liiter teed.

EFA I 19, 19 (46) < Omski obl., Tsvetnopolje k. (s. Püks), s. 1923 (1997)
Tõsjatsilistik - see on kõhurohi ja südame vasta ka on. Neid õisi varrega kakud ja paned kuivama. Temal on rohkem lehed nagu veriein.

H, R 9, 83 (11) < Setumaa < Põlva khk. (1903)
Pihl. Marjo süvväs. Häelmit ja kuurt pruugitas rohos: Häelmit kuivatas, siis pandas viina sisse, kõturohos. Kuur (nimelt haljas kuur, mis puu ligi, mitte päälmäne kuur, mis är lõigatas) kuivatas ärä, keedetäs timäst siis liim ja sedä liimi juvvas kõtuhaige vasta.

Vilbaste, TN 1, 230c < Rõuge khk., Haanja v. (1930)
Vägihaania häierme leem ja pälüna (koirohi) häierme leemi hoitakse pudelis alale. Talvel, kui kõht korrast ära pöördub ja naba ära karanud, siis pääle „katla toesse“ [katla aur] võetakse kümme kuni sada tilka ja mindakse voodivaiba alla, seal oodatakse. Kui ei ole surmatõbi, siis tuldakse tervelt üles.
Vägihein kasvab Tindi orus. Lehed ligi maad, kämmal laiad, küünar pikad. Vars üksainus, kuni 6 jalga kõrge, pisikesed kollased õied ümber varre kuni küünra pikkuselt ladvaotsast allapoole.

EFA I 18, 97 (4) < Omski obl., Lilliküla k. (Liisi) Kakk (Jänes) (1996)
Kõhuhädale tsesnokit (küüslauk) tarvis võtta ja sibulat ja suula. Võõras toit, tuu võtt kõtu valla, a tuu tsesnok ja sibul ja suul praavitase ära.

EFA I 19, 16 (27) < Omski obl., Tsvetnopolje k. (s. Püks), s. 1923 (1997)
Pustõrnik metsast jälle, on ka rohuks - südame ja kui kõht on haige, selle vasta keeta ja juua. Kui palavik on, on ka hea.

EFA I 19, 78 (66) < Omski obl., Orlova k. < Starõi Helsingfors (s. Leinfeld), s. 1913 (1997)
Arnika nimi oli, kõhurohi oli, kui lahti on, tehti tsaid. Kogu täiega keeta, pruuniks läheb, mis teda nii kaua keeta, natukene ja aitab.

EFA I 19, 78 (67) < Omski obl., Orlova k. < Starõi Helsingfors (s. Leinfeld), s. 1913 (1997)
Ja jälle niuksed nööbid kasvavad kollased, no erikult kasvavad nagu nööbid. See on ka kõhurohi. Kui on ussid sies, siis annad neid, kohe kuivalt võid anda, ajab välla.

EFA I 19, 139 (20b) < Omski obl., Tsvetnopolje k. < Valgevene, Vitebskaja obl., Liosjanski raj., Bondovo k. (s. Schmid), s. 1933 (1997)
Kuivatavad toomingamarju ka lastele kõhurohuks.

EFA I 21, 122 (8) < Kanepi khk., Kanepi al. < Kanepi khk., Kaagvere k. (1997)
Pärnakoore tee on kõhuhädade vasta.

EFA I 26, 13 (22) < Tallinn < Lääne-Nigula khk., Keedika k. (1997)
Sisemiste kõhuhaiguste korral tarvitati humalavett, joodi päevas 2-3 klaasitäit. Aitas, valud kadusid, kõht jäi kinni. See olevat Läänemaal ammugi tuntud abivahend kõhuhaiguste puhul, mida kinnitasid ka teised vanemad Haapsalu kandi inimesed.

Vilbaste, TN 9, 542 (16) < Harju-Madise khk., Paldiski (1963)
Kadakamarjad ja -oksad okkadega: järjest juua, korrastab kõhtu, teeb üldiselt tervise paremaks. Üks liiter päevas juua, tugevalt keeta, et ta värvi saab.
Õlle sisse, teeb selle huvitavaks.

H II 70, 698 (51) < Rõuge khk. < Vastseliina khk. (1904)
Kadajamarä ja kadaja nõgla kooruga kokku surbutult - inne aho pääl kuivata-omma hädaliste lammastõlõ hüä rohi. Kadajide anomit, piimä anomit haudu-tega vinnüvä piimä piagi hüäs. Kadaja tuurist marjust, ummussih keedetult, valmistasõ mõnõki hendale ruuht, minka naa vigast kõttu parandasõ, köhä vasta api uutva, tiiskusõtõbõh tedä tarvitava. Kadaja kütse marja tarvitõdas taaritegemises, mis magusa maitsõga om, nii et Setumaal mõnõ uma taari hüäkust juvvõh kitvä: "Seo om hüä, ku kadajataar." Mõnõ kutsva ka "kadaja-ollu". Kadajakoorõ omma keväjäsel ajal karjustõlõ, kõigõ edimätses väläst saadusis kängiste andis, kooni paiu- ja lõhmusõkuur vallale tulõ. Neist koetas viisõ.
Kadajatsi aidsaibit arvatas, et naa muist puist viie võrra aigu vastu pidävä. Kadajane havvarist sais matusõ pääl 50 aastat jala pääl, kui ta hüä tukõv om, ja inne ka arr värmitüs sai.

EFA I 35, 16 (7) < Novosibisrksi obl., Togutšini l. < Novosibirski obl., Estono-Semjonovka k. (Kergand), s. 1933 (1998)
Palõn, koien om kõige suurem rohi. Iga päev pead sööma kolm marja ära. Om kõhurohi, kui kõht valutab, ja vähi vasta.

EFA I 38, 81 (14) < Omski obl., Nikolajevka k. (s. Kevvai), s. 1915 (1999)
Toomemarja, ku häste musta om, paned purki kord marju, kord sukkurt. Tuu om ka väega hää, ku kõtust vallale olet. Kuivati ja jahvati noid ja tuu jahule, ku vesi kiis, valad pääle - oma ka kõtuhaiguse vasta. Toomemarja kuivati, kus vilu om ja tuul puhk, ütstõse käest õpid.

EFA I 41, 39 (1) < Tartumaa, Elva l. < Sangaste khk. (s. Uibo), s. 1934 (2000)
Tedremarana juurte peale viin, see on kõhuhädade vastu.

EFA I 41, 58 (9) < Karksi khk., Tuhalaane k., metsavahi maja (2000)
Mina pole tarvitanud mingit kõhurohtu. Koirohi, seda on tarvitatud küll siin perekonnas kaunis ohtralt. Suhkruga, et võtab kibeda ära, kõik saab korda kõhu. Kohvi, üteldakse, et võtab ka kinni kõhu, aga koirohi, see paneb ka. Supilusikatäis seda keedust enne sööki ja paneb kõhu korda.

EFA I 41, 72/3 (23e) < Karksi khk., Tuhalaane k., Kuuse t. (2000)
[H.S.:] Maranajuur oli siis kõhu vastu. Koiroht oli ka, kui kõht oli korrast ära.

EFA I 51, 34/6 (3b) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2001)
* Kui tunnete, et kõht on korrast ära või valutab (ka lastel), kohe jooge ära tassitäis kummeliteed. Kõhulahtisuse puhul teda seda 1-2 päeva ja kõik saab korda (sel puhul juua päevas 3-4 kl kummeliteed). Pole vaja mingeid tablette.

EFA I 57, 147 (3) < Uljanovski obl., Smorodino k. (s. Jaagant), s. 1915 ja Olga Maksimova (s. Varol), s. 1915 (2002)
Koirohi - kui kõht on haige. Venelased ütlevad pol-polinka, nagu pool koirohtu.

EFA I 101, 189 (41) < Juuru khk., Purila k. (2006)
Ubaleht (Menyanthes trifoliata) - kraavides ja madalail heinamaadel kasvav 15-30 cm kõrgune taim, millel 5 kroonlehega punakasvalged õied. Droogiks ubalehed (rootsudeta). Keedis tiisikuse, köha ja teiste rinnahaiguste puhul, samuti kõhuusside korral. Pulber parandab venitust ja seedehäireid. Tee (20 g 1 l vee kohta, 1-2 kl päevas) aitab lahtiste igemete, palaviku, kõhu- ja maksahaiguste, samuti isupuuduse korral. Loomadele on see ravimiks köha, punataudi, maksahaiguste ja katku puhul (suvel anti kuivatatud taimi, talvel kuivi lehti ja varsi). (Teave kuuldud 37 a. naiselt, 1950. a.-l. Purila külas.)

Vilbaste, TN 10, 99 < Kodavere khk., Assikvere, Pala ja Alliku kooliringkond (1964)
Kevadeti korjati puhkevaid kaseurbi (pungi). Urvad kuivatati ja pandi neid “suur pihutäis” pudelisse poole toobi viina hulka. Viin muutus mõne aja pärast pruuniks ja kole mõruks. Seda kasutati siis kõhu ja haavarohuks. Kõhuvalu ja -lahtisuse korral võeti seda pitsike sisse ja usuti, et aitab alati. Urvaviina hoiti rohuks igas talus.
Kevadeti, kui lumi läks, hakati meil paljajalu käima ja käidi kuni lumi jälle tuli. Ja seda mitte vaesuse ja puuduse pärast, vaid nõnda oli hõlpsam, kergem ja parem. Kodavere kirik oli meilt 18 versta kaugel. Halva tee ajal ei hakatud sinna hobusega kolistama, vaid lipati jala, palja jalu, saapad “näpiõtsan”. Enne Kodavere küllä jõudmist pandi jalad kinni. Peale kirikusolemist ja külast välja jõudmist istuti jälle kivile, võeti jalad lahti ja liduti kodupoole, et kannad välkusid .
Kas siis ime, kui vahel varvas või tallaalune ka katki astute. Vigastus puhastati urvaviinaga, pandi värsket kuusevaiku peale, seoti kinni ja varsti oli terve. Pudel urvaviina pidas vastu sageli paar aastat.

Vilbaste, TN 7, 1099 (13) < Vastseliina khk. (1939)
Nabahain [Rahvapärane nimi]. Tedremaran (Potentilla tormentilla) [Kirjakeelne nimi]. Kuivatatud juures viina sisse - kõhu rohuks.

Vilbaste, TN 7, 1095/6a < Võnnu khk., Mäksa v., Vana-Kastre k. (1934)
Arstirohuna:
Tedremarand, palderjan, piparmünt ja neitsipuna (naistepuna) leotist piirituses (ka viinas) tarvitadakse kõhuhaiguste vastu.

ERA II 78, 197 (42) < Puhja khk., Saare k., Tooma t. (1934)
Ubinain - sellest teh. teed, kui kõtt haige; rematismuse ajal tehakse vanni.

RKM II 329, 463 (23) < Rõuge khk., Järveküla k., Kuusiku t. (1977)
Kalmus - närvirohi, kõhurohi. Juured kuivatati, valati viina peale.

H II 53, 176 (26-8) < Haljala khk. (1895)
Seda vett misga last esimest korda pesti ei tohi nii suguse koha peale maha kallata kuhu iha ehk kuu peale paistab, vaid seda peab sõnniku sisse valama ja oolega kinni matma, muidu jäeb lapse kõht haigeks.
Kui lapse kõht haige on, siis peab last vihtlema ja seal juures lausuma: iha, iha, koit, koit, pinevik ja videvi, aitamind ja minu last, minu laps teeb rohelist.
Ka on hea, kui selle haiguse vasta järgmist rohtu tarvitada. Võta kolme vitsaga kapp, pane noort orast sisse, vala vett peale ja vihtle sellega last.

RKM II 21, 101 (12) < Vigala khk., Vigala v., Manni k., Välja t. (1947/8)
Naestepuna - olnd vanaste rohuks jooksva aiguse ja liikmevalu vasta. Parandand nikastuse, väänämise- ja pigistusega saadud aigused, kui sellest keedetud vee kompressid pandud. Aavade pesemese tarbis eä rohi. Kõhu rohi.

RKM II 21, 103 (19) < Vigala khk., Vigala v., Manni k., Välja t. (1947/8)
Pärn - õie teed ruugitasse rohuks köha, rögä ja kõhu aiguste vasta. Pärnäpuu süüst tõugatud pulbert rõõsa piimäga võetavat sisse maoaiguse korral, seedimese kergemas tegemese abis. Mädänevate aavade ja paesete peäle olla see sööpulber eä.

ERA II 148, 405/6 (47) < Rapla khk., Raikküla v., Pühatu k. < Märjamaa khk. (1937)
Heinputke juured on head palavikuhaiguse ajal. Juurikad keedetakse ja seda vett juuakse. See vesi on heaks rohuks ka verise kõhutõbe vastu ja kõhupõletiku korral.

RKM II 146, 372 (1) < Lüganuse khk., Varinurme k. < Lüganuse khk., Erra v. (1961/2)
Kõhuhaigused.
Kõhuhaigused. Kõhuhaiguseid raviti koduselt masseerimise teel. Kui rindu alt oli haige seda ööldi on ära venitand. Sel puhul kutsuti keegi vanem inimene, kes masseeris. Rohuks oli piparmünt. Tehti kulbi sees viin tuliseks, pandi võid hulka, seda võeti sisse, ja piparmünditee.

H IV 3, 772 (6) < Tartu (1888)
Rebasepäts, rebasekakk (Nux vomica) ennemalt väga pruugitav kõhurohi (viina sees leutatud), niihästi elajatele kui ka inimestele, aga nüüd ilma tohtretäheta enam ei ole saada.

ERA II 279, 230 (27/8) < Iisaku khk., Mäetaguse v., Atsalama k., Tagavälja t. (1940)
Marjadest korjati neid mis praegugi. Söödi piimaga. Moosi ei mõistetud keeta. Lastele kuivatati mustikaid kõhurohuks. Esteks lahtiselt tuule ja päikese käes paberi pääl ja pärast soojas ahjus. Peale leibade väljavõtmist pandi õhuke kord marju pannidega ahju. Paber pandi alla (mustikaile).

ERA II 138, 201 (56) < Tarvastu khk., Vana-Suislepa v., Sooveere t. < Tarvastu v. (1936)
Kõtuvalu. Kui oli vanast kange kõtuvalu, sõs poletati leib mustaks ja söödi sedä. Ka söödi muste puusüse. Sõs keedeti pruuni pajukoort paan vähä vee sehen ja joodi sõs sedä vett.

ERA II 170, 686 (5) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Köömned. Arstirohuna tarvitatakse ta seemneid, mis pudenevad kergesti vartelt pärast kuivatamist. Köömneteed tarvitatakse kõhukorratuste, söögiisu puuduse ja puhutuse korral. Ka pannakse köömneid leivasse.

Vilbaste, TN 7, 335 (10)< Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Vehvermendsi tee on ka kõhu vastu.

ERA II 170, 684/5 (2) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Kadak. Kadakamarjad on erilise arstirohulise tähtsusega. Korjata tuleb ainult valminuid, mustjassiniseid marju. Kuivatamiseks tuleb nad asetada mõneks ajaks tõmbavasse sõela või laua pääle. Kadakamarju tarvitatakse arstirohuks kõhu-, põie-, neeru- ja maksahaiguste puhul. /---/ Kadakamarju süüakse (3-5 tükki päevas) muutlikus ilmastikus haiguste ja nakkushaiguste hoidmiseks, kõhukorratuse arstimiseks ja halva suulõhna kaotamiseks. Kadakamarja tee on samuti hää eelpooltoodud haiguste puhul.

RKM I 18, 118 < Tallinn (1984)
Kuldjuur ja zen-zeni juur on kõige efektiivsem vahend ja universaalne vahend jõuetuse, üleväsimuse, hüsteeria, kehvveresuse, neeruhaiguste, neurasteenia, sugulise võimetuse, öiste kurnavate higistamiste, veresülgamise, suhkrutõve, kopsutuberkuloosi, naistehaiguste, kõhuhaiguste, kesknärvisüsteemist tingitud peavalude vastu. Juurt kasutatakse haavade ja muljumiste puhul. Ta pikendab eluiga.
Valmistamine - 50 grammi juurt koos koorega asetatakse üheks tunniks külma vette. Peale seda pesta harjaga, seejärel lõigata rõngasteks, panna läbipaistmatusse tumedasse nõusse ja valada üle 0,5 liitri 50-kraadise viinaga ja asetada kümneks päevaks pimedasse ruumi. Seejärel võib kasutada. Hoida tumedas või läbipaistmatus pudelis.
Tarvitada - eespool mainitud haigusnähtude korral 10-20 tilka päevas või 3 korda päevas 5-7 tilka supilusikatäie veega. Nii võtta 10 päeva, siis pidada 10 päeva vahet ja nii edasi. Olenevalt organismi tugevusest võib esineda juhtumusi kõhulahtisusega.
Madala vererõhu, astma, südamevereringe häirete korral 10-20 tilka 3 korda päevas.
Märkus - päikesevannide ja päevitamise, see tähendab kuuma päikese kätte minnes ei ole soovitav ekstrakti kasutada.

EFA II 17, 171 (35) < Martna khk., Kuluse k. < Jüri khk., Vaida al. (1996)
Korstnapühkijatee on männikasvud ja üheksavägine. See on niisugune nimi pandud: see võtab hingamisteed ja kõhusoolikad kõik terveks.

RKM II 396, 127 (20b) < Võnnu khk., Lahu k., Haagi t. (1986)
Naistepuna on sooltepõletiku vastu.

EFA I 16, 119 (12) < Martna khk., Ubasalu (end. Ohmukse) k., Karjatse t. (Petrov), s. 1915 (1996)
Pojal oli kaksteistsõrmik-haavand. Kõrvetised olid. Keetsin saialille teed, klaasi päevas jõi ja sai abi.

RKM II 415, 27 < Simuna khk. (1989)
J. Abner soovitas eriti juua kõrvenõgese teed: küll kõhukinnisuse korral, küll kõhukrampide vastu. Seedehäirete, soolte haavandite, isegi kopsuhaiguste korral, ka verele ja hingamishäiretele mõjub hästi seesama kõrvenõgese tee, soovitav juua ilma suhkruta, lisad pisut mett.

ERA II 170, 691/2 (12a) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Värskest kui ka kuivatatud raudrohust tee mõjub pehmendavalt ja tervendavalt nii köha, rinnahaiguse (kui rinnast tuleb röga ja verd), tiisikuse, kõhukorratuse, pistete ja krampide, soetõbe, verevaesuse ja mitmesuguste külmetushaiguste puhul. Teed tuleb tarvitada haiguse korral kuni üks toop päevas, juues vaheaegade järgi kas poole või terve klaasi viisi.

Vilbaste, TN 1, 277 (11) < Halliste khk. ja Saarde khk. (1931)
Tedremadar.
Taim on väga tuttav, sest teda on väga vanast eestlaste juures tarvitatud arstirohuna ja tarvitatakse ka praegusel ajal veel vanemate inimeste juures kõhuvalu ja seestvalu vastu. Vanal ajal keedetud tedremadara juuri ja seda mõrudat vedeliku võetud sisse kõhuvalu arstimiseks. Minu isa Peeter Sõggel († 1908) rääkis, et vanal ajal, kui kõhutõbi Eestimaal möllanud, siis olnud tedremadara juured kohalistel elanikkudel nii ära korjatud, et neist puudus suur olnud. Tema teadis tõendada, et tedremadara juure keedis või vedelik, kui seda kõhuhaiguse algusel sisse võetud, avitanud palju ja nii mõnigi pääsenud sel teel surma käest.
Meie päevil tarvitatakse tedremadarat arstirohuks vähem. Siiski on neid veel olemas, kes tedremadara juurikaid korjavad, kuivatult neid piirituse sees leotavad ja seda siis rohuks kõhuhaiguse ja seestvalu vastu tarvitavad ning kiidavad, et see roht palju avitab.
Hallistest ja Saardest.

ERA II 155, 691/2 (30) < Setu khk., Järvesuu v., Saarepää k. < Setu khk., Jatsmani k. (1937)
Kõtuhaigusõ vasta ommava' ainokasõ' kuivatõduva' mustigõ', ega muu miäke nii hää ei olõ'. Mul tütrepoig tahtsõ jo kogone ar' koolda', verega ai vällä, a ko nakseva' kuivatuise mustiket andma, ar' parase - sai tervest.

EFA I 20, 42 (27) < Omski obl., Kalatšinski raj., Vana-Viru k. (Osul-Salmus), s. 1927 (1997)
Mis ta, heasti haisevad, maarjarohtu kutsutakse, ta on hea tsaiu. Ta on rohuks ka, teeb seest kõik pehmeks, kui kõht haige on. Ta on nagu tikk püsti, kenad valged õied on.

ERA II 191, 526 (240) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Liiva k., Värava t. (1938)
Kõht haige. Masseeriti kõhtu. Sooja hautist tehti. Toodi ussirohtu - tsipraseemneid apteegist, anti neid sisse.

RKM II 215, 400 < Lüganuse khk. < Jõhvi khk., Võide k. < Jõhvi khk., Ratva k. (1966)
Kui kõht haigetas, siis joodi koiroho teed, ehk arnikateed vihalt ehk haketi vatsuli; pandi lõngä kera arava alla, siis lasti seljäs talluda, kas endast kergemb vanemb inimine ehk poisike ehk lapsuke. Vajutati ja moogiti kõhtu, vääneti naba, pandi sõrm naba auku siis keereti; pandi ka külma vee lappid kõhu pääle, kuuma vee pudelid ka.