Rahvapärased taimenimetused

Kõrvenõges

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

H IV 9, 220 (7) < Jüri khk., Kurna k., Sepamäe t. (1899)
Kui köha on, siis kõrvenõgeste õisu keeta ja seda vett juua, siis köha kaub ära.

ERA II 83, 254 (56) < Jüri khk., Rae v., Patika k., Uustalu t. (1934)
Halvatuse vastu peab aitama kõrvenõgestest valmistud tee.

ERA II 167, 182 (59) < Järva-Madise khk. (1937)
Kanarpik, aruhein ja kõrvenõgesed - neist tehakse vanni, mis aitab jooksvahaiguse vastu.

ERA II 193, 488 (27.11) < Põltsamaa khk., Vana-Põltsamaa v., Mõhkküla as. (1938)
Kõrvenõgese (Urtica dioica L.) juurte ja lehtede tee [kõhulahtisus].

ERA II 193, 571 (49.17c) < Põltsamaa khk., Kurista v., Kose k. (1938)
Rohke kuupuhastuse korral kõrvenõgese (Urtica dioica) lehtede keedis ja kirburohu (Polygonum persicaria L.) õite tee.

ERA II 202, 19 (24) < Pärnu l. < Kihnu khk. (1938)
Suhkruhaiguse vastu on arstimine: võta 2 n. suuri nõgesi. Kõrvenõges pane 4 liitre vee sisse, lase 2 päeva liguneda ja haige võtku 1/2 pitsiklaasi iga 1/2 tundi enne söömist sisse. See aitab selle haiguse vastu.

ERA II 202, 20 (26) < Pärnu l. < Kihnu khk. (1938)
Jalahaiguse vastu, kui jalgades on külmetanud viga.
Siis võta sedasama suurt kõrvenõgest, tambi peenikeseks ja keeda riinas ehk poomeliga veerand tundi, 2 naela nõgesi ja 1 pudel viina ehk poomeli, keeda siis seda. Lapiga 2 korda päevas peale panna, kisub palaviku välja ja valu.

ERA II 202, 20 (27) < Pärnu l. < Kihnu khk. (1938)
Sügeliste vastu.
1 munakollane, üks peotäis kuivatud nõgesi ehk 2 peotäit tooresi suuri kõrvenõgesi ja vähä soola ja hõeru segamini hästi kõvasti, siis hõeru sellega kõik neid kohti, kus sügeleb. Siis kaob ära.

ERA II 285, 50/1a < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. (1940)
Mitmeid taimi on arstimiseks tarvitatud. Kõrvenõgese juurtega vaotati punaseid plekke, mis mõnikord inimese ihu peale löövad, nimetakse nõgeseplekid.

ERA II 285, 50/1b < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. (1940)
[kõrvenõges] Nõgesevesi olla ka hea peapesuveeks, mõjub juuksekasvule ergutavalt.

ERA II 285, 50/1c < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. (1940)
Kõrvenõgeseid toodi, tuppa kirpude kaotamiseks.

ERA II 285, 50/1d < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. (1940)
Kõrvenõgese vihaga vihtlemine olla, jooksvahaigetele kasulik. Kõrvenõges kasvab talumajade ümber rammusa maa peal. Kui lapsed olid sõnakuulmatad, siis lubati neile õuest nõgeseid tuua. Suuremad lapsed vallatlesid nõgestega, püüdsid üksteist kõrvetada, siis oli jooksu ja tagaajamist, et küll sai.

RKM II 111, 564 (29) < Pöide khk., Saareküla k. (1961)
Jooksvahaigeid jäsemeid viheldi kõrvenõgestega.

RKM II 160, 16 (23) < Rakvere khk., Rakvere l. (1962)
Hingeldamise vastu juua kõrvenõgese juure teed. Tean, et inimesi on terveks saanud.

RKM II 166, 167 (27) < Häädemeeste khk., Viira k. (1963)
Suhkruhaiguse vastu.
Võta 2 [= naela] suuri kõrvenõgesi, pane nelja liitre vee sisse, lase kaks päeva liguneda ja haige võtku ½ pitsklaasi iga kord enne söömist, pool tundi enne sisse, see aitab selle haiguse vastu.

RKM II 166, 195 (102) < Häädemeeste khk., Viira k. (1963)
Jalahaiguse vastu.
Kui on külmetanud viga, siis võta seda suurt kõrvenõgest, tambi peenikeseks ja keeda viinas ehk poomeliga veerand tundi, kaks naela nõgesi ja pudel viina ehk poomeli, siis seda lapiga kaks korda päevas peale panna, kisub palaviku välja ja valu.

RKM II 183, 22 (3) < Rakvere khk., Rakvere l. (1964)
Jooksva. Üks rätsep külas arstis jooksvat mitmesuguste vannidega: sipelga ja kõrvenõgese vannidega.

RKM II 195, 107 (18) < Järva-Jaani khk., Võhmuta v., Seliküla k., Künka t. < Tallinn l. (1965)
Mesilastel lasevad nõelata, kes on jalahaige. See peab tervisele hea olema. Veetõbi või paistetus on, siis kõrvenõgestega vihelda jalgu, kui jalasääred valutavad.

RKM II 197, 142 (49) < Järva-Jaani khk., Kuksema as. < Järva-Jaani khk., Võhmuta v., Kagavere k. (1965)
Kui jalad olid haiged, siis tehti sipelgavannisi ja kõrvenõgese vannisi.

RKM II 203, 19 (2) < Simuna khk., Mari k. (1965)
Jooksja. Suurte kõrvenõgestega viheldi saunas. Päikest sai anda.

RKM II 229, 526 (3b) < Rakvere khk., Tammikualune k. (s. Hühner), s. 1890 (1966/7)
[Reuma.] Kõrvenõges on ka reuma vastu. Peksta ihu kõrvenõgestega kupule.

RKM II 283, 231 < Rakvere khk., Mariküla k. (1971)
Nahahaiguse vastu on kõrvenõgese tee. Sellega pesta. Korjata, kui õitsevad. Enne ära kuivatada. Kui ma laps olin, siis mul oli pea kärnas ja kõrvenõgese tee tegi terveks.

RKM II 318, 526 (3076) < Kaukaasia eesti as. < Kuusalu khk., Loksa k. (1978)
Põrnahaiguse vastu on head lambakeeled, salvei ja kõrvenõges.
Kõik eraldi ära kuivatada, mitte päikese paistel, pulbriks hõõruda iga rohi eraldi. Võtta igat rohtu üks teelusikatäis, sega hästi heaste ära. Võtta sisse üks nuaotsatäis korraga kolm korda päevas enne sööki, juua sooja veega. Kui rohi saab otsa, võib veel korrata.

RKM II 349, 497 (128) < Kose khk., Alavere k. (-Anni), s. 1886 (1981)
Männikasvudest ja kõrvenõgestest tehti vanne jooksva puhul.

RKM II 381, 427 (8)a < Järva-Madise khk., Albu v., Mägede k. (1985)
Liigeste ja soonte haigused.
Kui jalad olid haiged, pandi jalgadele ümber kaskede noored lehed ja seoti kõvasti kinni. Tehti ka kõrvenõgeste ja männikasvude vanne.

RKM II 383, 321/2 (4) < Tallinn < Võru l. (1984)
Jooksva vastu viheldi seda kohta, mis kõige rohkem valutas, kõrvenõgestest tehtud vihaga: hästi kuum leil pidi olema, siis nõges ei kõrvetanud, muutus ruttu pehmeks. Ega üks kord ei teind terveks, aga valu ta seks korraks ikka ära võttis. Kõrvenõgest sai kuivatada ka talveks, suvel võtsid toorest peast, neid kasvas igal pool. /---/

RKM II 396, 69 (13) < Võnnu khk., Aruaia k. < Räpina khk., Jõepera k. (1986)
Kõrvenõgesest viht on reuma vastu.

RKM II 405, 246/7 (1) < Jõhvi khk., Pühajõe k. (1985/6)
Hiad reuma ja liigessehaigusse rohtu sain. Nied on nõgessed. Mis nõgessed? Harilikud nõgessed. (Lähedal kasvavad kõrve- ja raudnõgesed, mõlemaid liike kasutab.)
Nõgesetied teha noortest võsudest. Kuivatatud nõgeseid panna üks tielusikatäis kuhjaga vierand liitri kievale viele. Lasta tõmmata kümme kuni viisteist minutit. Seda juua ühe kuu juoksul. Üks tass puol tundi enne hommikusüöki ja päeva juoksul viel üks kuni kaks tassitäit enne süöki.
Puhastab verd, on kasulik.

RKM II 415, 27 < Simuna khk. (1989)
J. Abner soovitas eriti juua kõrvenõgese teed: küll kõhukinnisuse korral, küll kõhukrampide vastu. Seedehäirete, soolte haavandite, isegi kopsuhaiguste korral, ka verele ja hingamishäiretele mõjub hästi seesama kõrvenõgese tee, soovitav juua ilma suhkruta, lisad pisut mett.

RKM II 433, 26 (3a) < Nissi khk., Viru k., Tuuliku t. (1990)
Kõrvenõgese teed olen ise tarvitanud, see pidi olema seedimisehäda vastu hää, /---/

RKM II 434, 730/1 (27) < Hageri khk., Sipa k., Jürisauna t. (1990)
Vanasti seda ravimtaime kommet ei olnud, aga nüüd me korjame ise hoolega nurmenukke, saialille õisi, kõrvenõgest, naistepuna. Kolm-neli aastat oleme nõgest kasutanud. Kui paned kaks-kolm sorti kokku, siis on teel parem maitse. Raadios ja televiisoris kõneldi ravimtaimede korjamisest ja siis nagu hakkasime korjama. Ajalehtedest oleme ka lõiganud välja, kui ravimtamedest on midagi kuulda. „Ühistöös“ on ühtelugu arstimisest ja sealt saab lõigata välja taimede kohta.

RKM II 437, 467 (11) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Sulustvere k. (s. Kongas), s. 1907 (1990)
Kui lapsepõlves jalg oli nikastatud, laskis ema sooja vee vanni teha, kuhu oli kõrvenõgeseid sisse pandud. See pidi valu ja paistetuse ära võtma.

RKM II 468, 218/20 < Ambla khk., Mustjõe k. (1989)
Veel üks lugu end ise arstinud naisest. Ta elas Mustajõe jaama juures (Järvamaa, Ambla k/k.) See oli 1950. aasta lõpul, kui temal kasvas lõua külge väljapoole vähkkasvaja. Ta tervis oli siis päris halb. Tal oli halb süüa (lõuga liigutada), päikest ta ei talunud. Opereerida ta end ei lasknud. Ta ütles selle kohta, et sellest abi ei saa.
Teda kutsuti Mustjõe Liide. Korra kuulsin tema perekonna nime. Ei ole enam meeles. Ta oli üksik naine, siis 60 ligi. Ta hakkas end ise ravima taimedega.
Ta andis ka selle retsepti minule. Seal oli:
raudrohi, mõru kirburohi (roosade õitega), koirohi, põldosi, islandi käokõrv, paiseleht, kõrvenõges, kollane karikakar, aasristik, kalmusejuur, männikasvud, kukehari, lihtnaistepuna, ? (üks taim oli tal meelest läinud).
Põldosja, kirburohtu ja koirohtu võtta poole vähem teistest kogustest.
Neist kõigist koos valmistada tee. Seda teed võtta aasta või poolteist.
Siis sõi ta küüslauku. Ja jõi kasekäsna teed. Aaloe tükk oli tal selle kasvaja peal alati. Siis ütles ta veel, et ta ei söö liha. Liha pidi soodustama kasvaja arengut.
Ta hakkas paranema. Paistetus kadus kasvaja ümbert. Kasvaja ise hakkas väiksemaks jääma. Lõplikult see kasvaja ära ei kadunud. Sinna jäi nagu pöidla esimese liigese suurune tükk alles.
Ta elas veel peale selle üle 30 aasta.

KKI 8, 430/1 (340) < Kuusalu khk., Mäepea k., Saare t. (1948)
Arstimisest võiks ütelda, et anti rohuteesid. Kes köhisivad, pidid kõrvenõgese teed jooma.

KKI 8, 431 (341) < Kuusalu khk., Mäepea k., Saare t. (1948)
Kui jooksja jalas oli, siis viheldi kõrvenõgese vihaga põlvi.

Vilbaste, TN 11, 88 (20 b) < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1966)
Sest kõrvenõgesse juuri korjati kevade varakult ja tehti teed, kes rinnahaigust põdes.

Vilbaste, TN 11, 148 (10) < Iisaku khk., Sõrumäe k. < Narva l. (1965)
Kõrvenõges - noorte lehtede tee astma vastu.

Vilbaste, TN 1, 603 (1) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Kaavere k., Käo talu (1931)
Sõnajalajuure viiga pestasse kehaosa, kellest „vaim ära kaob“ - see on jalg ehk käsi jääb nõrgaks, töövõimetuks. Selle vastu on ka nõgeseviht (kõrvenõges). Tõrvalill sisaldavat tõrva.

Vilbaste, TN 1, 790 < Lääne-Nigula khk., Oru v. (1938)
Suur nõges (Urtica dioica L.). Kõrvenõges. Jooksvahaiguse vastu vihelda kuumas saunas tooreste nõgestega. Keedisega pesemine abinõu sama haiguse ravimiseks.

Vilbaste, TN 1, 963 (23) < Tõstamaa khk., Pootsi k. (1942)
Suur nõges - kõrvenõges. Juuretee tiisikuse, vihtlemine jooksva vastu.

Vilbaste, TN 2, 272/3 (8) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Kõrvenõgese teed tarvitati rinna ja kopsu puhastamiseks.

Vilbaste, TN 2, 315 (43) < Urvaste khk. (1929)
Sisemisi haigusi arstitakse veel palderjanijuurtega, tedremanaratega ja kõrveheintega.

Vilbaste, TN 2, 327 (16) < Ambla khk., Lehtmetsa k. (1931)
Saksaparillad tarvitetakse jooksvahaiguse vastu (Lehtmetsa külas), jooksva vastu on väga hää ka vann kanarpikust, aruheinast, kõrvenõgestest.

Vilbaste, TN 2, 474 (5) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Juuste katkemise vastu tarvitati kõrvenõgese mahla.

Vilbaste, TN 7, 49 (34) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi k. < Kadrina khk., Vohnja v. (1929)
Raudnõges. Kõrvenõges. Kirpude vastu. Toodi tuppa, raiuti puruks ja riputati põrandale.

H II 58, 66 (18) < Jüri khk., Kurna v. (1896)
Kui kerbud söövad, siis kästakse särk seljast ära võtta ja vastu kõrvenõgeseid peksa, siis kauvad kerbud küll ära, aga nõgeste okkad jäevad sisse, mis veel hullem on.

Vilbaste, TN 9, 61 (3) < Ambla khk., Aegviidu nõudmiseni, Krani as. (1964)
Kõrvenõgesed. Tarvitati vannideks jooksva korral.

Vilbaste, TN 9, 530 < Tallinn l. (1963)
Oma perekonnas haigusjuhtudel katsetan esmajärjekorras ravimtaimedega. Eriti efektiivselt võin märkida nõgest.
Kannatasin üle kümne aasta emaka verejooksude all, mille tõttu viibisin vähemalt iga paari aasta tagant kuu aega haiglas ravil. Lõpuks leidsin oma haiguse raviks nõgesemahla. Olles veendunud selle ravivas toimes, teatan alljärgnevad andmed:
1) Raud- ja kõrvenõges;
2) Varred ja lehed;
3) Värskelt - mahla sisse võtta kolm teelusikatäit päevas;
4) Emaka verejooksu ja rohke menstruatsiooni puhul;
5) Dr. Antonile räägitud, kes pooldas rahvarohuna nõgese tervendavat mõju.

Vilbaste, TN 7, 640 (Ia3) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Kõrvenõges - tarvitati vere puhastamiseks.

Vilbaste, TN 7, 726 (34) < Harju-Jaani khk. (1929)
Kõrvenõgese teed juuakse jooksvahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 10, 270 (31) < Rakvere khk., Rakvere l. (1966)
Kõrvenõges. Kõrvenõgese juurtest tehti teed astma vastu, hingeldamise vastu. Tean, et inimesi on terveks saanud.

Vilbaste, TN 10, 279 (7a) < Rakvere khk., Rakvere l. < Kadrina khk., Kadrina (end. Vaigar), s. 1914 (1966)
Kõrvenõgest kasutati kirpude vastu. Pandi põrandale.

Vilbaste, TN 10, 279 (7b) < Rakvere khk., Rakvere l. < Kadrina khk., Kadrina (end. Vaigar), s. 1914 (1966)
Jooksva vastu pandi kõrvenõgeseid voodi ja magati nende peal. Ema tagus oma käed kupale ja jooksvavalu jäi ära.

Vilbaste, TN 7, 1233/4 (II, IIIa) < Lääne-Nigula khk., Taebla p.agent. (1934)
Nõges. [Herba Urticae majoris]
Sageli puudume kokku ahervaredeil, prügihunnikuil ja kiviaedul kasvava umbes poole meetri kõrguse veidi sakiliste lehestikuga taimega. Ta on kaunis tähelpanu äratav sellega, et teda puudutades kokkupuutunud koht kõrvetavat kirvendust järgi tunneb, milliseil kohtil mõni aeg hiljem vesivillide taoline paistetus esineb. Seda kutsub siinne rahvas “nõges”, Lääne-Nigula pool aga “kõrvenõges”. Ka see taim on muistne ravimisesem, kuid pisut hilisemal ajal on ta oma tarvitamise leidnud. Sest teda tarvitatakse mitte enam usundiga segatult, vaid taim ise on siin päätegur, see tähendab, temaga ei ravita enam nõiduvaid haigusi, vaid haigestusi, mis niisamma inimene on omanud. Sellega langeb ta oma muistse tarvitamise poolest kolmandale kohale, nagu teda seadnud olen. Siiski oli ta kaunis lugupeetud taim selles suhtes, et nii ülivähe leidus veel sarnatseid taimi, kelledega neid haigusi, mis temaga raviti, ravida võis. Ravimisesemana kuuldub ta kahesuguses suhtes.
I Jooksva ehk reumatismile.
II Rahva keskel kutsutavad “soosügeliste” raviks. Nende ravimisviisid olid üks omapärasemaid ja seisis omajägu ka kunstidega ühenduses.
Meie paneme tähele alul jooksva ehk reumatismi ravimisviise. Selleks koguti kaunis kogukene värskeid oivalisi nõgeseid, vihustadi nad üheks kimbukeseks ning viheldi siis kuivalt haigestunud keha. Harilikult teostati see toiming laupäeviti (saunalaupäeviti), kus päeval nõgestega, kuna õhtul kaskse vihaga viheldi. Selles mõttes tegelikult ei ole midagi, mis kunstide kirja langeb - “Milleks pidi see saunalaupäevil sündima?” - on sellega seletatav, et villistunud keha järelmäng oli sügelemine, mida aga kuum vihtlus peletas.

EFA I 16, 120 (28) < Martna khk., Ubasalu (end. Ohmukse) k., Karjatse t. (Petrov), s. 1915 (1996)
Nõgesed, harilikud kõrvenõgesed on hea seljarohi. Panin nõgesed marlikotti, lasin sinna peale pikali. Hulk aega tegin ja seljavalu kadus ära.

RKM II 355, 448 (115) < Põltsamaa khk., Umbusi k., Surva t. (1981)
Kõrvenõgestest keedetud veega pesti juukseid. Aitas kõõma vastu, tegi juuksed pehmeks.

Vilbaste, TN 10, 96b < Kodavere khk., Assikvere, Pala ja Alliku kooliringkond (1964)
Köharohuks tarvitati talvel ka kuivi kõrvenõgese varsi. Need toodi kuskilt aia äärest, lõigati umbes 10 cm pikkusteks tükkideks ja asetati ahjuservale kuivama. Neid põletati köhakorral nagu paberosse. Köhijale öeldi: “Tõmma aga nõgesepiipu, küll jäeb köhä ärä”

Vilbaste, TN 2, 275a < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Toiduks tarvitati kõrvenõgestest ja hapuoblikatest valmistatud suppi.

ERA II 260, 40/1 (3) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. (1939)
Söödavatest taimedest tean jänesekapsad ja hapuoblikad, neid olen ise lapsepõlves söönud, mitte näljapärast vaid maiustuseks, neid sõime meie lapsed naabrilastega seltsis. Eriti head maitsesid jänesekapsa õied, need olid siis väga mõnusad süüa kui jänu oli, tegi suu hapuks ja jänu ununes kohe. Hapuoblika lehed on ka hapud, aga kõvemad ja tuimemad kui jänesekapsad, üsna noored lehed on pehmemad ja mahlakamad, neid sõid lapsed nii, et roheline vaht käis suu nurgast välla. Ka lepamähk oli lastel maiusroaks oma magusa maitse poolest, lapsed närisid tooreid lepapulki, et suud olid kõrvust saadik punased.
Näljaajal olla söödud põlluohakaid, toodud noori ohaka taimi lõigatud katki ja keedetud supiks. Ka olla noori kõrvenõgeseid supiks keedetud ja tulioblika juuri. Naadilehtest olla ka suppi keedetud, aga see teind laste kõhud haigeks. Näljaajast on nii palju aega möödas, et seda praegused elanikud enam ei mäleta, mõnigi ütleb: Mo ema rääkis sest küll, aga ei ma änam mäleta, olin siis alles väike.

RKM II 338, 348 (8) < Kuusalu khk., Kolgaküla k. (1976)
Maks arvati haige olema, siis kui rinnust valutas. Sel puhul joodi koirohu, orasrohu juure, baburetski puu koore, võilille õie või nõgese teed. Teed keedeti väikestest kõrvenõgestest, millest keedetakse ka suppi.