Rahvapärased taimenimetused

Kõiv

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

H II 65, 715 (5) < Jüri khk., Kurna k. (1898)
Kui soetõbi on, siis enne kui kolm päeva täis saab, joodavat viina ja punast liikvat sisse võtta, siis tõbi kaub ära; ka kriimu tohert /kuiva kõivu?/ sisse võtta.

H IV 4, 626/7 (8) < Rõngu khk., Uderna k. (1887)
Sammaspoolele hää rohi. 3 ehk 9 kõivutohtu, tee sõrme otsaga nenda /viiskanda/ 3 korda I I I pääle, vajota igaütega kolm korda ja viska siis tulle ja ütle 3 korda: "Sammaspoole küla palap."

H III 6, 113 (1) < Helme khk. (1889)
Kellel maalise selga tuleve, sii peab 9 kõeva küllest tohte võtma sõgla all palama panna, ja läbi sõgla ennast suitsutada, perast jälle niisugutse viigatseviiga mõske, kus hõbetat ja süse siis om, siis saab varsti terves.

E 49741 < Võnnu khk., Kurista (1915)
Kevadi korjata kõivu veiksid lehepunge ja pudeli panda, piiritust või ka maaviina pääle panda. On hää silmi määri, kui silmad haiged on. Võib ka kõtuvalule veidike sisse võtta.

E 49743/4 < Võnnu khk., Kurista (1915)
Aga ütte kallist palsamit tetas niidade: Võtta kevadi neid noori kõivulehti, mis kutsutase hiirekõrva, pane neid ütte kruusi või pudeli sisse, kalda õige kanget viina pääle, pane korgi ja vaiguga kinni, pane päiva vasta ehk ütte lämmade paika, et ta tõmbab. Siis on üts kallis palsam, kellega võid henda kõtto, silma, leigatu vai raiotu haavu parandada.

E 49751 < Võnnu khk., Kurista (1915)
Sammaspooldel hää rohi.
Põrgukivi, 3 ehk 9 kõivutohtu, tee sõrmeotsaga nenda 3 (3 viisurka) kanda pääle, vajuta igaütega 3 kõrda ja viska sis tulle ja ütle 3 kõrda: „Sammaspoole küla palap.“

ERA II 150, 429 (13) < Räpina khk., Veriora v. (1937)
[Jooksva]
Ka määritas kaseurva, kõivuurva piiritusega. Kevadel korjatud kaseurvad leotatakse piirituse sees.

RKM II 22, 111 < Põlva khk., Põlva v., Vanaküla k. (1950) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Tiisikuse ravimises tetäs pedäjäkasvõst lämmävee vanni. Magamise ruumih piävä olõma kõivu ja pedäjäossa'. Noori pedäjäkasvõ kästas ka süvvä, nuu omma ka hää' tiiskuse vasta.

RKM II 208, 34 (35) < Põlva khk., Adiste k., Koti t. < Põlva khk., Himmaste k. (1966)
Kel reima oll, tarvitati kõivuhäälmit tiis.

RKM II 208, 149 (58) < Põlva khk., Eoste k., Plaki Ala t. (1966)
Kõivuurva' pandi tuurõlt viina sisse, tuu ol'l haavarohi.

RKM II 209, 247 (3) < Põlva khk., Himma k. (1966)
(Jutustaja oli noores eas lamav haige). Kõivolehe üleni peale. Suure kartulikoti täis ol´l. Lina pääle ja teki kah. Lätsi ligonõma. Sai terves.

RKM II 269, 245/6 (208) < Rõngu khk., Leivastu k. < Kambja khk., Kodijärve v., Kuusa t. (1969)
Närvide rohi.
Keväja, kui kõivudel om lehed viil väikesed, see om tillukesed, siss tuleb neid korjata ja vilu kotuse pääl ära kuivatada. Siss tuleb noist lehist kange tii kiita. Tuleb võtta üte toobi vii jaos üts supiluitsatäis lehti, sii tuleb ummises ära kiita ja juua üts tiiklaasitäis päevan. Seda tuleb juuva niimuudu: üts kuu aiga juuva, siss üts kuu vahet pidäda ja siss jällegi, niikavva, kuni sii häda ära kaob.

RKM II 269, 254 (217) < Rõngu khk., Leivastu k. < Kambja khk., Kodijärve v., Kuusa t. (1969)
Kevadel kui kõivumahla (kasemahla) joodi, siis pandi kõige enne silma peale. Tol aastal silmanägemine hää. Teisel aastal paned jälle.

Vilbaste, TN 4, 342 (9) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
[kõiv] Kaselehe tee kiirendab neerude tegevust.

Vilbaste, TN 7, 233 (13) < Setumaa, Mäsovitsa k. (1930)
Noorõ kõivolehe. Keedetakse teed ja tarvitatakse rinnatiiskuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 247 (11) < Setumaa, Värska al. (1930)
Kõivourva. Kuivatatakse ära, siis pandakse viina sisse ja juuakse tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 10, 582 (9) < Vastseliina khk., Orava v. (1966)
Värske kõivolehe - luuvalu ja reumarohi.

Vilbaste, TN 5, 198 (26) < Põlva khk., Mooste v. (1934)
Kõivolehe: külmatõbe vastu.

Vilbaste, TN 5, 198 (27) < Põlva khk., Mooste v. (1934)
Kõivourva: värskete haavade vastu, koos piiritusega.

Vilbaste, TN 5, 602 (8) < Põlva khk., Põlva as. (1934)
Kõivulehti arstirohuks: näiteks kui lõigata või muidu haava peale pantakse, sest nad on vaigused (eriti noori lehti).

Vilbaste, TN 7, 1024 (2) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Kõiv - kask - kasepungadest valmistatakse piiritustinktuuri, mis on heaks jooksvatõve vastu.

Vilbaste, TN 7, 1081 (3) < Setumaa khk., Obinitsa k. (1934)
Betula verrucosa Ehrh. Kõiv. Kaseurvad ja männakasvud keedetakse umbe. Rohi tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 1162 (24a) < Võru l. < Räpina khk., Kahkva v., Kuivamäe t. (1929)
Kõiv, kask. Betula. Sookõiv B. pubescens , arokõiv B. verrucosa, Maarjakõiv B. nana. Kasetökatiga arstitavat tiisikust (Setumaalt olen seda kuulnud, ligemalt seletada ei tea).

Vilbaste, TN 7, 1162 (24b) < Võru l. < Räpina khk., Kahkva v., Kuivamäe t. (1929)
Kõiv, kask. Betula. Sookõiv B. pubescens , arokõiv B. verrucosa, Maarjakõiv B. nana. Kasepungi pannakse piirituse alla - hää haavarohi.

Vilbaste, TN 7, 1162 (24c) < Võru l. < Räpina khk., Kahkva v., Kuivamäe t. (1929)
Kõiv, kask. Betula. Sookõiv B. pubescens , arokõiv B. verrucosa, Maarjakõiv B. nana. Saunas hautatakse vihta kuumas vees, selle veega pestakse pääd - aitab pääkõõma vastu.

EFA I 18, 42 (8) < Omski obl., Lilliküla k. (1996)
Ku kõivu hakkas lehte minema, lehed omma nii liimitseva, noo omma ka hea rohu.

H, R 9, 81/2 (7) < Setumaa < Põlva khk. (1903)
Kõiv. /---/ Mäihä söövä latse, mahla joova kõik; puu tähtsämp tarbipuu, riistapuis j.n.e.