Rahvapärased taimenimetused

Piparmünt

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

ERA II 23, 157 (18) < Rõngu khk., Elva l. < Rannu khk. < Tarvastu khk., Pikru k., Ojapera t. (1926)
Südamevaluhain.
Südamevaluhaina lehed ja varred keedetakse ära ja pannakse piparmündiõli sekka. Seda vedelikku võetakse sisse, kui süda halb või valutab.

ERA II 27, 585 (10) < Nissi khk., Varbola v., Rahula k., Tammiku t. (1930)
Halb õhk suust kaotakse kadaka ja piparmündiga.

ERA II 27, 586 (23) < Nissi khk., Varbola v., Rahula k., Tammiku t. (1930)
Oksendamise vasta kadakas, koirohi, piparmünt.

ERA II 168, 653 (60) < Häädemeeste khk., Orajõe v. (1937)
Piparmünditee olla hää talvel külma ajaga, aitavat ka verd klaarida, kui pää valutab. Taime nimi vehverments.

ERA II 203, 407 (85) < Otepää khk., Vastse-Otepää v. (1938)
Kui pea valutab, siis kui on ühtlasi ka palavikku ("pea on kuum"), pannakse pea peale (otsaesisele) külma vee lappi. Ka juuakse peavalu korral piparmündi- (kohalikus murrakus "vehmerventsi") teed kuumalt ja minnakse voodisse teki alla ja lastakse ennast (või kaetakse ise) kinni katta kasukate ja teiste seesuguste soojapidavate riietega. Kui ei juhtu olema pipamündi teed, siis juuakse ükskõik missugust kuuma teed et ainult kere sooja saaks.
Kui harilikult kellelgi pea valutab, siis on inimesel ka muu kere haige. Valutab ainult pea, siis seda nagu haiguseks ei peeta, mida tuleb seletada üldise maaelu karmusega - väikesest veast ei hoolita, ei panda seda nagu tähelegi, ei olda haiguste vastu nii peenetundelised nagu linnainimesed.

ERA II 203, 419 (15) < Otepää khk., Vastse-Otepää v. (1938)
Piparmünt (kohapeal nimetatakse "vehmervents").
Piparmündi- (vehvermentsi-) teed tarvitatakse arstirohuna siis, kui kellelgi pole seedimine kõige paremas korras. Pidavat mõjuma seedimist korraldavalt.

ERA II 290, 51 (9) < Tarvastu khk., Suislepa v., Vooru as. (1940)
Seestpidiseid arstimeid on silmahaiguse puhul sisse võetud: kadakamarja keedist, maarjapuna-, palterjani- ja piparmünditeed.

RKM II 98, 347b < Põltsamaa khk., Priisle k. (1960)
Söögiisu puuduse vastu peeti paremaks vahendiks piparmündiga segatud napsivõtmist; ka aniisi tilkasid.

RKM II 111, 103 (338) < Muhu khk., Oina k. (1961)
Piparmünt on üks universaalne asi, see on nii kõhuhaiguste kui hambavalu korral hea.

RKM II 146, 372 (1) < Lüganuse khk., Varinurme k. < Lüganuse khk., Erra v. (1961/2)
Kõhuhaigused.
Kõhuhaigused. Kõhuhaiguseid raviti koduselt masseerimise teel. Kui rindu alt oli haige seda ööldi on ära venitand. Sel puhul kutsuti keegi vanem inimene, kes masseeris. Rohuks oli piparmünt. Tehti kulbi sees viin tuliseks, pandi võid hulka, seda võeti sisse, ja piparmünditee.

RKM II 146, 372/3 (2) < Lüganuse khk., Varinurme k. < Lüganuse khk., Erra v. (1961/2)
Kurguhaigus. Kui valus oli neelata ja kurk haige, seda kutsuti kahepoolised. Ravi, õhtul pandi tulist tuhka sukasääre sisse, sukk tuhaga seoti ööseks ümber kaela. Kui kahepoolne kasvas sisse poole, siis võeti sisse liikva, ka pealt määriti liikvaga. Ka piparmünditeed tarvitati selle raviks, seda tarvitan ma praegugi.

RKM II 175, 441 (33b) < Tõstamaa khk, Seliste v, Kõpu k (1964)
Jões kasuvad piparmündid, neid võis teeks teha. Külmetuse ajal oli.

RKM II 186, 43/4 (10a) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. < Torma khk., Lohusuu al. (1964)
Oksendamine.
Oksendamine tekib maohaigusest ja kui ussid on kõhus. Ravi piparmündi tee.

RKM II 197, 21 (18) < Järva-Jaani khk., Roosna-Alliku v., Valasti k. (1965)
Piparmündi tee pidi südamele hea olema.

RKM II 197, 108 (125) < Järva-Jaani khk., Järva-Jaani al. < Järva-Jaani khk., Metsla k. (1965)
Piparmündi tee on tervisele väga hea, südamele ja.

RKM II 197, 232 (23) < Järva-Jaani khk., Võhmuta v., Kaaruka k., Karjukse t. (1965)
Palderjaniteed tehti, piparmündi teed kah, kui süda peksis. 2-3 tilka kamperiõli vee hulka, võtab peksmise ära.

RKM II 234, 360 (1a) < Tallinn < Kose khk. (1967)
Kui rinde alt valutas, süda läikis (oksendas), siis üteldi, et on voolmed. Selle vastu võeti sisse piparmündi (rahvakeeli vehvermentsi) tilku, lõngaeli vett (soolahape) või soolvett, kui muud ei olnud käepärast.

RKM II 254, 414 (38) < Haljala khk., Viitna k. (1969)
Vehverments - see on südamerohi, ma joon seda teed praegugi, mul omal aias kasvab. [Piparmünt]

RKM II 257, 407 < Palamuse khk. (1968)
Hingeõhu haisemine. Piparmündi teed joodi ja kadakamarju söödi.

RKM II 261, 196 (53) < Kadrina khk., Ojaveski k., Preediku t. (s. Orro), s. 1900 (1969)
Piparmüntisi keedeti südamerohuks.

RKM II 272, 382/3 (2302) < Krasnodari krai, Vesjoloje k. < Sulevi k. (1970)
Vehverments, piparmünt. V. K. Мятный трава. Vehvermentsid, nii kodused kui ka metsikud, lõigatakse oksad ära, siis kui nad õitsevad, kuivatatakse pööningul vilus ära ja keedetakse teed külmetuse vastu. Vehvermentsi tee on ka nii hea juua, kuid üle nädala ei soovita seda arstid juua, sest et mõjub pahasti nägemise peale. Üleüldse soovitavad arstid kõiki teesi juua vahelduses, joo ühte teed kolm päeva ja jälle teist kolm päeva ja nii edasi, kuni esimesega hakkad jälle otsast peale. Münditeed joodakse ka siin kandis mõnes peres, kuid minule küll see ei meeldi, on liiga vänge maitsega.

RKM II 283, 231 < Rakvere khk., Mariküla k. (1971)
Piparmündi tee on kõrge vererõhu vastu.

RKM II 309, 302 (4n) < Lüganuse khk., Sirtsi k. < Lüganuse khk., Kiviõli l. (s. Sakslad), s. 1919 (1974)
Kui kõht lahti, andis mustikaid, ütles veel: karu sööb mustikaid, on tugev ja terve, sööge, siis saate ka terveks ja tugevaks. Piparmündi teed ka.

RKM II 312, 415 < Helme khk., Riidaja k. (1973)
Palaviku puhul.
Pärnaõie tee, piparmündi tee ehk mõlemad korraga kasutada. Ja sinna sisse mustsõstraid ehk mustsõstra mahla või mustsõstra toormoosi, juurde võib lisada ka punasesõstra mahla.
Pärnaõie tee keedetakse valmis, see siis klaasi või purgi sisse ja sinna lisada need mahlad või moosid, kui on mett käepärast, siis ka mett, ja nii kuumalt juua, kui suu kannatab. Lapsena palaviku korral muud rohtu ei olnudki. /---/

RKM II 317, 475 (70d) < Vastseliina khk. < Mäesuka k. (1975)
Piparmünt om külmetüse, kõtuvalu vasta.

RKM II 329, 239 (2) < Rõuge khk., Mustahamba k., Tinuri t. < Rõuge khk., Viitina k. (1977)
Ku süda paha om - iiveldas - siis keeda piparmündi tiid.

RKM II 338, 348 (10) < Kuusalu khk., Kolgaküla k. (1976)
Kellel süda hakkas kloppima, see pidi jooma nurmenuku, rukkilille, piparmündi või palderjaniteed.

RKM II 338, 358 (26) < Kuusalu khk., Kolgaküla k. (1976)
Kurguhaiguse ja külmetuse puhul juuakse nurmenuku, krookslehe, takjanupu, piparmündi, koirohu, pärnaõie, liivatee või kummeliteed. Kuristatakse kurku ka soolaga või soolveega.

RKM II 338, 359 (30) < Kuusalu khk., Kolgaküla k. (1976)
Piparmündi teed joodi ka hambavalu puhul.

RKM II 338, 360 (36) < Kuusalu khk., Kolgaküla k. (1976)
Paisete ja paistetanud koha peale pandi kaalikapealseid, lepalehti, paiselehti, teelehti, raudrohtu, kumeleid, krookslehti, piparmünti või liivateed. Neist ravimitest keedeti teed ja pandi haigele kohale soojad mähised peale ehk pandi kohe maast nopituna haigele kohale. Need ravimid alandavad palavikku ja vähendavad valu.

RKM II 355, 440 (86) < Põltsamaa khk., Umbusi k., Surva t. (1981)
Piparmündist korjati maapealne osa. Aga Umbusis sai piparmünti korjata jõest, just see osa, mis veest väljas oli. Said siis mitme vaksa pikkused võtta, neid kuivatada ja teed keeta, mis aitas peavalu vähendada.

RKM II 358, 386 (17) < Põltsamaa khk., Adavere k. < Põltsamaa khk., Rutikvere k. (1981)
Piparmünti kuivatasid ja panid viina sisse vahest, kõhuvalu vasta oli.

RKM II 361, 341a < Kanepi khk. (1982)
Siis veel kui naistel „menses“ väga jooksis, joodi piparmündi teed ja pandi külma tuhka kõhu pääle.
Kui aga „valgete“ voolus oli, siis tehti valge ristikheina õie teed ja angervaksa õie teed. Kummalgi juhul veel naistepuna teed.

RKM II 363, 156 (18c) < Otepää khk., Kassiratta k., Peebu t. < Võnnu khk. (1982)
Piparmündi tee om ka külmetushaiguse vastu.

RKM II 366, 355 (11) < Tartu l. (1983)
Kui on kurk haige, tuleb juua piparmündi teed.

RKM II 368, 324 (26f) < Maarja-Magdaleena khk., Hundi k. (1983)
piparmündi tee - palaviku vastu;

RKM II 369, 192 (8) < Maarja-Magdaleena khk., Toljase k., Lauri t. (1983)
Piparmünt ja vehverment, palderjan ja maa-aluserohud olid kõige tähtsamad arstimiseks. Raudrohud ja köömned ja kõik maarohud korjati omale tagavaraks. Soodest ja igalt poolt sai korjatud. Sisemisi haigusi arstiti ikke enamasti nende maarohtudega.

RKM II 372, 290 (12) < Tartu l. (1984)
Piparmündi tee külmetuse korral.

RKM II 375, 120 (73) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Mällikvere k. (1985)
Piparmündi tee ergutab südamehaigeid.

RKM II 380, 39 (90) < Jõhvi khk., Illuka k. (1984)
Piparmündi teed, mida meie pool palju juuakse, kasutatakse seedetegevust soodustava vahendina.

RKM II 380, 162/3 (48) < Iisaku khk., Tudulinna v., Sahargu k. (1985)
Kõhuvalu vastu võeti kas Thilemani või piparmündi tilku, ka koirohu viina.

RKM II 381, 24/5 (17) < Kadrina khk., Palmse v. (1985)
/---/ Samuti oli populaarsem ravim vehverments (piparmünt) hõõrumiseks kui ka sissevõtmiseks kõhuvalu ja gaaside puhul. /---/

RKM II 383, 63 (7) < Kuusalu khk., Kolga al. (1985)
Kaelahaigus.
Kaelahaiguse puhul peab kuristama sooja soolaveega. Teed peab jooma pärnaõitest, nurmenukkudest, kumelitest, koirohust, krookslehtedest, takjanuppudest, piparmündist ja nõmmeliivatee ka on heaks rohuks, kui kuumalt juua.

RKM II 383, 46/8 (5) < Kuusalu khk., Pärispea k. (1985)
Liikmete haigused.
/---/ Aga metsas, sambla peal kasvavad sooneheinad, pikkade roomavate vartega ja päris ümmargused helerohelised lehed vartel. Need seoti ööseks jälle haigete kohtade ümber. Ja metsas kasvavad põõsasõnajalad, põõsana nagu palmioksad, kasvavad ka kraavikallastel. Neid põõsasõnajalgu seoti jälle ööseks haigetele kohtadele ümber. Sõnajalgade peale seoti marlisidemed. Ega need muidu seisa, kui peavad olema kinni, noh, ümber millegagi seotud. Mina olen ka proovinud, nendest on küll tunda parandavat mõju. Ega ei sel puhul aidanud küll maarohtude teede joomine ka, see on tugevam haigus. Aga viina ja piirituse sisse kamperit kui oli, siis määriti. Nurmenukk, maasikajuur, piparmünt ka. Mõnikord aidanud, kui joodi nurmenuku teed. Kasepungad, kui veel ei ole lehed ilmunud kevadel, nendest keedeti teed ja joodi seda siis kaks klaasitäit päevas kohe mitu päeva järgemööda. No maasikajuurtest ja piparmüntidest keedeti ka teed. Kevadel, kui vara õitsesid juba ülased, siis korjati neid ja kuivatati. Poole liitri petrooli sisse pandi peotäis kuivatatud lumelilli, no ülaseid, ja siis see pudel lasti veel seista ühe nädala. Siis sellega määriti haiget kohta.

RKM II 383, 324/5 (9) < Tallinn < Võru l. (1984)
Kui laps oli külmetanud ja köhis, kurk kibe oli, keedeti piparmündi ja kummelilehti segi, keedeti kange, kuum tee, laps rinnuli keedupoti peale, pidid seda kuuma auru kohe sisse hingama, pikalt ja sügavalt, et mõjuks. Palav hakkas sest aurust. Ka aeti siis voodisse, tekk üle pea, et hästi higistaks. Talvel tehti ka köömeteradest auru, kui muud värsket võtta polnud, see mõjus ka. /---/

RKM II 383, 432 (58) < Kose khk., Ardu k. (1985)
Piparmünti ja palderjaani suhkrutükile tilgutada, kui oli ehmatatud.

RKM II 384, 409 (46) < Keila khk. (1985)
Seedimist soodustasid kasekäsna (must torik, must pässik) tee; samuti piparmündi ja köömnetee.

RKM II 385, 32 (i) < Tori khk., Levi k. (1985)
Õie-, lehe-, varredroogid raviteeks.
Piparmünt - kõhuvalu vaigistamiseks, korrastab südametegevust.

RKM II 385, 247/8 (19) < Pärnu l. < Tori khk., Riisa k. (1985)
Kõrvavalu. lapse kõrvavalu puhul mähiti ümber pea ja kaela soojad mähised ja last enam õue ka ei lubatud. Kõrva tilgutati 1–2 tilka värskest, kondist (kerisel) välja sulatatud „kondi eli“. Ka pandi kõrva taha sinepikompresse. Mõnel pool pandud verekaane kõrva taha ja kukla peale. Jällegi keedeti kas raudrohu, piparmündi ehk pärnaõie teed, mida tuli väga kuumalt juua. Ka loputati mäda jooksvaid kõrvu leige kummeliteega.
Kui ma olin laps, siis oli mul ühel öösel kirp kõrva läinud. Küll ma karjusin, sest see kirp müristas seal nii valjusti, et mu pea päris põrus. Aga siis keeras mamma mu väikese, mõnest karvast koosneva juuksesalga kõveraks ja toppis kõrva. Ise ütles: „Seda redelit mööda ronib ta nüüd varsti kõrvast välja.“ Ja ime küll, seda mööda ta tõesti varsti mu kõrvast välja roniski.

RKM II 385, 496 (14) < Saarde khk., Räisa k. (1985)
Peavalu.
Raviti palderjani, piparmündi, naistepuna ja raudrohu teega. Kui peavalu põhjuseks oli raske töö, siis aitas ka kaelasoonte masseerimine.

RKM II 385, 496 (17) < Saarde khk., Räisa k. (1985)
Kurguhaigused.
Varem kuristati soolaga (sool lahustati leiges vees ja sellega kuristati). Kummeli- ja piparmündi tee parandas. Mulle aitab teeseene leotis kurguhaigust ravida.

RKM II 385, 496 (18) < Saarde khk., Räisa k. (1985)
Hambavalu.
Valu leevendab kummel, palderjan, piparmünt, sibul, vanilliin, viin, vahest ka külm vesi ja nii edasi. /---/

RKM II 385, 497 (19c) < Saarde khk., Räisa k. (1985)
Külmetushaiguste puhul on veel rahvale tuntud raudrohi, salvei, kadakas, nurmenukk, piparmünt, sibul ja küüslauk.

RKM II 390, 99 (10) < Suure-Jaani khk. (1985)
Peavalu. Palderjan, naistepuna, piparmünt, raudrohi.

RKM II 393, 397 (21) < Rõngu khk., Põrja k. (1985)
Raudrohu, piparmündi ja palderjanitee on kõigi haiguste vastu.
Üts vana naine, juba 91 aastat vana. Ta joonu kogu elu raudrohu teed. Uskus, et seepärast ongi nii vanaks elanu.

RKM II 395, 232 (97) < Võnnu khk., Vana-Kastre k. < Haljala khk. (1986)
Piparmündist teed ja palderjaniõitest. Piparmünt aitab seedimist korraldada, kergendab seedimist, aga palderjan on ehmatusele ja kui süda väga klopib, siis teed tehakse ja juuri pantakse viina sisse, võetakse; kes viina ei taha, teeb juurtest ka teed.

RKM II 395, 405 (27) < Võnnu khk., Padari k. (1986)
Jaaniöösel koräti hainu rohus. Kondivalu võtvat ära, päältmäärimises on hea. Ja kõik rohujuure taheti koräta enne jaani. Palderjan, piparmünt, pärnaõied - palavikurohi, siis kui õitses.

RKM II 395, 405 (28) < Võnnu khk., Padari k. (1986)
Piparmünt oli palavikurohi ja peavalurohi, südamehaigusele ka.

RKM II 400, 86 (18e) < Iisaku khk., Sootaguse k. (1987)
Piparmündi tee on ka söögiisust.

RKM II 401, 292 (10) < Kose khk., Kose k. < Tallinn < Juuru khk., Mahtra k. (1987)
Piparmünt on seedimisele väga hea, kel on puhitused, gaasid. Aga mitte pidevalt - nädalas paar korda.

RKM II 401, 293/4 (14) < Kose khk., Kose k. < Tallinn < Juuru khk., Mahtra k. (1987)
Piparmündi tee, kui on hambad lahti, siis sellega loputada. Ja kui kurk haige, siis kuristada. Aga siis peab hästi kange olema.

RKM II 405, 45 < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1985)
Kõhuvalu puhul aitab piparmündi tee.

RKM II 412, 223 (3) < Puhja khk., Palupõhja k. (1988)
Korjati piparmünti ja tedremarana juuri. Nendega arstiti.

RKM II 413, 513/4 (11) < Rõngu khk., Härjanurme k. < Puhja khk., Nasja k. (1988)
Vanast ikke need rohud olid naistepuna ja raudrohi. Seda korjati ja piparmündi teed. See pidi enne jaanipäeva olema rohuks. (E. K.: Tuli korjata enne jaanipäeva.) Määrimiseks pandi palderjanijuuri viina sisse, siis määriti tollega liigeseid.

RKM II 413, 542 (4) < Puhja khk., Puhja k., Viina t. (1988)
Mina ole kasutanu punet, piparmünti, palderjani. Piparmünt on südamele hää.

RKM II 414, 449 (15) < Puhja khk., Puhja v., Ridaküla k. (1988)
Vahest sai köömneteed võetud ja piparmünti. Ikka kõhuravi jaoks rohkem.

RKM II 414, 611 (28) < Puhja khk., Kureküla k. < Puhja khk., Nasja k. (1988)
Piparmünt on hea tee, see rahustab närvisid. Muidu ma sai ikka kraavist, säände paksu lehtega on, ma istut omale aiapiparmündi.

RKM II 415, 105 (17) < Iisaku khk., Ohakvere k. (1988)
Rahustamiseks piparmündi teed juua.

RKM II 429, 477 (4)a < Laiuse khk., Kaatvere k., Sillaotsa t. (1989)
Piparmündi teed tehti ja raudrohu tee on ka köha vastu.

RKM II 430, 198 (36) < Kursi khk., Pööra k. < Setumaa, Luhamaa (1989)
2-3 lehte melissi ja piparmündi lehti ka. Keeta ei tohi, lasta tõmbuda ainult. Rahustab närvi.

RKM II 433, 567 (48) < Lääne-Nigula khk., Rannaküla k., Nurga t. < Ridala khk., Kiltsi k. (1990)
Koirohi, naistepuna, kummelid, piparmünt - need on mul ikka aida räästa all.

RKM II 434, 258 (95) < Risti khk., Vilivalla k. (1990)
Piparmündi tee oli. Aias kasvatati seda taime. Põldpiparmündi teed ka kasutatakse.

RKM II 438, 161 (82) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. (s. Nurmberg), s. 1918 (1990)
Vanemad inimesed võtsid närvide rahustamiseks palderjani suhkruga sisse. Selleks võeti lusikasse suhkrut ja sinna tilgutati pudelist palderjali 5-10-15 tilka, nii, kuidas keegi oli harjunud. Ka piparmündi tilgad olid suhkruga hea võtta. Inimene rahunes.

RKM II 445, 58/9 (1) < Torma khk., Avinurme v., Maetsma k. < Torma khk., Tammesaare k. (1991)
Ega vanast ei täidind poest raha eest teed osta. Korjati:
köömned;
pohlaõied - vanaema korjas ja kuivatas ja sest tehti teed;
pärnaõie teed ka joodi, pidi tervisele parem olema kui teine tee;
piparmünt, ennemast öeldi vehverments, see pidi ka hea olema;
raudrohu teed ka tehti, ma ei tea, misjaoks;
kummel, seda korjati teeäärtest ja õuest.

RKM II 446, 178 (37) < Torma khk., Torma v., Kõnnu k. (1991)
Nõgest, naistepuna, palderjani, piparmünti, liivateed, raudrohtu: neid korjati.

RKM II 463, 292 (15) < Viru-Nigula khk., Koila k. vana kõrtsimaja (1994)
Piparmündi tee. Seda kasvatati enda juures. Praegugi tehakse. Närvide vastu on.

KKI 22, 528 (175) < Iisaku khk., Tudulinna v., Mõisaküla k., Vahma t. (s. Mölder), 82 a. (1956)
Piparmündi tee on hea peavalu vastu.

KKI 22, 693 < Iisaku khk., Tudulinna v., Tudulinna al. (1957)
Koduselt arstitakse hambavalu mitmesuguselt: mõnel vähendab valu külm vesi suhu võttes, mõnikord kaunis kuum vesi, nelgitera hambaauku panna, mõnikord aias kasvav piparmündi värske leht veele hõõrutult hambaauku vajutata ja nii edasi.

KKI 62, 384/5 (12b) < Karula khk., Lüllemäe k., Kalmistu t. (1973)
Köömne, pärnaõie, piparmünti mõni kasvat aian. Tuud mi lahksi terve talvõ läbi juua.

KKI 69, 335 (19) < Viru-Nigula khk., Kurna k. < Viru-Nigula khk., Kelu k. (1975)
Piparmünt, seda sai viega võtta.

KKI 69, 387/9 (50d) < Lüganuse khk., Sirtsi k. (s. Normak), s. 1909 (1978)
[Taimedega arstimine.]
Mina joon piparmündi tied, kasvatan aias. Meil varem oja kaldas kasvasivad. Nüüd kaks-kolm aastat tagasi kadusivad ära, külm võttis juured ära.

Vilbaste, TN 3, 47 < Rannu khk., Rannu v., Raudja (1932)
Vehvermentsi (piparmündi) tee rahustab inimest.

Vilbaste, TN 3, 578 (1b) < Tartu l. < Otepää khk., (1932)
Vehvermentsi ehk piparmünti kasvatatakse kui arstirohtu. Ta kasvab vesisel pinnal ja on rohttaim, väga tugeva magusa lõhnaga. Teda tarvitatakse teeks, hää on köha vastu.

Vilbaste, TN 3, 673, 677 < Tartu l. (1932)
Mündid: konnamünt, piparmünt (Mentha).
Kasvavad rohtaedades vägeval pinnal. Nendel on hää lõhn, eriti piparmüntidel.
Tarvitatakse kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 3, 760 (15) < Tartu l. (1932)
[Tarvitatakse arstirohuks.]
Piparmünt.

Vilbaste, TN 11, 93 (34) < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1966)
Piparmünt, sellest suab kua hea tee, vahel harva juua, annab söögiisu. Meil on kohe peris kultuurtaimi. Sadala apteekri käest saime. Kõlbab verivorstile maitseaineks panna, kui muud maitseainet ei õle, nagu seda on ette tulnud.

Vilbaste, TN 11, 147 (7) < Iisaku khk., Sõrumäe k. < Narva l. (1965)
Piparmünt - tee maohaigustele.

Vilbaste, TN 11, 436 (21) < Iisaku khk., Imatu k. (1962)
Piparmünt - vehmerments.
Vehmermentsi tee annab söögiisu.

Vilbaste, TN 1, 427/8 (208) < Torma khk., Avinurme ümbrus (1930)
Vehverments, piparmünt [Mentha viridis L., vars lühikene]
Tarvitatakse teeks, ka viina hulgas parema maitse tarvis. Kas ka mõne haiguse vastu, ei tea.

Vilbaste, TN 1, 875f < Torma khk., Raja algkool (1938)
Arstirohtudeks tarvitatakse järgmisi rohte: (мята) piparmünt - köha vastu.

Vilbaste, TN 2, 273 (13) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Hambavalu vastu - piparmündi lehti ja sibula ja soola segamini tambitult.

Vilbaste, TN 2, 273 (12) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Kõhuvalu vastu tarvitati piparmündi ja mustade köömnete segust valmistatud teed.

Vilbaste, TN 2, 274/5 (35) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Joogiks valmistati kanavarva õitest, köömnetest, heinputkest, õunapuu õitest ja piparmündi lehtedest teed.

Vilbaste, TN 2, 287 (3) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Köha vastu: toomingakoore, sibulakoore, kaituse-, kummali- ja piparmündi tee.

Vilbaste, TN 2, 334 (23) < Ambla khk., Ambla v. (1931)
Piparmünt - teeks on hästi pruugitav.

Vilbaste, TN 2, 691/2 (3) < Räpina khk. (1930)
Ka piparmündi teed tarvitatakse arstirohuna, kuid et ta meie taimestikus puudub, võib tema asemel tarvitada vesimünti. Tema on maitseandjana ja teena maohaiguste puhul.

Vilbaste, TN 2, 707 (10) < Räpina khk. (1930)
Vabarnavarsi, kummeleid, lõhmuseõisi, maasikaid, köömneid, piparmünte, õunakoori, mustikavarsi, sigureid, rukkiteri, tammetõrusid ja nii edasi, valmistatakse jooke nagu tee ja kohvi.

Vilbaste, TN 7, 161 (Id) < Räpina khk. (1930)
Piparmündist saadi arstirohtu maohaiguste vastu.

Vilbaste, TN 7, 172 (14) < Setumaa, Mäe v., Rõsna k. (1930)
Piparmünt - keedetakse teed ja tarvitatakse maohaiguste puhul.

Vilbaste, TN 7, 188 (11) < Setumaa, Järvesuu v., Velna k. (1930)
Piparment: seesama [?] [viina sees tarvitatakse külmetamise korral].

Vilbaste, TN 7, 193 (5) < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1929)
Piparmündi õied - keedetakse teed ja tarvitatakse külmetamise vastu.

Vilbaste, TN 7, 310b < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Milleks tarvitatakse taimed.
Arstirohuks tarvitatavad taimed: piparmändid on ka köha tarvituseks.

Vilbaste, TN 7, 361 < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Milleks tarvitakse taimeid? Kas arstirohuks? Paldejal, arnikad, komelid, südaemajuured, vehvements, mindid, võilill kollane, külmking, koilill, alantijuur, ema-tus, härjakapsad, heinputked, kassinaered, köömlid, luuderohi, mädareigas, sõnajalg, piiparmünt, raudnõges, raudreiarohi, sooingver.

ERA II 167, 178 (25) < Ambla khk., Ambla v., Jootma k. < Järva-Madise khk., Albu m. (1937)
Piparmünt - teeks on hästi pruugitav.

RKM II 385, 128 (70) < Häädemeeste khk., Orajõe v. (1984/5)
Kuulsin noorpõlves Häädemeestel, kuidas kirpudest vabaneda. Voodikottide ümber puistada tükkideks lõigatud kalmuseid, voodi alla põrandale ka. Kirbud jäävad uimaseks, kukuvad põrandale. Pühitakse koos kalmusega kokku ja põletatakse.
Samaks otstarbeks võis kasutada piparmünti - mõlemad on tugeva lõhnaga.

RKM II 412, 309 (15) < Puhja khk., Nasja k. < Puhja khk., Porinurme k. (1988)
Kord olen saand nõelata ka. Aga läbi suka. Mul midagi suurt häda es ole. Ma võtsin piparmünditilku ja sai terveks.

Vilbaste, TN 7, 448 (24) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Piparmünt on tähtis arstirohi maohaiguste puhul.

RKM II 414, 222 (2) < Puhja khk., Palupõhja (nüüd Porinumre) k. (1988)
Ussinõelamise vastu võeti piparmünti sisse lusikaga. Need olid apteegitilgad.

Vilbaste, TN 7, 480 (19) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Käva kaevandus (1929)
Piparmünt külmetuse vastu.

Vilbaste, TN 9, 349 (12) < Pühalepa khk., Kassari k. (1962)
Piparmündi tee. Kõhuhaigused, südamehäired, annab söögiisu.

Vilbaste, TN 7, 595 (1d) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Piparmünt, raudrohi, kalmused, paakspuu: teed tarvitatakse kõhuhaiguste vastu.

Vilbaste, TN 7, 602 (Il) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Piparmündi teed juuakse ärrituse puhul.

Vilbaste, TN 7, 608 (13) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Piparmündi teed tehti külmetamise ja uneta oleku vastu. Tehti nagu münditeegi [kuivatati, pandi nõusse ja valati keenud vett peale ja lasti natuke aega veel keeda].

Vilbaste, TN 7, 632 (1b) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Piparmünti (kõhuvalu vastu).

Vilbaste, TN 7, 634 (4d) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Piparmünti (kõhuvalu vastu) [Gustav Vilbaste märkus “Vaata Liisy Lutsberg”].

Vilbaste, TN 7, 789/90 < Harju-Madise khk., Põllküla k. (1930)
Kui kõht valutab, võta pool lusikatäit piparmündi rohtu ning pool mündirohtu, vala kuuma vett (korteri jao) peale, lase ummukses seista ning joo seda vett, kuni valu ära kaob. Mündi õied maarja-jäega keedetud värvivad villad kollaseks. Juured, mis kevadisel ehk sügisesel ajal korjata, kui neid õllega keedetakse, värvivad kollaseid villu punaseks.

Vilbaste, TN 7, 840 (35) < Kambja khk., Vana-Kuuste v., “Rebase” t. (1932)
Piparmünt. Arstirohi.

Vilbaste, TN 7, 910 (a, 9) < Karksi khk., Karksi v. (1932)
Piparmündi tee kõhuvalu vastu ja ka südame vaevlemise puhul.

Vilbaste, TN 7, 1012 (3) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Piparmünt - (tee) kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 1020 (6) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Piparmünt (Mentha piperita L.). Tarvitatakse teena, aitab mõningate kõhurikete ja päävalu puhul.

Vilbaste, TN 10, 43 (16) < Reigi khk., Kõpu k., Tornimäe s.jsk., Lauri t. (1962)
Muid rahvuslikke teena tarvitatavaid taimeosi:
Piparmündi tee, liivatee, vaarmarja lehe tee, pohlalehe tee, kääkaatsa õie tee, kaselehe tee ja teised.

Vilbaste, TN 10, 311 (18) < Koeru khk., Koeru ümbrus (1964)
Piparmündi tee - kõhuvalu vastu.

RKM I 9, 373 (1) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Altkeha valud: koirohi, köömned, kummel, piparmünt, maasapp.

RKM I 9, 373 (3) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Halb õhk suus: piparmünt.

RKM I 9, 373/5 (12) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Kõhuvalu (pisted): arnika, heinputk, islandi samblik, kalmus, koirohi, luuvaluhein, sibul, piparmünt, raudrohi, toomingas, ristikhein.

RKM I 9, 375 (20) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Närvihaigused: maikelluke, mänd, palderjan, piparmünt, puju, raudrohi.

RKM I 9, 377 (25) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Südamehaigus: heinputke, maikelluke, piparmünt, põldosi, tamm.

RKM I 9, 383 (16) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Piparmünt (vehvervänts) - kevadel enne õitsemist - tee mõjub karastavalt kogu närvikavale, tervendab südant, vaigistab altkeha valusid, krampe, peavalu ja on rohuks maohaigust ja kõhurikete puhul.

RKM I 12, 241 (40) < Tartu l. < Nõo khk. (s. Lõhmus), s. 1893 (1972)
Piparmünt: toores taim lömastada ja hõõruda haiget hammast ja igemeid.

RKM I 18, 96 (3) < Iisaku khk., Vaikla k. (1984)
Seda tuli tihti ette. Külmavärinad on ja tuline oled, siis ongi palavik. No siis pandi külmavee lapid otsa ette. Keetsivad tulist teed. Vahest põletasivad suhkurt viina sisse. Suhkrutükk pandi kahvli peale, peeru panivad põlema ja selle peale siis langes. Hakkas tilkuma nigu mahl, viin oli peekris selle all. Piparmündi teed ja kummeliteed ja pärnaõie teed ja ikka neid, mis palavaks ajasivad. Siis heitsivad teki alla, pidigi hästi palav olema, nii et soojus läks nahast läbi ja saigi terveks. Pandi kasukad ka veel peale, kui vaja.

RKM I 18, 181b < Tallinn < Haljala khk., Kõldu k. (1985)
Rabanduseks nimetati kõiki tundmatuid äkilisi haiguseid, mis algasid kerge palavikuga. Raviks võeti sisse püssirohtu, lahjendatud lõngaõli (väävelhapet), liikvat (Hofmanni tilku), vehvermentsi (öeldi: vehverments teeb vedrud kergeks) (piparmünt) või kampriõli tilku.

RKM I 23, 202 (11) < Nõo khk., Peedu k. (1990)
Piparmündi tee ja kompressid võtavad ka valu ära.

RKM I 23, 202 (14) < Tarvastu khk., Suislepa k. (1990)
Unetusele aitab palderjan või piparmünt.

RKM I 31, 243/6 (1k) < Viljandi l. < Maarja-Magdaleena khk., Vara k. (s. Truu), 71 a. (1993)
Veel korjas tedremaranat (sellega värvis ka), arnikat, kassikäpa õievarsi, kalmusejuurikat (kodu juurest tiigist), näsiniine marju, piparmünti (jõemünti jõest), paiselehe lehti, maikellukese õisi, nurmenukku (õisi). Nende järel käis kaugel, sest kodu läheduses neid ei kasvanud. /---/

RKM II 360, 407 < Põltsamaa khk. (1982)
/---/ Kui minul häda, tuleb kohe vanaisa abistamine meelde. Ta võttis tarvitusele praaga sees vannitamise. Äädika, pipra raviviin. Soe kaerakott. Soe ahi. Paa aur. Kaalileht. Tubakas. Raudrohi. Koirohi. Toomingakoore vesi. Kummelivesi. Köömnevesi. Soolavesi. Uriin. Tangutumm. Sinep. Sibul. Piparmünt. Palderjaanijuur. Mädarõika juur. Must kohvi. Muna. Sai. Searasv. Kitsepiim. Soolavõileib. Leivatainas. Võimänd. Männiseep. Kuljus kivisammal, hall. Mesi. Küünal või parafiin. Noahigi. Kibuvitsa marjad. Mustikad. Mustad sõstrad. /---/

Vilbaste, TN 5, 31 (4) < Viljandi khk., Viljandi l. (1934)
Piparmündid ja vesimündid (tee). Õhtul rahustav, teena juues.

Vilbaste, TN 5, 81 (3) < Tartu l. (1933)
[Ärakirjutatud] [Teed.]
Piparmünt: puudub meie taimestikus, kuid tema asemel võib eduga teeks tarvitada “vesimünti”, mis samuti rikas lenduvaist õlidest. Münt on tarvitusel otsitud maitseandjana (kompvekkides, hambapulbris, likööris ja teena maohaiguste puhul).

Vilbaste, TN 5, 206 (1) < Tartu l. (1934)
Taimede tarvitamisviise.
Teesid valmistatakse paljudest taimedest. Neist teeks tarvitatavaist taimeist tunnen: raudheina tee, kummelitee, õunakoore tee, pohlaõie tee, maasikaõie tee, tümmijaani tee (saaremaa keeles), koirohu tee, osjatee, piparmündi tee.
Neist suurem osa on köha ja muude kopshaiguste vastu.

Vilbaste, TN 5, 216 (a2) < Tartu l. (1934)
Piparmündi teed külmetamise puhul.

Vilbaste, TN 5, 219 (a2) < Tartu l. (1934)
Piparmündi teed - külmetuse puhul.

Vilbaste, TN 5, 222 (a2) < Tartu l. (1934)
Piparmündi teed külmetamise puhul.

Vilbaste, TN 5, 313 < Tartu l. (1933)
Arstirohud: kummel, palderjan, verihein, piparmünt, kaetisrohi, kalmus, vesimünt, teekummel.

Vilbaste, TN 5, 314 (2) < Äksi khk., Sootaga v. (1935)
Piparmünt ehk vehverments (piparmündi tee, piparmündi tinktuur) rahustamiseks.

Vilbaste, TN 5, 547 (d34) < Otepää khk., Pühajärve as. (1934)
Piparmünt. Temast tehakse teed.

Vilbaste, TN 5, 286 (a2) < Põlva khk., Põlva as. (1934)
Piparmündi ja vabukateed külmetamise puhul.

Vilbaste, TN 7, 1026 (37) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Arstirohu taimed. Vehverments (piparmünt).

Vilbaste, TN 1, 1131b < Kuusalu khk., Rammu saar (1937)
Tuntakse ja tarvitatakse küll sookaile, kummeleid, põdrasammalt, palderjani ja piparmündi juuri jne, kuid mainitud rohte arsti soovitusel ja need ostetakse apteekidest.

Vilbaste, TN 7, 1187 (17) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Piparmünt (helelillad õied): teed, üks klaas külmetuse vastu.

ERA II 170, 690/1 (10) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Piparmünt. Piparmündi tähtsus seisab selles, et ta on hääks vahendiks (arstimiks) kõhukorratuste puhul.

ERA II 170, 690/1 (10a) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Tarvitatakse ka piparmündi kompresse ja vanne krampide vaigistamiseks.

ERA II 170, 690/1 (10b) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Ka kaotab piparmündi tee veel päävalu.

EFA II 4, 195 (45) < Jaani khk., Võhma k. < Valjala khk., Jõelepa k. (1995)
Kummelitee, piparmünditee, köömnetee - seesthaiguse vastu.

EFA I 16, 49 (29) < Martna khk., Rannajõe k., Maamõedu t. < Martna khk., Väike-Rõude k., Kasemetsa t. (Birk, eestistatud Luhaäär), s. 1922 (1996)
Köömned, piparmündid, nurmenukud, niineõied - teed tehti palaviku vastu.

EFA I 16, 118 (2) < Martna khk., Ubasalu (end. Ohmukse) k., Karjatse t. (Petrov), s. 1915 (1996)
Piparmündi tee on seedimisele ja kõigele hea, und teeb.

EFA I 16, 167 (11) < Martna khk., Kirna k., Saue t. (1996)
Üks vanainimene ei saand magada ja teine ütles talle, et joo piparmünditeed. Ma olen ka joond. See rahustab.

EFA I 21, 56 (3) < Kanepi khk. < Arhangelski obl., Severodvinsk l. (Leis), s. 1922 (1997)
Ma juu nõgõse ja võilille ja naistepuna ja piparmündi ja pärnaõie tiid. /---/ Kiiva vii pandse pääle ja saise.

Vilbaste, TN 7, 617 (3) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Muuks otstarbeks:
Köemned - maitseaineks, teeks, piparmünt maitseaineks. Tomat - söögiks, maitseaineks.
Niinepuu õied, pohlaõied, vesimünt, kaetisrohi, nurmenukk, krambirohi, pärnaõied - teeks.

EFA I 37, 84/5 (3) < Viljandi khk., Viljandi l. (1999)
Vanainimese rohi jõuetuse korral.
Kui tunned, et oled järsku jäänud viletsaks ja vaevaseks, nohu, köha ja külmahood kallal, teha rohtu. Võtta 2 klaasi mett ja 250 g sibulaid, sama palju küüslauku ja 3-4 mädarõika juurt, 2 kl jõhvikaid ja mustasõstra moosi (~ 1 kl). Muu toores materjal peenestada (riivides), valada peale mesi ja moos ning lasta 1 ööpäev seista jahedamas kohas. Võtta iga päev 1-2 supilusikatäit, pärast juua raviteed, milles kummeleid, paiselehti, raudrohtu, piparmünti ja pärnaõisi. See aitab peagi.

EFA I 41, 48 (9c) < Urvaste khk. < Paistu khk., Laanekuru k. (2000)
R.H. Ravimtaimi?
Veel on kibuvitsamarjad, kuivatame ära, sügisel ja talvel teeme teed, kui haigeks jääme, siis joome teed. Piparmünt ka.

EFA I 51, 34/6 (3i) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2001)
* Juua kummeliteed või segatult mõne raviteega (paiselehed, raudrohi, piparmünt, saialill jt.), eriti talvel ja iga päev, kui ilmastik halb ja toitutud ebaregulaarselt (eriti kooliõpilastel!). Kummelid tee sees aitavad vabaneda raskustest, mis organism päeval saanud. Selline ravitee, kus kummelid sees, aitab vabaneda köhast, külmetus- ja ka nakkushaigustest. Nii toimisin oma peres, kus väikesi lapsigi, 2000. a talvel, ja meie peres polnud tarvis tablette üldse.

EFA I 85, 256/7 < Võru l. (2004)
Sügisel või suvel kuivatasin ikka valget ristikheina teerohuks (see umbes vaksa pikkune valge ristikhein) seda esineb looduses harva; krooklehti, veel piparmünti. Nii kaua, kui ma piparmündi teed jõin, mul köha ei olnud, aga kui piparmünt otsa sai, oli varsti köha kallal.
Olen veel vaarikavarre ja mustasõstraoksa teed teinud.
Aga need teerohud tuleb kohe tee seest välja võtta, muidu on selline „leotise“ maitse, ei ole enam tee.

EFA I 85, 257/8b < Võru l. (2004)
Unetus: mitte mingil juhul ei tohi juua kohvi. Õhtul juua nurmenuku või piparmündi teed.
Kui see unetus ei ole juba krooniline, siis juua suhkruvett ja sooja teki alla magama. Soojas tuleb kohe uni. (Või lugeda raamatut või vaadata televiisorit, igal juhul tuleb uni, olgu saade kui põnev tahes. Ei tasu istuda, vaadata tv-d või lugeda lamades, siis ei märkagi kui magama jääd. Kui veel tuleb televiisori eest hiljem voodisse „kolida“, siis hoida silmad võimalikult pilukil, siis ei lähe uni ära.)
Närvilisus. Närvid päeval ära maandada. Aitab sama, mis unetuse korral.

EFA I 85, 266 < Võru l. (2004)
Köhale - sellest oli eespool juba kirjutatud: sibulapiim kuumalt, jalad kuuma vette, piparmündi, vaarika, pärnaõie tee.
Televiisoris oli 22. mai 2004 Komissar Rex´i saates, kus see politsei-noorpaar nohus ja köhas olid, istusid ka sallid kaelas ja jalad laua all kuuma vee kausis.
Mis rohtu nad tarvitasid - ei tea. Mina tahan just nimelt seda jalgade leotamist kuuma veega siin esile tuua.

EFA I 86, 52 < Kolga-Jaani khk. (2004)
Ravimtaimi kasutasite?
Loomulikult. Nüüd öeldakse vist, et see on toidulisand vist. No ikke, noh, pärnaõied, naistepuna, piparmünt, raudrohi, köömned. Ja siis igasugused pohlad ja pohlaõied ja kasepunga leotis: viina sisse kasepungad. Need põhilised teed ja asjad olid küll kõigil teada.

Vilbaste, TN 9, 68 < Ambla khk., Aegviidu nõudmiseni, Krani as. (1964)
Õllele keedeti vett marjadega kadakatest.
Teed igapäevaseks tarvituseks keedeti: pohlaõitest, pihlakaõitest, kanarpiku õitest, mustsõstra vartest, vaarikavartest, kuivatatud maasikatest, vaarikatest, õuntest. Raudrohu õitest, pärna õitest, piparmündist, liivateest, köömnetest, õunapuulehtedest, raudrohust, kuivatatud pihlakamarjadest.
Liha suitsetamiseks kasutati valget leppa ja kadakast.
Kuusevaiku kasutati n.n. “tõrvaseebi” keetmiseks.

Vilbaste, TN 7, 1095/6a < Võnnu khk., Mäksa v., Vana-Kastre k. (1934)
Arstirohuna:
Tedremarand, palderjan, piparmünt ja neitsipuna (naistepuna) leotist piirituses (ka viinas) tarvitadakse kõhuhaiguste vastu.

Vilbaste, TN 10, 419/20 < Tõstamaa khk. (1964)
Piparmündid - jões kasvavad piparmündid, neid võis teeks teha.

RKM II 92, 279a < Kambja khk., Ani as. (1959)
Kui hingeõhk haises, siis söödi vehvermendi (piparmündi) kompvekki loputati soola veega ja söödi magusaid lõhnavaid sööke.

RKM II 347, 330 (4c) < Räpina khk., Meerapalu k. < Võnnu khk., Pedaspää k. (1980) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2008
Piparmünti kasvatame ise aias, teed joome.

RKM II 361, 335d < Kanepi khk. (1982)
Kõhu lahtiolekul joodi viina sees leotatud toomemarja leotist, kadakamarja teed, tedremaranat viina sees ja küüslauku viina sees. Eeterit suhkrutüki pääl, piparmündi teed ja söödi mõni lusikatäis kuiva kohvi ära.

RKM II 210, 273/4 (1a) < Võnnu khk., Rasina v., Üleküla k., Muuga t. (1966)
Arstirohutaimed teeks: verirohuhainu ja kummelihainu on mul, kuipalju ma neid talve jaos teki. Piparmündi oli, pärnaõie igan talun praegugi.
Pohlaõisi korjatas ka tees. Kasekäsna tarvitetas ja korjatas ja; muidu teed väga palju maarahvas ei osta, ikka korjatas. Vabarnavarsi ja mustasõstrapõõsast ja õunakoori. Vilun kuivatatas. Väga harva, talve peale ühe paki teed ostan.
Köömneid ka tarvitatas, aga inimese on nii teadliku, et kui on põiehaiguse ja neeruhaiguse, siis ei tarvitatu.

RKM II 338, 357/8 (24) < Kuusalu khk., Kolgaküla k. (1976)
Liikme- ja luuhaiguste ning valude puhul pandi valutavale kohale ümber kas sooheinu või põõsana kasvavaid sõnajalgu. Pealt seoti soojalt ja kõvasti riidega kinni, nii et nad ilusti ümber haige koha seisid, need sõnajalad või sooheinad. Kevadel korjati kasepungasid. Nendest leotatud ja keedetud vedelikku joodi siis kaks klaasi päevas. Luu- ja liikmevalude puhul aitas ka veel nurmenuku, maasikajuurte, piparmündi, liivatee tee.

RKM II 383, 89/90 (4) < Kuusalu khk., Kolga al. (1985)
Hambavalu.
Hambavalu puhul hoiti küll suus mitmesugust ravitaimede teed. Kummelitest, krookslehtedest, müntidest ja teelehtedest. Sibulat pandi toorelt tükike hambaauku või mäerõika juuretükk. Aga hambaauku pisteti ka tõrvasse kastetud topike. Ja mõni hoidis petrooli ka suus. Eks kummeliteed hoiti suus ja pandi soojalt põsele peale. Siis on veel leida põllu ääres hambavalu lill. Sellel lillel on väikesed valged õied ja lehed harulised nagu pihlakal. Seda lille pannakse kohe valutavale hambale peale. Hambavalu puhul joodi ja hoiti suus ka pärnaõie teed. Mõnikord aitas piparmündi tee ka. /---/

RKM II 369, 482 (74) < Pöide khk., Haapsu k. (1982)
Piparmündi tee. Aias kasvab. Hea lõhn on. Seda joodi niisama.

ERA II 206, 329 (88) < Kuressaare l. (1939)
Omakorjatud vürtside hulka kuulusid: majoraan, naistepuna (vorstirohud), kummelid, pohla varred, maasikad ja maasika õied, palderjaan, piparmünd (teeks).