Rahvapärased taimenimetused
Kuradikäpp
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
- jumalakäpp Orchis mascula
- kahkjaspunane sõrmkäpp Dactylorhiza incarnata (L.) Soó
- kuradi-sõrmkäpp Dactylorhiza maculata
- käpp & sõrmkäpp Orchis & Dactylorhiza
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
H II 55, 269/70 (4b) < Tarvastu khk. (= J. Tõllasson) (1896)
Tõine langetõbe rohi kasvab niido pääl, rahvas kutsub neid jumala ja vanapagana käpaks. Sel taimel om kaits juurt all, üits valge, tõine must, juurid ku kaits käppa. Võta neid juuri ja kuivata ahjun ärä, hõõru pulbrese ja võta sissi.
E 17193 (5) < Rõuge khk., Oina veski (1895)
Krambi ja langetõbe vastu.
Kasvab üks taim niidu ja soogude peal sinikaspunase õitega. Rahvas nimetab teda “Jumala ehk vanatondi käpp”. (Tal on kaks juurt all, mis välja näevad kui inimese käed, üks valge, teine must.)
Võta neid juuri, kuivata ahjus ära ning hõeru pulbriks ja võta sisse.
E 58799 < Tarvastu khk. (1921)
Käopõlles'est (jumala- ja kuradikäpp) tehtakse pulbrit ja salvi.
ERA II 141, 106 (72) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Eessaare t. (Grauberg) < Ann Mikk (1936)
Maastsaanuid vajutasse kuradikäpa ja jeesusejalaga. Sii kasvab heinamaal, roosad õied. Maastsaanuid on 9 sorti. Üks kaob ühest, teene teesest asjast ära.
RKM II 234, 347/8 (7b) < Tallinn < Kose khk. (1967)
Tedremadar ehk kuradikäpp oli kirjude püstjate lehtedega ja lilla õiekobaraga. Neid juuri, mis kujutas harali sõrmedega kätt, pandi viina sisse likku, tegid viina punaseks, see oli venitamise vastu, kui kellegil rinde alt valutas. Eriti meestel juhtus see häda, kes hangusid ja tõstsid sõnnikut, siis käisid vanaema palvel, et „anna nüüd juurikate pealt üks naps“.
RKM II 263, 252 < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. < Tartu l. (1969)
Jumalakäpp on pika varrega lill, õied on üleval tuttis ja kui välja kaevata, on temal valge juur, täpselt nagu on inimese käsi viie ümmarguse haruga ja üks haru lühem, see vist tuleb pöidlaks arvata. Ja teine on samasugune, õis on natuke teist värvi ja juur on must, seda kutsutakse kuradikäpp. Olen mõlemaid näinud, aga mis haigust nendega arstitakse, olen ära unustanud.
KKI 50, 329 (49) < Suure-Jaani khk., Põhjaka k., Piiri t. (s. Kuldkepp), s. 1877 (1970)
Jumalakäpp ja kuradikäpp, neid panti seukse kärnadele piale, pisiste katti...
Vilbaste, TN 2, 314 (29) < Kanepi khk. (1929)
Kuradikäppa (Orchis militaris) tarvitatakse kõhuhaiguste vastu.
RKM II 274, 290/1 (10a) < Lüganuse khk. (1970)
Tütrikulapsed.
Minu ämm ikke rääkis, et neiega old ikke tego, kui tahetud lahti saada. Mõni jätand elo sinne kaasa.
Õld siis ikke külatargad (eided), kääkatsujad, soolapuhujad, kaardipanijad, vee päält vahtijad, maarohtode kietajad, need kõik õld hävitäjäd.
Rohtode keitäjäd, nee old kõige kangemad, tooned metsast kiuhtisi rohtosi: näsäniinepuud, kuradikäppasi ja muid kiuhtise rohtosi. Neist keidetud vett ja joodetud abiõtsiajatele, minest poli õlid surred, tittetoomisel.