• Menüü
• Esilehekülg
• Rahvapärased taimenimetused
• Haiguste märksõnad
• Otsing

• Sisse logimine
• Kasutaja:
  
• Parool:
  

Haiguste märksõnad

Neeru- ja põiehaigused

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitavat haigust on nimetatud neeru- või põiehaiguseks, -põletikuks, -kivideks või on tegemist neerude või põie puhastamisega.

Reeglina on rahvameditsiinis neeru- ja põiehaigust koos käsitletud. Tavaliselt arvati, et nendega oli tegemist, kui ilmnesid urineerimishäired. Neeruhaigusteks võidi nimetada ka suvalist neerude piirkonnas avalduvaid sümptomeid (valu, ebamugavustunne).
Neerupõletiku korral on tegemist siiski konkreetse haigusega (tõenäoliselt arsti poolt diagnoositud), mille avalduseks oli paistetus.
Neerupõletik. Tundemärgid: paistetus algab näost ja levib üle kogu keha. - - ERA II 193, 653 (3) < Karula - J. Lääts (1938)

Vaata ka: uriinipeetus, uriinipidamatus, kivitõbi.

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

• aalant
• leesikas
• maasapp
• emanõges
• kirss
• rakurohi
• lillakas
• põldmänd
• põisrohi
• vabarna
• niinepuu
• kadak
• pihelgas
• harilik metsvits
• kaetiserohi
• arnikas
• joosjarohud
• siapohlad
• leesikad
• vaarikas
• raudvererohi
• kaarlad
• oravasaba
• muruein
• rukkilill
• arnikad
• üheksamaõied
• naistepune
• aslank
• palohkna
• pärm
• punerdaja
• tuhkmarjad
• sibul
• põldhumal
• leesikid
• kiviimel
• kadajas
• ninn
• salvei
• pohl
• leisike
• takja
• vislapuu
• murakad
• kalmus
• mustad sõstrad
• seaosi
• kadakas
• rabakaljud
• leeske
• tülkad
• punased sõstrad
• paakspuu
• paburitskipuu
• punejad
• mustikas
• nurmenukk
• sinilill
• kummel(i)tee
• kortsleht
• mais
• tedremaran
• kuuskjalg
• humal
• tomat
• kõiv
• verehurmarohi
• varsakabja
• randrohi
• palukas
• saar
• kuusk
• jänesekapsad
• palderjan
• teeleht
• poolgas
• maakuused
• petersell
• harilik kadakas
• aaloe
• tedrekapsas
• nõges
• haab
• lodjapuu
• naistepuna
• takjas
• metsmurakas
• kaheksamehevägi
• tamm
• saksamaa-haab
• lopspõied
• maasikas
• neeruheinad
• murakas
• karupohlad
• üheksavägilane
• viinapuna
• leesike
• kummel
• mailane
• kibuvits
• kalmusejuur
• nõmmeliivatee
• orashein
• leesigud
• punejas
• käekaats
• valge härjapää
• kjõbus
• heinapebred
• pune
• svaraboi
• ohulill
• hundimarjapuu
• soouba
• lina
• tuhkpohlad
• osjad
• jõhvikas
• saialill
• niin
• kanarbik
• käbal
• raudhein
• põldosi
• seapohlad
• aedvaak
• plaksurohi
• sootubak
• porgand
• karukellad
• karukollad
• kalganid
• põldkuuskjalg
• võilill
• kibuski
• kalmujuur
• põldtubakas
• üheksavägine
• angerpist
• rauarohi
• paluk
• karulehed
• kukspuu
• petersill
• kassikäpad
• emakajuur
• köömned
• mustsõstar
• mädarõigas
• hiirehernes
• taimenimetus tuvastamata
• kaar
• suur alant
• leesiku
• üheksamehevägi
• pärn
• viinalill
• münt
• osi
• konnaosi
• kaer
• reburaig
• toomingas
• metsmurakad
• hiirekõrv
• kullerkuusk
• vereseletusrohi
• kollane karikakar
• tuhkpoolgad
• põielill
• maikelluke
• muruhein
• poisslastepõierohi
• liivatee
• seapuolad
• kirekäreleht
• Uued asualad
• soehambad
• mailaseroht
• till
• seamuru
• mänd
• kask
• lehike
• põldlitterhein
• lehmanisa
• põierohi
• vägihein
• põislill
• kartul
• pihlakas
• linnurohi
• jaanirohi
• kukerpuu
• kõuesõnajalad
• must rõigas
• oder
• paabõljoni puu
• tuulepesa
• põishein
• viinalilled
• paiseleht
• raudrohi

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

Vilbaste, TN 2, 623/4 (4) < Mihkli khk., Veltsa v., Emma k. (1934)
Kadaka valminud marju tarvitakse arstirohuna. Marjad tulevad kuivatada ja siis neid süüa kõhu-, põie-, neeru- ja maksahaiguse vastu. Neid korjatakse sügisel.

RKM II 272, 388a < Krasnodari krai, Vesjoloje k. < Sulevi k. (1970)
Põldosjad, oravasabad, osi, kuused, kullerkuusk. V. K. Хвощ. L. K. Equisetum. Põldosja teed joodakse ja istutakse kuuma auru vanni, kui on ägedad valud põies ehk on põie- ehk neerukivid.

H II 34, 772 (22) < Viru-Nigula khk. (sünnikoht Kuusalu khk.) (1892)
Põierohud, lopspõied kasvavad rohkeste kaera sees. Laste põide pääle panna, kui põis haige on, kui ei söö.
similia similibus curantur

H II 12, 169 (34) < Väike-Maarja khk. (1890)
Emanõekse õied ühes valge härjapeaga keedetud on head põiehaiguse vasta.

RKM II 355, 338 (117) < Kolga-Jaani khk., Võisiku k. (s. Vilt), 82 a. (1981)
Peterselliteed joodi siis, kui põis oli haige.

H I 6, 10 (17) < Tartu (1894)
Tülkad, kaheksamehevägi, üheksavägine (Verbascum thapsus). Pruugitakse õisi tee viisi kopsuhaiguse, köha ja põiehaiguste vastu.

E 51168 < Lääne-Nigula khk. (1920)
Neeruhaigus.
Neeruhaiguse vastu keedetakse käekatse-keedist ja võetakse sisse.

E 56660/1 (7) < Tallinn l. (1926)
Korjaku siapohlad (tuhkpohlad) kõige varte ja lehtedega, kuivatagu ära, tehku teeks, joogu seda. See on jooksvahaiguse ja põiede ja neeruhaigusele head. Ja tehku vannid.

E 58799 < Tarvastu khk. (1921)
Palukalehed ja -õied, neeruhaiguse juures.

ALS 4, 124 < Keila khk., Vääna v., Vähi k., Katu t. (1932)
Neeruhaiguste korral antakse petersellivett sisse.

ALS 4, 126 < Keila khk., Vääna v., Vähi k., Katu t. (1932)
Neeruhaiguste puhul antakse tuhkpohlakate keedist.

ALS 4, 127 < Keila khk., Vääna v., Vähi k., Katu t. (1932)
Neeruhaiguste korral antakse kaseurva-teed sisse.

ERA II 167, 183 (72) < Järva-Madise khk. (1937)
Põierohud (Silene venosa) - hääd põiehaiguse vastu.

ERM 2, 1779/80b < Helme khk. < Tarvastu khk. (1921)
Neerude haigus - palukalehed ja -õied.

ERM 168, 12 (7) < Tõstamaa khk. < Audru khk. < Mihkli khk. (1921)
Rubus chamaemorus'e [? murakas] keedist võetakse sisse neeruhaiguse vastu.

ERA II 6, 231 (44) < Rapla khk., Rapla v., Kaldamäe k. (1928)
Kadakamari olevat hää neeru- ja maksahaiguste rohi.

E 56661 (8) < Tallinn l. (1926)
Korjaku oravasaba rohtu maast (ehk maakuused), need tehku teeks, joogu seda teed. See on neerude vastu.

ERA II 62, 203 (80) < Lääne-Nigula khk., Taebla v., Kirimäe k., Soone s. (1933)
Põldmännid on neeruhaiguse vastu.

RKM II 451, 394 (4) < Laiuse khk., Küüravälja k. < Laiuse khk., Lõpe k. (Saare Juhan), 82 a. (1992)
Naistepuna - need on põierohud.

ERA II 56, 305 (49) < Lihula khk., Lihula v., Alaküla k. (1932)
Raudvereõite tee pidi olema maksa- ja põiehaiguse vastu.

ERA II 56, 305/6 (52) < Lihula khk., Lihula v., Alaküla k. (1932)
Kadakamarjad jooksva vastu ja neeruhaiguse vastu.

ERA II 79, 135 (9) < Pärnu l. (1934)
Neeruhaigus. Poolgaõie teed juua, kui põis haige on. Poolgaõied saavad kuivatud, kas penigu peal või toas laua peal, paberi peal, aga päeva ei tohi saada, siis rammu läheb ära. See on hea rohi neeruhaiguse vastu.

ERA II 79, 137 (11) < Pärnu l. (1934)
Südamehaiguse ja neeruhaiguse vastu. Mustrõigas hõõruda või riivida või lõigata võileiva peale.

ERA II 135, 402 (16) < Torma khk., Kalma k., Mutuska t. (1937)
Kadakamarjateed tarvitasid neeru- ja põiehaiged.

ERA II 148, 250 (4) < Märjamaa khk., Haimre v., Orgita k. (1937)
Kadakamarjad on neeruhaiguse vastu head.

ERA II 148, 250 (5) < Märjamaa khk., Haimre v., Orgita k. (1937)
Põldosid on neeruhaiguse rohuks head, keeta.

ERA II 148, 250 (6) < Märjamaa khk., Haimre v., Orgita k. (1937)
Tuhkmarjad ja õied on head neeruhaiguse vastu, neid tuleb keeta ja juua keeduvedelat.

ERA II 148, 250 (7) < Märjamaa khk., Haimre v., Orgita k. (1937)
Kalmujuur on neeruhaiguse vastu, tuleb keeta.

ERA II 167, 179 (39) < Järva-Madise khk., Albu v., Peedu k., Peedu t. (1937)
Seapohlad (Arctostaphylos uva ursi) - põiehaiguse vastu, tarvitada lehti teeks.

ERA II 167, 180 (40) < Järva-Madise khk., Albu v., Peedu k., Peedu t. (1937)
Petersellijuurte teed tarvitetakse põiehaiguste vastu. Kui sünnib allakusemine, siis teed juua 2 tassitäit päevas, hommikul ja õhtul. On kaotanud isikl. jutustajal haiguse.

ERA II 167, 181 (54) < Järva-Madise khk. (1937)
Seapohlad - tiisikuse vastu teena ja ka põiehaiguse vastu. (Peedu)

ERA II 193, 134 (230) < Torma khk., Avinurme v., Tõnusaare k., Tagavälja t. < Adraku k. (1938)
Põierohi on siapohlad. Kui kahel pääval seda tied jood, asi kõrras.

RKM II 111, 36 (80) < Muhu khk., Ridasi k. (1961)
Kibuvitsamarjad muidu süüa või teed teha - nõrkade neerude või neeruhaiguste puhul.

ERA II 193, 653 (3) < Karula khk., Tsilimiku t. (1938)
Neerupõletik. Tundemärgid: paistetus algab näost ja levib üle kogu keha. Ravi: kadakavee vannid teha ja olla sääl sees nii kaua, kui võimalik, pääle selle juua ka kadakamarjade teed.

ERA II 203, 417 (2a) < Otepää khk., Vastse-Otepää v. (1938)
Kadakamarjad.
Kadakamarju tarvitatakse tees keetes, teena juues kõhuhaiguste vastu. Samuti ka ainetevahetuse haiguste korral, näit. neeruhaiguste korral. Sel korral pidavat kadakamarjad aitama kehategevust elustava toimega. Kui tarvitatakse ohtralt, võivad tuua kasu asemel kahju. Marjade puudumisel võidakse tee keetmiseks tarvitada ka noori kadakaoksi.

ERA II 203, 418 (4) < Otepää khk., Vastse-Otepää v. (1938)
Kibuvitsamarjad.
Teena keedetult tarvitatakse marju neeru- ja põiehaiguste korral.

ERA II 203, 418 (5) < Otepää khk., Vastse-Otepää v. (1938)
Põldosi (kuuskjalg, osi).
Osjateed tarvitatakse samuti põie- ja neeruhaiguste korral. Kui kellelgi on kusi kinni jäänud, siis pannakse põie kohale (kubemele) keedetud osjade vee sisse kastetud riidest kompressi või hautatakse haiget kohta osjadest keedetud sooja veega.

ERA II 207, 433 (11) < Rapla khk., Kabala v., Pühatu k. < Raiküla v. (1939)
Kui lapsel on põieussid, siis on põierohutee selle vastu hea. Need rohud kasvavad põldudel põiemoodi õitega.

ERA II 254, 263 (12) < Emmaste khk., Emmaste v., Metsalõuka k. (1939)
Põlvega rohud - põlveasemed peal, lehe peal punased märgid. Maria oli sealt läbi läind ja sene rohu peal on märk. Sene rohu teed tehakse põievea vastu.

ERA II 266, 139 (310) < Simuna khk., Salla v., Tammiku as. (1939)
Kui loomal või inimesel kusi kinni, aitavad põierohud. Need rohud tulevad ära keeta ja sis seda vett juua.
Sallas olnud mees, kel jäänud kusi kinni. Käinud kaks velskeri teda arstimas, kuid ei ole kuidagi lahti saanud. Ühel vanaeidel olnud need põierohud, keetnud kolm oksa ja and mehele juua ja kohe kusi lahti.

ERA II 283, 477 (3) < Pühalepa khk. (1940)
Neerude ja põie puhastamine.
Hästi vara valminud maasikaid puistagu klaasi sisse, valatagu kanget viina peale, lastagu päikse käes seista ja võetagu hommikul ja õhtul lusikatäis sellest, see on tulihea rohi ja puhastab põie ja neerud.

ERA II 285, 113 (38) < Jüri khk., Rae v., Lagedi k. (1940)
Kaarlalehe tee piab olema hea neeruhaiguse vastu.

ERA II 288, 200 (28) < Tallinn l. (1940)
Pihlakaõietee piimaga on ka põiele hea ja ka silmele.

RKM II 453, 16/7 (4b) < Laiuse khk., Päde k. < Torma khk. (1992)
Pohlavarre tee on neerudele ka hea. Kui lume alt välja tuleb ja on roheline, siis on vaja korjata.

ERA II 285, 51 < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. (1940)
Põllul vilja sees kasvavad põierohud. Õied on põiekujulised, neid keedetakse lastele põiehaiguse puhul, kasutakse õisi ja juuri.

ERA II 167, 292 (19) < Tallinn l. (1937)
Põiehaiguse vasta peab aitama see, kui võtta kasepuu kuivatatud punge, neist teha teed ja seda teed juua.

RKM II 160, 179 (16) < Viru-Nigula khk. (1961)
Põiehaigus. Joodi leesikateed.

RKM II 14, 58 (145) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Vasavere k. (1947)
Kadakamari on üheksama haigusele, põie ja neeru on kõige tähtsamad. Tieks keeta ja kuivalt pulbriks hõeruda.

RKM II 49, 330 (12) < Sangaste khk., Tsirgulinna al. < Karula khk. (1955) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2005, redigeeris Tuul Sarv 2008
Orashein, mis kasvab kõrgetel liivastel kohtadel, selle juure tee ajab higistama ja ergutab neerusid.

RKM II 75, 367 (3) < Mustjala khk., Vanakubja k., Maunuse t. (s. Kirs), 83 a. ja Sofia Seebart (sünd. Erlach), 65 a. (1958)
Pihlamarjatee neeruhaiguse, vereröhu vastu.

RKM II 75, 367/8 (4) < Mustjala khk., Vanakubja k., Maunuse t. (s. Kirs), 83 a. ja Sofia Seebart (sünd. Erlach), 65 a. (1958)
Leesigu tee (sedamoodi, kut pohla lehed ja varred) on pöiehaiguste, kopsuhaiguste vastu.

RKM II 81, 287 (37) < Häädemeeste khk., Häädemeeste v., Kägiste II k. (s. Vaher), s. 1873 (1958)
Leesikad või tuhkmarjad, mis nõmmes kasuvad, on ka head rohud, nende lehti keedad, punane ku joodav viin, see on neeruhaiguste vasta. Mina olen neid küll linnainimestel korjanu, kis tellivad.

RKM II 81, 290 (44) < Häädemeeste khk., Häädemeeste v., Kägiste II k. (s. Vaher), s. 1873 (1958)
Neeruheinad, neist juurisi ei võeta, päälmisi üksi, kui õitsema hakkavad, neid enne ikki kuivatadaks ära, siis keedetaks ja see vesi on inimesel rohuks, ku neerud haiged on, siis kusi ei pia ja kusi on punane ja... Märkus: Jutustajal oli kodus kuivatatud neeruheina, see oli nõiahammas, harilik. (Lotus corniculatus L.)

RKM II 90, 160 (18b) < Tallinn l. < Märjamaa khk., Riidaku k. (1959)
Kusemisvalu vastu leesikatee.

RKM II 98, 347a < Põltsamaa khk., Priisle k. (1960)
Neeruhaigusest lahtisaamiseks peeti vajalikuks kuiva soojendamist neerude kohal, määrimist tuleõliga (petroliumiga) väljastpoolt neerude asukohalt ja hästi valminud (mustadest) kadakamarjadest valmistatud tee joomist.

RKM II 111, 102 (335a) < Muhu khk., Oina k. (1961)
Neeruhaiguste korral juua leesika teed.

RKM II 111, 102 (335b) < Muhu khk., Oina k. (1961)
[Neeruhaiguste korral] Hea on ka kibuvitsa tee.

RKM II 111, 44 (118) < Muhu khk., Ridasi k. (1961)
Põiehaiguste vastu on head lodjapuumarjadest valmistatud moos ja tee.

RKM II 111, 44 (117c) < Muhu khk., Ridasi k. (1961)
Lodjapuu marjad paljalt süüa - aitavad [neeruhaiguste] puhul.

RKM II 111, 44 (117b) < Muhu khk., Ridasi k. (1961)
Samuti aitavad [neeruhaiguste] puhul kibuvitsa-ja mustikatee.

RKM II 111, 44 (117a) < Muhu khk., Ridasi k. (1961)
Neeruhaiguste vastu on head mustsõstramarjad.

RKM II 111, 21 (37) < Muhu khk., Vanamõisa k. (1961)
Leesikas [Arctostaphulos uva ursi] - lehtedest ja õitest keedetud tee on neeruhaiguste vastu.

RKM II 107, 58 (21) < Halliste khk., Risti al. (1961)
Põishein, sääntse põiekse om küllen, sellest tetti põieteed, see olli neeru- ja põiehädä vastu.

RKM II 135, 184 (7) < Hargla khk. (1962)
Põiehaiguse puhul keedeti leesikateed, see parandas kohe.

RKM II 159, 62 (6a) < Rakvere khk., Rakvere l. (1963)
Põiehaigused.
1. kaselehtest valmistada leotis

RKM II 159, 62 (6b) < Rakvere khk., Rakvere l. (1963)
[Põiehaigused]
2. rukkilille õitest valmistada tee

RKM II 159, 62 (6c) < Rakvere khk., Rakvere l. (1963)
[Põiehaigused]
3. takjajuurtest valmistada keedis

RKM II 159, 62 (6d) < Rakvere khk., Rakvere l. (1963)
[Põiehaigused]
4. pohlalehtedest leotis

RKM II 160, 16 (27) < Rakvere khk., Rakvere l. (1962)
Neeruhaigus. Peab tomatit sööma.

RKM II 160, 17 (30) < Rakvere khk., Rakvere l. (1962)
Põiehaigus. Leesikateed juua põiehaiguse vastu.

RKM II 160, 131 (14) < Haljala khk. (1961)
Neeruhaiguse vastu joodi leesika- ehk seapohla teed.

RKM II 160, 138 (62) < Viru-Nigula khk., Koila k. (1961)
Valud kusemisel. Joodi põierohu teed.

RKM II 160, 168 (45) < Rakvere khk., Rakvere l. (1961)
Põiehaiguse vastu joodi nurmeteed ehk kaetisrohu või kassikäpa teed.

RKM II 160, 209 (24) < Rakvere khk., Rakvere l. (1961)
Põiehaiguse vastu joodi põierohu teed ja leesikateed. Kullaaru metsas kasvab leesikaid.

RKM II 160, 228 (17) < Rakvere khk., Rakvere l. (1961)
Neeruhaigus. Murakatupsude teed juua. Metsas kasvavad murakad ehk kaarlad.

RKM II 175, 407 (13) < Audru khk., Võlla v., Vanaküla, Reku t. (1964)
Tuhkpoholgad [= leesikas] põiehaiguse vastu.

RKM II 183, 13 (12) < Simuna khk., Koila k. (1964)
Põiehaigus. Põierohu teed tehakse. Ise olen tarvitanud, aitab.

RKM II 183, 272 (3) < Rakvere khk., Rakvere l. (1964)
Põis haige.
Umbes 50 a. tagasi oli põis haige. Soovitati juua puneteed. Teed tuli teha punastest õitest. Jõin mitu korda päevas. Ühe kuu pärast paranesin.

RKM II 197, 230 (16) < Järva-Jaani khk., Võhmuta v., Kaaruka k., Karjukse t. (1965)
Osjad - kuuskjalg, lehmanisad hüüavad - kuivatatud piast väga head, kui põis haige, kusemine valus. Selle auru pial istusid, kohe aitas. Suvel võis panna toorelt, talvel kuivatatult.

RKM II 207, 370 (31) < Võnnu khk., Rasina (1959)
Põiepõletik. Haigele anti juua leesikateed.

RKM II 229, 410 (14a) < Rakvere l. (1966/7)
Põiehaigus. Kui põis ei pea, siis juua sooubalehe teed. Ma ise ravisin ennast.

RKM II 229, 410 (14b) < Rakvere l. (1966/7)
Metsmuraka lehe tee ja marja tupplehe tee on ka põiehaiguse vastu, kui põis ei pea. Ma ise ravisin ennast ka selle teega.

RKM II 229, 410 (15) < Rakvere l. (1966/7)
Neeruhaigus. Kadakamarju süüa neeruhaiguse puhul ja teed ka juua. Ise sain terveks.

RKM II 229, 423 (5) < Rakvere khk. (1966/7)
Kusi paha. Kadakamarja teed joodi, kui kusi oli paha.

RKM II 229, 528/9 (14a) < Rakvere khk., Tammikualune k. (s. Hühner), s. 1890 (1966/7)
Neeruhaiguse vastu on punasesõstra mahl, on kivide vastu.

RKM II 229, 528/9 (14b) < Rakvere khk., Tammikualune k. (s. Hühner), s. 1890 (1966/7)
Porgandimahl on ka neeruhaiguse vastu. Ka ära riivida ja süüa. Minu mees suri ära, kui enam porgandeid ei old saada sõjaajal.

RKM II 229, 528/9 (14c) < Rakvere khk., Tammikualune k. (s. Hühner), s. 1890 (1966/7)
[Neeruhaiguse vastu] Oravasaba teed juua.

RKM II 229, 545 (1) < Rakvere khk., Rakvere l. (1966/7)
Põiehaiguse vastu on naistepuna tee.

RKM II 229, 653 (13) < Simuna khk., Mariküla k. (1967)
Põiehaigus. Kadakamarja teed joodi.

RKM II 229, 653 (13a) < Simuna khk., Mariküla k. (1967)
Neeruhaigus. Seapohla teed joodi ja noore kaselehe teed.
Enne kõik lehed, õied ja juured ära kuivatada.

RKM II 231, 474 (2) < Torma khk., Lohusuu al. (1967)
Põiehaiguse puhul tarvitati leesikteed, rahvakeeles seapohlad.

RKM II 231, 474 (3a) < Torma khk., Lohusuu al. (1967)
Neeruhaiguse korral joodi kasemahla ja noortest kasepungadest ja lehtedest keedetud teed. 25 g klaasi vee kohta kuivatatult. Ka mage piimatoit on neeruravi.

RKM II 231, 474 (3b) < Torma khk., Lohusuu al. (1967)
[Neeruhaiguse korral] joodi kalmujuurtest teed.

RKM II 234, 350 (b) < Tallinn < Kose khk. (1967)
Kadakamarjad olid neerurohi, joodi kadakamarja teed, kui selg neerude kohalt valutas.

RKM II 234, 350 (c) < Tallinn < Kose khk. (1967)
Seapohla, tuhkpohla ehk leesika teed, kui põis oli haige, valus pissida ehk lapsed alla pissisid.

RKM II 240, 294 < Hanila khk., Ridase k. (1967)
Valude puhul kusemisel keedeti humalavett.

RKM II 246, 615 (18) < Sangaste khk. (1970)
Visnapuu ehk kirsiokste tee, must koor ära kaabitu ja siis kaabid ülejäänud koore, on väga hää vahend põiepidamatuse vastu.

RKM II 251, 260 (50) < Haljala khk., Pikasaare k., Maasikmäe t. (1969)
Leesikas on ka arstirohi - põiehaigusele hea.

RKM II 253, 402 (6) < Lihula khk., Äärenurga k. < Kirbla khk., Kirbla v. (1968)
Siapohlad ehk leesikatie on väga hia rohi põiehaiguse vastu. Harilik tie keeta ja juua, mitte sedasi rüübata. Harilik pohlatie on ka hia, vartega tükkis tarvitada. Olen kõik välja magand, mul põle änam mieles.

RKM II 254, 371 (1) < Kadrina khk., Loobu k. (1969)
Kortsleht, teelehe õis. Tee - põiehaiguste vastu.

RKM II 254, 373 (18) < Rakvere khk., Vetiku k., Makerja t. (1969)
Põldlitterheina plaksujad keedeti põiele [põiehaiguste vastu].

RKM II 254, 376 (30) < Rakvere khk., Vetiku k., Makerja t. (1969)
Mustikavarte vesi põiehaiguste vastu.

RKM II 254, 483 (19) < Kadrina khk., Võsu-Metsanurga k., Ligedama t. (1969)
Leesikas on neeru- ja põiehaigustele väga hea.

RKM II 257, 413b < Palamuse khk. (1968)
Raudrohu tee on hea krampide, pistete, maksa-, neeru- ja põiehaiguse vastu.

RKM II 257, 419b < Simuna khk., Venevere k. (1968)
Põiehaiguse vastu oli tedremarana juure tee.

RKM II 257, 419c < Simuna khk., Venevere k. (1968)
Nõmmliivatee (randrohi, liivatee) on ka põiehaiguse vastu.

RKM II 257, 419d < Simuna khk., Venevere k. (1968)
Neeruhaiguse vastu on pohlaõie tee.

RKM II 260, 513/4 (2220) < Krasnodari krai, Adleri raj., Vesjoloe k. < Sulevi k. (1967)
Kadakas: v. k. Мосевельник. L. K: Juniperus Cammunis.
Ka need põesasokaspuud kasvavad ainult mägedes, kus on põhjamaa kliima. Neid on kahte seltsi, ühed roomavad piki maad, põesad on laiad ja madalad, aga teine selts on niisamasugused, nagu Eestimaal.
Kadakamarja teed joovad veetõbised ja neeruhaiged./---/

RKM II 262, 106 (33) < Kadrina khk., Järtu k., Paugi t. (1969)
Leesikas - põie-, neeruhaiguste vastu.

RKM II 262, 139 (27) < Kadrina khk., Aruküla k., Kaasiku t. (1969)
Siapohla lehed - põiehaigus.

RKM II 262, 139 (28) < Kadrina khk., Aruküla k., Kaasiku t. (1969)
Leesikaõied - põiehaigus.

RKM II 264, 338 < Simuna khk., Mariküla k. (1969)
Põiehaiguse vastu on nõmmeliivatee tee.

RKM II 283, 225/6 < Kadrina khk., Lobiküla (1971)
Kasetohu tee on ka põiehaiguse vastu. Tohtu tuleb võtta päikesepoolt küljest.

RKM II 283, 231 < Rakvere khk., Mariküla k. (1971)
Pohla õienupud koos lehenupuga teeks teha on neeruhaiguse vastu.

RKM II 318, 521 (3069) < Kaukaasia eesti as. < Kuusalu khk., Loksa k. (1978)
Kõige parem rohi on neeruhaiguse vastu leesikatee.

RKM II 329, 241 (9) < Rõuge khk., Mustahamba k., Tinuri t. < Rõuge khk., Viitina k. (1977)
Ku põie man haiget tege, siis kaeratera panni pääl kuumas tettä ja raasike vett pääle panna, kotiga kõtu pääle panna.

RKM II 330, 402 (73b) < Simuna khk., Salla k. (1978)
Naistepuned on nierude vastu, pea uimasuse vastu.

RKM II 336, 397 (21) < Väike-Maarja khk., Nõmme k. (1979)
Põierohud on ka. Põllupeal kasvab, vaksakõrgune, valgekad õied nagu põied, otsad haralised, ripub õisi täis. Viis oksa korraga teed teha.

RKM II 336, 398 (24) < Väike-Maarja khk., Nõmme k. (1979)
Seapohl [leesikas] põiehaiguse vastu. Korjati kartulikotitäis ja raviti põie- ja neeruhaigust. Tuhkpohlad kutsutakse ka neid. Tema mari jääb nagu tuhane, ei küpse nii punaseks.

RKM II 338, 349 (12) < Kuusalu khk., Kolgaküla k. (1976)
Kui ristluudest või seljast valutas, mõeldi, et on neeruhaigus. Sel puhul keedeti teed maasikalehtedest või -õitest, kibuvitsa marjadest, nurmenuku õitest ja määrõika juurtest. Joodi ka veel hiirehernest, pärnaõitest, teelehtedest või kiviimela juurtest keedetud teed.

RKM II 338, 349/50 (13) < Kuusalu khk., Kolgaküla k. (1976)
Leesikaid korjati ka suvel nõmmest, nende teed joodi, kui põiel juhtus midagi viga olema. Põie- või neeruhaigusega söödi ka kolm kuni viis küpset kadakamarja päevas. Marjad peavad olema päris sinised ja küpsed, muidu ei aita. Kindad käes, murendati küpsed marjad okstelt põõsa all olevale riidele, sealt oli hea neid kokku korjata.

RKM II 346, 408 (5d) < Tõstamaa khk., Tõhela k. (1898-1977) ja Aleksander Kiirats, s. 1894 (1975-1979)
Käbalu tupsa (murakamarja tupplehed) - teed teha neeruhaiguse vastu - iga õhtu magama minnes ja homiku tõustes pool klaasi. Ma pani piuga, oli must (tee) ja oo viha.

RKM II 355, 441 (88) < Põltsamaa khk., Umbusi k., Surva t. (1981)
Pohlavartest või õitest keedeti teevett, pidid jooma need, kel oli põis või neerud haiged. Soovitav oli, et raviteed ikka vihalt, ilma suhkruta joodaks.

RKM II 355, 562 (45) < Põltsamaa khk. (s. Luukas), 79 a. (1981)
Pohlavarre tee (koos lehtedega muidugi) sobis neeru- ja põiehaiguste puhul.

RKM II 356, 377 (160) < Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Umbusi k. (1981)
Peterselli leht kuivatati ja keedeti. Joodi põiehaiguse korral.

RKM II 356, 544 (43) < Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Umbusi k., Kooli t. (s. Jürgens), 79 a. (1981)
Kõhu- ja neeruhaiguste puhul tuli juua raudrohu teed. Üldse raviteesid soovitati juua kas vihalt või meega, mis andis ka ravimile väärtust juurde. Lastele vihalt naljalt ei antud, lisati ikka mett või suhkrut juurde.

RKM II 368, 324 (26g) < Maarja-Magdaleena khk., Hundi k. (1983)
raudheina tee - põiele;

RKM II 358, 386 (16) < Põltsamaa khk., Adavere k. < Põltsamaa khk., Rutikvere k. (1981)
Pohlavarred olid rohkem haiguse vasta, põie vasta, kadakamarjad olivad ka.

RKM II 359, 195 (58) < Põltsamaa khk., Pajusi k. (1981)
Pohlad on põievigade vastu.

RKM II 368, 324 (26h) < Maarja-Magdaleena khk., Hundi k. (1983)
naistepuna tee - põiele, närvidele;

RKM II 363, 89 (23) < Otepää khk., Kiriku k., Marsina t. (1982)
Kui neeru haige om, siis om leeskehaina tii hää rohi.

RKM II 363, 228 (25) < Rõngu khk., Palu k. < Maarja-Magdaleena khk., Elistvere k. (1982)
Neeruhaiguste vastu on leesiketee.

RKM II 363, 545 (8a) < Otepää khk., Kiriku k. (1982)
Nurmenuku tee on põie vastu.

RKM II 363, 571 (18) < Otepää khk., Vana-Otepää k. (1982)
Leesikatee olli. Isa olli neerudega haige, paranes ära.

RKM II 366, 355 (12) < Tartu l. (1983)
Neeruhaigusi ravitakse leesikateega.

RKM II 368, 173/4 (66) < Äksi khk., Õvanurme k. (1983)
Allakusemine - seda ikka oli. Raviks korjati puie küljest tuulepesasid. Ei tea, mitu tükki pidi korjama. Tehti tuulepesa vanni. Kase tuulepesad pidid olema. See on üldse neeruhaiguste vastu. Tean ühte poissi. Tema, vaeneke, oli ka hädas. Tema tädi ravis ära teise.

RKM II 368, 379/80 (15c) < Maarja-Magdaleena khk. (1983)
Ja kui lapsel on põiepõletik, väike mähkmelaps. Antonil olnud mähkmelaps, mähkmed kuivad ja laps haige. Ja peterselli juurikatest oli mõned korrad teed teinud ja laps sai terveks. Lapsel olnud krambid peal kohe.

RKM II 370, 414 (6b) < Viru-Jaagupi khk., Voore k. < Leningradi obl., Bljussa raj., Pitsina k. (1984)
Siis vaarika-, kummelitee põie vasta ja külmetuse vasta.

RKM II 372, 65 < Pöide khk., Laimjala v., Kurdla k. (1984)
Põiepõletikku raviti leesikateega. Ning leesikatee puudumisel asendas seda pohlalehe tee.

RKM II 372, 291 (13) < Tartu l. (1984)
Peterselli tee neerudele.

RKM II 375, 562/3 (70) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Arisvere k. (1985)
Ei lubatud külmal kivil ega kivitrepil istuda, tõmbetuult saada, siis võis põiepõletik tulla, allkehasse tulid valud ja pissumine oli valus. Tuli keeta leesikateed, tuli soojalt riides olla. Kuumavee auru teha poti peal istudes ja siis teki alla sooja minna.
Kolhoosi algaastate õpetus on selline põiepõletiku puhul. Tuli toores sibul hästi ära taguda, nii et jäi mahlane sodi ja see õhtul enne magamaheitmist allkehasse vastu põieava panna. Nii mitu õhtut järjest. Sibul tõmbus kuivaks, võttis palaviku maha ja valud vähenesid ja pissumine muutus heaks.

RKM II 376, 523/4 (19) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Arisvere k., Tumma t. (1985)
Leesikateed joodi neerupõletiku ja põiehaiguste puhul. Võis ka siis seda teed juua, kui haigust polnudki. Kus aga leesikaid ei kasvanud, siis joodi kasvõi pohlalehtedest keedetud teed. See aitas ka natuke.

RKM II 380, 27 (30) < Jõhvi khk., Ohakvere k. (1984)
Põiehaiguste vastu on kasutatud ammustest aegadest leesikateed.

RKM II 380, 34 (64) < Jõhvi khk., Kuremäe k. (1984)
Kadakamarja tee olevat aidanud üheksa haiguse vastu. Seda teed tarvitatud neeruhaiguste vastu, see soodustanud uriinieritust. Aga ka köha ja jooksva vastu aidanud.

RKM II 380, 37 (79) < Jõhvi khk., Illuka k. (1984)
Harilikku linnurohtu kasutati teena neeru-, sapi- ja põiepõletiku vastu.

RKM II 380, 316 (3) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k. (1982)
Maasikalehe tie aitab liigkusesuse vastu ja on põiele hia.

RKM II 381, 58/9 (36) < Kadrina khk., Palmse v. (1985)
/---/ Põiepõletiku vastu oli tõhus ja proovitud vahend rahvameditsiinis põldosjad, värsked või kuivatatud (talvel). Pandi ämbrisse või potti, kallati kuum vesi peale ja lasti haiget selles aurus istuda. Mõjus kiiresti ja päästis mõnegi mehe piinarikkast surmast. Ka põldosja teena rohkelt juues andis abi põiehaiguste vastu.

RKM II 381, 88/92 (17)b < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Ka joodi mustasõstra keedise ja lehe teed külmetuse, köha, palaviku, põie-, liigesevalude puhul.

RKM II 381, 88/92 (17)g < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Petersell on sama toimega põiele ja neerudele, tarvitati üldiselt inimestele ja loomadele uriini lahtistajana.

RKM II 381, 88/92 (17)h < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Murakatupe või -tohlu teed tehti ka neeruhaiguse puhul.

RKM II 381, 88/92 (17)f < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Kadakamarju kasutatakse iidsest ajast uriinierituseks ja seedimist soodustava vahendina. Samuti ka neerude alatalituse ja veetõve korral. Takistavad soolte ja maogaaside teket nii inimesel kui loomadel. Vanad inimesed keetsivad kadakateed loomadele ainetepuuduse ja halva piimamaitse korral. Neerupõletiku korral ei või kadakateed juua, ärritab liig neerusid.

RKM II 381, 108/9 (27)a < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Veel üks tähtis taim oli üldsest ajast naistepuna, mida tarvitati teena verejooksu tõkestamiseks, köha, seedehäirete, kõhulahtisuse, maksa- ja põiehaiguste puhul.

RKM II 381, 422/3 (1b) < Järva-Madise khk. (1985)
Raudrohu teega olen endal ravinud nohu, põiepõletikku, hemorroidisid, kõhuvalu. Alati on ta aidanud.

RKM II 385, 32 (g) < Tori khk., Levi k. (1985)
Õie-, lehe-, varredroogid raviteeks.
Pohlaõied - põiehaiguste ja reuma raviks.

RKM II 383, 75/6 (19) < Kuusalu khk., Kolga al. (1985)
Mitme hädale.
1 kilo kaertele lisati viis liitert vett ja keedeti seni, kui vesi oli ära keenud. Siis lisada jälle viis liitert vett ja keeta uuesti. Kurnata segu läbi ja lisada üks kilo mett ka hulka sellele vedelikule ja keeta siis veel hästi läbi. Nüüd valada segu kõik emailitud nõusse ja lasta jahedas kohas 24 tundi seista. Siis täita see segu pudelitesse ja hoitakse alal õhukindlalt, ikka jahedas kohas. Tarvitades võib juurde lisada veel pisut jõhvikamahla ka. Ravib palavikku, neeru- ja põiehaigusi, siis veel on heaks rohuks igasuguste närvihaiguste puhul ja ka reumaraviks. Siis veel söögiisu andjaks ja ka unepuuduse puhul peab seda rohtu tarvitama. Raviks tarvitada tuleb seda kolm või neli klaasitäit päevas. Eks tule proovida.

RKM II 383, 91 (5) < Kuusalu khk., Kolga al. (1985)
Neeruhaigus.
Kui seljast valutas, eks siis mõeldi, et on neerud haiged. Siis keedeti ja joodi ikka maarohtude teed. Maasikajuurtest ja -õitest, kibuvitsa marjadest, nurmenukkudest või mäerõika juurtest teed. Ja veel kiviimela juurtest, pärnaõitest, teelehtedest või hiireherne teed. Leesikalehtedest keedeti ka teed, kui arvati olema põiel või neerudel midagi häda. Kadakamarju söödi ka nende haiguste puhul, 3-4 marja päevas. Marjad peavad olema tumesinised, päris küpsed.

RKM II 383, 427 (39) < Kose khk., Ardu k. (1985)
Leesikalehed ja petersellitee on põierohi, kui piss kinni.

RKM II 383, 429 (45b) < Kose khk., Ardu k. (1985)
Kasepungad on neerurohi.

RKM II 385, 32 (h) < Tori khk., Levi k. (1985)
Õie-, lehe-, varredroogid raviteeks.
Leesikas - põie- ja neeruhaiguste puhul.

RKM II 385, 34 (47i) < Tori khk., Levi k. (1985)
Kasepungad - teena südamehäirete ja neerutalituse parandamiseks. Piiritusleotis haavadele, desinfitsiooniks, liigesevalude puhul määrimiseks; külmetushaiguste ja pahaloomuliste kasvajate puhul vähesel määral sisse võtta.
Rootsi rahvaravimis teena paljude haiguste vastu. Kevadel korjatakse iga pereliikme kohta 1 liiter pungi.

RKM II 385, 33 (47a) < Tori khk., Levi k. (1985)
Marjad ja teised saadused otseselt ja leotistena.
Kadakamarjad - neeruhaiguste raviks, seedimist soodustav. Tori köster B. Habicht (s. 1881. a.), kes oma külalisi sageli tervisehoidmisele kutsus, tarvitas vajalikul korral kadakamarjad piirituses ja apelsinikoored piirituses. Nendega segati viina napsuks: õhtusöögil (mitte alati) 1 naps, külmetamise korral 2 napsu. Ernst Juurikas, s. 1899, Tori-Jõesuu (1958)

RKM II 385, 320 (64) < Pärnu l. < Tori khk., Riisa k. (1985)
Neeru- ja põievalu puhul ja kui kusi hägune on, joodud kaeraleotist. Ka linaseemne keedist ja leesikateed. Ka pohlavarte teed on tarvitatud.

RKM II 385, 497 (19b) < Saarde khk., Räisa k. (1985)
Pärnaõied on samuti ammu tuntud rahvaravim kuuma teena higile ajava vahendina külmetuste ja köha puhul; kasutati ka neerude tegevuse ergutamiseks. Teeauru hingati sisse hingamisteede haiguste puhul, teed kasutati kuristamiseks angiini korral ja nii edasi.

RKM II 390, 464 (42a) < Otepää khk. (1985)
Põie- ja neeruhädade puhul pidi kaseurbi sööma ja õige varjasist kaselehtedest teed jooma. Lehed (vihad) pidi jälle kindla kaane all keetma.

RKM II 391, 380 (14) < Rannu khk., Rõngu v., Valguta k. (1985)
Sootubak kopsuhaiguse korral teeks teha ja 3 kord päevas, ka neerudele mõjub.

RKM II 391, 380/1 (18a) < Rannu khk., Rõngu v., Valguta k. (1985)
Pärnaõie tee väga hea, ühtlasi korraldab ka pissimiseelundid.

RKM II 391, 380/1 (18b) < Rannu khk., Rõngu v., Valguta k. (1985)
Ka leesikalehe tee korraldab pissimise elundid ja puhastab sisemist elundit seestpoolt.

RKM II 391, 381 (19) < Rannu khk., Rõngu v., Valguta k. (1985)
Paluka- või pohlaõied korjata ja teha nendest teed, jälle peavalu vastu ja olla neerude korraldaja.

RKM II 391, 381 (20) < Rannu khk., Rõngu v., Valguta k. (1985)
Pihlamarjad korraldavad neerude tegevust ja ka pissimist. Pihlamarjad läbi õunapressi või, nigu mina ajan, läbi rasvamasina, võtan mahla välja, panen pudelitesse või purki ja joon pihlamarja mahla ja pärnaõie teed kogu talv.

RKM II 391, 381 (22) < Rannu khk., Rõngu v., Valguta k. (1985)
Mustasõstra marja moos ja tee okstest, tee jälle neeruderohi.

RKM II 391, 382 (24) < Rannu khk., Rõngu v., Valguta k. (1985)
Naistepuna korjatakse õitsemise ajal ja tehakse teed, on väga ilusa värviga ja korraldab neerude tegevust.

RKM II 395, 230 (86) < Võnnu khk., Vana-Kastre k. < Haljala khk. (1986)
Naistepunad või ninnid, neid joodi, kui põis haige oli.

RKM II 395, 406 (34) < Võnnu khk., Padari k. (1986)
Leesikad - sisemise haiguse, põiehaiguse puhul.

RKM II 396, 553 (56) < Rõngu khk., Purtsi k. (1986)
Kadakamarja teed tarvitada luuvalu, neeru- ja veetõve korral.

RKM II 397, 444 (8) < Võnnu khk., Lääniste k. < Leningradi obl. (1986)
Neerupõlendiku vasta om teelehe (paiselehe) õie tee hää.

RKM II 401, 657 (86) < Hargla khk., Laanemetsa k. (1987)
Põiepidamatus, selle vastu naistepuna kõige parem. Kõige parem.

RKM II 412, 167 (9)b < Puhja khk., Mõisanurme k., Kõivu t. (1988)
Pohlaõie tee neeruhaiguste vastu.

RKM II 412, 167 (9)c < Puhja khk., Mõisanurme k., Kõivu t. (1988)
Leesika olli neeruhaiguste vastu.

RKM II 414, 611 (30) < Puhja khk., Kureküla k. < Puhja khk., Nasja k. (1988)
Pohlalehti õitega koos. On ka külmetuse vastu ja neeruhaiguse vastu.

RKM II 429, 466 (3) < Kursi khk., Saare k., Pihlaka t. (1989)
Praegu veel arst kirjutas mulle nõgeseteed. See on põiehaiguste vastu ja kasvaja vastu. Mina olen nõgestega küll hästi saanud elada.

RKM II 429, 466 (4) < Kursi khk., Saare k., Pihlaka t. (1989)
Tedremarana juurtest tee on hea maohaiguste ja põiehaiguste vastu.

RKM II 446, 443 (24) < Torma khk., Lohusuu v., Lohusuu k., Jaanira t. (1991)
Leesikalehed on põiele ja põiehaigustele. Teena, leutati ära. Parem on leutist ikka teha.

RKM II 434, 258 (94) < Risti khk., Vilivalla k. (1990)
Leesikatee põiehaiguse vastu ja peterselli lehe tee ka.

RKM II 435, 49/50 (13) < Nissi khk., Turba al. < Virumaa (1990)
Mina jäin neerupõletikku. Öeldi emale, et tuleb teha kadakavee vanni ja kadakamarja teed pidi jooma.

RKM II 445, 327 (14) < Torma khk., Avinurme v., Vadi k. < Torma khk., Enniksaare k. (1991)
Leesikatee on põierohi.

RKM II 446, 425 (13) < Torma khk., Lohusuu v., Lohusuu k. (1991)
Seapohlad on põiele head.

Vilbaste, TN 11, 148 (12) < Iisaku khk., Sõrumäe k. < Narva l. (1965)
Leesikad - põiehaiguste vastu, teena.

RKM II 447, 8 (25) < Torma khk., Tõikvere k., Kalda t. < Tomra khk., Rimmi k., Kiilaku t. (1991)
Leesikatee on hea põiehädade vastu.

RKM II 447, 44 (35) < Torma khk., Kükita k. < Tomra khk., Kasepää k. (s. Antst), s. 1915 (1991)
Kui põis oli haige, keedeti leesika- ja pohlalehtedest teed.

RKM II 447, 44 (36) < Torma khk., Kükita k. < Tomra khk., Kasepää k. (s. Antst), s. 1915 (1991)
Kummeliauru tehti põie ja neeru vastu.

RKM II 449, 22 (9) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1992)
See mururohi, mõni ütleb seavill, mõni ütleb linnurohi. Seda kässitakse ka juua, sie on neerude vasta ja kui emakas alla kukub.

Vilbaste, TN 11, 148 (11) < Iisaku khk., Sõrumäe k. < Narva l. (1965)
Konnaosi - tee neeruhaiguste vastu.

RKM II 457, 97 (54) < Pilistvere khk., Pilistvere al. < Pilistvere khk., Võrevere k. (1993)
Pohlaõie tee oli jälle väga hea neeru- ja põiepuhastaja. Ja me jõime palju seda pohlaõie teed, no lehed ka selle hulgas.

RKM II 458, 304 (43) < Pilistvere khk., Kiigevere k., Valli t. (1993)
Põietee on pohlalehed, pohlavarred, apteegist leesikast.

RKM II 464, 276 (13) < Viru-Nigula khk., Miila k. < Viru-Nigula khk., Kõrma k. (s. Pasti), s. 1914 (1994)
Naistepuna tie oli nieruhaiguse vasta ja kui naistel oli miski emakahäda, siis ka. Naistepuna õis, kui näpuvahel hõõrud, on päris punane kohe.

RKM II 464, 279 (24) < Viru-Nigula khk., Miila k. < Viru-Nigula khk., Kõrma k. (s. Pasti), s. 1914 (1994)
Leesikas oli just põierohi, neid pidi purustama.

RKM II 464, 304 (75) < Viru-Nigula khk., Miila k. < Viru-Nigula khk., Kõrma k. (s. Pasti), s. 1914 (1994)
Kollase karikakra tie, kui põis on haige.

RKM II 465, 79 (14a) < Viru-Nigula khk., Pikaristi k., Väljaotsa t. (1994)
Küömneid oli väga hea neerude vasta.

RKM II 465, 79 (14b) < Viru-Nigula khk., Pikaristi k., Väljaotsa t. (1994)
Pohlalehed korjati neerude vasta.

RKM II 466, 12 (23) < Kemerovo obl., Mariinski raj., Jurjevi k. (s. Veeber), s. 1930 (1994)
Muruhein (linnurohi, спорич) on kah rohi. Kel neerud haiged, võta seda vett, ära keeta, seda tšaid.

RKM II 466, 227/8 (23) < Kemerovo obl., Mariinski raj., Jurjevi k. (1994)
Palukad on raud [neerude] vasta. Ma jõin terve hulka, soos kasvavad. Võtad selle, peab veikseks tegema, supilusikatäis panema purki ja klaasi keenud vett peale. Lased seista 15 minutit, kurnad ära ja jood.

ERA II 283, 144 (16) < Tallinn l. (1940)
Neeruhaiguse vastu aitab see: teha põierohtudest vanni ja juua sõnajalateed. Kui pool aastad niiviisi arstida, siis peab arstitav täie tervise juures olema.

KKI 62, 375 (17c) < Karula khk., Vana-Antsla v., Juudinurmi t. (s. Mikal), s. 1904 (1973)
Vabarna-, palukaõie tii, leesikatii - om jäll üts arstirohi, põie vastu, apteegist õkva soovitati.

KKI 68, 89 (13) < Jämaja khk., Mõisa k. (1977)
Põiehaiguse vastu juua leesikateed.

KKI 67, 178 (5a) < Jämaja khk., Mässa k., Jõepõllu t. (1976)
Rohud.
Põierohud - kui põies valud on.

KKI 68, 736 (18) < Mustjala khk., Selgase k. (1978)
Kõuesõnajalg oli põie vastu.

KKI 68, 718 (2) < Mustjala khk., Selgase k. (1978)
Leesikatee on põie vastu, kui põies viga on.

KKI 70, 74 (1) < Karja khk., Kopli k., Kontori t. (1980)
Mailaserohi - paisete vastu, pesta sellega, vöib sisse ka vötta, 99 haiguse vastu (neeru-, kopsuhaiguste vastu).

KKI 69, 294 (27) < Viru-Nigula khk., Oru k. < Viru-Nigula khk., Ilastu k. < Viru-Nigula khk., Päsula k. (1975)
Liesikalehti korjatakse, sie on ka põie- ja neeruhaigustele.

KKI 69, 292 (18) < Viru-Nigula khk., Oru k. < Viru-Nigula khk., Ilastu k. < Viru-Nigula khk., Päsula k. (1975)
Üheksamaõis - üheksamehevägi. Neeru- ja põierohi. Öeldakse, et sie aitab üheksa haigusele. Sie kasvab kõrge, pikk vars on tal peal; kollased õied, siest natuke pruunimad. Juulikuus ikke õitseb. Saab ära leigata ja võtta, kuivatada ära vilus. Tied tehakse. Pandakse kiend vesi peale, seisab 10-15 minutit.

KKI 69, 293 (23) < Viru-Nigula khk., Oru k. < Viru-Nigula khk., Ilastu k. < Viru-Nigula khk., Päsula k. (1975)
Rakurohi - nagu rakud onvad küljes, väiksed valged rakud on kohe. [Kuivatatakse, tehakse teeks.] Kui põis kinni on, võetakse sisse.

KKI 69, 342 (2) < Viru-Nigula khk., Laheküla k., Juurami < Viru-Nigula khk., Härjapea k. (1975)
Liivanõmmetie - vererõhu, veresoonte lupjamise, põiehaiguste vastu. Õisi korjavad.

Vilbaste, TN 6, 327 (4) < Koeru khk., Koeru al. (1942)
Petersill - tee petersilli seemneist põiehaiguse ja neerude vastu.

Vilbaste, TN 6, 327 (6) < Koeru khk., Koeru al. (1942)
Kibuvits - kõhukrampide, neeru- ja kopsuhaiguste vastu.

Vilbaste, TN 4, 312c < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
[Arstirohuks:]
Neeruhaigetele on hää tee leeseist.

Vilbaste, TN 4, 313g < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Kadakamarjad neeruärrituse vasta ja põieravide vasta.

Vilbaste, TN 4, 341/2 (5) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Kalmusejuure teed tarvitatakse isupuuduse, neeruhaiguse ja südamekloppimise vastu.

Vilbaste, TN 4, 342 (9) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
[kõiv] Kaselehe tee kiirendab neerude tegevust.

Vilbaste, TN 4, 369 (4) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Leesked: põiepõletiku vastu.

Vilbaste, TN 4, 404 (4) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Leesket põiepõletiku vastu.

Vilbaste, TN 3, 47 < Rannu khk., Rannu v., Raudja (1932)
Neeruhaiguste vastu tarvitati palukaõie teed.

Vilbaste, TN 3, 136/7 < Kambja khk., Kambja v., Hama t. (1932)
Nurmenuku tee - köha ja teiste rinnahaiguste vastu, närvivalu ja päävalu vastu ja kui neerusid puhastav vahend

Vilbaste, TN 3, 545 (4) < Tartu l. (1932)
Petersell põiehaiguste vastu.

Vilbaste, TN 3, 563d < Tartu l. (1932)
Arstirohuks.
Kadakamarja teed neeruhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 3, 624 < Tartu l. (1932)
Kadakas [rahvapärane nimetus puudub]. Neerude ärritamiseks (marju).

Vilbaste, TN 3, 679/680 < Tartu l. (1932)
Sugukond: männilised. Perekond: kadakad. Taim: harilik kadakas [rahvapärast nime pole kirjas]. Milleks tarvitatakse: neeruhaiguse vastu kadakamarjadest valmistet tee.

Vilbaste, TN 3, 702 (8) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Kibuvits (Rosa Canina L). Kibuvitsa marja tee on neeruhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 3, 710 (1) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Aedvaak ehk alant (Inula Helenium L), rahvapärase nimega aslank. Tema juurtest valmistatakse teed, mis on hää rohi köha vastu ja virgutab neere kiiremale tegevusele.

Vilbaste, TN 3, 713 (21) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Leesikas. Lehtedest valmistatud rohi on hääks abinõuks põiekatarri vastu.

Vilbaste, TN 3, 711 (10) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Kibuvits (Rosa canina L). Kibuvitsa marja tee on neeruhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 3, 714 (36) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Naistepuna ehk viinalill, harilik. Tee on neeruhaiguse, päävalu ja verekusemise vastu. Õli kaotab jooksjahaiguse järele tekkinud paistetuse ja tulehaavad.

Vilbaste, TN 3, 715 (41) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Ohulill. Tee ja keedis on kõhu kinnioleku vastu ja virgutab neere kiiremale tegevusele.

Vilbaste, TN 11, 5i < Kihelkonna khk., Viidu k. (1960)
Equisetun arvense - põldosjad. (Neeruhaiguste puhul kasutatakse auru või juuakse teed.)

Vilbaste, TN 11, 79 (1 c) < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1966)
Korjati kua kaselehti enne juanipäeva, kaselehe teed tehti ja joodi kolm tassitäit päevas põiehaiguse vasta, kellel põiehaigus õli.

Vilbaste, TN 11, 147 (9 b) < Iisaku khk., Sõrumäe k. < Narva l. (1965)
[Raudrohi] Ja tee põiehaiguste vastu.

Vilbaste, TN 11, 89 (23) < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1966)
Põierohi. Kasvab neske madal taim, õied on niisama kui täispuhutud põis. Sellest tehti teed põiehaiguse puhul. Lapsed tahtsid nende õitega mängida. Võttis õie varre õtsast ära ja õie poolt õtsa võttis näpu vahele ja lõi vasta pihku, õis tegi kõva plaksu, kui katki läks, see plaks meeldis lastele.
See põierohi kasvas aedade ääres ja põllul kivide ümber mõnes kõhas.

Vilbaste, TN 11, 90/1 (31) < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1966)
Siapohla lehtedest tehti teed, kui põis haige õli, ja joodi kolm tassitäit päevas.

Vilbaste, TN 11, 233 < Nõo khk., Elva l. < Laiuse khk., Sadala v., Sadala k. (1963)
Leesikas. Lehtedest teed tarvitati põiehaiguse vastu rohuks.

Vilbaste, TN 11, 233 < Nõo khk., Elva l. < Laiuse khk., Sadala v., Sadala k. (1963)
Petersell - samuti pruugiti põierohuks.

Vilbaste, TN 11, 237 < Võnnu khk., Ahja v. (1963)
Põislilled kasvavad põllul. Need on põiehaiguse vastu hea rohi. Keedetakse teeks.

Vilbaste, TN 11, 272 < Laiuse khk., Sadala v, Metsaküla (1963)
Palderjan on langetõbe, lihaste värisemise, põrnahaiguse ja põiekrampide vastu.

Vilbaste, TN 11, 272 < Laiuse khk., Sadala v, Metsaküla (1963)
Kalmus - neeru-, maksa- ja põrnahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 11, 342 < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1963)
Kadakamarju tarvitati arstirohuks põie, neerude ja maksahaiguse vastu. Mõni tera päevas ära närida võtab halva suulõhna ära.
Ja mis veel peaasi. Kadakaga riistu vitsutada. On palju kõvemad vastu panema kui raudvitsad.
Ega siis muidu vanasti öeldud: kadakateivas, haavapuu roigas ja kuusevits käib ühe inimese eluiga, kui neist aja [aia] teed.
Vanasti tehti kadakast piimapütte, lähkrid ja lusikaid.
Mõned panivad ka pühadeõlle sisse kadakaoksa.
Kui toas halb lõhn on, too ja tee kadakasuitsu toa peale, kohe kaob paha lõhn ära. /---/

Vilbaste, TN 11, 378 (32a) < Iisaku khk., Liiva k. (1961)
Kadakas [Juniperus communis L. harilik kadakas].
„Okstest kui keitada teed, see on naiste punaste vasta. Marjad on kui jälle neerude pärast kusi kinni, siis tsäi keita, marjadest ikka, kui juba nenda küpsed, et lillad.“

Vilbaste, TN 11, 452 (1) < Iisaku khk, Sõrumäe k. (1963)
Paakspuu - hundimarjapuu koore tee aitab maksahaigele, neeruhaiguse ja langetõbe vastu on ka heaks rohuks.

Vilbaste, TN 1, 307 (17) < Torma khk., Avinurme ümbrus (1929)
Naiste pune (naistepuna); punerdaja; viinapuna; punejas [Hypericum perforatum].
On tarvitatav arstirohuna: tehakse teed - „puneja teed“, mida juuakse mitmesuguse haiguse vastu, nagu neeru-, jooksvahaiguse ja verekusemise vastu; parandavat ka mõned rasked sisemised haigused. Ka ehmatuserohuna tarvitatav. - Ka värvitakse sellega lõngu või riiet. Kui neid palju korjata ja padas keeta, siis saab kollakas-lilla värvi. - Pandakse ka viina hulka, siis võtab halva viinamaigu ära.

Vilbaste, TN 1, 333 (78) < Torma khk., Avinurme ümbrus (1929)
Kadakas [Juniperus communis].
Kadakamarju (küpsi, musti) tarvitatakse neeruhaiguse vastu. Süüa 1-3 tera päevas.

Vilbaste, TN 1, 906 < Karksi khk., Karksi-Nuia alev (1935)
Tedre- või jänesekapsas: neerurohi.

Vilbaste, TN 1, 461/2 (4) < Kose khk., Kurena k. (Raeda) s. 1876 (1929)
Põie- ehk plaksurohi [Silene venosa].
(Õied põie moodi, lapsed löövad nendega plaksu)
Pruugitakse põiehaiguse vastu. Keedetakse ära ja juuakse seda vett. Pidada aitama.

Vilbaste, TN 1, 477 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Pärnaõied [Tilia cordata]. Teena - köharohi, rinnahaigusele, sarlakite vastu, kurguhaigusele, palavikule, neeruhaigusele.

Vilbaste, TN 1, 484 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Vereselituserohud. Teena - neeruhaigusele.

Vilbaste, TN 1, 492 (1) < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Põldosjad [Equisetum arvense]. Teena - põiehaigusele.

Vilbaste, TN 1, 493 (1) < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Kirsi- [Prunus cerasus] ja tillilehed [Anethum]. Teena - neeruhaigusele.

Vilbaste, TN 1, 494 (3) < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Punejad [? Origanum vulgare]. Teena põiepõletikule.

Vilbaste, TN 1, 573 (16) < Jõelähtme khk., Ihasalu-Neeme poolsaartelt; ja Kuusalu khk. piiridest (1929)
Kibuvits. Selle punaseks küpsenud pumbulatest kaua keedetud kange tee joomisega ravitakse (veel praegusel ajalgi) neeruhaigust. Mardu rannast Lepneemest.

Vilbaste, TN 1, 669 (3) < Mihkli khk., Veltsa k. (1929)
Põldhumal (ka põldtubakas). Keedetakse teed põie korraldamiseks - kui liig sagedasti väljas käima peab.

Vilbaste, TN 1, 791 < Lääne-Nigula khk., Oru v. (1938)
Pihlakas (Sorbus aucuparia). Pihelgas. Teed õitest tarvitati neeruhaiguste vastu.

Vilbaste, TN 1, 793 < Lääne-Nigula khk., Oru v. (1938)
Petersell (Petroselinum petro). Lehtede ja juurte keedis neeruhaiguste vastu, kui loomal kusi kinni. Samaks otstarbeks tarvitati seda ka inimeste ravimiseks.

Vilbaste, TN 1, 797 (1) < Lääne-Nigula khk., Oru v. (1938)
Angerpist (Filipendula filipend). Reigrohi. Keedis juurtest arstimiks neeru- ja maksahaiguste vastu (kui kusi punane).

Vilbaste, TN 1, 805 (3) < Lääne-Nigula khk., Oru v. (1938)
Kukerpuu (Berberis vulgaris). Paburitsipuu. Tee marjadest ja noortest lehtedest neeruhaiguste vastu.

Vilbaste, TN 1, 969 (27) < Kihnu khk. (1937)
Saksama huab ~ paabõljoni puu ~ paplipao.
Pungad teena ja viinas maohaavade, vist ka põiehaiguse vastu.

Vilbaste, TN 1, 971 (14a) < Kihnu khk. (1937)
Kadakas - kadaka.
Marjadest tee tiisikuse, veetõbe, neeruhaiguse vastu. Okstevett lisatakse õllele punaka värvi saamiseks, hautatakse puuanumaid, tarvitatakse loomade haiguste vastu.

Vilbaste, TN 1, 1008 (2.20) < Kuusalu khk., Kolga a. (1930)
Seapohla varre tee on neeruhaiguse vasta.

Vilbaste, TN 1, 1016 < Kuusalu khk., Kolga a. (1930)
Kadakamarja tee neeruhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 1, 1028 (13) < Kuusalu khk., Tapurla k. ja Leesi k. (1930)
Viinalilled: neeruhaiguste puhul.

Vilbaste, TN 1, 1028 (14) < Kuusalu khk., Tapurla k. ja Leesi k. (1930)
Rauarohud: köha ja neeruhaiguste puhul.

Vilbaste, TN 2, 257 (1) < Jõhvi khk., Jõhvi gümnaasium (1929)
Milleks tarvitati vanal ajal taimi.
Pärn on meil sagedam pargi ilupuu. Tema õisi kogutakse juunis-juulis, siis on nad täiel õiel. Seda rohtu tarvitatakse tee näol. Enne, kui hakatakse teed tegema, kuivatatakse pärnaõied ära. Õitel on kaunis hää lõhn, mis tingitud õitest erituvast kergesti lõhnavast õlist ja meest. Rahvas tarvitas pärnateed tähtsa arstirohuna külmetamisel ja verepuhastajana neeruhaiguste korral. Arstid tarvitavad teda higistama panemiseks.

Vilbaste, TN 2, 258/9 (4) < Jõhvi khk., Jõhvi gümnaasium (1929)
Kõigile tuntud kadakas on oma mustade marjadega ka arstirohuks. Tema marjade leotist pruugitakse neerude ärritamiseks, et neid sundida palju kust kehast välja ajama. Rahva seas on kadakas vanast ajast saadik tuntud põie- ning kusetoru vigade vastu.

RKM II 319, 28 (1) < Iisaku khk., Remniku k. (1976)
Üks hea rohi on vene keeles sveroboi. Eesti keeles ma ei tea [tegelikult harilik metsvits]. Seda korjame, kuivatame, kollase õiega. Seesthaiguse vastu. Neerude jaoks ja kui närvid valutavad. Näe, siin on mul korjatud üks punt.

Vilbaste, TN 2, 270(e) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Arstirohuks tarvitati järgmisi taimi. Varsakabja lehti, põldosju - neeruhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 2, 273 (22) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Peterselli teed - põiehaiguse vastu.

Vilbaste, TN 2, 300 (13) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1930)
Tee köömnejuurtest on neeruhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 2, 307 (6) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1930)
Seapohl ehk leesikas (kasvab nõmmemaades, on peaaegu hariliku pohla sarnane, ainult lehed on pikergused ja krobelised). Selle teed tarvitatakse põiehaiguste vastu.

Vilbaste, TN 2, 314 (31) < Kanepi khk. (1929)
Kirekärelehte ehk maikellukest tarvitatakse põiehaiguste puhul.

Vilbaste, TN 2, 314 (33) < Kanepi khk. (1929)
Kadakamarju tarvitatakse neeruhaiguste vastu.

Vilbaste, TN 2, 314/5 (35) < Kanepi khk. (1929)
Reburaiga (karukollad - Lycopodium elavatum) tarvitatakse põiehaiguste vastu.

Vilbaste, TN 2, 317 (58) < Jõhvi khk. (1929)
Seaosje tarvitatakse (jooksvahaiguse) põiehaiguste korral.

Vilbaste, TN 2, 317 (59) < Jõhvi khk. (1929)
Põislille tarvitatakse põie- ja neeruhaiguste vastu. Ta kasvab põllul, kannab kelluka moodi õisi.

Vilbaste, TN 2, 317 (66) < Jõhvi khk. (1929)
Männikasvudest keedetakse teed jooksva ja neeruhaiguse puhul.

Vilbaste, TN 2, 317 (67) < Jõhvi khk. (1929)
Kadakamarju tarvitatakse neeruhaiguse ja tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 2, 326 (3) < Järva-Madise khk., Peedu k. (1931)
Peterselli juurte teed tarvitetakse põiehaiguste vastu, kui tuleb ette allakusemist; teed juua kaks tassitäit päevas (hommikul ja õhtul). Peedu külas tarvitajal kadus haigus kahe nädala jooksul.

Vilbaste, TN 2, 328 (19.2) < Ambla khk., Lehtmetsa k. (1931)
[Seapohlad on hääd] neeruhaiguste vastu (Lehtmetsa küla).

Vilbaste, TN 2, 328 (22b) < Järva-Madise khk., Peedu k. (1931)
Tuhkpohlad (seapohlad) - neeruhaiguse vastu. Pohlavarred pannakse kuivama ja talvel keedetakse teeks - suhkrut sisse nagu harilikule teele.

Vilbaste, TN 2, 328 (25) < Järva-Madise khk., Peedu k. (1931)
Põierohud (Silene) on hääd põiehaiguse vastu. Mitu on siin tarvitanud.

Vilbaste, TN 2, 352 (2) < Järva-Madise khk., Mägede k. (1931)
Karukellad on neeruhaiguse vastu, õied leeatakse õluti sees.

Vilbaste, TN 2, 352 (4) < Järva-Madise khk., Mägede k. (1931)
Seapohla lehed keedeti vees ja joodi, see oli neeruhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 2, 365 (4) < Ambla khk., Lehtmetsa k. (1931)
Taimede tarvitamine endisel ajal.
Seapohlad on veel põiepõletiku vastu. Seapohlad keedetakse ummukses ära ja seda vedelikku juuakse kuumalt sisse.

Vilbaste, TN 2, 367 (5) < Järva-Madise khk., Mägede k. (1931)
Karukellasid tarvitati neeruhaiguse vastu, leotati õlle sees, joodi pärast sööki.

Vilbaste, TN 2, 368 (7) < Järva-Madise khk., Mägede k. (1931)
Seapohla lehed on neeruhaiguse vastu, keedeti vees.

Vilbaste, TN 2, 373 (4) < Järva-Madise khk., Mägede k. (1931)
Neeruhaiguse vastu tarvitati tuhkpohla õite ja lehtede teed, juuakse suhkruta.

Vilbaste, TN 2, 409 (9) < Jõhvi khk., Voka k. (1930)
Kibuvitsa marjade teed ja vannid on neeruhaiguste vastu.

Vilbaste, TN 2, 411 (26) < Jõhvi khk., Voka k. (1930)
Pohlavarre tee on põiehaiguste vastu.

Vilbaste, TN 2, 417 (2) < Jõhvi khk., Toila al. (1930)
Pohlavarre teed ehk pohlalehe teed tarvitatakse põiehaiguse puhul.

Vilbaste, TN 2, 417 (6) < Jõhvi khk., Toila al. (1930)
Kadakamarja teed tarvitatakse neeruhaiguste puhul.

Vilbaste, TN 2, 435 (9) < Järva-Madise khk., Albu k. (1929)
Tuhkpohla lehti tarvitakse neeruhaigusele. Lehed keedetakse ära ja vedelik tarvitakse.

Vilbaste, TN 2, 441 (10) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Neeruhaiguse vastu tarvitati tuhkmarja teed.

Vilbaste, TN 2, 489/490 (3) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
[Ärakirjutatud kustki] [Ei]
Seapohl. On väike põõsastaim liivaseilt männimetsilt. Tal on suur sarnadus pohlaga, ainult varred on pikemad ja maa peal lamavalt edasi roomavad. Lehed plingid, nahksed ja kõvad. Õied salgaks koondatud, roosakad. Marjad pohlamarjade sarnased, kuid seest jahused. Arstirohuks tarvitatakse seapohla kuivatatud lehti, mis õitsemise ajal ühes õitega korjatakse. Kuivatatud lehist valmistakse teed: 30 grammi lehti, 200 grammi vett, mis heaks vastuabinõuks põiekatarride korral juua.

Vilbaste, TN 2, 495/6a < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Ka vanemal ajal tundis rahvas rohitsemisviisisid ja rohtusid, millest mitmed täitsa otstarbekohased olid.
Looduses kasvavatest taimedest võib arstirohtu saada kurguhaiguse vastu. Ka kummeliteed tarvitakse arstirohuna. Selleks võetakse kummeliõisi ja -lehti, pannakse kuhugi nõu sisse ja lisatakse keeva vett üle. Mõni tund lastakse seista. Saadud vedelikku tarvitada arstirohuna neeruhaiguse vastu. Kummelid ja raudrohud saab alal hoida õhu käes kuivatatult.

Vilbaste, TN 2, 529 (2) < Vigala khk.,Velise v., Võiva k. (1933)
Pohlad.
Keedetakse teeks ja juuakse sisse neeruhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 2, 529 (3) < Vigala khk.,Velise v., Võiva k. (1933)
Karupohlad.
Keedetakse teeks ja juuakse sisse põiehaiguse vastu.

Vilbaste, TN 2, 532/3 (2) < Vigala khk., Velise v., Võeva k. (1933)
Pohlad keedetakse teeks ja tarvitakse teeks neeruhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 2, 533 (3) < Vigala khk., Velise v., Võeva k. (1933)
Karulehed keedetakse teeks ja tarvitakse põiehaiguse vastu.

Vilbaste, TN 2, 533 (6) < Vigala khk., Velise v., Võeva k. (1933)
Karupohlad keedetakse teeks ja tarvitakse neeruhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 2, 638 (VIII) < Torma khk., Avinurme v., Maetsma k. (1930)
Kadakamarjad - neerude rikke korral tarvitatavad.

Vilbaste, TN 2, 640 (6) < Torma khk., Avinurme al. (1930)
Kadakamarja leotist tarvitati neerude ärritamiseks ja põiehaiguse vastu.

Vilbaste, TN 2, 682 (8) < Räpina khk. (1930)
Kadakamarju neerude ärritamiseks.

Vilbaste, TN 2, 692 (7) < Räpina khk. (1930)
Ka kadakas on arstirohuks. Tema marjade leotist pruugitakse neerude ärritamiseks.

ERA II 273, 28 (4) < Tallinn? (1939)
Kui on neerud ehk põis haige ehk on neeru- või põiekivid, siis keeda teeleheteed ja joo seda iga päev üks korter ja see aitab paremine neist lahti saada ja sind parandada kui arstid.

RKM II 272, 388b < Krasnodari krai, Vesjoloje k. < Sulevi k. (1970)
Sedasama häda [kui on ägedad valud põies ehk on põie- ehk neerukivid] parandab ka maisijuukse tee joomine.

Vilbaste, TN 7, 63 (19) < Ambla ja Madise khk. (1929)
Verbascum nigrum: üheksamaõied (jooksva- ja neeruhaiguse vastu).

Vilbaste, TN 7kk, 130 (2) < Hageri khk., Kohila a., Tohisoo (1933)
Kui neerud arvati haiged olema, siis tehti kadakaokste vanne. Seda tehti nii: toodi metsast toored kadakaoksad, keedeti pajas vee sees hästi läbi ja pandi siis see kadakaokste vesi vanni, milles istuti tükk aega. Pärast mindi voodi soojade riiete alla.

Vilbaste, TN 7, 131 (6) < Hageri khk., Kohila a., Tohisoo (1933)
Veel tarvitati neeru- ja tiisikusehaiguse vastu kummelteed ja nendest keedetud vee vanne. Kummelteed korjati ära õitsemise ajal ja kuivatati ära päikese käes.

Vilbaste, TN 7, 142 (5) < Hageri khk., Hageri v. (1933)
Kadakamarjadest saab valmistada teed, millega saab välja arstida neeruhaigust.

Vilbaste, TN 7, 160/1 (I) < Räpina khk. (1930)
Taimede tarvitamine vanal ajal.
Taimedel kui ka loomadel on suur tähtsus looduses. Nad on tihedalt seotud üksteisega ja omavad suure tähtsuse, sest taimedeta ei saaks loomad ega üldse elusolevused elada. Taimeriigist saavad loomad omale elu ülevalpidamiseks toitu ja hingamiseks hapnikku. Et nad nii hädatarvilikud on, nüüd kui ka vanasti, siis pühendatakse ja pühendati ka vanasti neile suurt tähelpanu. Neid kasvatati ja arendati, mille tagajärjel tekkisid meie nüüdse aja mitmesugused peaasjalikult toiduks tarvitatavad kultuurtaimed. Taimede mitmekülgset kasu tunti juba vanal ajal. Ka siis juba teati neid mitmeks otstarbeks kasutada, nagu toiduks, arstimiseks, värvimiseks, riidevalmistamiseks ja kodukaunistamiseks.
/---/
Arstirohutaimed
Taimi tarvitati ka arstimise otstarbeks mitmesuguste haiguste vastu. Tuttav oli kadakas oma mustade marjadega. Nende marjade leotist tarvitati neerude ärritamiseks, et neid sundida kust kehast välja nõristama. Üldse oli ta tuntud veetõbe arstimise vahendina.

Vilbaste, TN 7, 161 (Ib) < Räpina khk. (1930)
Pärna varjulises kohas kuivatatud õisi tehti teeks külmetamisel ja verepuhastajana neeruhaiguste puhul.

Vilbaste, TN 7, 166/7 < Räpina khk. (1930)
Kalmus on rohuks isu puudumise, südamekloppimise, neeruhaiguse, luuvalu, sapihaiguse ja paistetuse vastu. Seks võetakse üks lood kuivatatud ja peenekslõigatud juuri poole toobi veega.

Vilbaste, TN 7, 167 d < Räpina khk. (1930)
Pohlalehtedest (peaasjalikult kevadel lume alt väljasulanud lehtedest) tehakse teed neeruhaiguste vastu.

Vilbaste, TN 7, 175 (13) < Setumaa, Satserinna v., Sestniki k. (1930)
Kadakas - on siin omi mustade marjadega arstirohuks. Marjade leotist tarvitatakse neerude ärritamiseks. Rahval on kadakas vanast ajast veetõve arstimina ja rohuna põie ning kusetoru vigade vastu.

Vilbaste, TN 7, 198 (14) < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1929)
Kadakamarjad. Külarahvas leotab kadakamarju vees ja tarvitab neerude paistetamisel.

Vilbaste, TN 7, 245 (4) < Setumaa, Värska al. (1930)
Lehike (tsiapalohka). Tehakse teed ja juuakse neerude haiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 249 (6) < Setumaa, Värska al. (1930)
Palohkavartest tehakse teed ja juuakse siis, kui neerud haiged on.

Vilbaste, TN 7, 249 (8) < Setumaa, Värska al. (1930)
Karamarjad keedetakse ära ja juuakse neerude vastu.

Vilbaste, TN 7, 251 (22) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k., Kolga-Leesi (1930)
Põierohi - põiehaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 251 (26) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k., Kolga-Leesi (1930)
Münt - neeruhaiguse rohi.

Vilbaste, TN 7, 252 (35) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k., Kolga-Leesi (1930)
Mustasõstra pungad - neeruhaigetele.

Vilbaste, TN 7, 262 (49) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Leesi k. (1930)
Seapohla varte tee - neeruhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 262 (47) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Leesi k. (1930)
Põierohud - väikestele lastele põiehaiguse vastu, kui nutavad ja rahutud on.

Vilbaste, TN 7, 279 (17) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Leesi k. (1930)
Kadajamarja vesi neeruhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 333 (1) < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Arstirohud.
Kadakamarja teed neeruhaige vastu.

Vilbaste, TN 7, 333 (9) < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Kibuskumarjad teeks neeruhaige jäuks.

Vilbaste, TN 7, 335 (1)< Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Arstirohud.
Kadakmarjast teed neeruhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 335 (8)< Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Kibuskumarjad teeks neeruhaiguse jäuks.

Vilbaste, TN 7, 338 (11) < Püha khk., Pihtla v., Kaali k., Jaaku t. (1930)
Kadakamarjadega saab tee neeruhaige jäuks.

Vilbaste, TN 7, 338 (19) < Püha khk., Pihtla v., Kaali k., Jaaku t. (1930)
Kipunamarja tee on neeruhaige vastu.

Vilbaste, TN 7, 353 (4)< Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Kadakamarjadega arstiti neeruhaigust.

Vilbaste, TN 7, 395 (24) < Kullamaa khk., Vaikna v., Päri as. (1931)
Pihlakamarjad - tarvitatakse neeruhaiguse rohuna.

Vilbaste, TN 7, 395 (29) < Kullamaa khk., Vaikna v., Päri as. (1931)
Tuhkmari - lehed keedetakse ära ja seda vett juuakse neeruhaiguse ajal.

Vilbaste, TN 7, 425 (22) < Kullamaa khk., Jõgisoo k. (1930)
Rabakaljud: neeruhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 436 (15) < Kullamaa khk. (1930)
Põierohud - põiehaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 441 (18) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as., Pupi maja (1930)
Rakurohud on põierohud.

Vilbaste, TN 7, 1209 (6) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Toomingakoorte tee neeruhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 446 (35) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Rakurohud põierohtudeks.

Vilbaste, TN 7, 448 (22) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Kadakas on oma mustade marjadega neerude ärritamise vastu arstirohuks.

Vilbaste, TN 7, 448 (27) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Pärnaõitest valmistatakse teed, mida rahvas külmetamisel ja neeruhaiguste puhul tarvitab.

Vilbaste, TN 7, 450 (9) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Põierohud - põiehaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 451 (31) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Arnikad ja kadakamarjad - neerutõve vastu.

Vilbaste, TN 7, 452 (9) < Jõhvi khk., Kukruse k. (1930)
Põierohud - põiehaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 453 (54) < Jõhvi khk., Kukruse k. (1930)
Arnikad ja kadakamarjad - neerutõve vastu.

Vilbaste, TN 7, 469d < Jõhvi khk. (1930)
Põldosja tee aitab põiepõlendiku vastu.

Vilbaste, TN 7, 469f < Jõhvi khk. (1930)
Peterselli tee on põie vastu hea.

Vilbaste, TN 7, 469g < Jõhvi khk. (1930)
Kadakamarju süüa ühest peale kunni kümneni ja tagasi, aitab põie vastus.

Vilbaste, TN 9, 550-2 < Kose khk., Harju raj., Kuivajõe sjsk. (1963)
Teie üleskutsele avastada uusi ravimtaimi mõtlesin ka omalt poolt esitada Teile ühe. Kas ta on juba teil teada või ei, seda ma ei tea. Igaks juhuks kirjutan sellest.
1) Taime nimetatakse rahvapäraselt “põierohi”, teaduslikku nimetust ma ei tea. Võibolla on see nimetus tulnud tema kuju järgi, seda ma ei tea. Kasvab heinamaades, mida kasutatakse vähe, ja ka mahajäätud põldudel esineb teda suurte gruppidena, aga võrdlemisi vähe.
2) Seda taime olen kasutanud juba aastaid põiehaiguse vastu ja annab häid tulemusi. Kasutanud olen teda õite näol, see tähendab tupsukesi või “põiekesi”. Seega siis vilja, sest õisi ei ole tal märganud.
3) Taime neid põiekesi olen kasutanud kuivatatult, keetes nendest teed, ja kasutanud seespidiselt. Tee on roheka värvusega ja väga mõru maitsega. [page 552]
4) Olen kasutanud teda ainult põiepõletiku puhul.
5) Ravi tulemusi arstile ei ole näidanud, kuid velskriga on siiski räägitud sellest. Tema on soovitanud seda edasi teha, kui on vaja.

Vilbaste, TN 9, 349 (15) < Pühalepa khk., Kassari k. (1962)
Peterselli juurtest tee - kaotab puhutusi ja aitab põiehaigusi. Hobustele tiirude korral.

Vilbaste, TN 9, 526 (7a) < Tallinn l., Kloostrimetsa (1963)
Põiehaigus. Petersil, petersili lehe teed kui ka keedetult lehti ja juuri, seda vett tarvitatud uriini vähesuse puhul.
Ka hobustele antud petersili keedist kui neil “kusi kinni”.

Vilbaste, TN 9, 543 (25) < Harju-Madise khk., Paldiski (1963)
Petersilli juurikas neeruhaiguse juures teena, toorelt.

RKM II 381, 296 (49) < Kadrina khk., Võduvere k. < Saarde khk., Karuküla k. (1984/5)
Lillak.
Lillaku õied ja lehed on põie- ja neerurohi. Lillaku marjad on kollatõbe vastu.

Vilbaste, TN 7, 486 (33) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Järve k. (1929)
Räkurohte tarvitati põierohtudeks.

Vilbaste, TN 7, 489 (9) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1929)
Linnusilmad. Neeruhaiguse vastu tehakse teed.

Vilbaste, TN 7, 492f < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1930)
Porgandijooki antakse neeruhaigetele.

Vilbaste, TN 7, 494 (6) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Järve m. (1930)
Kadakamarjad - veetõve ning põievigade vastu.

Vilbaste, TN 7, 498f < Jõhvi khk., Järve m. (1930)
Kadakamarjad - veetõve ning põie-, kõrvavalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 502 (1) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. < Vaivara khk., Peetri v., Laagna a. (1930)
Milleks tarvitati vanasti taimi.
Põldosje ja kadakamarju tarvitati neeruhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 515 (14) < Kihelkonna khk., Rootsiküla k. (1930)
Pärnaõie teed tarvitati külmetumise ja neeruhaiguse puhul.

Vilbaste, TN 7, 540 (7) < Kihelkonna khk., Rootsiküla k. (1930)
Leesikulehtede keedetud vesi on neeruhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 540 (8) < Kihelkonna khk., Rootsiküla k. (1930)
Otrade keedetud vesi on neeruhaiguse [vastu].

Vilbaste, TN 7, 566 (9) < Kihelkonna khk., Rootsiküla k. (1930)
Leesikad - põiehaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 581d < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal. Kadakamarjad neeruhaigustele.

Vilbaste, TN 7, 584 (10) < Vaivara khk., Riigiküla pk. (1930)
Seapohla varre tee neeruhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 584 (11) < Vaivara khk., Riigiküla pk. (1930)
Kadakamarjad neeruhaigusele.

Vilbaste, TN 7, 593 (1c) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Kadakamarjad teena neeruhaiguste vastu.

Vilbaste, TN 7, 600 (5) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Kadakamarjadest tehakse teed ja juuakse neeruhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 607 (6) < Vaivara khk., Riigiküla pk. (1930)
Seapohla varred tuleb keeta ja seda juua neeruhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 607 (17) < Vaivara khk., Riigiküla pk. (1930)
Kadakamarjad neeru vastu.

Vilbaste, TN 7, 608 (9) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Neeruhaiguse vastu tehti seapohla varre teed. Tehti nagu eelminegi [kuivatati, pandi nõusse ja valati keenud vett peale ja lasti natuke aega veel keeda].

Vilbaste, TN 7, 616 (1õ) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal. Arstirohud:
Kadakamarjad ja -juured - veetõve ja neeruhaiguste vastu.

Vilbaste, TN 7, 620 (9) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Kadakas - neerude ärritaja, veetõve vastu, põie- ning kusetoru vigade vastu.

Vilbaste, TN 7, 621 (21) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Niinepuu õied - külmetumise vastu ja verepuhastaja neeruhaiguste korral, higistama ajamise vahendina.

Vilbaste, TN 7, 640 (Ia1) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Taimenimede kogumine.
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Arstirohuks.
Kadakamarjad - tarvitati neeruhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 663/6 (2g) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Arnikas [Gustav Vilbaste märkus “Ei”]. /---/ arnikatee aitab kopsupõletiku paranemisele kaasa ja on tuntud kui neerusi kiiremalle tegevusele virgutav abinõu.

Vilbaste, TN 7, 669 (7) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Kadak [Gustav Vilbaste märkus “Ei”].
Kadakamarja tee - 4 kuni 5 tassi päevas - on hääks rohuks külmetamise, põiehaiguse ja veetõbe vastu, ka puhastab kadakamarja tee verd.

Vilbaste, TN 7, 667 (5d) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Hiirkõrv [Gustav Vilbaste märkus “Ei”]. Põiehaiguse (üks lood kuivatet taime ühe toobi vee pääle, kolm korda päevas üks tass).

Vilbaste, TN 7, 663 (1) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Aidvaak ehk suur alant [Gustav Vilbaste märkus “Ärakirjutatud”].
Aidvaagi juurist valmistet keedis on hää rohi köha vastu ja tuntud kui neerusi kiiremalle tegevusele virgutav abinõu.

Vilbaste, TN 7, 670 (7) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Kadak [Gustav Vilbaste märkus “Ei”].
Kadakaõli päält määrides mõjub parandavalt halvatuse ja külmand liikmete pääle; kadakaõli 3-6 tilka suhkru ehk supilusikatäie veega võtta parandab kollatõbe, kõhu veetõbe, umistanud neerusid ja sapihaigusi.

Vilbaste, TN 7, 697 (13) < Harju-Jaani khk. (1929)
Kadakamarjad. Kadakamarju tarvitati teena neeruhaiguse vastu ja neid söödi ka tervelt, et see verd puhastaks.

Vilbaste, TN 7, 700 (4) < Harju-Jaani khk., Anija k. (1929)
Leisikese varred. Tuuakse metsast leisikese varsi ja keedetakse teeks ning juuakse. Neeruhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 701 (11) < Harju-Jaani khk., Anija k. (1929)
Põierohi. Keedetakse teeks ja juuakse. Põiehaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 701 (12) < Harju-Jaani khk., Anija k. (1929)
Põld-kuuskjalg. Keedetakse teed ja juuakse. Neeruhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 709 (17) < Harju-Jaani khk. (1929)
Kadakamarjad. Kadakamarja tee ja vann neeruhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 709 (18) < Harju-Jaani khk. (1929)
Leesikas. Leesikatee neeruhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 725 (21) < Harju-Jaani khk. (1929)
Köömneteed juuakse põiehaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 725 (22) < Harju-Jaani khk. (1929)
Põierohud juuakse teena põiehaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 726 (41) < Harju-Jaani khk. (1929)
Leisikivarred on neeru- ja tiisikuhaiguse vastu, tehakse teed ja juuakse.

Vilbaste, TN 7, 728 (13) < Harju-Jaani khk. (1929)
Kadaka-, kanarbiku- ja peterselitee aitab neeruhaiguse korral.

Vilbaste, TN 7, 731 (4) < Harju-Jaani khk. (1929)
Haavakoore tee. Neeruhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 737 (14) < Harju-Jaani khk. (1929)
Leesikid: neeruhaiguse vastu. Teeks teha.

Vilbaste, TN 7, 740 (2) < Harju-Jaani khk. (1929)
Pohlalehe tee. Pohlalehed keedetakse põiehaiguse vasta. Keedetis võetakse sisse.

Vilbaste, TN 7, 743 (16) < Harju-Jaani khk. (1929)
Põldoravasaba. Põldoravasaba keedetakse ja võetakse sisse neeruhaiguse vasta.

Vilbaste, TN 7, 892 (147, 16) < Nõo khk. (1932)
Peterselli lehed ära keeta ja seda juua, kui põis ei tööta hästi.

Vilbaste, TN 7, 910 (a, 14) < Karksi khk., Karksi v. (1932)
Pohlakatee neeruhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 910 (a, 16) < Karksi khk., Karksi v. (1932)
Emanõgese tee neeruhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 911 (a, 17) < Karksi khk., Karksi v. (1932)
Leesikas ehk seapohl neeruhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 986 (3) < Vastseliina khk., Misso v., Käbli k. (1930)
Soos kasvavaid osjasid tarvitati neeruhaiguste vastu teeks keedetult.

Vilbaste, TN 7, 999 (11) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Põie- ja neeruhaiguste vastu aitavad kadakamarjad.

Vilbaste, TN 7, 987 (2a) < Vastseliina khk., Misso v. (1930)
Kadakamarju tarvitati neeruhaiguse puhul /---/.

Vilbaste, TN 7, 1012 (9) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Leesikalehed - põiehaiguste vastu.

Vilbaste, TN 7, 1012 (10) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Kadakamarjad - (tee) neeruhaiguste vastu.

Vilbaste, TN 10, 43 (15) < Reigi khk., Kõpu k., Tornimäe s.jsk., Lauri t. (1962)
Ravimina tarvitatud taimi:
Leesikalehe tee (põiehaiguse raviks).

Vilbaste, TN 10, 255 (27) < Rakvere khk., Rakvere l. < Kadrina khk., Vatku k. (end. Toomingas) s. 1882 (1965)
Seapohlad. On põiehaiguse vastu. Vartest tehti teed.

Vilbaste, TN 10, 311 (2) < Koeru khk., Koeru ümbrus (1964)
Põisrohu tee - neeruhaiguse puhul.

Vilbaste, TN 10, 368 (12) < Kuusalu khk., Kolga v., Kahala k., Oluva t. (1964)
Seapohlad - tee põiehaiguse (kui kusemise juures valu) vastu.

RKM I 9, 379 (7) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Kadakamarja tee (2-3 klaasi päevas) on kõhu-, neeru- ja maksahaiguste puhul.

RKM I 9, 381 (12) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Põldhumal (maasapi tee). 15-20 grammi 1 liitri vee kohta, 1 klaasitäis soodustab kõhumahlade tegevust, annab söögiisu. Kõhukinnisuse, neeru- ja maksahaiguse puhul, palaviku, kollatõve ja altkeha valude vastu. Pesemine kange teega parandab nahahaigusi.

RKM I 9, 377 (1) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Arnikatee (10 grammi 1 liitri vee kohta, päevas 2-3 klaasi) mõjub parandavalt seedimiskorratuste, kõhugaaside, limapalaviku, kõhukelme põletiku ja kopsupõletiku puhul; neerusid kiiremale tegevusele ergutav, ka halvatuse ja vananenud jooksva puhul soovitav.
Korjamise aeg: õied juulis, juured augustis.

RKM I 9, 383 (17) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Põldosja tee, 10-15 grammi 1 liitri vee kohta on rohuks verevooluse ja vereoksendamise vastu, südame-, maksa- ja neeruhaiguste, kusetakistuse, veetõve ja jooksva puhul. (1-2 klaasi päevas, verevooluse puhul vähem.)

RKM I 9, 385 (23) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Tammekoore tee, 5-10 grammi kuiva koort klaasi vee kohta, 1-2 klaasi päevas mõjub südant tervendavalt, verejooksu vaigistavalt, oksendamise puhul, näärmetõve, põie- ja kopsukatarri puhul.

RKM I 18, 119 (2) < Tallinn (1984)
Maikuu mesi 625 grammi, aaloe 375 grammi, vein 875 grammi. Aaloe peenestada hakkmasinaga (aaloe peab olema 3-5 aastane ja 5 päeva enne aaloe lõikamist taime mitte kasta). Segu asetada 5 päevaks pimedasse kohta. Võtta esimesed 5 päeva 1 supilusikatäis 3 korda päevas 1 tund enne sööki. Ravimise aeg 2-3 nädalat kuni 1,5 kuud. Seda segu sellises doseeringus soovitatakse kopsutuberkuloosi, maohaavandite ja teiste haavandite raviks. Sel viisil ravitakse grippi, angiini. Ühe kuu jooksul võib terveks ravida kroonilised haigused, radikuliidid, kroonilised verehaigused, hüpertoonia, reuma, maksa-, mao-, südame- ja neeruhaigused, psüühilised häired, onkoloogilised haigused, naistehaigused.

RKM I 19, 8 (5) < Jõhvi khk., Kahula k. (1984)
Allakusemise ja neeruhaiguse vastu tuleb juua põisrohu teed - meie Andile aitas.

RKM I 19, 157 (229) < Jõhvi khk., Kohtla-Nõmme al. (1984)
Neeruhaiguse puhul tuleb juua oravasaba [põldosja suvise vormi] teed. Aitab häste!

RKM I 23, 202 (18) < Urvaste khk., Kaika k. (1990)
Kadakamarjad head neerudele.

RKM I 30, 318 (16) < Kanepi khk., Ihamaru k. (1993)
Puurmani mammi (nõid) õpetas kroonilisele põiepõletikulisele poisile, kes pissis igal ööl alla. Poiss pidi jooma kaseurva teed päeva jooksul ära kaks liitrit ja mitu päeva järjest. Ja poiss sai hädast lahti.

Vilbaste, TN 5, 3 (4) < Rannu khk., Rannu v. (1935)
Leesikelehtede tee aitab põiehaiguste puhul.

Vilbaste, TN 5, 80 (1) < Tartu l. (1933)
[Ärakirjutatud]
Kodumaa sagedamad arstirohutaimed.
Teed.
Pärn: on meie sagedam pargi ilutaim. Tema õis on lennutiivaga varustatud. Neid õisi kogutakse juunis-juulis, kui nad täiel õiel, tee valmistamiseks; õitel on õige hea lõhn, mis tingitud õites erituvast kergesti lõhnavast õlist ja meest. Varjulises kohas kuivatatud pärnaõisi võib apteekidesse müüa. Rahvas tarvitab pärnateed tähtsa arstirohuna külmetumisel ja verepuhastajana neeruhaiguste puhul. Arstid pruugivad teda aga higistama ajamise vahendiks.

Vilbaste, TN 5, 83 (7) < Tartu l. (1933)
[Ärakirjutatud]
[Kõhu lahtivõtjad, kinnipanejad, isuäratajad ja kusele ärritajad.]
Kadakas: on kõigile tuntud oma mustade marjadega arstirohuks. Nende marjade leotist tarvitatakse neerude ärritamiseks, et neid sundida palju kust kehast välja nõristama. Rahva seas on kadakas vanast ajast saadik tuntud veetõve-arstimi ja rohuna põie- ning kusetoru vigade vastu.

Vilbaste, TN 5, 197 (14) < Põlva khk., Mooste v. (1934)
Kaaraoled. Neeruvalu vastu.

Vilbaste, TN 5, 104 (4) < Tartu l. (1934)
Seamuru (neeruhaiguste vastu).

Vilbaste, TN 5, 604 (5a) < Põlva khk., Põlva as. (1934)
Tammekoored ja kadakamarjad neeruhaigele. Tee näol (sisse juua).

Vilbaste, TN 7, 1089 (7) < Võnnu khk., Mäksa v., Vana-Kastre k. (1934)
Poisslatse-põierohi - kuivatatult - põiehaiguste vastu teena.

Vilbaste, TN 1, 490 (8a) < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Kadakamarjad [Juniperus communis]. Teena - jooksvale, tiiskusele, põiepõletikule, neeruhaigusele, kõhuhaigusele, suhkruhaigusele, kuse kinnioleku vastu, rinnahaigusele; /---/ Keeta ummuksis, kurnata, pärm ja suhkur sisse ja siis juua.

Vilbaste, TN 7, 1175 (41) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Pohlatee ajab kusele. Arbulin on sees.

Vilbaste, TN 7, 1180 (63) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Põishein: keedis, üks klaas kolme tunni järele põiepõletiku juures.

Vilbaste, TN 7, 1186 (16) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Seapohla lehed: keedis, üks supilusikatäis klaasi vee peale. Põiehaiguse vastu, kui rindades pistja.

Vilbaste, TN 7, 1189 (41) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Kukspuu koore- ja marjakeedis neeruhaigus ja kollatõbe vastu.

Vilbaste, TN 7, 1190 (48) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Takjanupu keedis kiirendab neerutegevust, kaotab kõhupaised.

Vilbaste, TN 7, 1191 (1) < Pühalepa khk., Pühalepa k. (1929)
Kadak (Juniperus communis). Marjad keedetakse loomadele, kellel kusi kinni ehk punane, niisamma ka inimestele põiehaiguse vastu. /---/.
Suvel niiske sooja ilmaga, harilikult pääle vihma, ilmub kadakale sülditaoline seenekene, seda nimetaks pilvetükiks, arvati, et pilv niisugusest süldi (sült Rõigi kihelkonnas “väristus”) tükkidest koosneb.

Vilbaste, TN 7, 1196 (22) < Pühalepa khk., Pühalepa k. (1929)
Seapuolad (Arbutus uva ursi): arstirohi põiehaiguse vastu, marjad ja lehed.

Vilbaste, TN 7, 1209 (9) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Kalmuseteed tarvitatakse kõhuhaiguste, südamekloppimise, külmetamise, põrna- või neeruhaiguste vastu. Kalmusejuurte närimisega hoiti eemal katku.

Vilbaste, TN 7, 1210 (12) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Kadakamarja tee - luuvalu, neeru- ja veetõve vastu.

Vilbaste, TN 7, 1210 (29) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Peterselli tee mitmesuguste põiehaiguste vastu.

Vilbaste, TN 7, 1220b < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Kadakamarja teed tarvitatakse neeru- ja jooksvahaiguse vastu, samaks süüakse ka marju.

Vilbaste, TN 7, 1220c < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Ka kadakavanne tehakse neeru- ja jooksvahaiguse vastu.

RKM II 318, 519 (3061) < Kaukaasia eesti as. < Kuusalu khk., Loksa k. (1978)
Neerupaistetuse vastu on hea teha soojavee vanni, milles on hautatud heinapebresi ja kivisoola.

ERA II 170, 695 (15) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Takjas. Arstimisel tarvitatakse päämiselt takja juuri. Takja tee ajab higistama, seepärast soovitav juua külmetuse puhul. Kiirendab neerude tegevust, on maopõletiku ja maopaisete, lihase- ja liikmejooksja ning päävalu vastu, kaotab pääpesemisel kõõma ja edendab juuksekasvu, niisked mähised parandavad paiseid ja mädanevaid haavu.

ERA II 170, 696/7 (17a) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Teeleht. Teelehe tee on hää igasuguste limanemiste vastu, puhastab verd ja soodustab sisenõrestusi, seepärast kasulik tarvitada köha, kopsukatarri, palaviku, nõrga põie, kõhulahtisuse ja maolimastuste vastu ning suud loputades kaotab ka hambavalu.

Vilbaste, TN 7, 1270 (20) < Haljala khk. (1938)
Põielilled - õietee aitab põiehaiguste puhul.

ERA II 274, 359 (29) < Rakvere khk., Rakvere l. (1940)
Üks tema rohu “retseptidest”: Uus leitus võtta pool naela haavakoort, veerand naela pärnakoort, veerand naela kadakakoort, veerand naela saarekoort, veerand naela toomingakoort, veerand naela pihlakakoort. Keeda neid kooresi viie toobi vee sees pool tundi poole naela suhkruga tekli all ja võtta seda koorevett 3 korda päevas enne sööma 25 tilka puhtalt. On inimesele väga hea rohi nõõrvi neeru jooksva ja kange nõõrvi süd.

EFA II 3, 7/8 (19) < Valjala khk., Kõnnu k., Nuki t. (1995)
Mustad kadakamarjad - kaks pihutäit pudeli viina sisse. Iga õhtu pits võtta. See puhastab neerusi ja põit.

EFA I 10, 172 < Äksi khk. (1996)
Äksi nõid oli haritud inimene, rohuteadlane. Tema valmistas ravimtaimedest rohtusid. Minu isal oli krooniline neeruhaigus, temale tegi ta põldosja teed. /---/

EFA I 16, 71 (18) < Martna khk., Väike-Rõude k., Madise t. (Gilden), s. 1909 (1996)
Liivatee, ta on neerudele ja põiele.

EFA I 16, 128 (9) < Kirbla khk., Kelu k., Madismardi t. < Kirbla khk., Rannu k. (Liiv), s. 1916 (1996)
Niineõied on neerudele head.

RKM II 381, 88/92 (17)e < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Harilikke pohlaõisi ütlesid vanad inimesed, et on üheksa haiguse vastu. Tarvitati neeru- ja põiehaiguse, reuma ja liigesepõletiku raviks. Üldiselt väga tuntud ja verdpuhastav taim. /---/ Sama haigustele tehti ka leesikateed.

RKM II 383, 429 (47) < Kose khk., Ardu k. (1985)
Kadakamarju korjasime - neerurohuks keeta ja kadakaoksi õllekeeduvee sisse, annab hea maitse.

Vilbaste, TN 1, 313/4 (44) < Torma khk., Avinurme ümbrus (1929)
Põldõsi (-osi) [Equisetum arvense].
Kevadine osa: piibusk (enamasti lastelt), tilk, seatilk. Suvine osa: õravasaba (orava-); põldkuusk (harva kuulda). - Maa-aluseid mugulaid varte küljes nimetatakse piibuskimunadeks. Neid lapsed kaevavad ja söövad.
Arstimiseks on põldosja tee neeruhaiguse vastu; mõned on joonud ka südamehaiguse ja veetõve vastu.

Vilbaste, TN 1, 1031 (4) < Kuusalu khk., Tapurla k. ja Leesi k. (1930)
Kadakas: marjad, noored võsud tarvitakse põiehaiguse puhul, noorte võsude tee üks tassitäis päevas külgehakkavate haiguste puhul, niisama ka kolm kadakamarja tund peale söömaaega ära süüa. Marjadest valmistakse ka õlut-kalja.

EFA I 19, 58 (32) < Omski obl., Kalatšinski raj., Vana-Viru k. (1997)
Kibuvitsamarjad on potškadele hea. Teda võib juua niisama ka. Minu vanaema elas 87 aastat, ei olnud üldse polnitsas käind.

EFA I 19, 138 (11) < Omski obl., Tsvetnopolje k. < Valgevene, Vitebskaja obl., Liosjanski raj., Bondovo k. (s. Schmid), s. 1933 (1997)
Kellel on neerud haiged, neerukivid, siis šipovnik ja podorožnik, ma ei tea, kuda eesti keeli on. Krapiiva ja siin veel see muruhein ja kukuruus. Nasatkade otsas on уссики какие-то. Neid kuivatad ja одинаковом количестве ja teevett. Ja teevett ma talle keetsin ja lõikusin ja прошло, год наверно. Siin mõned olid haiged ja tegivad.

EFA I 20, 40 (14a) < Omski obl., Kalatšinski raj., Vana-Viru k. < Omski obl., Starõi Helsingfors (Annala), s. 1927 (1997)
[Korjame ikka maarjarohtu, romaška, tõsjatšilistik ja ikka kuivatame nõgessid.]
Romaška on kusepõletamise vastu.

EFA I 21, 83 (25a) < Kanepi khk. (Manda) Otsus (Sikk), s. 1918 (1997)
Leesikas om ka ravi põiele.

EFA I 21, 121 (6b) < Kanepi khk., Kanepi al. < Kanepi khk., Kaagvere k. (1997)
Leesikuteed neerupõlendiku vasta, a saialilli tee on paremb.

EFA I 26, 12 (18.1) < Tallinn < Lääne-Nigula khk., Keedika k. (1997)
Uriin kinni, põiehaigused, paistes jalad.
Kui neerud ei tööta nagu tarvis, siis tuleb kasutada verehurmarohtu, väga mõistlikul hulgal, s.o panna lehti ja õisi vette, keeta tee (nõrk) ja juua õhtul seda 1 klaasitäis. Seda õpetas Linnamäe velsker.
[jutustaja] On ise kasutanud ja abi saanud. Praegu põiehaigusi pole.

EFA I 26, 12 (18.2) < Tallinn < Lääne-Nigula khk., Keedika k. (1997)
Leesika e. tuhkmarja teed juua, kui uriin on kinni või põis haige või koguni jalad paistes. Seda tuleb kauem aega pidevalt tarvitada, samuti mitte suures koguses korraga.

EFA I 26, 13 (19) < Tallinn < Lääne-Nigula khk., Keedika k. (1997)
Neeruhaiguse korral tarvitasid nii mehed kui naised kadakamarju. Neid söödi nii, et alati ühest marjast ja lõpetati 12 marjaga ja sealt tagasi jälle üheni välja. Sedasi tehti väikeste vaheaegadega. Marjad olid nii toored kui kuivatatud. Mehed nosisid neid alailma.

RKM II 272, 291/3 (2246) < Krasnodari krai, Vesjoloje k. < Sulevi k. (1970)
Kibuvits, orjavits. V. K. Шиповник L. K. Rosa Canina.
Need lillepõesad õitsevad, roosad ja valged, hästi healõhnalised õied, selle puu oksad kasvavad pikaks teiste puude najal 4-6 meetrit. Selle puu marjadest keedetakse teed neeruhaiguse vastu, see jook on hästi maitsev. Kui meie lapsed olime, siis korjasime neid marju sügisel, kui nad juba pehmeks hakkasivad minema, puhastasime seemned seest välja ja sõime neid marju maiustuseks.
Neid põesaid on metsas kahte tõugu, ühedel kasvavad pikad oksad ja suurte okastega, ja veikeste okastega, nende küljes kasvavad veikesed käsnad, mida vanad inimesed korjasid ja keetsid neid teed, jällegi neerude ja põiehaiguste vastu. Ma mäletan, meie olime veel kooliealised lapsed, kui võtsime kibuvitsapuu küljest niisuguseid käsnakeisi, lõime nad kivi peal teise kiviga katki, et teada saada, mis nende sees on, ja kui suur oli meie ehmatus: nende kõikide käsnade sees olid veikesed valged ussikesed. Meil oli hea meel, et meie vanemad neist käsnadest teed ei keetnud, meie rääkisime sellest leidusest kodu isale, isa sülitas, koputas piibu tuhast tühjaks, mis temal alalõpmata hammaste vahel oli, ja ütles: arvatavaste ongi need käsnad nende põesaste küljes selleks, et mingisugused põrnikad oma munad sinna sisse munevad, mis kevadel täiskasvanult välja poevad, aga inimesed teadmatuses oma haigusehädaga tarvitavad kõik rohud ära, mis keegi iiales õpetab, et haigusest paraneda. Pühakirja järgi oli Jesuse kroon ka tehtud kibuvitsadest, kuid see ei ole tõsi, Jesuse kroon ei ole tehtud mite kibuvitsadest, see paistab selgeste välja, kui hoolega vaadata pildi pealt, kibuvitsa okkad on kõik ühele poole vähe konksus, kuid need okkad kroonil on täitsa õiged ja veidi suuremad. Ka vääned ise on teistmoodi, kui kibuvitsal on, sellest kirjutan eespool.

EFA I 26, 19 (33) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (1997)
Mailane ravib jooksvat, luuvalu, halba seedimist.
Jaanikuus korjas vanarahvas hoolega mailast, mida kutsutakse Viljandi pool jaanirohuks või jooksjarohuks, soehambarohuks aga Lõuna-Eestis (Valga, Võrumaa, Pärnumaa). Seda taime peab tundma. Teda leidub kuivematel niitude või võsa ääres, on 12-15 cm pikkuse varrega, õied on helesinakad (mitte ära segada äraunustamislille õiega), vahel valged, on kobaras taime tipus. Mailasel on karvased lühivarrelised munaja kujuga lehed. Vars on kare ja lamavalt maas, aga õie osa hoidub püsti (oluline tunnus varrel!). Keeta sellest taimest keedis, mis jääb pruuniks nagu kohv. Juua 1 klaas seda päevas 3-4 korda, kui on jooksva, luuvalu, nõrk seedimine, samuti kopsu- ja maksahaiguse ajal. Korjata tervet taime. Teha sellest ka teed. Seda juua, kui hääl läheb ära, oled külmetanud ja põis haige, sobib ka kurgu kuristamiseks (teha siis kangem tee).
Kui teha sellest tinktuuri, siis saab sellega ravida haavu ja sammaspoolikut, ohatisi.

EFA I 35, 10 (76) < Novosibisrksi obl., Togutšini raj., Russko-Semjonovka k. < Bolotnoje raj., Tšiburski huutor (Liisi) Kergand (Hindval), s. 1931 (1998)
Kodus kasvab till. Too on neeru rohust.

EFA I 85, 256 < Võru l. (2004)
Peterselli ja sibulat panen salati sisse.
Mul ei ole kunagi kevadväsimust olnud.
Petersell olevat neerudele hea. Peterselli ja tilli supi sisse.
Ma EI OLE taimetoitlane.

EFA I 101, 178 (2) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2006)
Aedesalvei - sellest tehtud teega olen lapsena kuristanud kurku ja sellega olen nooruses ravinud kahepoolseid. Olen kuulnud selle tee puhastavast toimest maksa- ja neeruhaiguste korral. Tean, et noored naised on seda keedist kasutanud kerge emakaverejooksu vastu. (Teave kuuldud Raplast 1930.-40. aastail.)

EFA I 101, 183 (21) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2006)
Lina (harilik - Linum usitatissimum) - kasvab põldudel kultuurtaimena ja metsikult linaligude lähedal. Ravimina kasutatakse seemneid; keedis parandab põiepõletikku, abiks tripperi ravil; puder parandab paistetust ja paiseid; tee pehmendab valu, kuiva köha, kopsuhaigust, kõhukinnisust; linaseemneõli koos lubjaveega ravib tulehaavu. (Kuuldud rahvalt, võetud kirjandusest 1980. a.-l.)

EFA I 101, 184 (24) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2006)
Nurmenukk (Primula veris) - lõhnav kevadlill, õite keedist mõõdukalt tarvitades võib ravida köha, nohu, unepuudust, neeruhaigust, kurguvalu, südamenõrkust ja verevaesust. Õitest ja juurikatest teed (15 g liitri veele, 1-2 kl päevas) juua külmetuse korral higileajamiseks, närvi- ja rinnahaiguste, migreeni, peapöörituse ja jooksva puhul, mõjudes pehmendavalt. Nii räägib rahvas Raplas 1990. a.; olen isiklikult teinud teed ka vitamiinide tarvitamise eesmärgil talvisel ajal. (K. J.) Nurmenuku värskeid lehti on kasutatud salatina. (Kuuldud 1993 a.-l Purku külas.)

EFA I 101, 190 (44) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2006)
Vägihein (Verbascum) - kasvab looduses raiestikel, kruusaaukudes jm kuni 2 m kõrguseks, aias aga ilutaimena, olles rivaaliks päevalillele; kollaste õite kõrval on ka valgeõielisi. Rahvas kutsub seda taime raviomaduste poolest üheksavägilaseks. Droogiks korjatakse õisi nii värskelt kui kuivatatult. Keedisega pestakse vanu haavu, ohatisi ja kuristatakse kurku. Pulbrit tõmmatakse ninna, kui see on kinni, samuti raputatakse mädanevaile haavadele. Salvi keedetakse rõõsa koore või võiga, millega ravitakse haavu, sammaspoolikuid, ohatisi, sügelisi, hemorroide. Teed (10 g õisi, 1 l vett, 2-3 kl päevas) juua külmetuse korral, köha, rinna- ja kopsuhaiguste puhul mõjub rögalahtistajana. On arstinud neeru- ja põiehaigusi ning peavalu. Tinktuur on rohuks kõhutõvele, kõhuvalule ja venituse puhul. Värskeid lehti pannakse lömastatult haavadele ja haudunud varbavahedele. Kappides hävitab riidekoisid. Hobustele tehakse kapjade kompresse ja sarvloomadele antakse kopsuhaiguste puhul.
(Teave meediast, kirjandusest ja rahva seast aastatel 1930 kuni 2000.)

EFA I 101, 189 (43) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2006)
Võilill (Taraxacum officinale) - 15-30 cm kõrgune taim, õied kollased. Droogiks on korjatud juurt (õitseajal). Mahl (2-3 sl päevas) ja tee (1-2 kl päevas) sobib verepuhastuseks, isuäratuseks, seedimise korrashoiuks, hemorroidide ja põrnahaiguste raviks. Mahl ravib ka nahahaigusi. Tinktuur (10 t korraga 2-3 korda päevas) on leidnud kasutust kollatõve, maksa- ja neeruhaiguste puhul. Olla ettevaatlik: kõik ei kannata! Eestis läks moodi 1980. aastate lõpul kasutada lehti salatiks, õisi aga kunstmee valmistamiseks. (Teave meediast, kirjandusest ja rahva seast aastatel 1930 kuni 2000.)

EFA I 102, 195 < Rapla khk., Raikküla v., Purku k. (2006)
Nurmenukk.
C-vitamiini rikkad lehed sobivad salatiks. Juured aitavad köhahoogusid pehmendada ja rahustada. Taim teena paneb higistama ja normaliseerib südametegevust. Ürti lisada 1 tl klaasile veele, lasta jahtuda, juua 1/3 kl söögi peale 3 korda päevas.
Juues iga päev 1-2 kl nurmenukuteed, valud vähenevad ja kaovad. Mõjub hästi vesitõve ja südamelihase põletiku ning ajurabanduse puhul. Juuri keetes annab hea neerutee, mis lahustab põiekive. Õied on hinnatud kosmeetikas. Selleks leotada õisi 2 ööpäeva destilleeritud vees ja saadud leotist kasutada näopuhastusveena. Seisab külmkapis umbes nädal aega.

EFA I 102, 196 < Rapla khk., Raikküla v., Purku k. (2006)
Sinilill.
Ravimina kasutatakse lehti põletiku (neeruhäda) korral, aitavad korrastada kahjustatud nahka, hingamisteede limaskesti ja mõjuvad toniseerivalt. Hea ravim külmetuse vastu. Hingata keetmise ajal sisse lehekeeduauru (1 spl kohta 3 kl vett) ja juua teed peale. Tee ajab higistama!

Vilbaste, TN 1, 972 (24) < Kihnu khk. (1937)
Kjõbus - kjõbusõ. Marja tee põiehaiguse vastu. Et Jeesuse krooniks olnud, sellep. ilusad õied. kolmelt põõsalt igalt põhjapoolt küljest 3 oksa keedetakse. See vesi aitab “läbi läin” inimest ja looma.

RKM I 9, 379 (9) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Kalmusejuure tee on värskendava mõjuga, puhastab verd, söögiisu puuduse, sooltekanali limastamise, inglishaiguse, näärmetõve, jooksva, maksa-, põrna-, sapi- ja neeruhaiguste puhul, kergendab kuupuhastust ja mõjub rahustavalt südamekloppimisele.
(2-3 klaasi päevas, 10-15 grammi 1 liitri vee kohta.)

RKM II 229, 528 (13) < Rakvere khk., Tammikualune k. (s. Hühner), s. 1890 (1966/7)
Põiehaigust ravib heinapebre vann. Istuda kuuma ämbri peal aurus. Tean, et inimesi on terveks saanud.
Pohlamarjad on ka põiehaiguse vastu.

ERA II 285, 54c < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. (1940)
Tuhkmarjad kasvavad nõmmemaadel, lehed ja marjad sarnlevad pohladele, keedetakse põiehaiguse rohuks.

ERA II 285, 54e < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. (1940)
Kuuskjalg ehk põldosi kasvab põllul vilja sees, kuivatakse teeks põiehaiguse vastu.

RKM II 375, 231/2 (34) < Põltsamaa khk., Võhmanõmme k. (1985)
Kui inimesel tuli külmetamise puhul põiepõletik, tulid allkehasse valud ja pissumine oli valus. Tuli siis soojalt riidesse panna ja mitte uut külma ega tõmbetuult saada. Raviks tehti sooja auru allkehale. Selleks keedeti koorega kartuleid ja see kuum keeduvesi kallati madalasse nõusse, kuhu istuti peale nagu pissupotile. Istuti palja alakehaga vastu auru, aga riided võisid rippuda ümber jalgade ja poti (nõu), siis seisis ka vesi kauem kuum auruvann alandas põletiku ja valud vähenesid. Soovitati ka tilliseemne teed keeta ja juua soojalt. Veel oli hea heinapepre auru samasuguse istumisega teha nagu kartulikeeduveega. Üldiselt ei lubatud istuda külmal kivil ja trepil, see soodustaski põiepõletiku tekkimist.

RKM II 203, 30 (59) < Kadrina khk. (1965)
Neeruhaigus. Kalkani ja emakajuured keedeti teeks ja kasutati neeruhaiguse vastu.

RKM II 160, 107 (13) < Kadrina khk., Pedassaare k. (1961)
Valud kusemisel. Haigele anti juua leesikateed.

RKM II 21, 100 (6) < Vigala khk., Vigala v., Manni k., Välja t. (1947/8)
Kadakas - okstega suitsu tehä, teeb eä lõhna tuppa. Tõbede korral ävitab aiguse idusid, suetsetamine kadaga suetsuga. Kadaga marjad o eä rohi; vanaste tarvitusel mao, neeru ja maksa aiguste arstimisel. Kadaga tee pidi puhastama verd ja arstima veetõbe. Külgeakkavate aiguste eest pidi kaitsma kadaga marjad, kui neid igäpäe mõned näridä. Värvides kadaga marjega pidi saama ilusat kollast värvi.

Vilbaste, TN 1, 879/80 < Karksi khk., Karksi-Nuia alev (1935)
Taimeproovid ja murdelised nimed Karksist:
Muruhein [Polygonum aviculare]. Kasvab õuel ja teeääres. Teena tarvitada, olevat neeruderohi.

ERA II 170, 697/8 (19) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Võilill. Kogu taimest valmistatud tee virgutab organismi korralikule tegevusele, tervendab verd, puhastab kopse, seedimisorgane, neere, maksa ja parandab nende vead. Eriti hää on ta seedimisorganite nõrkuse ja ummukuse vastu. Nende haiguste korral võetakse sisse ka mahla, mis pressitakse värsketest vartest ja juurtest, 5-6 nädala kestel kaks korda päevas, hommikul ja õhtul, kaks supilusikatäit korraga. /---/ Tarvitatakse ka võilillepiiritust, milles mahla piiritusega pooleks, mõned korrad päevas 2-4 tilka korraga. Neeruhaiguste puhul on parem tarvitada teed kui ka tinktuuri. Kui mõnd haiget nimetatud hulk (arstirohtu) liialt ärritab (erutab), siis tuleb anda arstimit nii mõõdukalt, kuidas haige tervis välja kannatab.

ERA II 170, 684/5 (2) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Kadak. Kadakamarjad on erilise arstirohulise tähtsusega. Korjata tuleb ainult valminuid, mustjassiniseid marju. Kuivatamiseks tuleb nad asetada mõneks ajaks tõmbavasse sõela või laua pääle. Kadakamarju tarvitatakse arstirohuks kõhu-, põie-, neeru- ja maksahaiguste puhul. /---/ Kadakamarju süüakse (3-5 tükki päevas) muutlikus ilmastikus haiguste ja nakkushaiguste hoidmiseks, kõhukorratuse arstimiseks ja halva suulõhna kaotamiseks. Kadakamarja tee on samuti hää eelpooltoodud haiguste puhul.

RKM I 18, 118 < Tallinn (1984)
Sofori nastoika ravib nahahaigusi, kopsutuberkuloosi, I, II ja III astme kergeid ja keskmisi põletushaavu, muljumisi, äralöömise muhke, furunkleid, karbunkleid, nahatuberkuloosi, rinnapõletikku (mastiiti - rinnanäärmepõletikku), tromflemiiti (veenipõletik ning veeni ummistumine trombidega), maksahaigusi, 12-sõrmiksoole haigusi, odraiva, hambavalu, igemehaigusi, ekseemi, seenhaigusi (diateesi soodumus mõningate haiguste puhul), neeruhaigusi.
Valmistamine - viljad lõigata seemne keskkohalt katki, panna klaas- või portselannõusse 10 grammi vilja ja valada üle 100-150 grammi 50-kraadise viinaga, asetada kümneks päevaks seisma, kusjuures segada 2-3 korda päevas, siis pigistada ja filtreerida läbi vati või filterpaberi. Valada tumedavärvilisse pudelisse.
Tarvitada - sisehaiguste korral 20-30 tilka 3 korda päevas, neljas kord vastu ööd. Seda teha kolme nädala kestel. Vajaduse korral uuesti kümne päeva möödumisel.
Juuste väljalangemise korral määrida pead 5-10-protsendilise lahusega, samuti määrida radikuliidihaigeid kohti; sisse võtta kõrgvererõhu korral. (Kasutatakse ka lahusest võetud marju radikuliidihaigete kohtade määrimiseks ning kõrgvererõhu korral.)
Nastoika ei tekita valuaistinguid, tõkestab mädanemist ja kiirendab haavade parandamist.

Vilbaste, TN 7, 1211 (37) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Maasikaid tarvitatakse neeruhaiguse, põiekivi, laste ümarguste kõhuusside ja isegi paelussi vastu.

RKM II 362, 117 (24) < Otepää l. < Rõngu khk. (1982)
Kui neer ei tööta, siis näonahk ja kõik muutub kollaseks. Mõned ütlevad, et kodus see paksu lehega lill, toda lille mahla, aaloemahla. Mõni on kõik lehe ära söönu ja terves saanu.

EFA II 3, 7 (17) < Valjala khk., Kõnnu k., Nuki t. (1995)
Linnurohi on neeru- ja põierohi. Ja pohlalehed ka.