Rahvapärased taimenimetused

Tedremadar

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

H I 9, 41 (16) < Viljandi khk. (1897) Sisestans Renata Sõukand 2004, kontrollis Salle Kajak 2006
Head seestvalu rohud on kaselehte pumbud ja tedremadari juured, mis ära on kuivatatud ja siis viin pääle pantud. Seda viina seestvalu ajal sisse võtta on väga tulus abi.

H II 27, 273 (4) < Palamuse khk., Luua v. (1888)
Tedremadara (Tarmentil) juured viina sees leutatud ja seda viina kolm pitsklaasi täit päävas ära juua olla hea rohi jooksvahaiguse vastu.

E 38788 (1) < Palamuse khk., Kaarepere (1899)
Mõnda maarohtudest.
Tedremadara (Tarmentil) juured viina sees leutada ja seda viina iga päev kolm pits-klaasi täit juua - olla hea rohi jooksvahaiguse vastu.

ERA II 167, 177 (17) < Ambla khk., Ambla v., Jootma < Järva-Madise khk. (1937)
Tedremadarad (Potentilla) - viina sees leotada, sisemise haiguse vastu, venitamise vastu.

EKS c, 61 (1) < Torma khk., Põlva khk., Viljandi khk., Rõuge khk., Äksi khk., Tartu l. (1891)
[Rosaceae]
Tormentilla erecta = tedremadar. Tedremadara juured pestakse puhtaks, lõigatakse tükkideks ja pannakse viina sisse ligunema. Seda viina tarvitakse napsi viisi kõhuvalu vastu, s.o. kui kõht lahti on.
Niisama tarvitakse seda taime Torma khk. Niisama Põlva ja Viljandi khk. kus taime "tedremaranas" kutsutakse. - Niisama ka Äksi ja Tartu khk. ja Jõhvis.
"Nabahain" kutsutakse teda Rõuge khk.: Nabahaina juured kuivatakse, tambitakse ja antakse pulber veega haige kõhu rohuks sisse võtta, nii palju kui süda kutsub.

ERA II 134, 411 (2) < Saarde khk. (1936)
Koduseid arstirohtusid on tarvitatud. Tedremadare juurdest keedetud vedelikku kõhuvalu ja seestvalu vastu.

ERA II 167, 179 (37) < Järva-Madise khk., Albu v., Peedu k., Peedu t. (1937)
Tedremadara (Potentilla erecta) - viina sees leotada, on venituse vastu.

ERA II 199, 490 (47) < Koeru khk., Rakke al. < Koeru khk., Liigvalla m. (s. Gleis), s. 1869 (1938). Kulka stipendium 1793/00-7L. O. Looritsa Endis-Eesti elu-olu II Kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Eva-Kait Kärblane 2007
Tedremadara juuri liutati viina sees ja anti sisse kõhuhaiguse korral.

ERA II 254, 280 (33) < Emmaste khk., Emmaste v., Tärkma k. (1939)
Tomutrilla (= tedrimadar) juuri pannakse viina sisse, see on lahtise kõhu vastu.

ERA II 290, 126 (74) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Muraka t. (1940)
Venitse ja söögiisu puuduse vasta on tedremadara-juure piiritus.

ERA II 290, 126 (75) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Muraka t. (1940)
Oksendamise vasta sedasama (tedremadara-juure piiritus). Aitab ka palderjani-juure tii.

ERA II 308, 102/3 (80) < Keila khk., Keila v., Ohtu k., Kasemetsa t. (1944)
Tedremaran ~ tedremadar. Ku oled venind haige, siis leotakse neid juurikaid viina sees ja juuakse sisse.

RKM II 1, 249 (12)b < Muhu khk., Liiva k., Nuka t. (1949)
Tedremadara juured ja vallerjaanijuured. Kui ma särlahaiguses olin, panin viinasse, siis oli tumepunane, oli hia.

RKM II 108, 422 (17) < Tori khk., Sindi l. (1961)
Sisehaigused seedimisrikete näol olid ravitavad tedremadara juurtega. Juured korjati suvel õitsemise ajal, puhastati ja kuivatati ära ning pandi viina sisse likku. Sellest lahust võeti üks naps enne sööki, kuni tervis korras oli.

RKM II 106, 142 (29) < Jõhvi khk., Kohtla k. (1960)
Tetrepadarad pandi viina sisse ja võeti, kui õli juaksiva.

RKM II 194, 329 (12) < Järva-Madise khk, Pullevere k. (1965)
Tedremadara juured on pandud viina sisse. Võeti venitamise vasta.

RKM II 234, 347/8 (7b) < Tallinn < Kose khk. (1967)
Tedremadar ehk kuradikäpp oli kirjude püstjate lehtedega ja lilla õiekobaraga. Neid juuri, mis kujutas harali sõrmedega kätt, pandi viina sisse likku, tegid viina punaseks, see oli venitamise vastu, kui kellegil rinde alt valutas. Eriti meestel juhtus see häda, kes hangusid ja tõstsid sõnnikut, siis käisid vanaema palvel, et „anna nüüd juurikate pealt üks naps“.

RKM II 250, 500 (9) < Järva-Jaani khk., Jalgsema k. (1967)
Tedremadara juured viina sisse panna iivelduse vastu.

RKM II 254, 333 (15) < Kadrina khk., Uduküla k. (1969)
[Ravimtaimi]
Tedremadarad.

RKM II 254, 350 (105) < Kadrina khk., Uduküla k. (1969)
Tedremadara juured on lülilised, nagu paela otsa lükitud. Neid tarvitatakse arstirohuna mitmes asjas. Mis tõbede puhul, ei tea.

RKM II 254, 415 (39) < Haljala khk., Viitna k. (1969)
Tedremadar - see kasvab sooheinamaadel - tema on kõhulahtisuse puhul hea.

RKM II 254, 447 (36) < Haljala khk., Natturi k. (1969)
Tedremadara juuri paneme viina sisse, kui kõht haige.

RKM II 254, 453 (6) < Laiuse khk., Sadala v., Reasalu k. (1969)
Minu ema pani tedremadarast viina sisse. Joodi, kui sooned olid haiged ja kondid valutasid. Lööb vere käima.

RKM II 254, 467 (29) < Haljala khk., Aaspere k., Rünka t. (1969)
Tedremadara juured, kui inime venind, pandakse viina hulka.

RKM II 254, 475 (33) < Kadrina khk., Ahila k., Tõnuansu (1969)
Tedremadara juuri kuivatatakse arstirohuks.

RKM II 272, 389/9 (2309) < Krasnodari krai, Vesjoloje k. < Sulevi k. (1970)
Tedremadarad, tedremadalad.
Need taimed küll Sulevis ei kasva, kuid neid käidi korjamas ülevelt mägedest, kus nad sambla sees kasvavad lagedatel mäekülgedel. Tema lehed on metsmaasika lehtede moodi, kuid palju pisemad, juurikad on pruunid ja ämbliku moodi. Need juurikad kuivatatakse ära vilus ja pannakse pudel täis. Siis valatakse viin peale, nii seisab ühe nädala soojas kohas. Siis võetakse sisse üks supilusikatäis korraga kolm korda päevas enne sööki venimise vastu.

RKM II 329, 353/4 (18b) < Rõuge khk., Jaanipeebu k. (1977)
[Ravimid:]
tedremadara juured (väega mõrud) - kõhuvalu vastu;

RKM II 331, 225 (24)b < Väike-Maarja khk., Avispea k. (1978)
[Maarohtusi kasutati.] Tedremadara juuri võeti seest venimise vastu.

RKM II 349, 497 (124) < Kose khk., Alavere k. (-Anni), s. 1886 (1981)
Tedremadara juured pandi kuivatatult viina sisse ja võeti kõhuvalu korral.

RKM II 356, 373 (145) < Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Umbusi k. (1981)
Tedremadarid kasvasid raba ääres. Nendelt korjati juurikaid, mis kuivatati vilus, talveks toodi tuppa. Tükeldati ja pandi valge viina hulka. Määriti sellega reumahaiget jalga või kätt. Üldse igalt poolt, kus aga valutas. Määrimise ajal tuli naha sisse hõõruda. Siis mõjus hästi. Veel soe ümber, näiteks vana kasuka tükk ümber. Tavaliselt tehti seda määrimist õhtul enne magamaheitmist. Kasukatükk jäigi siis ümber kogu ööks.

RKM II 356, 548 (56) < Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Umbusi k., Kooli t. (s. Jürgens), 79 a. (1981)
Ka tedremadari juurikaid leotati viina sees. Aitas venituse ja kõhuvalu puhul.

RKM II 359, 194 (54) < Põltsamaa khk., Pajusi k. (1981)
Kui kõht valutab, siis tedremadara juurikaid keeta, see on hea.

RKM II 371, 188 (10) < Viru-Jaagupi khk., Tammiku k. < Lüganuse khk., Kiviõli (1984)
Tedremadara juurikaid pandi viina sisse. Sie oli hea seesthaiguste vastu.

RKM II 383, 429 (44) < Kose khk., Ardu k. (1985)
Vanaema pani tedremadara juuri ja arnikaõisi, need on ühed kollased õied, viina sisse likku ja on seest venitamise vastu, tõstmise korral, siis mehed käisid sõnnikutõstmise ajal vanaema käest nurumas, et anna juurikate pealt rohtu, seest valutab. Tedremadara juured teevad viina punaseks. /---/

RKM II 384, 406 (25b) < Keila khk. (1985)
Vanaemal oli hambavalu vastu tedremarana (-madara) juure viinaleotis.

RKM II 411, 12 < Tartu < Tartu-Maarja khk., Voore (toonud tema lesk 1985) < koguja Emilie Saarepuult (1890) (1959)
Köha.
Võetakse tedremarana juuri, pannakse viinasse ja antakse viina juua üks-kaks lonksu.

RKM II 446, 443 (23) < Torma khk., Lohusuu v., Lohusuu k., Jaanira t. (1991)
Tedremaran haavadele oli hea, ka teeks.

KKI 67, 261 (5a) < Jämaja khk., Iide k. < Jämaja khk., Torgu k. (1976)
Südamehaiged - panevad viina sisse tedremadara juurt. Seda viina tilgutatakse teise viina sisse ja võetakse hommikul.

KKI 67, 369 (2d) < Jämaja khk., Iide k. (1976)
Tedremadara juurt - südamehaiged panid viina sisse seda juurt. Seda viina tilgut teise viina sisse. Võeti hommikul.

KKI 67, 430 (7) < Jämaja khk., Iide k., Ringa t. (1976)
Südamehaiged panevad viina sisse tedremadara juurt. Seda viina tilgutati teise viina sisse ja võeti hommikul.

KKI 69, 335/6 (20) < Viru-Nigula khk., Kurna k. < Viru-Nigula khk., Kelu k. (1975)
Palderjanijuuriku, tetrematara juuriku ja koirohtu - viina peale.
Tetrematar - pisikese kollase õiega ja must juurikas. Korjati siis, kui õilavad, ega neid muidu tunne.
Koirohul on niiskesed pikad hallid varred. Nüüd saab apteegist.
Tetrematara ja palderjanijuurikad [tehti] noaga katki; varjulises kohas kuivatada.

Vilbaste, TN 11, 5g < Kihelkonna khk., Viidu k. (1960)
Potentilla erecta - tedremadar (viinas leotatult juured kõhulahtisuse vastu, tee närvihaiguse vastu).

Vilbaste, TN 1, 277 (11) < Halliste khk. ja Saarde khk. (1931)
Tedremadar.
Taim on väga tuttav, sest teda on väga vanast eestlaste juures tarvitatud arstirohuna ja tarvitatakse ka praegusel ajal veel vanemate inimeste juures kõhuvalu ja seestvalu vastu. Vanal ajal keedetud tedremadara juuri ja seda mõrudat vedeliku võetud sisse kõhuvalu arstimiseks. Minu isa Peeter Sõggel († 1908) rääkis, et vanal ajal, kui kõhutõbi Eestimaal möllanud, siis olnud tedremadara juured kohalistel elanikkudel nii ära korjatud, et neist puudus suur olnud. Tema teadis tõendada, et tedremadara juure keedis või vedelik, kui seda kõhuhaiguse algusel sisse võetud, avitanud palju ja nii mõnigi pääsenud sel teel surma käest.
Meie päevil tarvitatakse tedremadarat arstirohuks vähem. Siiski on neid veel olemas, kes tedremadara juurikaid korjavad, kuivatult neid piirituse sees leotavad ja seda siis rohuks kõhuhaiguse ja seestvalu vastu tarvitavad ning kiidavad, et see roht palju avitab.
Hallistest ja Saardest.

Vilbaste, TN 2, 267 (l) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Milleks tarvitati endisel ajal taimi. Tedremadara juurikad seestvalu vastu.

Vilbaste, TN 2, 302 (4) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1930)
Tedremadara lilled. (Väiksed madalad taimed kollaste õitega. Kasvavad heinamaadel.) Juuri tarvitatakse sisehaiguste vastu, pannes enne viina sisse.

Vilbaste, TN 2, 305 (6) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1930)
Kõhuvalu vastu: tedremadarad, arnikad.

Vilbaste, TN 2, 328 (20) < Järva-Madise khk., Peedu k. (1931)
Tedremadara juured on hääd venituse vastu, leotades viinas või keedetud õllega.

Vilbaste, TN 2, 334 (17) < Ambla khk., Ambla v. (1931)
Tedremadarad - viina sees leotada, sisemise haiguse vastu, venitamise vastu.

Vilbaste, TN 2, 355 (5) < Järva-Madise khk., Peedu k. (1931)
Tedremadaritel lõigatakse juured ära ja pannakse viina sisse, on hääd kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 2, 359 (3) < Järva-Madise khk., Peedu k. (1931)
Köha vastu keedetakse immereid, kammeteed, raudrohtu ja tedremadraskid ja seda teed juuakse ilma suhkruta.

Vilbaste, TN 2, 367 (3) < Järva-Madise khk., Mägede k. (1931)
Tedremadar on ka seesthaiguse vastu, keedeti piirituse ja õlle sees.

Vilbaste, TN 2, 390 (15) < Hageri khk., Rabivere k. (1933)
Tedremadarad kasvavad soisel heinamaal, väikesed kollased õied. Juuri leotati viina sees ja võeti venindusehaiguse puhul.

Vilbaste, TN 2, 422 (3) < Lihula khk., Lihula v., Kinksi (Karuse) k., Rantsimäe t. (1930)
Tedremadara juurikad kuivatakse ja jahvatatakse pulbriks. Antakse leivaga kõhuhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 2, 436 (3) < Järva-Madise khk., Albu k. (1929)
Tedremadarad ka venimishaiguste vastu.

Vilbaste, TN 2, 440 (5) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Kui oli jooksvahaigus, pandi tedremadrani juurikaid viina sisse ja joodi.

Vilbaste, TN 2, 469/470 (2) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Tedremadara juured.
Kui inime rasket tööd tegi ja venitas enese seest ära, siis võeti tedremadara juuri, leotati viina sees ära ja võeti sisse.

Vilbaste, TN 2, 482 (6) < Järva-Madise khk., Albu k. (1929)
[Taimede tarvitamine vanal ajal.
Vanal ajal ei tuntud niisugusi rohte nagu praegu. Tarvitati mitmesugusi taimi.]
Tedremadar.

Vilbaste, TN 2, 530 (9) < Vigala khk.,Velise v., Võiva k. (1933)
Tedremadar.
Keedetakse teeks ja juuakse sisse viinaga venituse vastu.

Vilbaste, TN 2, 533 (7) < Vigala khk., Velise v., Võeva k. (1933)
Tedremadar keedetakse teeks ja tarvitakse kõhurohuks.

Vilbaste, TN 2, 620/1 (2.3) < Mihkli khk., Veltsa v., Veltsa as. (1934)
Tedremadra juured korjatakse enne jaanipäeva. Neid leotakse samuti viinas ehk piirituses ning joodi seda viina, see on ka väga hää sisemise haiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 38 (9) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi k. (1929)
Tedremadar. Tedremaran. Juured viina sees rindade alt venimise vastu.

Vilbaste, TN 7, 47 (17) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi k. < Kadrina khk., Vohnja v. (1929)
Tedremadar. Tedremaran (Potentilla silvestris). Juurikad viina sees hää kõhurohi.

Vilbaste, TN 7, 50 (6) < Rakvere khk., Rakvere v., Paatna k. (1929)
Tedremandara juured olid viina sees kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 53 (19) < Rakvere khk., Rakvere v., Laanemõisa k. (1929)
Tedremadara juured - seest valu vastu.

Vilbaste, TN 7, 56 (5) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi as. (1929)
Tedremadara juured - seestvalu vastu, piirituse sees.

Vilbaste, TN 7, 61 (3) < Rakvere khk., Rakvere v., Päide k. (1929)
[Milleks tarvitati taimesid ennevanasti?]
Kui inimesel seest haige oli, pandi tedremadra juuri viina sisse - see tegi kõhu terveks.

Vilbaste, TN 7, 86 < Kose khk., Palvere k. (1929)
Tedremadra juured - taim kasvab madala maa peal, pisikesed pikad lehed, roosiõied. - tarvitatakse viina sees südame, venimise ja jooksva vastu.

Vilbaste, TN 7, 158/9 (II) < Vigala khk., Velise v., Keskküla k., Taku t. (1933)
Milleks tarvitati taimi endisel ajal? Kas arstirohuks (missuguse haiguse vastu, kuidas valmistati, kuidas tarvitati.). /---/
Vanasti tarvitati taimi mitmeks vahendiks. Arstirohtudeks valmistati järgmiselt. Tedremadra juurtest leotati piirituses südamehaiguse rohtu.

Vilbaste, TN 7, 164k < Räpina khk. (1930)
Tedremadar on verehaiguste vastu.

Vilbaste, TN 7, 302 (1a) < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Milleks tarvitakse taimed?
Arstirohuks
Sihelmise haiguse vastu sibulas, ussiherned, peetersoni juured, tedremadara juured.

Vilbaste, TN 7, 312b < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Kõhuvalu vastu on sibulas, ussiherned, peetersonijuured, tedremadara juured, nelgid.

Vilbaste, TN 7, 426 (50) < Kullamaa khk., Jõgisoo k. (1930)
Tedremadarad: arstirohi.

Vilbaste, TN 9, 525 (3c) < Tallinn l., Kloostrimetsa (1963)
[Kõhuvalu] Tedremadara juured, viinaleotis venituse vastu.

Vilbaste, TN 7, 495 (8) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Järve m. (1930)
Tedremadara juured - jooksvahaigusele.

Vilbaste, TN 7, 498h < Jõhvi khk., Järve m. (1930)
Tedremadara juured jooksvahaigusele.

Vilbaste, TN 7, 502 (4) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. < Vaivara khk., Peetri v., Laagna a. (1930)
Tedremadara juured venituse vastu.

Vilbaste, TN 7, 507 (5) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1930)
Tedremadara juured - jooksvahaigusele.

Vilbaste, TN 7, 518 (26) < Kihelkonna khk., Tagamõisa k. (1930)
Tedremadarid. Nende juuri keedetakse jooksva ja seesmise haiguse vastu arstirohuks.

Vilbaste, TN 7, 527 (4) < Kihelkonna khk., Liivaküla k. (1930)
Tedremadarad - kui inimene venitand.

Vilbaste, TN 7, 532 < Kihelkonna khk., Vedruka k., Kaasiku t. (1930)
Arstirohud - tedremadarad, sopiimarohud, palderjanid, liivahummulid, kaillud, porsad, raieraud, kõirohud, arandid, metsahummelid, põirohud, köömlid, kommelid, mädareikad, liistokid, leesigud, emanõges, üheksaväälised.

Vilbaste, TN 7, 566 (10) < Kihelkonna khk., Rootsiküla k. (1930)
Tedremadarad - maohaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 580j < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Tetremadarad südamehaigustele.

Vilbaste, TN 7, 600 (2) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Tedremadaraid tarvitakse südamehaiguse arstimiseks.

Vilbaste, TN 7, 687 (10) < Harju-Jaani khk. (1929)
Tedremadara juured venimisehaiguse vastu. Tedremadara juured teeks keeta ja siis kolm korda päevas teed juua, neid võib ka viina sees liutada ja iga sööma alla üks supilusikatäis võtta.

Vilbaste, TN 10, 253 (18) < Rakvere khk., Rakvere l. < Kadrina khk., Vatku k. (end. Toomingas) s. 1882 (1965)
Tedremadar. Juuri pandi viina sisse. See on hea kõhurohi. Ise olen pruukind.

Vilbaste, TN 10, 368 (24) < Kuusalu khk., Kolga v., Kahala k., Oluva t. (1964)
Tedremadara juured - viina sees leotatult venimiserohi.

Vilbaste, TN 10, 547 < Tori khk., Tori s.-jsk., Oore k (1963)
Tedremadaras, -madarad = tedremaran. Juurte leotist viinas kasutatakse kõhuhaiguste puhul. Värvimisel saadakse punane toon.

Vilbaste, TN 5, 11 (3c) < Viljandi khk., Viljandi v. (1934)
Tedremadara juured viinaga - nahahaiguste vastu.

Vilbaste, TN 7, 1281 (29) < Kihnu khk. (1939)
Tedremaran - “tedremadar”. Juured viinas selja- ja seestvalu vastu.

ERA II 138, 619 (136) < Otepää khk., Pilkuse v., Vidriku as. (1937)
Tedremadarad - juured leotakse viina sees ja juuakse kõhu lahtioleku korral.

RKM II 136, 193 < Simuna khk., Rakke (1961)
Kõhu lahtiolek. Heinputke juurt, kalmujuurt, tammekoort ehk teed, tominga koore teed, ka võetud tahma, sibulaid, küüslauku, mustikaid kõhuvalu puhul. Arnikaviina. Tedremadara juure naps, mustsõstra marjade naps.

EFA II 25, 401 (g) < Järva-Madise khk., Mägede k., Hundiaugu t. (1998)
Tedremadara juurte viinaleotist kasutati kõhuvalu korral.

Vilbaste, TN 1, 635 < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l., Järve mõis < Jõhvi khk., Valaste k. (Kruut) (1929)
Võib olla ehk nimetan nüüd neid samu, mis ju kord ennemalt, siiski mõned mis tean nimetan siin: näituseks, tedrekamara ehk tedremadra juured, (olen kuulnud üht ja sama lille kahe nimega) peetakse kooritult viina sees. Teevad viina punaseks ning annavad hea maitse.

Vilbaste, TN 1, 464 (8) < Kose khk., Kurena k. (Raeda) s. 1876 (1929)
Tedremadarad [Potentilla silvestris]. Juured, mis umbes pliiatsi jämedused on, pannakse viina sisse. Teeb viina punaseks. Kas see ka viinale teist maitset annab, seda ma ei tea, sest mina ei ole seda viina proovinud.

Vilbaste, TN 7, 1095/6a < Võnnu khk., Mäksa v., Vana-Kastre k. (1934)
Arstirohuna:
Tedremarand, palderjan, piparmünt ja neitsipuna (naistepuna) leotist piirituses (ka viinas) tarvitadakse kõhuhaiguste vastu.

ERA II 158, 308 (30) < Jämaja khk., Torgu v., Soodevahe k., Pilmani t. (1937)
Tedremadara juured pannakse viina sisse ja arstitkse kõhulahtisust.

RKM II 374, 557 (182) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Adavere v., Puduküla k., Kaasiku t. (1984)
Ravimtaimi koguti sobiva aja järgi. Nii koguti kalmuse juuri maikuus, naistepuna jaanipäeva paiku, samuti tedremadarit jaanipäeva paiku. Kalmust sobis korjata veel septembris.

Vilbaste, TN 5, 19 (16) < Räpina khk., Räpina v. (1934)
Potentilla silvestris - viina sisse pannes sisemiste haiguste korral. Ka venituse vastu.

ALS 1, 140 < Püha khk., Kaarma-Suur v., Ristilaid k., Loode nr. 6 t. (Grünthal) < Friedrich Kips, 62 a. (1928)
Paeluss. Süüa tedremadara juuri, see ravi päämiselt ainult inimesel, loomade paelussidest pole suurt teada.