Rahvapärased taimenimetused

Heinputk

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

H II 12, 169 (35) < Väike-Maarja khk. (1890)
Heinputkede rohi on väga hea hambavalu vasta.

H IV 1, 558 (16) < Jõelähtme khk., Maardu v., Kure k. (1889)
Heinputk, kes heinamaadel kasvab, sagedast mehe pitkuseks. Selle juuri tarvitakse hambavalu vastu, kuna teda veel põleteta ja suitsu peale lastakse.

H IV 7, 70 (3h) < Jüri khk., Kurna v., Sepamäe t. (1896)
Heinputkejuurt haige hamma peale panna. See võtta valu ära.

H IV 9, 156 (5) < Jüri khk., Kurna k., Sepamäe t. (1898)
Kui hambad valutavad, siis heinputke juurt peale panna, siis kaub valu ära.

EKS c, 66 (3a1) < Jõhvi khk. (1891)
[Umbelliferae]
Archangelica officinalis
Heinputk. Heinputke juuri keedetakse veega ja võetakse seda vett sisse, kui kusta ei saa. See vesi kinnitab ka sisikonda.

EKS c, 66 (3a2) < Jõhvi khk. (1891)
[Umbelliferae]
[Archangelica officinalis
Heinputk.] Heinputke juurt suus pureda, hoiab külgehakkava tõbe eest.

EKS c, 66 (3b) < Tartu l. (1891)
[Umbelliferae]
Archangelica officinalis
Heinputk. Juur hõõrutakse pulbriks ja antakse rahutu oleku ehk sihestpoolt äraheitmise vastu.

EKS c, 73 (d) < Tartu l. (1891)
[Valerianaceae] Valeriana officinalis
[Jungver] Pulber heinputke juurtega segatud ja siis sisse võetud, paneb lahtise kõhu kinni.

ALS 7, 52 < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1934)
Kusi kinni - heinputkevarre keedist juua anda.

ERA II 13, 149 (6) < Simuna khk., Avanduse as., Avanduse vanadekodu < Simuna khk., Nadalama k. (1929)
Hambavalu: heinputkejuurt ja toomingakoori pandud pääle.

ERA II 37, 604 (54) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve v., Võrme k. vanadekodu < Jõhvi khk., Mäetaguse v., Kiikla k. (1931)
Minu mehel oli vist südamevill. Kui südamesse hakkab, siis peab heinputke juuri keitama ja sibulaid keedetud piimaga, arstirohud ei aita. Südamest lööb läbi, siis inimene läheb sinisest.

ERA II 141, 380/1 (63) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. (Grauberg) < Rõõt Grauberg, 84 a. (1937)
Heinputke juured hammavalu vasta.

ERA II 148, 543 (24) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. (1937)
Vanal ajal, kui lastel kusi kinni oli, toodi vana pääsuksepesa, sellest lasti vett läbi ja seda vett anti lapsele sisse, see pidi aitama, aga heinputke juurikad on selleks head, kui neid keedetakse ja seda vett lapsele antakse.

ERA II 148, 405/6 (47) < Rapla khk., Raikküla v., Pühatu k. < Märjamaa khk. (1937)
Heinputke juured on head palavikuhaiguse ajal. Juurikad keedetakse ja seda vett juuakse. See vesi on heaks rohuks ka verise kõhutõbe vastu ja kõhupõletiku korral.

ERA II 167, 182 (61) < Järva-Madise khk. (1937)
Heinputk (Angelica sylvestris) - juure osi tarvitetakse sisemiste haiguste vastu, kui hingeõhk lõhnab.

ERA II 182, 456 (351) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. (= Priidu Tammepuu) < Peeter Käär, s. 1859 (1937)
Hambavalu vastu.
Hambavalu vasta tarvitada: toomingakoort, heinputkejuurt, hanisitta. Tuhaga kuumendamine palge pealt.

ERA II 189, 539 (80) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Kabeli k. < Kullamaa khk., Rõuma k. (1938)
Heinputke juurtest keedeti vett, see on hea kõhulahtisuse vastu. Kohvipaksu söödi ka.

ERA II 193, 578 (51.14) < Põltsamaa khk., Pajusi v., Lahavere k. (1938)
Jooksja puhul on mõjuvateks rohtudeks: juua heinputke (Angelica sylvestris L.) teed, teha mõru kirburohu (Polygonum hydropiper L.) ja näsiniine (Daphne mezereum L.) koorte vanni ning määrida valutavaid kohti mädarõika (Cochlearia armoracia L.) kaapega.

ERA II 193, 579 (52.4) < Põltsamaa khk., Adavere v., Adavere as. (1938)
Heinputkejuurte teega pesemine kaotab halli habeme.

ERA II 193, 639 (64.18) < Põltsamaa khk., Põltsamaa v., Räsna k. (1938)
Venituse puhul tarvitatakse ikka ja alati arnikaõite, heinputke juurika, tedremarana juurika teed või viinaleotist.

ERA II 196, 46 (625a) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. (= Priidu Tammepuu) < Peeter Käär s. 1859 (1937)
Hambavalu rohud.
Hambavalu rohtusid on palju. Ühele aitab üks, teisele teine. Heinputkejuurt tuleb tükikene lõigata ja hammaste vahele panna - ülemise ja alumise.

ERA II 279, 185 (18) < Iisaku khk., Illuka v., Kõnnu k. (1940)
Heinputka juurt antakse halvatuse vasta.

ERA II 285, 58/61 (3a) < Rapla khk., Kabala v., Hiiepõlma t. (1940)
Heinputk on mürgine taim, kui lapsed heinputki närisid, jäid haigeks, väheselt närida ei teind viga. Heinputke juurikaid korjati õitsemise ajal, lõigati katki, kuivatati ära, neist tehti teed verise kõhutõve vastu, see on just kõige parem rohi selle haiguse ajal. Kui juuri ei ole aitavad ka putked. Kui kõht lahti, pandi kohe külma vett juurikate peale, ilma keetmata lasti liguda, joodi seda vett ja aitas kohe. Heinputkest tehti ka pooli roogu kanga kudumiseks.

RKM II 14, 62/3 (154b) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Vasavere k. (1947)
Umur, heinputked ja kibuvitsa juured on juoksiva vastu.

RKM II 229, 542 (13) < Rakvere khk., Rakvere l. (1966/7)
Ühel naisel olid huuled katki ja keel ja kõri katki, ei saand midagi süüa. Talle õpetati heinputke juure teed meega juua ja ta sai terveks.

RKM II 246, 617 (20di) < Sangaste khk. (1970)
Vähka raviti vanast heinputka juurte vannidega, õitest tehti ka teed. Mürgine.

RKM II 329, 242 (15) < Rõuge khk., Mustahamba k., Tinuri t. < Rõuge khk., Viitina k. (1977)
Hainaputke om väga hää rohi sisevalude vastu. Neid koratas ka juurtega. Aga sääne sama putke om koerputke, tuu om vääga mürgine. Nuu omma sääntse joonelise ja peenema lehe kui hainaputke. Hainaputke om sile.

RKM II 370, 52 (47) < Viru-Jaagupi khk., Voore k. < Simuna khk., Muuga k. (1984)
Heinputke juurtest tehti viinaleotist venituse vastu.

RKM II 390, 99 (12) < Suure-Jaani khk. (1985)
Venitus. Heinputke ehk naistepuna tarvitada teena.

RKM II 394, 363 < Räpina khk., Naha k. (1985)
Vähjatõve rohi.
Kalmusejuured, koirohi, heinaputke juured, teelehed, tammekoor, kirburohi ja kasekõbjas - kõik segamini ja teeks keeta. Seda teed siis juua.
Rohu käsitsi kirjutatud retsept leitud 24.11.84. 92-aastasena surnud Elise Ameri asjade hulgast.

RKM II 401, 291/2 (5) < Kose khk., Kose k. < Tallinn < Juuru khk., Mahtra k. (1987)
Isegi vähjahaigele ma olen teinud rohtu, mis on ära parandanud. Toore peedi mahl, mis tuleb juua. Seda Tartu arstidki soovitavad. Olen proovinud oma tuttavatega. Ühte söödeti sondiga suust, panin talle pune ehk majoraan, naistepuna, raudrohi, kummel. Olen isegi retsepte teinud nendest. Ja heinputk, see on vähja vastu. Ja muidugi peedimahla. Peet kosutab verd. Üldse verevaestele.

KKI 39, 14 (3c) < Türi khk., Väätsa k. (1966)
Heinputk - metsas kasvab. Õite tee võtab gaasid kõhust kohe ära. Minu isa põdes aastaid kõhuhaigust. Tema jõi seda teed. Et tegi kergemaks.

Vilbaste, TN 1, 921 < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi talu (1932)
Heinputke juured hambavalu vastu.

Vilbaste, TN 1, 1031 (2) < Kuusalu khk., Tapurla k. ja Leesi k. (1930)
Heinaputk: tarvitakse rinnahaiguse puhul.

Vilbaste, TN 2, 274/5 (35) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Joogiks valmistati kanavarva õitest, köömnetest, heinputkest, õunapuu õitest ja piparmündi lehtedest teed.

Vilbaste, TN 2, 300 (12) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1930)
Südamevalu ja maksahaiguste vastu juuakse teed heinputke juurtest.

Vilbaste, TN 2, 306 (6) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1930)
Heinaputk (kasvab niiskel heinamaal 4-6 jala kõrguseni). Juurtest valmistet teed tarvitatakse mürkainete kõrvaldamiseks verest.

Vilbaste, TN 2, 328 (21) < Järva-Madise khk., Peedu k. (1931)
Heinputke juure vesi on hää sisemise haiguste vastu, kui hingeõhk lõhnab.

Vilbaste, TN 2, 581 (2) < Mihkli khk., Veltsa v., Emmu k. (1934)
Heinputke juuri tarvitakse arstirohuks. Heinputke tee ja tintuur segatakse ja tarvitakse värvimisele ja seedimisele, heinputke juuri korjatakse kevadel.

Vilbaste, TN 7, 44 (3) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi k. (1929)
Heinputk. Juuri viina sees kõhurohuks.

Vilbaste, TN 7, 56 (7) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi as. (1929)
Heinputke juured - hambarohuks.

Vilbaste, TN 7, 333 (16) < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Heinputk on rinnahaiguse, kõhugaaside, kopsulimastuse, pistide, krampide, nõrga seedimise ja kopsupaisete vastu.

Vilbaste, TN 7, 338 (7) < Püha khk., Pihtla v., Kaali k., Jaaku t. (1930)
Heinputk rinnahaiguse, kõhugaasi, kopsulimastuse, pistete, krampide, nõrga seedimise, kopsupaisete jäuks.

Vilbaste, TN 7, 428 (10) < Kullamaa khk., Leevre k. (1930)
Heinputk - pooli putkedeks, juured kaotavad kilgid.

Vilbaste, TN 7, 430 (3) < Kullamaa khk., Ubasalu k. (1930)
[Tarvitatavad taimed.]
Heinputk - kilkide surmamiseks.

Vilbaste, TN 7, 450 (6) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Heinputke juurikas - haavarohi.

Vilbaste, TN 7, 451 (7) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Heinputke juur - hamba peale.

Vilbaste, TN 7, 452 (6) < Jõhvi khk., Kukruse k. (1930)
Heinputke juurikad - haavarohi.

Vilbaste, TN 7, 453 (32) < Jõhvi khk., Kukruse k. (1930)
Heinputke juur - hamba peale.

Vilbaste, TN 7, 461d < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Heinputke juuri kuivatati ja pandi selle tükike hamba peale, see pidi valu ära võtma.

Vilbaste, TN 7, 463d < Jõhvi khk., Kohtla v., Järve as (1930)
Kuivatatud heinputke juured võtsid hambavalu ära.

Vilbaste, TN 7, 474 (24) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Heinputk on ka mingi haiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 478m < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Heinputke juure viin on venivuse vastu hea.

Vilbaste, TN 9, 326 (25) < Halliste khk., Mõisaküla sjk., Abja as., Audemäe t. (1965)
Heinaputke (Angelica silvestris) juure tee kopsu-, maksa- ja südamehaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 578d < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
[Märkus “Teistelt ära kirjutatud”, Gustav Vilbaste]
Kõhuvalu vastu kalmust, luuvaluheina, heinputke.

Vilbaste, TN 7, 608 (11) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Äkilise südamehaiguse vastu tehti heinputke juure teed ehk koirohi linnumagusaga. Heinaputke juured kuivatati ja keedeti ära.

Vilbaste, TN 7, 666/7 (4) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Heinputk [Gustav Vilbaste märkus “Ei”].
Arstirohuks loomade juures tarvitetakse heinputke juurikaid ja seemneid. Neist valmistet keedis on hää abinõu puhutuse vastu. Heinaputke tee on krampisi vaigistav abinõu, rohi jooksja ja nahahaiguste vastu (pesemisvee hulka kanget teed lisada), ajab gaasid sooltest, parandab kõhuvalu ja on rohuks kopsu limanemishaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 667 (4) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Heinputk [Gustav Vilbaste märkus “Ei”].
Heinputke tee kange koirohu ehk tammekoore teega segatult kergendab kõhu vähjatõbe.

Vilbaste, TN 7, 997 (1) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Vähihaiguse arstimiseks: kalmusejuured, koirohi, heinputke juured, teelehed, tammekoored, kirburohi ja kasekõbjas, kõik segamini ja teeks keeta ja seda teed siis juua.

Vilbaste, TN 7, 1020 (1) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Minu kodukohas leiduvate mõningate tuntumate taimede nimed.
Pütsk - heinputk (Angelica silvestris L.). Karjased teevad vilepilli. Tema juurt tarvitatakse kõhuhaiguste vastu.

RKM I 9, 373/5 (12) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Kõhuvalu (pisted): arnika, heinputk, islandi samblik, kalmus, koirohi, luuvaluhein, sibul, piparmünt, raudrohi, toomingas, ristikhein.

RKM I 9, 375 (23) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Seedehäired (valu kõhus, südamekõrvetus ja nii edasi): heinputke, isujuur, kalmus, koirohi, kummel, maasapp, palderjan, silmarohi, sibul, ubaleht, võilill.

RKM I 9, 379 (5a) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Heinputke tee: 1-2 klaasitäit päevas, mõjub südant tervendavalt, on hea rohi rinnahaiguste, kopsulimastuse, paisete, seedimiskorratuste, kõhugaaside, pistete ja krampide vastu.

RKM I 9, 379 (5b) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Heinputke tee segatuna koirohu või tammekoortega kergendab kõhu vähjatõbe.

RKM I 12, 244 (54a) < Tartu l. < Karula khk., Kaagjärve v. (s. Lõhmus), s. 1893 (1972)
Heinputk, selle juurtest tehti pulbrit, võeti kõhukrampide korral.

RKM I 12, 244 (54b) < Tartu l. < Karula khk., Kaagjärve v. (s. Lõhmus), s. 1893 (1972)
[Heinputk] Puistati ka päha juustesse täide vastu.

Vilbaste, TN 5, 11/2 (3h) < Viljandi khk., Viljandi v. (1934)
Heinputke juured viinaga - kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 5, 23 (a15) < Viljandi khk., Viljandi v. (1932)
Heinputke juured viinas - kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 5, 227 (5) < Tartu l. (1934)
Kui keegi on mürgiseid seeni söönud, siis võetakse heinputke lehti (vahel ka juuri) ja keedetakse nendest teed. Seda teed tuleb kolm korda võtta: hommikul, õhtul ja lõunaajal.

Vilbaste, TN 7, 1025 (4) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Arstirohu taimed. Ritsik (heinputk).

ERA II 172, 604 (73b) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Viinistu k. (1939)
Haiguste vastu tarvitati veel: raudrohtu, sibulat, kadakat, võilille, heinputke, koirohtu, tamme, sõnajalga, islandi sammalt, kibuvitsa.

RKM II 136, 193 < Simuna khk., Rakke (1961)
Kõhu lahtiolek. Heinputke juurt, kalmujuurt, tammekoort ehk teed, tominga koore teed, ka võetud tahma, sibulaid, küüslauku, mustikaid kõhuvalu puhul. Arnikaviina. Tedremadara juure naps, mustsõstra marjade naps.

EFA I 13, 127 (1) < Rapla khk., Raikküla k. (1996)
Kui kurk valutab, on köha.
Seda juhtus talvel sageli, et laps sai väljas käies või olles külmetada ja kurk jäi haigeks ning punetas. Vahel öeldi ka, et kael on haige. Sellisel korral võttis ema suka, ajas sellesse kuumaks aetud kaeru ning sidus ümber kaela selle sukavarruka. Heinputke kaudu tõmmati sisse kuuma veeauru, vette oli tilgutatud tärpentiini ja nii seda siis sisse hingati.
See võttis köhagi ära. Tehti mitu korda. Jalga pandi magamise ajaks kuivad puhtad villased sokid.

Vilbaste, TN 7, 478m1 < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Noortest heinputkedest, hapuhoblikatest, ohakatest, nõgestest ja kartulipealustest keedeti vanal ajal maitsevat suppi.

Vilbaste, TN 1, 465 (15) < Kose khk., Kurena k. (Raeda) s. 1876 (1929)
Heinputk [Angelica silvestris]. Noort heinputke vart kooritakse ja süüakse. Lapsed teevad temast ka pille.

Vilbaste, TN 11, 278 < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1963)
Heinputke mõned sõid ja söövad praegugi. Putkest tehti vilesid ja virtsasid vett laske. Ja uik ka tehti putkest. Lõigati pikuti parasjagu lõhki, siis kui lahtisest otsast puhud, siis uikab kõvemast kui vile.

ERA II 279, 185 (22) < Iisaku khk., Illuka v., Kõnnu k. (1940)
Metsast lapsed sõid heinputke latvu ja jänesekapsaid.

Vilbaste, TN 5, 16 (7) < Räpina khk., Räpina v. (1934)
Angelica silvestris - seemned solkmete (kõhuusside) vastu.