Rahvapärased taimenimetused

Küüslauk

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

ERM 6, 22b < Kursi khk., Puurmanni (1921)
Sööja nabas, iseäranes lastel, naba koht olla sinine, millest laps nutab, et naba valutab. Siis asendud valu kaotuseks naba peale toomingakoore alt kaabitud kaabet. Küüslauku pandud peale. Samuti ka viina sisse kastetud tubakaleht asendud naba peale.

ERM 63, 58835/6 < Pilistvere khk., Virtsjärve k. (1920)
Voolmed, venind - kivisütt, sibul, küüslauk, püssirohi - igaüks mõjub venimise vastu, voolmete vastu.

ERA II 193, 480 (25.18) < Põltsamaa khk., Adavere v., Adavere as. (1938)
Küüslauguõli on parim vahend söögiisu äratamiseks.

ERA II 193, 497 (30.6) < Põltsamaa khk., Vana-Põltsamaa v., Paduvere k. (1938)
[Soolteussid.]
Küüslaugu (Allium sativum L.) keedis.

ERA II 258, 152 (478) < Simuna khk., Salla v., Tammiku k. < Laiuse khk. (1939)
[Hambavalu.] Pane küüslauku piale.

ERA II 260, 458 (39) < Mustjala khk., Mustjala v., Võhma k. < Mustjala khk., Mustjala v., Järise k. (s. Niit), s. 1869 (1939)
Hambavalu. Rebasekakku, piibupõhja, küüslauki.

ERA II 270, 542 (7) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Kaavere k., Kõntsi t. < Kolga-Jaani khk., Kolga-Jaani al. (1939)
Hammavalu vasta pandi küüslauku hamma piale.

ERA II 283, 144 (17) < Tallinn l. (1940)
Jooksvahaiguse vastu aitab järgmiselt valmistatud rohi: võtta küüslauku ja leutada äädikapiirituse sees nädal aega ja sellega hõeruda haiged kohta.

RKM II 14, 46/7 (98) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Raudvere k. (1947)
Küineviha sisse läks, sii oli raske parandada. Kui sa kuinega kratsid ja kuinealune must on, siis läheb küineviha sisse. Kui ta paistetama hakkas, midagi nad pandsivad pääle, aga mul ei ole meeles enam, sibula või küüslauku, sibulalõiked toorelt. Sibul kiskus seda viha välja siest.

RKM II 13, 529/31 (48) < Viljandi l. (Juhan) Kala < Andrus Tagel, 60 a. (1949)
Vähitõbe arstimine vanarahva kombel.
Kes vähihaigust põeb, see peab laskma otsida kasemetsast kasepuu seest väljakasvavaid kõblasseid. Kaskede külles kasvavaid võõrkehasi on kolme liiki. Esite õhukesed hallid, need on kase koore küljes ja nimetatakse taelaks. Teine liik on niikui muhud kasepuu seest välja kasvanud ja on seest valge kurdpuu, need nimetatakse kasekäsnad. Kolmas liik, need tungivad kasepuu seest välja, on päält pruuni koorega ja sees must allas, need nimetatakse kasekõblased. Neid kõblasseid korjatakse, kooritakse pruun koor ära ja lõigatakse must süda viilukateks, siis kuivatatakse ära ja jahvatatakse see peeneks mustaks pulbriks, see paber pannakse mõneks päevaks vee sisse likku, aga keeta ei tohi. Kui ta küllalt ligunud on, siis juuakse sellest veest päeva kohta kolm klaasi ühesuguste vaheaegadega pool tundi enne sööki, nii kaua, kuni haigus paraneb. Kelle seedimine rikka läheb, see peab küüslauku sööma, ehk kui need süüa kibedad on, siis tuleb ka küüslaugud vee sees leotada ja seda vett vahetevahel juua.

RKM II 59, 581/2 (24) < Setumaa, Lõkova k. (1956)
Rüüss om sääne haigus midä õga ineminõ om ar põdõnu, kel vähestki ello, ikä om olnu. Ja rüüsüle kui kurälõ haigusõlõ om pallo ruuhi ka. Vana inemisõ kannahasõ ja joova kõkõ mõroba roho hindäle rüüsü vastulitsõst.
Kõdrapipõr pandas viina vai ka taari sisse, aetas kuumast. Siis tuud juvvas, ku rüüss kurguh kibises. Tuuga jäi mõnikõrd maaha ka. Viil sei vanõba inemisõ rüüsu aigu tuurid kuuslauku ja sibulit.
Pareba roho, midä kergeb oll juvva ja suust olõ-õs ni halva, noid anti latselõ ja helikubilõ haigilõ. Nigu keedet rõõskpiim sibuldõga ja lambarasvaga. Kel oll, pand viil mett ka rõõsapiimä mano. Tuud siis juudi nii kuumalt, ku suu kand. Perästpoolõ naati terbendiini ka kuuma piimäga juuma. Süüdi küdsetüisi sibulit, ka noist arvati abi saavat. Siis teti viil vabarnavarrõ tsaiji, juudi ka nii kuumalt, ku vähästki võidi. Siis palotõdi sukkrit ja keedeti viinaga segi. Ja mett keedeti viinaga segi tuud valõti kogoni väikeisile latsilõ luidsa otsaga suuhõ. Rüüsütämisõ aigu suitsudõdi paksu sinist papõrd ja kuivi nõgõsõ varsi. Täõks tuugi pidi ka avitama.

RKM II 59, 582/3 (27) < Setumaa, Lõkova k. (1956)
Haltaja hamba pääle panti ka piprõkõtra. Ku oll hamba seeh tsopp, siis sinnä panti vaharaas, tuu puhast prahi hambatsopast vällä. Haigid hambaigimid võieti miiga ka. Siis süüdi kurõmarju, ku ümbre hambidõ igime tüke mädänemä. Ku hamba liigusõ suuh ja tüke ar kakkõma, siis tulõ küüslauka süvvä.

RKM II 89, 68 (30) < Kadrina khk. (1959)
Veresoonte laienemise vastu kasutatakse jooditinktuuri ja küüslauku.

RKM II 159, 63 (8) < Rakvere khk., Rakvere l. (1963)
Vähjaravi.
56% viin ½ ?,
1 spl salpeetrit
200 ? küüslauku
200 ? mädarõigast
Punane piprakaun.
Kasekäsna leotati (kasutakse laialdaselt).

RKM II 159, 119/20 (2) < Rakvere khk., Rakvere l. < Virumaa (1963)
Veresoonte lupjamine.
1 liiter jõhvikaid, 200 g mädarõigast ja 200 g küüslauku lasta läbi hakklihamasina. 1 spl täis 2 korda päevas enne sööki sisse võtta.

RKM II 160, 106 (4) < Kadrina khk., Pedassaare k. (1961)
Köha vastu söödi sibulat või küüslauku. Kuumale telliskivile tilgutati tärpentiini, võeti rätik üle pea ja hingati kuuma tärpentiiniauru sisse. Ka padjale tilgutati tärpentiini, et magades seda sisse hingata.

RKM II 160, 137 (56a) < Viru-Nigula khk., Koila k. (1961)
Jooksvahaiget kohta määriti petrooleumiga, millesse pandi küüslauku.

RKM II 160, 197 (1b) < Tallinn l. (1961)
[Jooksva.] Hea on küüslauku süüa, see pidi haigust kergendama. Viina ei tohi juua. Mesilaste nõelamine pidi ka jooksva vastu olema.

RKM II 160, 229 (24) < Rakvere khk., Rakvere l. (1961)
Koleera. Tagumiku alla soe vann, auruvann. Kasepuu sütt, küüslauku, koirohtu ja soola, kõik süüa järjekorras. Kaunapipra viin aitab ka.

RKM II 162, 37/8 (1) < Lüganuse khk., Kiviõli (1963)
Südamehaigeks jäin ma 1941 a. Käisin arstide juures. Arstid aidata ei suutnud. Siis hakkasin ise koduste rohtudega ravima. Arstirohud ei aidanud, haigus läks halvemast. Keegi vanem inimene õpetas mind: iga hommikul, kui ärkad, söö üks tükk võileiba küüslauguga. Sedasi sõin kolm aastat järjest, siis tundsin, et mul on parem. Kui läksin arsti juurde, arst küsis, et millega ma olen end ravinud. Arst ütles, et süda on palju paranenud. /---/

RKM II 169, 404 (701) < Sangaste khk. (1963)
Harilik sibul ehk küüslaug hakitaks peeneks, pannakse lapiga konnasilma peale, aga enne iga rohu ajal tuleb konnasilma soojas vees leotada.

RKM II 186, 46/7 (13a) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. < Torma khk., Lohusuu al. (1964)
Soolenugilised.
Soolenugilised asuvad perasooles. Perasoole otsavaus tuleb küüslauguga ära määreda ja hästi puhas hoida ja alati pesu vahetada.

RKM II 186, 46/7 (13c) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. < Torma khk., Lohusuu al. (1964)
Solkmete hävitamiseks söödi küüslauku ja ussikooneid suhkruga segatult.

RKM II 229, 398 (6) < Rakvere l. (1966/7)
Vähk. Vähja vastu on koirohu viin, mädarõigas ja küüslauk. Ma ise sain selle rohuga terveks. Teised, kes minuga haiglas olid, on kõik surnud. Koirohu viina ei tohi pikka aega võtta, on mürgine, peab vahet pidama. Mina võtsin igal hommikul ühe viinapitsitäie.

RKM II 229, 548 (1) < Rakvere khk., Rakvere l. (1966/7)
Vähktõbi.
100 g küüslauku
100 g mädarõigast
50 salpeetrit
½ l viina (kangemat)
Tuleb viina sees leotada. Tuleb võtta supilusikatäis 3 korda päevas. Tean, et on inimesi selle rohuga terveks saanud.

RKM II 231, 475 (4) < Torma khk., Lohusuu al. (1967)
Paelussi aeti välja küüslaugu, sibula ja kadakamarjade söömisega tühja kõhu peale.

RKM II 231, 481 (12a) < Torma khk., Lohusuu al. (1967)
Verise kõhulahtisuse korral anti sisse 10 tilka soolahapet 1 klaasi vee sisse, seda anti haigele juua 1 kord päevas. Süüa anti küpseid kadakamarju ja küüslauku.

RKM II 234, 353 < Tallinn < Kose khk. (1967)
Nohu korral kästi külma vett ninasse tõmmata, sibulat või küüslauku nuusutada.

RKM II 249, 568/9 (937) < Krasnodari krai, Vesjoloje k. < Sulevi k. (1962)
Seljavalu.
Selle vastu tehti niisugune rohi: pudeli sisse pandi kolm kauna punast türgi pipart purustatult, näputäis kivisoola, purustatud küüslauki, veikene tükk purustatud aadamajuurt, valati peale tärpentini ja täideti pudel täis petroleumiga, siis hoiti seda pudelit sooja koha peal pliitamüüri peal ja loksutati teda mitu korda päevas. Laupäeva õhtul tehti sauna, pesti ja viheldi selg hästi kuumaks, siis määriti ja triigiti selle rohuga selga, see pidi valu ära võtma.

RKM II 254, 347 (85) < Kadrina khk., Uduküla k. (1969)
Kes tahab kaua elada, see söögu palju küüslauku.

RKM II 259, 393b < Laiuse khk., Jõgeva l. (1968)
Siis ravitaimed. Mädarõigas, küüslauk, /---/ põdrasammal, teeleht, paiseleht, need on kõik sisemiste haiguste jaoks /---/.

RKM II 262, 193 (77) < Haljala khk., Vergi k. (1969)
Küüslauk, sibul, mesi (ja veel üks rohi) - vähi vastu.

RKM II 264, 339 < Simuna khk., Mariküla k. (1969)
Vähk. Võtta 50 g mädarõigast, 50 g küüslauku ja ajada hakkmasinast läbi. Siis lisada 1 teelusikatäis salpeetrit ja pool klaasi vett. Siis kuumutada, mitte keeta. Siis viina peale panna ½ liitrit 56%. Piiritus on veel parem. Kaks päeva lasta seista. 3 korda päevas üks lonks sisse võtta.
Üks Muuga naine sai ühe liitriga terveks. Minu õetütar ravib omal selle rohuga maovähki. Arstid leidsid, et tal on vähk juba pealt ära kuivand. Ta tunneb ennast juba terve olema, aga võtab veel seda rohtu.

RKM II 264, 340/1 (7) < Simuna khk. (1969)
Minu vennal oli näos silma peal kasvaja. Arstid arvasid, et on vähk, ja otsustasid kasvaja opereerida. Vend pidigi operatsioonile minema. Keegi õpetand, et proovigu ta kasvajat küüslauguga ravida. Küüslauk hästi peeneks tükeldada, kahe marli vahele panna ja kasvajale peale panna. Vend tegi nii ja sai terveks. Kasvaja kadus ära.

RKM II 269, 271 (22) < Rõngu khk., Elva l. < Nõo khk., Meeri v. (1969)
Usside vastu küüslauk viina sisse panna. Kaks päeva ei tohi süüa. Paelussi ajab ka välja.

RKM II 287, 117 (22) < Rannu khk., Lapetukme k. (1971)
Keedeti salvi.
9 ainest: 1 - rukkioras, 2 - kumel, 3 - sibul, 4 - küüslauk, 5 - mesi, 6 - vaha, 7 - hapukoor, 8 - rasv, 9 - teeleht. Kõik ained pandi korraga keema. Oli keenud, siis kurnati või lasti läbi marli, et segu puhas ja klaar oleks, ja ta tardus ja oli nii ilus selge. Seda pandi haavale peale. See tegi nii ruttu haava terveks ja kasvatas kinni, isegi puhastas haava.

RKM II 300, 481 (7) < Häädemeeste khk., Treimani k. (s. Siiman), s. 1923 (1972)
Küüslauk peenendatult on hea rohi vererõhu vastu.

RKM II 451, 396 (13) < Laiuse khk., Küüravälja k. < Laiuse khk., Lõpe k. (Saare Juhan), 82 a. (1992)
Küüslauk on südamele jälle hea, südamerohuks.

RKM II 355, 338 (116) < Kolga-Jaani khk., Võisiku k. (s. Vilt), 82 a. (1981)
Kui inimesel kahtlustati, et tal on paeluss, siis kästi haigel süüa hästi palju küüslauku, sibulat ja soolast heeringat, et see ajaks siis ussi seest välja. Kui uss välja tuli peaga, siis tuli see kõik kindlasti ära põletada.

RKM II 355, 443 (95) < Põltsamaa khk., Umbusi k., Surva t. (1981)
Küüslauku söödi siis, kui kõhus olid linaluu-ussid. Lapsed eriti küüslauku ei tahtnud, aga pidid sööma. Paar keskmise suurusega küünekest tuli korraga ära süüa ja mitu korda päeva jooksul. Nii söödi küüslauku mitu päeva järjest. Selline ravi ajas ussid lõpuks välja.

RKM II 355, 563 (49) < Põltsamaa khk. (s. Luukas), 79 a. (1981)
Küüslauku tarvitati kopsupõletiku puhul. Üks küüs peenestati ja segati meega. Sellest sai siis 1 lusikatäis ja siis tuli võtta päevas 2-3 korda mitme-mitme päeva jooksul.

RKM II 356, 548 (59) < Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Umbusi k., Kooli t. (s. Jürgens), 79 a. (1981)
Kui inimene põdes kopsupõletikku või oli kopsuhaige, tarvitati peenestatud küüslauku koos meega. Tugevdas ja parandas haiget.

RKM II 357, 611/2 (3267) < Krasnodari krai, Adleri raj., Vesjoloe k. (1981)
Verepuhastuse ravi.
See ravi puhastab verd, ravib ära nahavähi ja ajab liikmetest soola välja.
150 grammi puhastatud küüslauki, 150 grammi puhastatud mädarõika juurikaid roostevaba nuaga ära tükeldada. See segu tuleb panna nii suure pudeli sisse, et mahub peale valada pool liitrit 40 kraadi kanget poeviina, siis heaste ära segada, lasta seda segu seista kinni korgitult pimedas tuaruumis 5 päeva. Siis sisse võta enne sööki kolm kord päevas supilusikatäis korraga. Kui on karta nahavähki, siis võib seda rohtu sisse võta kolm portsjoni. Kui rohi saab lõpule, siis kõik vedelik välja kurnata ja rohuna ära võtta ja sama segu sekka uut viina valada.

RKM II 366, 423 < Rannu khk. (1983)
Nohu ravimiseks tõmmati külma vett või pandi sibulat (küüslauku) ninna. Aitab ainult siis, kui nohu on algamas. Tehti ka kuumi jalavanne.

RKM II 368, 418/9 (4) < Maarja-Magdaleena khk., Soe k. < Torma khk. (1983)
Oli küll üks vana inimene, Lilo Anna. Minagi käisin. Minul jäi vasak jalg haigeks, muidu ei saand enam arsti juurde kui toasussakatega. Liikmest ei saand üldse enam kõndinda. Tema kuulis seda. Tuli siia, ütles, et tahad, ma teen terveks. Kas sul noblu (küüslauk) on? Ja siis käskis selle noblu ära tampida pudrunuiaga ja linase riide sisse panna ja mitte nii, et see mahl vasta jalga läheb. Ja minul sai jalg terveks. Ja ma hoidsin vast kolm, neli korda, kümme minutit. Siis hakkas nagu minema.

RKM II 371, 394 (5) < Viru-Jaagupi khk., Kantküla k. (1984)
Vähi vastu on 7 rohtu, rohkem ei mäleta kui kasekäsn, tammekoor, küüslauk ja kukehari.
(Jaani ema räägitud.)

RKM II 373, 498 (259) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Lahavere k. (1983/4)
Paeluss tuli mõnikord välja, kui inimene sõi hulga sibulat või küüslauku. Tuli aga kontrollida siis, et kas paelussi pea ka tuli välja. Kui tuli ilma peata, võis karta uue kasvamist. Paeluss peaga tuli ära põletada.

RKM II 373, 612/3 (101a) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Lahavere k. (1983/4)
Täiskasvanutel soovitati kõhuvalu puhul süüa sibulat ja küüslauku, see aitas valu eemale peletada.

RKM II 375, 542/3 (43) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Arisvere k. (1985)
Külmast võis tulla nohu, mis soojas olles, et mitte juurde külmetada, võis mööduda nädalaga. On soovitatud peenestatud küüslauku ninasõõrmetesse panna, mis paneb aevastama ja nii päeva jooksul 2-3 korda. Aevastamine teeb nina lahti ja nohu lahti. Kui nina alt nuuskamisega nahk valusaks läheb, tuleb määrida seda pehmendava määrdega.

RKM II 379, 395/6 (15) < Viru-Jaagupi khk., Aruküla k. (1985)
Arukülas elas Kuusk Evald. Tema oli tiisikuses ja ta arstis ennast niisuguse rohuga: mesi, mädarõigas ja küüslauk. Mis vahekorras ta neid võttis, seda ma ei tea. Ju ta võttis siis vähe kõiki või palju kõiki või parajal määral kõiki. Neid ta segas ja purgi seest lusikaga sõi. Sõi ja sai oma haigusest tervest. /---/

RKM II 380, 37 (78) < Jõhvi khk., Illuka k. (1984)
Ka võib nohu puhul küüslauguküüneke ninna panna.

RKM II 381, 422/3 (1e) < Järva-Madise khk. (1985)
Küüslauk aitab kõhulahtisuse korral. /---/

RKM II 384, 178 (42) < Tallinn < Saaremaa (1985)
Nohu.
Nohu korral pandi peenendatud küüslauka või murulauka ninna. Tehti sitsiriide suitsu ninna tõmbamiseks.

RKM II 385, 34 (47g) < Tori khk., Levi k. (1985)
Küüslauk - veresoonte lubjastuse ärahoidmiseks.

RKM II 385, 496 (16) < Saarde khk., Räisa k. (1985)
Kõrv ajab pilli.
Seda raviti sibula ja küüslauguga.

RKM II 385, 497 (19c) < Saarde khk., Räisa k. (1985)
Külmetushaiguste puhul on veel rahvale tuntud raudrohi, salvei, kadakas, nurmenukk, piparmünt, sibul ja küüslauk.

RKM II 385, 497/20 (20)a < Saarde khk., Räisa k. (1985)
Kopsuhaigused.
Tuberkuloos on ohtlik nakkushaigus. Toit pidi olema täisväärtuslik, pidi jalutama männimetsas, pungade keedist kasutati köha puhul. Ravimine: tarvitati mett, islandi samblikku, sibulat, küüslauku. Kilingi-Nõmme haiglas üks naine kõneles, et on oma poja tuberkuloosist küpse sibula ja meega terveks ravinud.

RKM II 385, 497/20 (20)b < Saarde khk., Räisa k. (1985)
/---/ Bronhiiti raviti kuuma piima, mee ja soodaga, joodi teed vaarikakeedisega. Raviti ka sibula ja küüslauguga ning tärpentini sisaldava veeauru sissehingamisega.

RKM II 390, 121/2 (3a) < Kolga-Jaani khk., Meleski k. < Vastseliina khk. (1985)
Konnasilmad ja koeranaelad raviti ilma posijata sibula ja küüslaugu pudrutaolise massiga. Sibul või küüslauk tambiti toorelt haamriga puruks. Seoti ööseks linase lapiga haigele kohale. Hommikul pesti haav või konnasilm puhtaks surnupesu seebiga.

RKM II 390, 464 (42) < Sangaste khk., Tõlliste (1985)
Kellel süda haige, pidi küüslauku sööma.

RKM II 391, 379 (10) < Rannu khk., Rõngu v., Valguta k. (1985)
Küüslauk vererõhu vastu.

RKM II 391, 379 (11) < Rannu khk., Rõngu v., Valguta k. (1985)
Sibulamahl peavalu vastu. Sibulamahl on hea sisse võtta, mina olen rasvamasinast sibula ja küüslaugu segamini läbi ajanu ja mahla läbi kurnanu või pigistanu ja joon puhast sibula- ja küüslaugu mahla ja pea ei valuta mitte kunagi.

RKM II 391, 384 (32) < Rannu khk., Rõngu v., Valguta k. (1985)
Ka kurguvalu vastu on küüslaugu ja sibulamahla segu.

RKM II 391, 411 (16) < Rannu khk., Rõngu v., Valguta k. (1985)
Ja veel küüslauk, jälle süüa võileivaga, muidu on ta väga kibe. Küüslauk on külmetuse, kopsu ja peahulluse ja vererõhu vastu.

RKM II 395, 409 (8) < Võnnu khk., Valgemetsa k. < Võnnu khk., Leevi k. (1986)
Noblu - küüslauk
Penipuss - põldmünt
Verihein - raudrohi (kui verejooks, võtvat verejooksu kinni).

RKM II 399, 202 (51) < Laiuse khk., Jõgeva l. < Torma khk., Kasepää v. (s. Tõniste), s. 1918 (1987)
Kõrvapõletiku puhul oli veel väga hea peenestatud sibula või küüslaugu kompress, pandi õhukese riide vahele ja siis kõrvale.

RKM II 400, 391 < Saarde khk., Veelikse k. (1987)
Kui silmad sügelevad ehk kipitavad, siis määritakse neid meega. Süljega aga võtsid mõned vanainimesed lastele puru silmast välja.
Minu ema ütles: „Parim ravim on siis, kui silmad on kirjud, süüa pidevalt sibulat ja küüslauku.“

RKM II 401, 81 (15) < Juuru khk., Maidla k., Raja t. < Maarja-Magdaleena khk. (1987)
Küüslauk, kui on magu haige. Aga ärritab nii palju, et ei tohi palju tarvitada. Meega kokku tuleb teda tarvitada.

RKM II 401, 81/2 (16) < Juuru khk., Maidla k., Raja t. < Maarja-Magdaleena khk. (1987)
Vanasti üteldi, et küüslauk on ka astmarohi ka. Ja söögisooda ka astmarohi. Aga tuleb pikaldaselt teha, vaheaegadega, kogu aeg ei tohi. Siis võtab rinnad tugevaks.

RKM II 400, 391/2 < Saarde khk., Veelikse k. (1987)
Kui kõrv oli lukus, puhus pilli ja nii edasi, seda peeti meil veresoonte lubjastumise tunnuseks, siis ei tohtinud süüa palju liha, suitsetada ega ka viina võtta.
Vanema võttis siis veega jooditinktuuri, ema aga sõi sibulat ja küüslauku. Joodi ka palderjani- ja pärnaõie teed (soojalt).

RKM II 401, 295 (19) < Kose khk., Kose k. < Tallinn < Juuru khk., Mahtra k. (1987)
Saja grammi piirituse peale kolm küüslauguküünt - maohaigustele.

RKM II 415, 107 (23) < Jõhvi khk., Kuremäe k. (1988)
Küüslauk ja sibul pidid aitama paljude haiguste vastu: nohu vastu, tugevdab hambaigemeid (tõstab), tugevdab üldse organismi.

RKM II 438, 298 (20b) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Kolga-Jaani khk., Võisiku v. (1990)
Ka peenestatud küüslauk oli kõhulahtisuse vastu.

RKM II 457, 171/2 (36) < Pilistvere khk., Pilistvere al. < Pilistvere khk., Venevere k. (s. Lang), s. 1932 (1993)
Jooksjarohi - küüslauku riivida, segada petrooliga, sellega määrida haiget kohta.

RKM II 458, 22/3 (3) < Pilistvere khk., Pilistvere kirikumõis (1993)
Ma tegin niisugust rohtu. Viina sisse mädarõigast ja küüslauku panna, siis seda võtan sisse. Mul mehe õetütar Tallinnas ütles, et nendel oli töökohas ka niisugune inimene, kes niimoodi teeb. Mingisugusele vereringe häirele ta on hea, 24 tundi on seist, siis võib juba võtta. Väike napsuklaasitäis kolm korda päevas võtta, siis paari-kolme päevaga hakkab mõjuma. Veiklane küüslauk, õpetati, ja niisama suur mädarõigas.

RKM II 468, 218/20 < Ambla khk., Mustjõe k. (1989)
Veel üks lugu end ise arstinud naisest. Ta elas Mustajõe jaama juures (Järvamaa, Ambla k/k.) See oli 1950. aasta lõpul, kui temal kasvas lõua külge väljapoole vähkkasvaja. Ta tervis oli siis päris halb. Tal oli halb süüa (lõuga liigutada), päikest ta ei talunud. Opereerida ta end ei lasknud. Ta ütles selle kohta, et sellest abi ei saa.
Teda kutsuti Mustjõe Liide. Korra kuulsin tema perekonna nime. Ei ole enam meeles. Ta oli üksik naine, siis 60 ligi. Ta hakkas end ise ravima taimedega.
Ta andis ka selle retsepti minule. Seal oli:
raudrohi, mõru kirburohi (roosade õitega), koirohi, põldosi, islandi käokõrv, paiseleht, kõrvenõges, kollane karikakar, aasristik, kalmusejuur, männikasvud, kukehari, lihtnaistepuna, ? (üks taim oli tal meelest läinud).
Põldosja, kirburohtu ja koirohtu võtta poole vähem teistest kogustest.
Neist kõigist koos valmistada tee. Seda teed võtta aasta või poolteist.
Siis sõi ta küüslauku. Ja jõi kasekäsna teed. Aaloe tükk oli tal selle kasvaja peal alati. Siis ütles ta veel, et ta ei söö liha. Liha pidi soodustama kasvaja arengut.
Ta hakkas paranema. Paistetus kadus kasvaja ümbert. Kasvaja ise hakkas väiksemaks jääma. Lõplikult see kasvaja ära ei kadunud. Sinna jäi nagu pöidla esimese liigese suurune tükk alles.
Ta elas veel peale selle üle 30 aasta.

KKI 49, 78/9 (24) < Kadrina khk., Hulja k. (1969)
Rõigast ja koirohtu ja küüslauku, piiritus peale - see on hingeldamise vastu. Kaks nädalat peab seisma. Võib ka 56-kraadine viin, kui piiritust pole. Ükskord ma olin Rakvere jaamas ja üks vanamees tuli, ähib ja puhib. Istus ühe naise kõrvale. See küsis: „Miks sa hingeldad?“ See ütles, et matab hinge. Siis naine õpetas seda rohtu, oli oma meest sellega arstind, see oli veel tugev töömees olnud pärast.

KKI 64, 496/7 (25) < Põlva khk., Karilatsi k. (1974)
Maali käis arsti juures. Oli väga haige. Arst ütles, et tule kahe kuu pärast tagasi. Siis oleks ta juba surnud olnud, tal oli vähk. Ta tegi ise rohtu, teiste käest kuulis, jõi seda. Kahe kuu pärast oli juba terve. Arst küsis omale ka selle rohu retsepti, aga Maali ei andnud. „Te olete ise arst ja peate ise rohtusid teadma.“ Vähja vastu aitab ainult üks rohi. Tuleb võtta küüslauku, üks lusikatäis kaseurbasid, türgikaunu, koirohu tilku, üks lusikatäis salpeetrit. Need tulevad kõik lõigata ja panna 56-kraadise viina sisse. Nädal aega tuleb hoida soojas kohas. Ära kurnata. Pool tundi enne sööki juua. Siis jälle kohe teine pudel, see ka ära juua. Siis saab terveks.

Vilbaste, TN 11, 166 < Iisaku khk., Sõrumäe k. < Narva l. (1965)
Sain uue ravimi kõrge vererõhu vastu. 1/2 liitrit jõhvikaid, 100 grammi küüslauku, 100 grammi mäerõigast, ajada läbi hakkmasina, lisada 1/2 liitrit kuuma vett, kurnata ja võtta 3 korda päevas 1 supilusikatäis. Tarvitan seda rohtu praegu, tagajärgi veel ei tea. Ikka tahab vererõhk püsida üle 200 või 200 piires.

Vilbaste, TN 11, 233 < Nõo khk., Elva l. < Laiuse khk., Sadala v., Sadala k. (1963)
Mädarõigas, küüslauk, kuremarjad ühtekokku annavad hea rohu jooksva vastu. Mädarõigas ja küüslauk aetakse läbi lihamasina, sinna tambitakse kuremarjad hulka. Lisatakse veel mett juurde ja jooksvarohi ongi valmis.

Vilbaste, TN 1, 482 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Küüslauk [Allium sativum]. Hulgana söödult - hoiab katku külgehakkamise vastu.

Vilbaste, TN 7, 151 (8) < Märjamaa khk., Haimre v., Jõeääre k., Laanepere t. (1933)
Päävalu vastu võeti küüslaugu kasusi ja pandi põlema, siis seda suitsu hingati kopsu, siis pidi pää terveks saama.

Vilbaste, TN 7, 403 (10) < Kullamaa khk., Vaikna v. (1930)
Küüslaug - tarvitatakse kõhuvalu rohuks.

Vilbaste, TN 7, 438 (13) < Kullamaa khk. (1930)
Küüslauk - arstimiseks, kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 9, 543 (20) < Harju-Madise khk., Paldiski (1963)
Värske küüslauk õhtal süüa jooksva vastu, peeneks tampida ja hapukoorega ehk õliga ja sidruniga. Peale süüa keedetud kardulaid. Iga päev süüa, mõjub raske jooksva vastu.

Vilbaste, TN 7, 911 (a, 21) < Karksi khk., Karksi v. (1932)
Küüslauk usside vastu.

Vilbaste, TN 10, 369 (44) < Kuusalu khk., Kolga v., Kahala k., Oluva t. (1964)
Küislauk - veresoonte lupjamise vastu.

RKM I 9, 674 (h,1) < Urvaste khk., Antsla l. (1968)
Veresoonte lupjumise vastu süüakse rohkesti küüslauku ja jõhvikaid.

RKM I 9, 674 (h,2) < Urvaste khk., Antsla l. (1968)
[süüakse rohkesti küüslauku ja jõhvikaid] samuti kõrge vererõhu puhul.

RKM I 12, 266 (121) < Tartu l. < Karula khk., Kaagjärve v. (s. Lõhmus), s. 1893 (1972)
Küüslauk või noblu on ka niisuguste haiguste korral hea ja kosutav võileivaga süüa.
Teeb südame heaks ja peapööritus kaob. Arstimiseks võeti teda niimoodi, hakiti peeneks tükikesteks, panti supilusikasse, võtsid nüid korraga lusikast suhu ja klaasiga vett pääle. Siis ei jää nii halba haisu suhu nendest.

RKM I 18, 118/9 < Tallinn (1984)
Hiina homöopaatilise rohu retsept.
Raviomadused: puhastab veresooni rasvadest ja lupjuvatest sadestustest, skleroosist, aeglustunud tegevusest ja nii edasi. Kaob kohin kõrvust ja paraneb nägemine.
Koostis: hoolikalt puhastada ja pesta 350 grammi küüslauku ning ajada kahekordselt läbi hakkmasina. Kaaluda 200 grammi saadud massi (see tuleb võtta altpoolt, kus on enam mahla). Mass panna pudelisse ja valada üle 200 grammi 96-protsendilise piiritusega. Pudel sulgeda tihedalt korgiga ning panna pimedasse jahedasse kohta. Kümne päeva möödudes kurnata läbi tiheda riide, pigistades segust välja vedelikku. Jääk visata ära. Ravi võib alustada kahe-kolme päeva möödudes peale vedeliku seismist.
Ravi: segu on sissevõtmiseks alates ühest tilgast kuni 25 tilgani. Sisse tuleb võtta külma varem läbikeedetud piimaga (30-50 grammi) 3 korda päevas 30 minutit enne sööki järgmise skeemi kohaselt:
Hommikusöök-Lõunasöök-Õhtusöök. Päevad: 1 - 1 tilk, 2 tilka, 3 tilka. 2 - 4 tilka, 5 tilka,6 tilka. 3 - 7 tilka, 8 tilka, 9 tilka. 4 - 10 tilka, 11 tilka, 12 tilka. 5 - 13 tilka, 14 tilka, 15 tilka. 6 - 15 tilka, 14 tilka, 13 tilka. 7 - 12 tilka, 11 tilka, 10 tilka. 8 - 9 tilka, 8 tilka, 7 tilka. 9 - 6 tilka, 5 tilka, 4 tilka. 10 - 3 tilka, 2 tilka, 1 tilk. 11 - 25 tilka, 25 tilka, 25 tilka. 12 - 25 tilka, 25 tilka, 25 tilka.
Edasi jätkata 25 tilka 3 korda päevas, kuni segu on ära kasutatud. Ravikuuri korrata sama skeemi kohaselt viie aasta pärast.

RKM I 19, 176 (364) < Jõhvi khk., Kohtla-Nõmme al. (1984)
Skorbuudi ravimine.
Kui hambad on suus lahti, siis hoida sees (põses) küüslauku, seda kuulsin Siberis.

RKM I 23, 203 (22) < Tarvastu khk., Suislepa k. (1990)
Professor A. Paju soovitab gripi vastu järgmist ravimit: 500 grammi mett, 250 grammi küüslauku, mugulsibulat, mädarõigast ja jõhvikaid. Aetakse läbi hakklihamasina. Säilitatakse emailnõus jahedas kohas. Võetakse 2-3 supilusikatäit päevas.

RKM I 35, 213/4 (2) < Viljandi khk., Viljandi l. < Komi ASSR (1994)
Hambavalu korral.
Kasuta küüslaugu mahla (pressi seda välja). Kui hammas sul valutab paremas suupooles, tee kompress vasaku käe pulsi peale, kui valutab vasakus suupooles, siis tee kompress parema käe pulsi peale. Kui tunned, et küüslauk hakkab juba kõrvetama, võta kompress ära. Hambavalu tasandub peagi.

RKM I 30, 176 < Viljandi khk. (Viskari mammi) (1993)
Küüslauku pidas ta rohtude rohuks - iga päev süüa ära üks küüs...Olen ka seda teinud ja takkajärgi mammit tänanud.

Vilbaste, TN 7, 1210 (18a) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Küüslauk. Katku vastu.

Vilbaste, TN 7, 1210 (18b) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
[Küüslauk.] Seedimisrikete vastu.

Vilbaste, TN 7, 1211 (33) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Kivihaiguse ära arstimine. Võetakse kaheksa kuni kümme päeva enne noort kuud üks peotäis tükkideks lõigatud küüslauku, pannakse pudeli, kallatakse pool toopi viina pääle, lastakse seda kaks päeva päikesepaistel seista ja joodakse seda segu igal noorel kuul napsuklaasi täis.

Vilbaste, TN 7, 1223 (19) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Küüslauguga hõerutakse puunõusid, et need ei annaks aiavilja sissetegemisel halba kõrvalmaitset. Küüslaugu söömisega hoitakse alal noorust.

Vilbaste, TN 7, 1223/4 (20) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Küüslaugu tükike mähitakse puuvilla ja pannakse kõrva, kui nägu on paistetanud üles hambahaiguse tagajärjel. Paistetus kaob siis varsti.

ERA II 193, 654 (2) < Karula khk., Rebase m. (1938)
Südamehaiguse vastu tarvitati küüslauku.

ERA II 193, 429 (28) < Põltsamaa khk., Loopse k. (1938)
Kirikus ristimise puhul asetati mähkmesse küüslauku ja elavhõbedat, et keegi ei saaks last ära nõiduda.

RKM II 136, 193 < Simuna khk., Rakke (1961)
Kõhu lahtiolek. Heinputke juurt, kalmujuurt, tammekoort ehk teed, tominga koore teed, ka võetud tahma, sibulaid, küüslauku, mustikaid kõhuvalu puhul. Arnikaviina. Tedremadara juure naps, mustsõstra marjade naps.

RKM II 136, 196 < Simuna khk., Rakke (1961)
Lastel solkmed. Reinvarre teed. Tampida küüslauk katki, asetada viina sisse, lasta liguneda ja seda viina tarvitada. Olema hea usside surm, ka paelussi hävitanud.

EFA II 4, 35/6 (60) < Kihelkonna khk., Kõõru k. < Kihelkonna khk., Kallaste k. (1995)
Mul jalad kisuvad krampi, siis ma hõõru kampripiiritusega ja ole mädarõigast pand ja küüslauku ja, neid kampripiirituse sees hoian ja siis kui mul tule kramp, siis ma määri ja siis luusi. Siis läeb üle. Kui ma rase olin, siis ma olin ka nende rampidega nii kimpus. Siis ma astusi raua pääle, siis mul oli parem. Ilmamuutus on, siis ma ole üsna tõbine, kenad ilmad, siis üsna inime. Kui riidlemist saad, siis möjub ka. See möjub üleüldse tervisele.

EFA I 18, 97 (4) < Omski obl., Lilliküla k. (Liisi) Kakk (Jänes) (1996)
Kõhuhädale tsesnokit (küüslauk) tarvis võtta ja sibulat ja suula. Võõras toit, tuu võtt kõtu valla, a tuu tsesnok ja sibul ja suul praavitase ära.

EFA I 22, 22/3 (5) < Kanepi khk., Sirvaste k. < Kanepi khk., Urmi k. (Kuhi), s. 1926 (1997)
Mina panin küüslaugule piiritust pääle. Pigistasin niimoodi peenikeseks ja panin piiritust pääle. Määrisin ja võtsin sisse ka. Noh, kui jalad valutasid, siis määriti. Ma möödunud aastal kukkusin jalaluu katki. Tartu kiirabi ütles: „Ära liigu!“ A mul lehm tuli seitsmendale lüpsile, sinna keski ala istunud ei ole. Ma kompasi lauta. Aga ma olin kuskilt seda kuulnud, kas televiisorist... Vot televiisoris see Prillitoosi doktor Vassiljev rääkis, et seda teha.

EFA I 37, 84/5 (3) < Viljandi khk., Viljandi l. (1999)
Vanainimese rohi jõuetuse korral.
Kui tunned, et oled järsku jäänud viletsaks ja vaevaseks, nohu, köha ja külmahood kallal, teha rohtu. Võtta 2 klaasi mett ja 250 g sibulaid, sama palju küüslauku ja 3-4 mädarõika juurt, 2 kl jõhvikaid ja mustasõstra moosi (~ 1 kl). Muu toores materjal peenestada (riivides), valada peale mesi ja moos ning lasta 1 ööpäev seista jahedamas kohas. Võtta iga päev 1-2 supilusikatäit, pärast juua raviteed, milles kummeleid, paiselehti, raudrohtu, piparmünti ja pärnaõisi. See aitab peagi.

EFA I 85, 255/6 < Võru l. (2004)
Küüslauk.
Minu tähelepaneku järele venelased söövad palju küüslauku. Ja ma olen oma eluaja jooksul (70 a) kuulnud, et ainult ühel venelasel oli vähk. Üks küsis teiselt, et miks ta siis suri (keegi tuttav, kellest räägiti) ja teine vastas: „U njevoo bõl rak.“
Olen kuulnud, et küüslauk aitab vähi vastu. Kas ta nüüd vähki „ära võtab“, pole mul teada, aga seda ma usun küll, et küüslauk ei lase vähki tulla.
Mina ei söö küüslauku mitte vähi-hirmust, aga mulle lihtsalt maitseb. Küüslaugu pealsed loputan õrnalt üle, lõikan hästi peeneks ja võileiva peale. Samuti need küüslaugu „küüned“, ka ikka toorelt võileiva peale.
Kunagi tekkis mulle juba niinimetatud sõltuvus küüslaugust. Nagu suitsumehed hakkavad nagu midagi otsima ja ringi käima, kui pole suitsu teind, nii oli minul ka, et ikka midagi nagu tahaks või midagi on nagu puudu, siis tuli meelde, et ma ei ole ju täna veel küüslaugu pealseid leiva peale pannud.
Niisama tarvitan murulauku ja sibulapealseid võileiva peale. Kui mitte rohkem, siis 2-3 korda nädalas ikka.

EFA I 85, 257/8c < Võru l. (2004)
Kõrge vererõhk. Soovitakse juua rohelist teed ja süüa küüslauku. Kui ikka väga kõrge on, siis minna arsti juurde. Väiksema rõhuga võib kodus ise ravida proovida.

EFA I 101, 182 (16) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2006)
Lauk (Allium sativum) - meile on tuntud porrulauk, sibul, küüslauk ja nende uhked langututid peenardel. Taimi on kasutatud seedeelundite korrastusel, vererõhu alandajana, veresoonte lupjumise tõkestamiseks, samuti veresoonte laiendamiseks. Keedist kasutatakse klistiiriks, soolenugiliste (naaskelsabade) väljutamiseks; küüslaugumahl on tugeva toimega mädanevatele haavadele, nohu puhul, söögiisu tõstmisel, aitab urineerimisel, toitude maitsestamisel ja sekselu tõstmisel. (Teave igapäevasest elust K. J.)

Vilbaste, TN 9, 516 (57) < Keila khk., Keila l. < Torma khk., Torma k. (end. Antonie Maasik) s. 1900 (1965)
Kurkide soolamisest Tormas. Korjati mustsõstralehti. Tünni pandi keev vesi. Kuumutati telliskivi ja pandi vee sisse. Nii kuumutati tünni, et kurkidele ei tuleks võõrast maitset - linaleomaitset. Kui oli “kahtlane” tünn ja kardeti, et “jooksma” hakkab, tehti rukkijahust ja veest kõva segu ja tõmmati praod kinni. Tünni põhi kaeti mustsõstra lehtedega. Mõnikord pandi hulka ka kirsilehti; aga neid palju ei pandud, sest siis pidid kurgid mustaks tõmbama. Lehtede juurde pandi tilli, natuke küüslauku või mädarõigast. Sageli mädarõigast ei pandud, sest neid kohapeal ei kasvatatud. Nii lasti kurgid kihtamisi (Torma murde pärane vorm) lehtede ja tillivartega. Peale valati soolaga keedetud jahe vesi. Kui kurkidel vesi peal, pandi vajutuseks puhas lauake ja sellele kivi kurke hoiti keldris.
Kurgid toodi enamuses Mustveest (kodanliku Eesti päevil). Tormas kasvatati kurke ainult nii palju, et värskelt süüa. Kurkidega käisid maal kaubitsemas Mustvee kohalikud elanikud. Kurke ja sibulaid vahetati ka vilja vastu. Sibulamüüjatel oli suur laastukorv. Korvi sibulate eest võeti tavaliselt korv või poolteist rukkeid. Kurki (murdepäraselt mitmuse osastava asemel ainsuse osastav) müüdi sajakaupa. Hind oli kõikuv, olenes kurgi saagist. Hinda ei mäleta.

Vilbaste, TN 11, 234 < Nõo khk., Elva l. < Laiuse khk., Sadala v., Sadala k. (1963)
Küüslauku pruugitakse samuti toitude juures maitseaineks. Eesti iseseisvuse ajal ja varemalt (tarvitati) pandi küüslauku vorstidele hulka. Laps olevat öelnud: ema, küüslaugul on vorsti maitse.
Humalaid pandi õllele juure pruulimise ajal.
Sookaelu e. sookaeru panevad saarlased Saaremaal õlle hulka, et kangem oleks.

Vilbaste, TN 7, 911 (b, 32, 33) < Karksi khk., Karksi v. (1932)
Küüslauk, sibul söökidesse maitse aineks.

Vilbaste, TN 7, 433 (a) < Kullamaa khk., Kullamaa k. (1930)
Küüslauk - maitseaine.
Malts - supiks.
Mäda roigas - toiduks.
Nõges - suppi.
Hapu oblikad - suppi.
Poolgad - toiduks.

RKM II 160, 19 (47a) < Rakvere khk., Rakvere l. (1962)
Vähk. Vähk pannakse haige koha peale. Valdmann, elab praegu Rakveres, pani 20 vähki näo peale ja sai terveks. Mädarõigas on ka vähja vastu. 200 g mädarõigast, 100 g küüslauku, 1 spl salpeetrit ja ½ l viina lasta seista 24 tundi. 3 korda päevas võtta 1 spl täis.

RKM I 12, 266 (121a) < Tartu l. < Karula khk., Kaagjärve v. (s. Lõhmus), s. 1893 (1972)
Küüslauk on ka söökidele maitseaineks. Ka kurgi hapendamisel tuleb mõni küits tünni panda.

RKM II 384, 413 (60) < Keila khk. (1985)
Hiirte ja rottide vastu istutati aida juurde leedripuu - hiired ei talu selle lõhna. Leedripuu lehti topiti ka muti käikudesse. Veel pandi sinna küüslauku ja koerapöörirohu pähikuid.
Hiirtele tehti veel leivakuulikesi, kuhu sisse pandi klaasipuru või seebikivi.
Üks - keemiaõpetajalt saadud - retsept oli järgmine: supilusikatäis mett, 50 gr võid ja näpuotsa suurune tükk valget fosforit praeti panni peal läbi ning pandi rotisöödaks. Garantii (söömise korral) 100%.

RKM II 361, 335d < Kanepi khk. (1982)
Kõhu lahtiolekul joodi viina sees leotatud toomemarja leotist, kadakamarja teed, tedremaranat viina sees ja küüslauku viina sees. Eeterit suhkrutüki pääl, piparmündi teed ja söödi mõni lusikatäis kuiva kohvi ära.