Rahvapärased taimenimetused

Arnika

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

E 49740 < Võnnu khk., Kurista (1915)
Inimesele hää haava pääle määri, kui on raiotu vai leikatu. Arnica Tinctur.

E 49750 a < Võnnu khk., Kurista (1915)
Arnikatee, kui külmetanud on, ka arnika tinkstuur.

E 58799 < Tarvastu khk. (1921)
Arnikatee, kui inimene ära katkestanud, siis keedetud vanast õllega ja antud juua.

E XIV 19 (139) < Tartu-Maarja khk., Raadi ms. - Matthias Johann Eisen < E. Kaarin
Kui seest veninud, arstitakse arnikaga ehk võetakse viina sisse pipraga.

ALS 5, 47 < Karksi khk., Polli v., Vanausse t. (1933)
Liikmete põrutuse ja paistetuse korral pääle panna arnikatee kompresse.

ERM 17, 5 (10) < Põlva khk., Mammaste k. (1920)
Tõstmisest ja tööst haigele kehale on väga hää arnikatee. Arnikad korjatakse juuli algul kõiki õite, varte ja juurtega. Tee joomise juures peab aga haige tingimata sirgelt lamama.

ERM 165, 3 (12) < Jõelähtme khk. (1924)
Sisemiste haiguste vastu olid muidugi tavalised rohtud: lõngaeli, püssirohi, reinjaanivesi, arnikatee ja mädarõikajuur.

ERA II 56, 306 (56) < Lihula khk., Lihula v., Alaküla k. (1932)
Arnikatee venitamise vastu. Paljut ei tohi võtta.

ERA II 15, 233 (1-9) < Halliste khk. (1920-1929)
Arstirohtude nimekiri.
1. Nõiapiim.
2. Arnikujuured.
3. Seitsmet sugu õiesegu.
4. Luuvaluroht.
5. Jooksjavalurohi.
6. Südamerõigas.
7. Venitsejuured.
8. Lagritsejuured.
9. Maaliseheina mahl.

ERA II 193, 561 (45.3) < Põltsamaa khk., Kurista v., Kaavere k. (1938)
Arnikateed on tarvitatud kõiksuguste sisemiste verejooksude puhul, samuti ka verejooksu puhul pärast sünnitust.

RKM II 312, 389 < Helme khk., Riidaja k. (1973)
Kõhuvalu.
Arnikatee.

ERM 2, 1779/80c < Helme khk. < Tarvastu khk. (1921)
Arnikatee, kui ära katkestanud, siis vanast õllega keedetud.

ERA II 292, 416 (31) < Tallinn (1940)
Kõhu venitamise korral joodi arnikateed õlle sees keedetud.

RKM II 14, 43 (86) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Raudvere k. (1947)
Arnikatii on siis jälle hea, kui sa oled ennast ära venitanud rinde alt.

RKM II 52, 431 (160) < Kuusalu khk., Tapurla k. (1956)
Arnikateed tarvitati venituse vastu.

RKM II 89, 61 (19) < Kadrina khk. (1959)
Venituse korral anti arnika teed juua.

RKM II 106, 198 (2) < Jõhvi khk., Kohtla k. (1960)
Arnika tie pidi kaa õlema siesthaigusele.

RKM II 147, 308 (11) < Tori khk. (1962)
Jalgade paistetuse korral anti arnikateed.

RKM II 148, 335 (24.3) < Kadrina khk. < Haljala khk., Varangu k. (1962)
Halvatus - arnikatinktuur ja kadakaõli.

RKM II 160, 16 (21a) < Rakvere khk., Rakvere l. (1962)
Venitus. Kui seest veninud, siis juua arnikateed. Viina sisse ka pannakse ja juuakse.

RKM II 197, 21 (17) < Järva-Jaani khk., Roosna-Alliku v., Valasti k. (1965)
Kui kõht lahti, tehti arnikateed. Arnikat kasvab siin küll, kollased õied.

RKM II 212, 437 (3) < Kanepi khk., Kanepi (1966)
Arnikat kah juudi, ku iho haige ol´l. Tä om kollaste õitega. Ku lumi lätt, siis tule väikese lillikese.

RKM II 215, 400 < Lüganuse khk. < Jõhvi khk., Võide k. < Jõhvi khk., Ratva k. (1966)
Kui kõht haigetas, siis joodi koiroho teed, ehk arnikateed vihalt ehk haketi vatsuli; pandi lõngä kera arava alla, siis lasti seljäs talluda, kas endast kergemb vanemb inimine ehk poisike ehk lapsuke. Vajutati ja moogiti kõhtu, vääneti naba, pandi sõrm naba auku siis keereti; pandi ka külma vee lappid kõhu pääle, kuuma vee pudelid ka.

RKM II 254, 441/2 (11) < Haljala khk., Natturi k. (1969)
Arnikat sai keeta, kui kõht valutas, venimise vastu oli arnikas, siin rannas teda aga ei ole.
Arnikat oli kaht moodi. Üks on ühe õiega, võilille värvi suur õis; teisel on mitu väiksemat õit, pikad kitsad lehed, pool meetrit kõrge. Kasvasid kiviaedade ääres.

RKM II 257, 408a < Palamuse khk. (1968)
Venitus. Arnikatee aitab.

RKM II 272, 391 (2311) < Krasnodari krai, Vesjoloje k. < Sulevi k. (1970)
Arnika. V. K. Арника. L. K. Arnica montana.
Ägeda kõhuvalu puhul keedeti arnikateed, ka juured viina sees leotatult. Võeti seda viina venimise vastu.

RKM II 290, 238 (26) < Kolga-Jaani khk., Järtsaare k., Vahemetsa t. (1971)
Arnikatee on kõhuvalu vastu.

RKM II 360, 373/4 (6) < Pärnu l. < Häädemeeste khk., Urissaare k. (s. Pinsel), s. 1909 (1982)
Naba keerutamine.
Eriline häda oli kõhuvoolmed. Siin pidi juba teadma, kuidas ravid. Ennekõike katsuti ja küsitleti haige läbi ja siis alles algas arstimine. Kui rindealune oli kõva ja paistes, siis masseeriti kergelt. Aga kui valu oli naba ümbruses ja naba tuksus, siis keerati ka naba. Naba keeramiseks tehti pudel soojaks ja asetati suudpidi nabale. Kui naba oli natuke ka pundunud ja pudeli suu sisse tunginud, siis hakati pudelit kergelt peale vajutades keerama. Seda tehti mitmel korral ja neil kordadel anti kas arnika või siis maranajuurte leotist.

RKM II 361, 335a < Kanepi khk. (1982)
Kõhuvalu korral joodi arnikateed, isegi palderjani, kasekäsna teed.

RKM II 372, 65b < Pöide khk., Laimjala v., Kurdla k. (1984)
Arnika, raudriiarohuga arstiti mao- ja kõhuvalu.

RKM II 375, 107 (49) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Mällikvere k. (1985)
Kui inimesel läks kõht lahti, siis tuli süüa mustikaid või juua arnikateed. Siis läks kõht korda. Vasikatele ja põrsastele anti kõhulahtisuse puhul tammekooreteed.

RKM II 381, 93/4 (19)b < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Kõhuvalurohuks joodi arnikateed ja tehti palderjanijuurika, tedremarani juurika ja reinvarre õienuppude leotist viinas, mida võeti kõhuvalu korral. Ka joodi kasekäsna ehk kasekõbjase teed.

RKM II 382, 262/3 (17a) < Koeru khk., Abaja k. (1985)
Venitused ja äravenimised, kui nad esinesid selja- või kõhulihastes, raviti erinevalt. Kõhulihaste venitusel öeldi, et naba on paigast ära või rinde alt on õõnes või voolmed ajavad üles, et ei või sirgelt käia. Sel puhul võeti venituseli, mis oli arnika ja viina leotis.

RKM II 383, 429 (44) < Kose khk., Ardu k. (1985)
Vanaema pani tedremadara juuri ja arnikaõisi, need on ühed kollased õied, viina sisse likku ja on seest venitamise vastu, tõstmise korral, siis mehed käisid sõnnikutõstmise ajal vanaema käest nurumas, et anna juurikate pealt rohtu, seest valutab. Tedremadara juured teevad viina punaseks. /---/

RKM II 385, 579/82 (1c) < Vändra khk., Tootsi al. (1984)
/---/ Jalgade paistetuse korral anti arnikateed.

RKM II 390, 99 (11) < Suure-Jaani khk. (1985)
Nikastus. Arnikakompress, hoida soojalt.

RKM II 403, 197 (5) < Juuru khk., Juuru al. < Türi khk., Vahastu (1987)
Arnikaleotist tehti venimise (venitamise) vastu. Venitamist sai nii arstida, et pandi käed ristamisi ja istuti köökus ja teine selja tagant tõmmas.

RKM II 447, 347 (2) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1991)
Arnikat öeldasse, kui siest valutas, oli siest lahti. Hautati seda tsaiut.

RKM II 449, 591 (23c) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1992)
Kõhuvalu - arnikat, kividilnikud.

RKM II 450, 255 (7) < Palamuse khk., Kudivere k. < Kodavere khk., Kirtsi k. (1992)
Arnikat lasti mul karjas korjata. Hea lõhn on. See on hea kõhurohi.

RKM II 459, 117 (5) < Tomski obl., Kaseküla k. (1993)
Arnikat juuakse, kui siest on haige.

RKM II 460, 326 (4) < Tomski obl. (1993)
Arnikad on mitme haiguse vasta, kui siest venib, maksa vasta. Terve taim kuivatatakse ära, üks klaas magusat ja pudel piiritust, arnikas sisse. Lusikatäis võetakse korraga.

RKM II 460, 344 (10) < Tomski obl., Kaseküla k. (1993)
Naba, kui on ära venind, siis kes ei oska triikida, peab arnikat jooma.

KKI 45, 509 (22) < Türi khk. (1967)
Arnikad jälle viina sisse või teed tehtud. No sai ju rangeldada seal mõisas.

KKI 67, 298 (2) < Jämaja khk., Ohesaare k., Lille t. (1976)
Venitushaigus. Kui rinna alt oli ära, siis tehti ikka arnikateed või arnikaõlut.

KKI 67, 389 (1) < Jämaja khk., Ohesaare k., Lille t. (1976)
Kui rinna alt ära oli, tehti arnikateed või arnikaõlut.

KKI 67, 447 (10) < Jämaja khk., Ohesaare k., Lille t. (1976)
Rinnavenitust arstiti arnikatee või -õllega.

Vilbaste, TN 6, 327 (5) < Koeru khk., Koeru al. (1942)
Arnika - jooksva, kopsupõletiku ja halvatuse puhul teha teed.

Vilbaste, TN 3, 701 (1) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Arnika (Arnica montana L) parandab mädanevaid haavu ja mesilaste nõelamist.

Vilbaste, TN 3, 710 (2) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Arnika (Arnica montana L) parandab mädanevaid haavu, mesilase nõelamist ja pigistusi kõhus.

Vilbaste, TN 3, 760 (16) < Tartu l. (1932)
[Tarvitatakse arstirohuks.]
Arnika - naestepunad, olanka.

Vilbaste, TN 11, 268 < Nõo khk., Elva l. < Räpina khk., Veriora v., Virsküla k. (1963)
Arnika. Arnikateed tehakse külmetamise vastu.

Vilbaste, TN 1, 472d < Kullamaa khk., Piirsalu v. (1929)
Kõhuvalu vastu tarvitati arnikavett.

Vilbaste, TN 1, 496b < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Arnikaõied [? Solidago virgaurea]. Teena, tilgad, terve kuivatatud taim keeta ja selle vee sees olla - venitusele.

Vilbaste, TN 2, 283 (20) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Arnikateed joodi venituse puhul.

Vilbaste, TN 2, 296 (1) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Milleks tarvitati endisel ajal taimi.
Rahvas on vanal ajal taimi hoopis teiste nimedega nimetanud, kui nende õige nimi teaduse keeles on. Mõned neist nimetustest on veel tänapäevani järele jäänud.
/---/
Paljusid taimi tarvitati vanasti ja veel praegugi arstirohtudeks. Arnikateed tarvitati venituse vastu.

Vilbaste, TN 2, 305 (5) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1930)
Venituse vastu: arnikad (tee), kalganijuured (viina sees leotatuna).

Vilbaste, TN 2, 316 (46) < Urvaste khk. (1929)
Naistehaiguste vastu tarvitatakse arnikaheinu.

Vilbaste, TN 2, 317 (60) < Jõhvi khk. (1929)
Arnikaid tarvitatakse jooksvahaiguse vastu, keetes nendest teed.

Vilbaste, TN 2, 352 (5) < Järva-Madise khk., Mägede k. (1931)
Arnikaõied keedeti piirituse või õlle sees, need on seesthaiguse vastu.

Vilbaste, TN 2, 361 (1) < Järva-Madise khk., Mägede k. (1931)
Taimede tarvitamine endisel ajal.
Kassitapu[d] lehed on looma rõugete vastu, koorega keedetakse ja võitakse peale. Arnikarohu taimede lehed on venitamise vastu, pannakse piirituse sisse.

Vilbaste, TN 2, 367 (2) < Järva-Madise khk., Mägede k. (1931)
Arnikaõisi tarvitati seesthaiguse vastu, neid leotati õlle ehk piirituse sees.

Vilbaste, TN 2, 373 (1) < Järva-Madise khk., Mägede k. (1931)
Taimede tarvitamine endisel ajal.
Endisel ajal, kui poode ja apteeke ei olnud, tarvitasid inimesed taimi arstivahendeiks ja värvimiseks. Venituse vastu tarvitati arnikaõise, neid leotati viina sees ja võeti siis üks supilusikatäis korraga sisse.

Vilbaste, TN 2, 380/1 (2) < Järva-Madise khk., Peedu k. (1931)
Arnika-palderjaani teed joodi seesmise haiguse vastu. Arnikal tarvitati õisi, kuna palderjaanil juurikaid, mis said hästi kuivatud enne tarvitamist.

Vilbaste, TN 2, 393 (1) < Hageri khk., Hageri (1933)
Taimede tarvitamine vanal ajal.
Vanasti elas inimene looduslapsena. Ta kasutas looduses leiduvaid taimi omale rohuks, värvimiseks ja nõidusvahendiks. Nad olid leidlikud ja said sellega valmis, sest häda õpetab.
Rohtudeks tarvitasid inimesed palju taimi, vanarahva arstirohutaimede riik oli lõpmata suur. Nad teadsid, missugune taim aitas ühe või teise haiguse vastu.
Arnikast valmistati palju rohte (arnikas kasvab heinamaadel, mis metsa lähedal on, mägiste ja niiskete kohtade peal, ja õitseb juuni- ja juulikuus). Lehti tarvitatakse teeks maksatõbe vastu. Juurtest valmistatakse arnikatiktuuri.

Vilbaste, TN 2, 409 (11) < Jõhvi khk., Voka k. (1930)
Arnikate õite teed juuakse venituste vastu.

Vilbaste, TN 2, 429/30 (1) < Järva-Madise khk., Aravete al. (1929)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
/---/
Vanemal ajal oli ebausk väga palju maad võtnud, sellepärast usuti, et on olemas nõiad, ja mõnigi targem mees on pidanud oma elu ebausule ohverdama. Mõnes metsanurgas elas eit või taat, kes mõnel kõhu oskas terveks teha ja nüüd suure kuulsuse omas. Kui mõnel mingi õnnetus oli, mindi kohe ja viidi nõiale võid, rasva, kanamune ja liha, et õnnetust enam ei juhtuks.
Kui noortel loomadel kõhud lahti olid, keedeti reinvarsse, anti seda vett loomadele juua.
Keedetud arnikavett võeti, kui kõht valutas, mis praeguse ussirohu aset täitis.

Vilbaste, TN 2, 436 (2) < Järva-Madise khk., Albu k. (1929)
Arnikas venimishaiguste vastu.

Vilbaste, TN 2, 451 (7) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Tedremaraan.
Arstirohuks tarvitakse juura. Tedremaraan on hää rohi kõhu lahtioleku puhul, hää on ka arnikatee.

Vilbaste, TN 2, 465/6 < Järva-Madise khk., Albu k. (1929)
Taimede tarvitamine vanal ajal.
Vanal ajal tarvitati väga palju taimi arstirohuks ja värvimiseks. Inimesed olid väga rumalad, ei tunnud muid rohtusi kui taimeid. Üks tegi proovi, et sellest taimest saab selle haiguse vastu väga hääd rohtu. Ja nii hakkasid kõik järele tegema. Arstirohuks tarvitati väga mitmesuguseid taimi. Nende nimed oleks järgmised. Palderjaanijuured, ingverijuured, arnikaõied, reinvarred, kummeliõied, üheksamaõied, raudrohu õied, kalkarid, maarjasõnajalg. Neist valmistati väga palju arstirohte.

Vilbaste, TN 2, 533 (8) < Vigala khk., Velise v., Võeva k. (1933)
Arnikateed tarvitakse viinaga venitushaiguse vastu.

Vilbaste, TN 2, 548 (2) < Vigala khk., Velise v., Võeva k. (1933)
Arnikat - kõhurohuks, teena keedetult. /---/

Vilbaste, TN 2, 658 (1) < Räpina khk. (1930)
Taimed arstirohtudena.
Vanasti, kui puudusid arstirohud, tarvitati taimi ja nende juuri arstimiseks.
Sisemiste haiguste vastu joodi aarnikateed ja pandi ka oobiumilehti viina sisse ja joodi seda.

Vilbaste, TN 2, 673 (5b) < Räpina khk. (1930)
Ja kui lihased olid tõstmisega kuidagi rikutud, siis tarvitati selleks mõrudat arnekateed.

Vilbaste, TN 2, 675 (3) < Räpina khk. (1930)
Külmetamise vastu tarvitati ka arnekateed.

Vilbaste, TN 2, 682 (1) < Räpina khk. (1930)
Taimede tarvitamine vanal ajal.
Vanasti tarvitadi taimi arstirohuks, riide värvimiseks ja muuks otstarbeks. Arstirohuna tarvitadi: arnikat köha vastu.

Vilbaste, TN 2, 695 (4) < Räpina khk. (1930)
Arnikateed tarvitati sisemiste valude vastu.

Vilbaste, TN 2, 700 (1) < Räpina khk. (1930)
Taimede tähtsus vanal ajal.
Vanasti tarvitati taime väga mitmesugusteks otstarveteks ning arstimiseks, sest vanal ajal ei olnud ju apteeke, kust võisid rahvas osta rohtusid arstimiseks, siis otsiti abi taimedelt. Taimi tarvitati ka toiduks. Enamjagu sisemisi haigusi arstiti ikka tee või joogiga.
Arnikast tehti arnikateed, sellel oli mõju soontele, mis olid väljavenitatud rasket asja tõstes ning peagi paranesid sooned.

Vilbaste, TN 2, 705 (12) < Räpina khk. (1930)
Kõhuvalu vastu tarvitati ka pänuläid viinaga ja ka aarnikateed.

Vilbaste, TN 2, 707 (3) < Räpina khk. (1930)
Arnikaõitest valmistatakse kompresse,

Vilbaste, TN 7, 51 (14) < Rakvere khk., Rakvere v., Paatna k. (1929)
Arnika, palderjaaki juureid viina sees võeti kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 56 (1) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi as. (1929)
Milleks tarvitati taimi ennevanasti.
Arnikatee - kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 77 (7) < Martna khk., Martna v. (1929)
Hieracium pilosella L. (arnika). Kuivatatud õienuppude (=õisikute) leotist viinas tarvitati venituste vastu sisse võtmiseks.

Vilbaste, TN 7, 137 (4) < Hageri khk., Hageri v., Rabivere k. (1933)
Arnikatega võideldi jooksvahaiguse vastu, see kaotas jooksvahaiguse ära.

Vilbaste, TN 7, 148 (3) < Hageri khk., Hageri v. (1933)
Venimisehaiguse vastu tarvitati arstirohuks arnikat. Seda nopiti ühes õite ja vartega ning keedeti ära, siis joodi seda.

Vilbaste, TN 7, 164c < Räpina khk. (1930)
Hästi kange arnikatee on sisemiste valude ja kõhu lahtioleku vastu.

Vilbaste, TN 7, 310c < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Milleks tarvitatakse taimed.
Arstirohuks tarvitatavad taimed: arnika on rinnahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 333 (12) < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Arnikatee kõhuhaigele.

Vilbaste, TN 7, 335 (11)< Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Arnikatee kõhu vastu hea.

Vilbaste, TN 7, 441 (10) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as., Pupi maja (1930)
Arnikad on ka head kõhurohud (venitamise vastu).

Vilbaste, TN 7, 471 (5) < Vaivara khk., Narva l. (1930)
Arnikatee on hea sisemiste haiguste vastu, siis kui inimene on ennast ära venitanud, kõhuvalu vastu tarvitatakse ka neid. Piirituses olevaid arnikaid tarvitatakse paistetamise ja haava määrimiseks. Arnikapiiritus on ka hea arstirohi väänamise ja põrutamise vastu.

Vilbaste, TN 7, 478k < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Arnikatee segatud õllega osutus hääks venituse vastu. Piirituses olevate arnikatega määriti paistetust. Arnikapiiritus osutub samuti hääks ka põrumise ja väänamise vastu. Seda tarvitust täidab ka lõualuu rasv.

Vilbaste, TN 7, 484 (67) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1929)
Arnikaõite tee köha vastu ja viina sisse.

Vilbaste, TN 7, 491 (7) < Jõhvi khk., Järve k. (1929)
Arnikajuured hambavalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 569 (2c) < Kihelkonna khk., Loona k., Lehtmetsa t.; Vedruka k., Jaagu t. (1930)
Arnikaõisi arstirohuks.

Vilbaste, TN 7, 574g < Kihelkonna khk., Rootsiküla k., Saare t. (1929)
Arnikaõied venituste [vastu].

Vilbaste, TN 7, 578f < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
[Märkus “Teistelt ära kirjutatud”, Gustav Vilbaste]
Oksendamise vastu mustikat, aiaõisi, arnikat, isujuurt, münti kuuma vee sees.

Vilbaste, TN 7, 578m < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
[Märkus “Teistelt ära kirjutatud”, Gustav Vilbaste]
Nikastuste vastu kampus, lavendel, pappelt, arnikat kompressidena.

Vilbaste, TN 7, 581b < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal. Arnikaõie tee, kui seest on venind.

Vilbaste, TN 7, 583 (6) < Vaivara khk., Riigiküla pk. (1930)
Arnikatee venitamise vastu.

Vilbaste, TN 7, 607 (3) < Vaivara khk., Riigiküla pk. (1930)
Arnikatee venitamise vastu.

Vilbaste, TN 7, 610 (6) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Oksendamise vastu tarvitati mustikaid, münti ja arnikat (kuuma vee sees).

Vilbaste, TN 7, 610 (9) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Mädanevate haavade vastu tarvitati arnikast, takjast, lambanisa (loomulikul kujul).

Vilbaste, TN 7, 610 (14) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Nikastuse ravitsemisel tarvitati: pappel, arnika (kompresside näol).

Vilbaste, TN 7, 616 (1k) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal. Arstirohud:
Arnikad (kuivatatult, teena); tedremadalad (teena) – venituse vastu.

Vilbaste, TN 7, 632 (1c) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Arnikat (venituse vastu).

Vilbaste, TN 7, 636 (3) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Arnikaõied tarvitati kõhupõletiku vastu.

Vilbaste, TN 7, 636 < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Arnika tinktuur venimisehaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 637 (3) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Arnikaõied tarvitati kõhupõletike vastu.

Vilbaste, TN 7, 661 (4) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Arnikaid tarvitati, kui inimene venind on.

Vilbaste, TN 7, 671 (5) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Arnikat keedetakse kõhutõve vastu.

Vilbaste, TN 7, 672 (6) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Arnikaõie tinktuur venitamise vastu.

Vilbaste, TN 7, 687 (4) < Harju-Jaani khk. (1929)
Arnikad köha vastu. Keedetakse arnikatest teed ja juuakse palavalt kolm korda päevas.

Vilbaste, TN 7, 695 (1) < Harju-Jaani khk. (1929)
Taimed, mida vanasti arstirohuks tarvitati.
Vanal ennemuistsel ajal tarvitati väga mitmesuguseid taimi arstirohtudeks.
Arnika. Üheks niisuguseks taimeks oli arnika. Arnikateed jõid inimesed venimise vastu.

Vilbaste, TN 7, 724 (2) < Harju-Jaani khk. (1929)
Arnikaõied tarvitati venimise vastu. Teda keedetakse ummukses või leotakse piirituses sissevõtmiseks.

Vilbaste, TN 7, 728 (6) < Harju-Jaani khk. (1929)
Mitmesuguseid rohte tarvitati ka venimise vastu, näiteks ungruteed, arnikateed ja kalkarijuuri.

Vilbaste, TN 7, 786c < Harju-Madise khk., Kloostri pk., Rätsepa t. (1930)
Venituserohud on: arnikatee, palderjani juured. Keeta teeks ehk leotada viina sees. Ingverijuured viina sees leotada, mädarõika juured süüa.

Vilbaste, TN 7, 790c < Harju-Madise khk., Põllküla k. (1930)
Arnikavett võtta sisse iga kahe tunni pärast kopsutõbes ehk kui inimene kukkumise läbi viga saanud. Värsketele haavadele, muljumises, põletamises ei või paremat abirohtu leida kui selle rohu sahvti, - parem veel, kui seda joodava viinaga võimalik segada, peale panna. Villu värvitakse temaga kollaseks. Viina sisse pandud, teeb ta seda pruun-punaseks.

Vilbaste, TN 7, 798 (I.1d) < Harju-Madise khk. (1930)
Arnikaid venituse puhul.

Vilbaste, TN 7, 840 (12) < Kambja khk., Vana-Kuuste v., “Rebase” t. (1932)
Arnika. Rahvapärane nimi naistepuna. Tarvitatakse arstirohuks (tinktuur).

Vilbaste, TN 7, 891 (a132, 1) < Nõo khk. (1932)
Arstirohuks
Arnikatee kõhuvenituse vastu.

Vilbaste, TN 7, 910 (a, 8) < Karksi khk., Karksi v. (1932)
Arnikatee kõhu lahtioleku puhul ja ka venituste vastu.

Vilbaste, TN 7, 997 (2) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Kui pea paljaks läheb, siis võtke nõgeseid, arnikaid, takjajuuri ja kaselehti, need kõik keeta ja saadud vedelikuga pää hõõruda.

Vilbaste, TN 7, 1012 (20) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Arnikaõie tee - valude vaigistaja.

Vilbaste, TN 10, 368 (25) < Kuusalu khk., Kolga v., Kahala k., Oluva t. (1964)
Arnikaõied ja -juured - viina sees leotatult venimiserohi.

Vilbaste, TN 10, 582 (11) < Vastseliina khk., Orava v. (1966)
Arnika - köhä- ja päävalu rohi.

RKM I 9, 373/5 (12) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Kõhuvalu (pisted): arnika, heinputk, islandi samblik, kalmus, koirohi, luuvaluhein, sibul, piparmünt, raudrohi, toomingas, ristikhein.

RKM I 18, 182b < Tallinn < Haljala khk., Kõldu k. (1985)
Igas peres hoiti varuks viina sees leotatud arnikajuure tinktuuri, mida kõhuvalu ja ka kõhuvenituse puhul tarvitati.

RKM I 31, 243/6 (1k) < Viljandi l. < Maarja-Magdaleena khk., Vara k. (s. Truu), 71 a. (1993)
Veel korjas tedremaranat (sellega värvis ka), arnikat, kassikäpa õievarsi, kalmusejuurikat (kodu juurest tiigist), näsiniine marju, piparmünti (jõemünti jõest), paiselehe lehti, maikellukese õisi, nurmenukku (õisi). Nende järel käis kaugel, sest kodu läheduses neid ei kasvanud. /---/

Vilbaste, TN 5, 30 (3) < Viljandi khk., Viljandi l. (1934)
Arnika (teena). Venituste ja kõhuvalude arstimiseks.

Vilbaste, TN 5, 193 (2) < Simuna khk. (1934)
Ärnikatee - venitusrohi õllega keedetud. Rahvapärane nimi arnikas Simunas.

Vilbaste, TN 5, 314 (7) < Äksi khk., Sootaga v. (1935)
Arnikad külmetamise-, venitamise- ja kõhurohi.

Vilbaste, TN 5, 346 (1) < Tartu l. (1935)
Arstimiks tarvitatakse:
Arnikat väljavenituse jaoks.

Vilbaste, TN 7, 1025 (1) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Arstirohu taimed.
Arnika.

Vilbaste, TN 7, 1152 < Hargla khk., Mõniste v., Karisöödi a. (1938)
Arnikat pannakse kosjaviina sisse Mõnistes.

Vilbaste, TN 7, 1210 (15) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Arnikaõie tee seedimise korratuste vastu.

RKM II 111, 529a < Pöide khk., Saareküla k. (1961)
“Venindhaige” vastase ravimina kasutatud veel arnikaõitest keedetud teed sissevõtmiseks /---/

RKM II 136, 193 < Simuna khk., Rakke (1961)
Kõhu lahtiolek. Heinputke juurt, kalmujuurt, tammekoort ehk teed, tominga koore teed, ka võetud tahma, sibulaid, küüslauku, mustikaid kõhuvalu puhul. Arnikaviina. Tedremadara juure naps, mustsõstra marjade naps.

EFA I 19, 78 (66) < Omski obl., Orlova k. < Starõi Helsingfors (s. Leinfeld), s. 1913 (1997)
Arnika nimi oli, kõhurohi oli, kui lahti on, tehti tsaid. Kogu täiega keeta, pruuniks läheb, mis teda nii kaua keeta, natukene ja aitab.

EFA I 23, 48 (45) < Kullamaa khk., Üdruma k., Kivimäe t. < Kullamaa khk., Jõeääre k. (Kreegi Anni), 87 a. (1996)
Ravimtaimed - arnika - tehti teed, kui kõhuvalu või vanainimene seest venind; ingverijuured - viina sisse pandi, kole kange.

RKM II 229, 394 (12) < Simuna khk., Koila k. (1966/7)
Langetõbi. Palderjaniteed juua. Arnika tilkasid toodi apteegist ja anti haigele. Kui langetõbi peale tuleb, siis suu vahutab ja käed tõmbavad kokku. Hobuse sõnnikut pandi pihu sisse, kui käed kokku tõmbab, siis on kergem.

Vilbaste, TN 7, 228 (11) < Setumaa, Ersava k. (1930)
Armika. Teda keedetakse ja juuakse kõhuvalu korral.

RKM II 254, 453 (8) < Laiuse khk., Sadala v., Reasalu k. (1969)
Arnika tied ike räägiti. Sel olid kollased õied, õisi palju otsas.

Vilbaste, TN 2, 521 (1) < Vigala khk., Vigala v., Uhja k. (n) < O. Looring, Velise 6-kl algkooli VI kl õpilane < L. Saulep (1933)
Inimese seest lahtioleku puhul keedeti tammekoore teed. Keedeti ka veel arnikateed.