Rahvapärased taimenimetused

Kohv

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

RKM II 312, 413 < Helme khk., Riidaja k. (1973)
Kõhulahtisuse korral.
Must kohvijahu. 1 supilusikatäis korraga hommiku tühja kõhuga. Ja ka päeval ja õhtul enne sõõki võib võtta, aga ikka 1 supilusikatäis korraga. Ja kui see ei peaks aitama, siis tammekoore tee.
Olen toonud otse aiast värske koore koos oksaga ja see keevasse vette ja natuke keeda lasta. Lisaks neile kasutan marjamahlu, keediseid.

RKM II 360, 407 < Põltsamaa khk. (1982)
/---/ Kui minul häda, tuleb kohe vanaisa abistamine meelde. Ta võttis tarvitusele praaga sees vannitamise. Äädika, pipra raviviin. Soe kaerakott. Soe ahi. Paa aur. Kaalileht. Tubakas. Raudrohi. Koirohi. Toomingakoore vesi. Kummelivesi. Köömnevesi. Soolavesi. Uriin. Tangutumm. Sinep. Sibul. Piparmünt. Palderjaanijuur. Mädarõika juur. Must kohvi. Muna. Sai. Searasv. Kitsepiim. Soolavõileib. Leivatainas. Võimänd. Männiseep. Kuljus kivisammal, hall. Mesi. Küünal või parafiin. Noahigi. Kibuvitsa marjad. Mustikad. Mustad sõstrad. /---/

RKM II 360, 430 < Pilistvere khk., Vitsjärve k. (1982)
Oli kellegil kõht korrast ära, siis anti musta kohvi ja katkitambitud pipart, kes ei tahtnud võtta, see ei tohtinud enda häda kurta. Kanget köömneteed 3 korda päevas 2 supilusikatäit korraga.

RKM II 381, 93/4 (19)e < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Kõhulahtisuse korral joodi koirohu teed, võeti kanget musta kohvi. Tarvitati harilikku mustikat kuivatatult.

RKM II 450, 559/60 (29) < Laiuse khk., Kivijärve k., Norru t. (1992)
Kui kõht lahti oli, võeti kohe musta pipart või musta kohvi, puhast kohvi võeti.

Vilbaste, TN 2, 274 (34) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Kõrvetatud pohlaõisi joodi kohviga jooksvahaiguse puhul.

Vilbaste, TN 2, 686 < Räpina khk. (1930)
Kui köha on inimesel, siis juuakse musta kohvi verikõdraga, see võtab ruttu köha ära.

ERA II 26, 71 (9) < Rõuge khk., Viitina v., Paaburisa t. (1930)
Kui sitt lätt vedeläs, võta kuiva kohvi. Ei ole vaja arsti manu ega konnegi.

ERA II 27, 437 (35) < Nissi khk., Sooniste v., Lepaste k., Põlde s. < Kullamaa khk., Maidla k. (1930)
Kõhuhaiguse vasta võta pipart ja kuiva kohvi. Reinvarte teed.

ERA II 57, 705 (20) < Märjamaa khk., Märjamaa v. (1932)
Veel tuleb meele, et ka jõekalm ehk veekalm on olemas, see on veetaim, mis sügavas vees kasvab, kus vesi iialgi ära ei kuiva, pikad kitsad lehed kasvavad püsti, keskel seemnetega vars, seemned ühes kobaras koos varre otsas, ka nimetakse jõekalmus. Kalmujuurt tarvitakse ka miskisuguseks arstirohuks, juured kuivatult peeneks hõeruda ja kohvi sees juua, anda head söögiisu.

ERA II 172, 604 (67) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Viinistu k. (1939)
Koirohi leotati kohvi hulgas ja võeti luukondi haiguse vastu.

RKM II 17, 189 (12) < Tõstamaa khk., Tõstamaa v., Lepaspea k., Kuuse t. (1948)
Kui kõht on lahti tuleb süia mustikaid ja kuiva kohvi.

RKM II 89, 61 (15) < Kadrina khk. (1959)
Kõhulahtisuse korral anti musta kohvi, koirohu teed; ja ka rauarohu teed.

RKM II 111, 91 (283) < Muhu khk., Võlla k. (1961)
Kõhulahtisuse vastu tehti kas koirohu vett või tammekoore vett, kuidas kätte juhtus. Mõnikord söödi selle vastu ka kohvijahu.

RKM II 101, 420/1 (46) < Häädemeeste khk., Häädemeeste v., Kägiste k. (s. Vaher), s.1873 (1960)
Kõht lahti on külmetamisest ja venitamisest, neid inimesi on küll, kis külma ei kannata ja kis venitust ei kannata, ja vahest pailu värskit söömisest kah. Selle vasta on koiheinavesi, ikki kuivatati talveks. Ja kuiva kohvijahu söödi ja leiba lasti söte pääl pruuniks ja sooja panti kõhu pääl.
Kõhu kinniolek on mõnel inimesel külmetamisest ja tõstmisest, venitamisest.

RKM II 106, 102/3 (5) < Jõhvi khk., Kohtla k. (s. Majamees), s.1894 (1960)
Kui lei lahti vai tegi kõhu lahti. Üäldi pasapuri aigus. Tõinekõrd ise enesest, ommiku, ei õld palagi suhu võttand. Vurasid oma kõrda kuus seistes välläs käija ja jäi pidama. Kohe valu on mõnikord. Mõnikõrd ei õle. Kui seid kas kilgastand piima vai läbiaetud piima ega siis õld valu. Siis tegi muidu kõhu lahti. Kui kõht õli lahti, siis võeti pipraviina, koirohu tied, uuemal ajal musta kohvi. Süijä ei tõhtind. Kõva muna vaid süädi. /---/

RKM II 111, 163 (528) < Jämaja khk., Mäebe k. (Sõrve) (1961)
Kui laste kõhud rikkis olid, anti mustikasuppi või musta kohvi süüa.

ERA II 304, 121 (118) < Simuna khk., Salla v., Tammiku k., Liivaku t. < Rakke khk. (1940/1)
Kõhulahtisus. Võta musta kohvi, pipart, soolast silku.

RKM II 231, 475 (5b) < Torma khk., Lohusuu al. (1967)
[Reuma vastu] võeti sisse 1 supilusikatäis kodus aetud saarepuu tõrva segatud veega ehk musta kohviga.

RKM II 241, 238 (8) < Halliste khk., Kamali k (1967)
Kõhulahtisuse korral kõrvetati söe peal leiba pruuniks ja pandi võid peale, ka kohvijahu võeti. Hästi tuntud oli tedremarane tee. Mustikad.

Vilbaste, TN 2, 226 (9) < Setumaa, Värska v., Võpolsova k. (1937)
Kohvioad kuivatatakse ning pannakse tee sisse.

ERA II 189, 539 (80) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Kabeli k. < Kullamaa khk., Rõuma k. (1938)
Heinputke juurtest keedeti vett, see on hea kõhulahtisuse vastu. Kohvipaksu söödi ka.

RKM II 174, 99 (20) < Kolga-Jaani khk., Leie k. (1963)
Kui oli kõht lahti, siis anti mustikid ja ka kasepuu sütt. Kohvi, jahu, viina jne.

RKM II 229, 409 (10) < Rakvere l. (1966/7)
Astma vastu on tammetõru kohv. Ema tegi kohvi nii: enne keetis vees ära, siis kooris ära ja tükeldas ära. Siis kuivatas ära, pruunistas ahjus ära ja jahvatas ära. Teise kohvi hulka pani ühe kolmandiku tammetõru kohvi.

EFA I 41, 58 (9) < Karksi khk., Tuhalaane k., metsavahi maja (2000)
Mina pole tarvitanud mingit kõhurohtu. Koirohi, seda on tarvitatud küll siin perekonnas kaunis ohtralt. Suhkruga, et võtab kibeda ära, kõik saab korda kõhu. Kohvi, üteldakse, et võtab ka kinni kõhu, aga koirohi, see paneb ka. Supilusikatäis seda keedust enne sööki ja paneb kõhu korda.

RKM II 254, 346 (80) < Kadrina khk., Uduküla k. (1969)
Tammetõrusid korjati, kuivatati ja siguri asemel pandi kohvi hulka. Poest osteti naturaalkohvi (ilma kõrvetamata) [tol ajal müüdi röstimata kohviube]. Tammetõrusid kõrvetati sinna juurde. Kõrvetati siguriprenneriga (penner saksa keelest laenatud sõna). Äris oli müügil kohviveski metallosasid, [puu osad tehti ise].

ERA II 298, 309 (2) < Puhja khk., Konguta v., Väike-Konguta as. (1934)
Kohv antu vanast ummikitega [puunõudega] lauale ja lusikatega lörbitud.

RKM II 229, 541 (11) < Rakvere khk., Rakvere l. (1966/7)
Langetõbi. Isa tegi terveks kaks inimest. Laskis aadrit. Ristipidi laskis, ühest käest ja teisest jalast. Pahemast käest ja paremast jalast või paremast käest ja pahemast jalast. Musta kohviga aga andis seda verd natuke tagasi sisse. Haige ei tohtinud seda teada. Pujuteed ka anti langetõbisele ja tegi ka terveks. Kui puju õitses, siis tehti teed. Ummukses keeta. Narvas üks tüdruk sai terveks. Isa tegi terveks. Siis aadrit ei last. Ühe kolmeaastase poisikese ka tegi terveks.

E 80575 (1b) < Vastseliina khk., Orava v. < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1932)
"Halletõbi" peitus selles, et inimene tihti ilmaasjata värises ja teda arstiti järgmiselt: Inimene pidi minema lauta lambasõnniku sisse poolest kehast saadik ja sääl nii terve öö olema. Kuid ta ei tohtinud aga sõnakestki ütelda. Kui aga see ei aidanud, siis pidi keetma äädikavett ja kohvi ning seda jooma, mis oksele ajavat. Siis tuleb selle oksega inimese pääd määrida, mille järele haigus kindlasti kaduvat.

RKM II 385, 134 (7) < Taškendi obl. < Häädemeeste khk., Majaka k. (s. Jakobson), s. 1909 (1985)
Kõhulahtisuse puhul söödi ka kuiva kohvipaksu. Ka seda olen ise kasutanud ja abi saanud. Olin siis juba neiueas. Vend naisega Võrust olid meil külas. Mul lõi kõhu lahti et kole kohe. Häbi oli voorida, tulla ja minna aknast mööda „kullakambrisse“, sekka jooksin siis kopli võssa. Ja pagana kahju, sest õhtul oli kavas kõigil minna Kiri kuuri peole. Parajal ajal tuli meelde proovida kohvijahu. No pahmisin siis kohe kahe suupoolega ja õhtul tantsisin Kiri kuuris mis laksus.
Kohvi oli muidugi talurahva oma, kodus kõrvetatud, siguritest ja nisust ja kõigest, mis sinna juurde kuulus.

RKM II 361, 335d < Kanepi khk. (1982)
Kõhu lahtiolekul joodi viina sees leotatud toomemarja leotist, kadakamarja teed, tedremaranat viina sees ja küüslauku viina sees. Eeterit suhkrutüki pääl, piparmündi teed ja söödi mõni lusikatäis kuiva kohvi ära.

ALS 1, 120 < Püha khk., Kaarma-Suur v., Ristilaid k., Loode nr. 6 t. (Grünthal) < Friedrich Kips, 62 a. (1928)
Kusi kinni. Joota musta kohvi, parem kui kõvem.

ALS 1, 360 < Pöide khk., Laimjala v. (Grünthal) < Willem Nõgu, 79 a. (1928)
Kusi kinni. Kuse kinnijääma puhul anti sisse kohvi musta veega pudelist, see aitab.