Rahvapärased taimenimetused

Rõigas

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

H I 10, 762 (37) < Samaara kub. (1898)
Ku /silmä?/ haige omma, sis: ku söögiritka (rõika) omma joba suures kasunu, mine perän päivä aida, lõika väitsega kolmel ritkal maadligi päälse kants är, uurista nu ritka sisest tühäs, pane egäleütele jäll oma kants pääle kaases ja lase üü aiga saista. Sis mine hommigu enne päivänõsengut, ku keäki viil ei kõnni - ku keäki näge ehk vasta tule, sis abi ei saa - võta nuide egäüte ritka seest kate näpuga kolm kõrd tuud liimi, mis sinnä om korjunu, ja hõõru silmi (sis saava silmä terves). Ja tuud tii kolm üüd kolmapäivä ja nelläpäivä vahel, sis saava silmä terves.

ERA II 283, 479 (7) < Pühalepa khk. (1940)
Rõika imejõud.
Rõika lehti veega kupatada, see vesi on maksa ummistuse ja kollatõbe vastu hea rohi, sellepärast talitavad need õieti ja hästi, kes oma supid ja kasted rõika lehtedega maitsevaks teevad.

ERA II 283, 479 (8) < Pühalepa khk. (1940)
Rõika mahla või õli võib kõrva lasta, see kautab kõrvade kohisemise ära.

ERA II 283, 479 (9) < Pühalepa khk. (1940)
Rõika seemet tõugata, valge marjaviinaga segada, on hea abinõu kihvti vastu.

RKM II 21, 434 (4) < Vigala khk., Vigala as. (1950/1951) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Verikam või verikram - paise taolene kasujas, ajab sellä peale, teeb valu, pigistädes valus. Kergeste ei parane. Kui üks jäeb vähämäs, aeab teene kõrvalt jälle ülesse. Kui lahti pigistadä, tuleb verist mädä vällä ja tilgub päräst kaua aega verist nõret. Rohoks tarvitud paiselehti, teelehti, kaalilehti, rõikalehti, hapukoort. Koera lastud lakkuda, et koera suus olle ühessä otho.

RKM II 159, 90 (1) < Rakvere khk., Rakvere l. < Virumaa (1963)
Kõrge vererõhk ja verevaesuse puhul.
Võtta 1 kg peete, 1 kg porgandeid ja ½ kg rõigast. Läbi masina lasta. Juure lisada üks klaas mett, 1 klaasitäis sidrunimahla ja 2-3 supilusikatäit konjakit.
Kõik valada klaasnõusse ja lasta natuke aega seista. Tarvitada 3-4 korda päevas 1 supilusikatäis.
Väga nõrga tervise puhul tarvitada peale sööki.

RKM II 254, 347 (84) < Kadrina khk., Uduküla k. (1969)
Põldudel kasvavad rõikad, nagu umbrohi, kätte ei saa. Kus kobe maa, juurikad kasvavad paari tolliseks. Lapsed närisid, sead ajavad rõikajuurt taga ja tuhnivad end poolest saadik maa sisse. Rõigasroht puhastab verd, hästi tervislik.

KKI 49, 78/9 (24) < Kadrina khk., Hulja k. (1969)
Rõigast ja koirohtu ja küüslauku, piiritus peale - see on hingeldamise vastu. Kaks nädalat peab seisma. Võib ka 56-kraadine viin, kui piiritust pole. Ükskord ma olin Rakvere jaamas ja üks vanamees tuli, ähib ja puhib. Istus ühe naise kõrvale. See küsis: „Miks sa hingeldad?“ See ütles, et matab hinge. Siis naine õpetas seda rohtu, oli oma meest sellega arstind, see oli veel tugev töömees olnud pärast.

E 20643/9 (14) < Rõuge khk. (1895)
Tarkus ja nõidus.
/---/ Maohaiguse vasto andis minu vanaisa alati harjakaupmehe käest ostetud ussirohtu, vanematele inimestele rohkemb, lastele vähemb, sest ka vanematel inimestel teevad ussid kõhus kõbinat, võtvad söögiisu ära ning aeavad pasale, liiategi neil kes kõhna söögiisuga ning närvad sööma on ehk liig magedalt toitu ehk suppi söövad. Seepärast ärgu öelgu keegi: ega vanainimesel ussa kõhus pole.
Noh oli kellegil muidu äkiline kõhunäpistus, mitte söömise läbi siginud ussiviga, seda mõistis mo vanaisa kohe, mis niisugusele tuli anda. Pipraga viin või ehk räimesoolvesi, natuke rõigast, (mäda)rõigast ehk sibulat pääle salva, ka püssirohtu pani sagedaste nimitud vedeligu hulka. Ehk kui kedagi muud rohtu käepärast polnud, siis laskis valukannataja soola suhu võtta ja vett pääle rüübata. Ja ma ei näinud seda kunagi, et abi ei saanud. /---/

H, R 6, 269/70 (2) < Karuse khk., Petaaluse k. (1889)
Et siledad juuksed kenad lokilised saavad.
Järeletuleva viisi peal võivad siledad juuksed ilma katmata ja põletamata, paljast lillekasude juurepanemise läbi, mis muidu liig asjatumad on, kenast lokiliseks tehtud saada. Võtta rõikajuuri, kanepeseemneid, “naisterahva juukserohi!”, ussirohto, kaherohakaid, paplipuu lehti ja jooksjarohto. Kalla ühtesugused osad, leika neid hoopis peeneks ja leuta keik mõningad päevad viina sees ära ja pressi siis need kasud ühe rätiko läbi. Selle ülejäänud vedelaga kasta juuksed ja hõeru needsamad tasaste käega üksteisest läbi, kust nemad pärast seda kuivatamast iseenesest lokilised jäävad. On juuksed koguni liig jämedad, kanged ja harjukse viisil, siis pese neid kuivatamata kange seebiga ja sooja veega, misläbi nemad enam tasasemad ja pehmemad jäävad ja nende paremaks selle soovitud ettevõtmiseks omandavad.