Rahvapärased taimenimetused

Üheksavägine

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

H I 6, 10 (17) < Tartu (1894)
Tülkad, kaheksamehevägi, üheksavägine (Verbascum thapsus). Pruugitakse õisi tee viisi kopsuhaiguse, köha ja põiehaiguste vastu.

E 51367 (6) < Kuusalu khk. (1921)
Kui kõht haige ja sööma tahtmine puudub, siis korjata enne jaani üheksavägiset (iseäralik lilletõug), ära kuivatada, viina sisse panna ja 9 päeva lasta seista.

E, StK 2, 183/4 (11a) < Viru-Jaagupi khk., Koeravere k. (1921)
Jooksvahaiguse arstimine maarohtudega.
Järgneva juhatuse andis mulle isik, kes oli ennast arstinud mainit rohtudega. Tema oli saanud juhatusi paljudelt teistelt isikutelt, kes samuti olid endid arstinud. Liine Männik oli end arstinud; võib julgesti öelda, et ta oli kaunis terve juba, kuna varemalt pole ta suutnud end liigutadagi ilma teiste abita. Ainult mõned liikmed, nagu näpud, olid tal veel kõverad, mis vististi sarnaseks jäävad.
Pealt määrimiseks:
1/2 toopi petrooleumi + 5 kauna pipart + peotäis soola + 20 kop. kampari. Segu hoida soojas kohas 3 päeva, kuid kaunis palavas, keemise eest hoida.
Peale määrimist mähkida ihu ümber üheksaväe lehed.
Ööseks pannud noored kase õiepungad peale mähkmeteks.

RKM II 110, 240/1 (45a) < Kullamaa khk., Loodna k. (s. Viridov), s. 1893 (1961)
Nä', mu jalg on ilus roheline. Panime heinu kokku, ma'i tia, kis oli angu maha jätnud, jalg läks haru otsa. Verd tuli mis ladinal. Õnneks kasvas seal üheksakümne üheksa vägine, see ju aitab üheksakümne üheksa haiguse vastu, ta nime on üheksavägine, aga ma ütlen üheksakümne üheksa vägine, hõerusin lehti katki ja panin piale, veri jäi kohe kinni ja varsti on paranend. Roheliseks küll tiib, aga sii kaob jälle ära. Jaagusauna Leenal on ka. Mõlemad jalad on katki ja pahandus sisse läind, ei parane ära. Ma käskisin küll üheksavägise lehti piale panna, aga tema ei julge. Ta on küll arstirohtusi vädand - ei aita. Nüüd oli ühele pannud piale. Haav on kuiv ja änam ei puneta - paraneb. Küll paneb teisele ka.

RKM II 110, 240/1 (45b) < Kullamaa khk., Loodna k. (s. Viridov), s. 1893 (1961)
Kolgas oli ka. Ühe ema lapsele tulid niisuksed väiksed punased vistred käte peale, läksid katki ja ikka laiemale. Kogu ihu oli viimaks kui verine lihatomp. Küll käis arstide juures ja... laps oli Tartus ülikooli haiglas, saadeti koju, et parandamatu. Ükskord ema istund lapsega ukse pial ja nutnud. Üks vanaeit läind mööda, küsind: „Mis sa nutad?“ Naine näidand last: „Vaata, misuke mu laps on, miks ma ei piaks nutma.“ Eit vaadand ja ütend: „Praegu mul põle aega, lähen alevisse. Aga kui ma sialt tagasi tulen, siis tiin su lapse terveks.“ Teisel päeval tulnudki tagasi, olnd kimp üheksavägilisi kaasas, hõerund piineks ja topsutand kõik katkised kohad lapsel üle. Ja pärast viil, kus aga katki läind, kohe tupsutand üheksavägilist piale ja laps sai terveks. Esitiks nahk oli küll õrn, roosa, aga pärast läks jälle nii, kui harilik. /---/

RKM II 257, 412 < Palamuse khk. (1968)
Allakusemine. Laps pandi sealauda uksepaku peale ja lasti seal üle hüpata. Joodeti ka üheksavägise teed.

RKM II 264, 344 < Simuna khk., Käru k. (1969)
Jala vihavistrikud. Üheksavägise õie teega pesti ja lapid pandi peale.

RKM II 319, 595 (4) < Ridala khk., Panga k. < Koeru khk., Väinjärve (1975)
Vägihein või üheksavägine pidi aitama igasuguste haiguste vastu.

RKM II 349, 30 (6) < Lüganuse khk., Ojamaa k. < Jõhvi khk., Rajaküla k. (1980)
Üheksavägine on üheksa haiguse vasta, seda korjavad kõik siin. (Võhiku pealiskaudsel silmitsemisel jääb püsima kahtlus, et üheksavägise pähe korjatakse ka teisi vägiheina liike ja Digitalist, vist Digitalis lanatat. Kahtlused tõrjutakse tagasi väitega: mina olen alati neid tarvitand, mis mul häda on.)

RKM II 380, 24/5 (26) < Jõhvi khk., Ohakvere k. (1984)
Köha ja bronhiaalastma vastu olen ise kasutanud vaheldumisi kord ühte, kord teist ravivõtet peale haiglaravimite oma haiguse 40-aastase perioodi kestel.
Sibulamoos kas suhkru või meega soojalt sisse võtta.
Islandisambliku ja sookailu tee, nurmenuku lehtede, õite ja ka juurte teed. Ka teelehtede ja paiselehtede tee vähendab köhahoogusid. Mustikavarred, -lehed ja -õied - korjata õitsemise ajal ning kuivatada teeks. Siis veel nõmmeliiva ja üheksavägise õie tee. Ka männikasve võib lisada. /---/
Ka vaarikateed koos sidruni ja meega kuumalt mitu korda päevas juua.
Soodaauru sissehingamine rahustab köhahoogusid.
Hilisemal ajal olen kasutanud või sees lahustatud taruvaiku (mitte keema lasta). Veel mädarõigast riivitult ja keeta piima sees. /---/

RKM II 380, 34 (62) < Jõhvi khk., Kuremäe k. (1984)
Üheksavägisel pidi olema üheksa „salaväge“ ja pidi aitama üheksa haiguse vastu. Üheksavägise keedist on kasutatud haavade, ohatiste parandamisel. Ka köha ja bronhiidi vastu pidi tee üheksavägise õitest aitama.

RKM II 384, 168 (23) < Tallinn < Saaremaa (1985)
Närvihaigus.
Palderjanijuurikaid leotati viina sees ja võeti tilgutades enne sööki kolm korda päevas. Joodi üheksaväelist teed. Mis taime all seda tuntakse, ei tea. Nii ma ema käest kuulsin, kuid rohkem ei uurinud, sest siis polnud selleks põhjust ja nüüd on hilja.

RKM II 415, 107 (22) < Jõhvi khk., Kuremäe k. (1988)
Köha vastu pohlaõie tee, mesikatee, üheksavägise õie tee.

RKM II 409, 18 (12) < Tallinn (1988)
Öheksavägise lehti mahlale hõõruda ja varbavahele panna ja ongi terve, aga praegusel ajal on selleks kalanhoe lehed, kui mahlale hõõruda, ja see kaotab ka nohu, kui neid ninasõõrme panna.

RKM II 430, 33 (2) < Kursi khk., Jõune k., Sopi t. (Jõune nõia tütar) (1989)
Maarohud.
Üheksavägise õis - leotis, määrimiseks. Jõune nõid arstis ka, kui midagi naha peal oli. Käidi tema juures nahahaigustega.

RKM II 443, 21/4 (39h) < Tallinn < mitmelt poolt (1991)
Ja üheksavägist, nii kui nimi, nii on paljude haiguste kergendaja, pannakse ka haudumise korral lehti varvaste vahele, rinde ja kaenla alla.

RKM II 465, 280 (30) < Viru-Nigula khk., Pada k., Tiidukivi t. < Viru-Nigula khk., Toomika k. (1994)
Üleüheksamaõie ehk üheksavägine, see pidi olema ka arstirohuna. Üks mulle siin Nigulas rääkis, et pane viina sisse. Liigestevalu vastu.

Vilbaste, TN 4, 342 (6) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
[üheksavägi] Üheksamehe õie tee on tarvilik köha vastu.

Vilbaste, TN 4, 388 (8) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Üheksavägine - 9 haiguse vastu (rahvakeeles).

Vilbaste, TN 3, 717 (66 a) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Üheksavägine ehk üheksamehevägi. Õiepulber parandab mädanevad haavad.

Vilbaste, TN 3, 717 (66 b) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
[Üheksavägine ehk üheksamehevägi.] Tee on hingeldamise ja köha vastu.

Vilbaste, TN 3, 717 (66 c) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
[Üheksavägine ehk üheksamehevägi.] Üheksavägise tee segatud salvõieteega on soojatõve haiguse korral soovitav juua.

Vilbaste, TN 11, 87 (18) < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1966)
Üdismed. Neid on kahte seltsi, teine on mürgine. Üdismeõie teed mitmed kiitid, et hea köharohi, võtab kõhe köha ära. Aga viga on selles, et ei tunne, kumb mürgine on. Sellepärast ei usu inimesed neid tarvitada. Kirjakeeles on ta üheksavägine.

Vilbaste, TN 11, 272 < Laiuse khk., Sadala v, Metsaküla (1963)
Üheksavägilane, selle keedisega pestakse vanu haavu, kuristatakse kurku. Pulbrit tõmmatakse ninna, kui nina kinni.

Vilbaste, TN 2, 456 (3) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Kõhutõve rohuks tarvitati üheksavägise õisi.

Vilbaste, TN 2, 456 (4) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Jala haudumise arstimiseks: üheksavägise lehed.

Vilbaste, TN 7, 527 (14) < Kihelkonna khk., Liivaküla k. (1930)
Üheksaväälised - lammust [katkine koht] ja rinnahaigust.

Vilbaste, TN 7, 796 < Harju-Madise khk., Ämari al., Uustalu t. (1930)
Arstirohtudeks tarvitati vanasti üheksavägist varvastevahede haudumise vastu.

Vilbaste, TN 10, 257 (2.3) < Simuna khk., Simuna k/n, Käru k. (1965)
Üheksamehejõud, üheksavägihein ravib mitmeid haigusi.

Vilbaste, TN 10, 299 < Koeru khk., Vao k. (1964)
Nimetan ainult ühte taime. See on üheksavägine. Selle kohta nimetas üks ligi 70-aastane inimene, et noorpõlves on kuulnud kõneldavat, et tüdrukud on kasutanud seda selleks, et poisse enda järel “jooksma panna”. Kuidas seda aga tehti, ei teadnud ta lähemalt seletada.

Vilbaste, TN 10, 311 (11a) < Koeru khk., Koeru ümbrus (1964)
Üheksavägise õite teed on kasutatud kõhuvalu puhul.

Vilbaste, TN 10, 311 (11b) < Koeru khk., Koeru ümbrus (1964)
[üheksavägine] Lehti pandi haudunud varvaste vahele.

RKM I 23, 203 (21) < Tartu l. (1990)
Jutustaja külastas Kuigatsi imearsti, kes oli kuulus oma kalli hinna eest müüdava rohu tõttu, mis pidavat ravima väga paljusid haigusi. Peremehe väljudes kahmas jutustaja pajast taimi ja peitis need põue. Kodus selgus, et sinna kuulusid: raudrohi, üheksavägine, mustsõstra varred ja karukollad. Jutustaja ise soovitab neid kasutada järgmiselt: võtta viis taime raudrohtu ja üheksavägist, kaks peotäit mustsõstra varsi (juppideks ja pikuti lõhki) ja 30 karukolla eospead, mida tuleb korjata hommikul viludaga. Tee keeta viie liitri veega.

Vilbaste, TN 7, 1281 (35) < Kihnu khk. (1939)
Üheksavägine - “üle-üheksa rohe”. Suitsetatakse nõiduse vastu enne väljaminemist kevadel merele. Teed juuakse üheksa haiguse vastu.

EFA II 3, 358 (17) < Valjala khk., Jõõri k., Uuelu t. (s. Saar), s. 1921 (1995)
Mammal oli pooleliitrine, sorokohkaks hüüti, viin oli, sinna pandi üheksat sorti rohtu. Kui oli sees haige, siis võeti sealt lonks, see pidi parandama. Ei oska ütelda, mis rohud need olid, mis ta sinna pani. Kas üks rohi oli üheksavägine.

EFA II 17, 171 (35) < Martna khk., Kuluse k. < Jüri khk., Vaida al. (1996)
Korstnapühkijatee on männikasvud ja üheksavägine. See on niisugune nimi pandud: see võtab hingamisteed ja kõhusoolikad kõik terveks.

EFA II 22, 238 (72) < Kanepi khk., Põlgaste k., Tammisoo t. < Setumaa (1997)
Ütessävägine on. Tuu on ütessä haiguse vastu. Mul ütsainus kasus, ma ei ole täünü toda ära võtta. Kadono imä iks ütel: „Tal on ütsa mehe jõud.“

EFA II 22, 362 (9) < Urvaste khk., Ruhingu k. (end. Lutika k.) (1997)
Ütessavägihein, tuu oll kollane, kõrge, õie katelpuul vart. Toda meie maadel ei ole. Ütessa haiguse vastu.

EFA II 45, 97 (55) < Järva-Madise khk., Albu k. < Iisaku khk., Oonurme k. (2003)
Üheksavägine, seda ma tunnen, see on vist kohe üheksa haiguse vastu. Maantee äärest ma ei ole võtnud.
Ma olen neid ravimtaimede raamatuid nii palju lugenud ja olen ravimeid teinud, aga mitte miski pole aidanud.

Vilbaste, TN 7, 532 < Kihelkonna khk., Vedruka k., Kaasiku t. (1930)
Arstirohud - tedremadarad, sopiimarohud, palderjanid, liivahummulid, kaillud, porsad, raieraud, kõirohud, arandid, metsahummelid, põirohud, köömlid, kommelid, mädareikad, liistokid, leesigud, emanõges, üheksaväälised.

RKM II 383, 61/3 (6) < Kuusalu khk., Kolga al. (1985)
Sammaspoolik.
Sammaspoolik on nahahaigus. Selle haiguse puhul kõõmendab nahk, olgu näus või kätel, ja sügeleb ka. See haigus arvatakse olevat maast hakanud inimesele. /---/
Sammaspoolikute hävitamiseks keedetakse maarohtude teed ja siis nendega pestakse. Selleks teeks kõlbavad kaselehed, liivatee, toomingakoortest, paakspuu koortest ja takjajuurtest keedetud tee. Nendega peab pesema. Mõni tarvitas tinti kohe sammaspooliku määrimiseks. Ja maavitsa marjade mahlaga määrimine ka olevat selle parandaja. Maavitsa marjad on niisuguse suuruse ja värviga ka kui pohlamarjadki. Aga need kasvavad enamuses alati raiestikudel, metsaäärtel, aga ka kodu heinakoplitest võib neid vahest leida. Maavits on pikkade ja peente vartega, lehed aga on päris ümmargused ja tumerohelise. Marjad valmivad sügisepoole suvel. Mõned kasutavad ka veel sammaspooliku ravimiks üheksavägise teed. Seda teed võib panna peale ka kompressidena. Üheksavägine on poole meetri kõrgune taim, kasvab peamiselt prügihunnikute ja varemete lähedal, ka vanades kruusaaukudes. Õied on taimel helekollased.

ALS 1, 101 < Kaarma khk., Kaarma-Suure v., Upa k., Luskare t. (1930 a.-ni Grünthal) < Liisa Punn, 67 a. (1928)
Kõht lahti. Kui kõht lahti, siis anti sisse koirohu vett ja üheksajuure vett, viimasi keedetakse enne õllega ja pärast pannakse vett sega et liig kange äi poleks.