Rahvapärased taimenimetused

Saialill

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

ERA II 193, 497 (30.5) < Põltsamaa khk., Vana-Põltsamaa v., Paduvere k. (1938)
[Soolteussid.]
Krõnkslille (saialill - Calendula officinalis L.) keedis.

RKM II 370, 239/40 (6) < Viru-Jaagupi khk., Tudu al. < Torma khk., Avinurme al. (1984)
Kodulilledest korjan võilille õisi, võib lehti korjata ka. Nurmenukk, saialill, paiseleht - need kõik on astma vastu ja köha vastu. Need on raamatust loetud ja Tartu arstid on ka õpetanud. Metsarohtudest põdrasammal - astma vastu olen joonud.

RKM II 380, 38 (82)a < Jõhvi khk., Illuka k. (1984)
Teed saialilledest kasutati maksahaiguse puhul.

RKM II 380, 38 (82)b < Jõhvi khk., Illuka k. (1984)
Saialille leotist on hea peale panna paisetele, põletushaavadele.

RKM II 380, 40 (98) < Jõhvi khk., Illuka k. (1984)
Saialille õitest on tulu mesilase nõelamise puhul. Samuti aitab ka teeleht.

RKM II 380, 316 (4) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k. (1982)
Hambavalu arstisivad kummelikiedussega ehk ka kange kummelitiega. Igeme piale saivad topid pandud. Sedasama muodi võis teha ka päevalilledest (päevalill - saialill) kiedist või tied haige hamba piale.

RKM II 382, 444 (31) < Türi khk. < Sangaste khk. (1985)
Kaasaegsed rahvameditsiinis tuntud vähivastased rohud. Saialilleõiest tee, ristikheina nuttidest tee. Porgandimahl, iga päev üks klaasitäis kuu aja jooksul.

RKM II 384, 184/5 (57) < Tallinn < Saaremaa (1985)
Igemepõletik.
Viina sees 24 tundi leotatud saialille õied pandi väikese marlitükiga, kotiga suhu. Põsk soojendati tulise telliskiviga.

RKM II 401, 293 (13) < Kose khk., Kose k. < Tallinn < Juuru khk., Mahtra k. (1987)
Nahahaigusele: saialilled - üks peotäis õisi, 200 grammi searasva. Ära sulatada, õied sisse. Seisab 24 tundi ja jälle sulatada. Jääb seisma. Ja hea, kui mesilasevaha on. Ekseemide, allergia, seentõve vastu väga hea.

RKM II 415, 106 (21) < Jõhvi khk., Kuremäe k. (1988)
Saialille teed kasutas vanaema kurgu kuristamiseks.

RKM II 434, 730/1 (27) < Hageri khk., Sipa k., Jürisauna t. (1990)
Vanasti seda ravimtaime kommet ei olnud, aga nüüd me korjame ise hoolega nurmenukke, saialille õisi, kõrvenõgest, naistepuna. Kolm-neli aastat oleme nõgest kasutanud. Kui paned kaks-kolm sorti kokku, siis on teel parem maitse. Raadios ja televiisoris kõneldi ravimtaimede korjamisest ja siis nagu hakkasime korjama. Ajalehtedest oleme ka lõiganud välja, kui ravimtamedest on midagi kuulda. „Ühistöös“ on ühtelugu arstimisest ja sealt saab lõigata välja taimede kohta.

RKM II 443, 21/4 (39b) < Tallinn < mitmelt poolt (1991)
Saialilli mitu peenart ja kuivatame talveks (südamele hea).

RKM II 446, 126 (36) < Torma khk., Torma v., Kõnnu k. (s. Õunapuu), 76 a. (1991)
Saialill on küll hea. See on liigestele küll hea.

RKM II 458, 302 (35) < Pilistvere khk., Kiigevere k., Valli t. (1993)
Nüüd on kõik nõgeselehe teed ja saialille teed raviks, vanasti neid ei olnud.

Vilbaste, TN 9, 549 (11) < Harju-Madise khk., Paldiski (1963)
Saialill vähja vastu: peale välisele, seestpoolt teena.
Terve taim peenendada, värskelt on parem. Üks taim korraga.

Vilbaste, TN 7, 499 (1) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve kaevand. (1930)
Milleks tarvitati vanasti taimi.
Arstirohtudena:
Saia- ehk savililled leotati viina sees ning selle vedelikuga hõõruti seda kohta, kus pisted olid.

RKM I 19, 101 (147) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. (1984)
Kõrge vererõhu vastu on teelehe ja saialille tee.

ERA II 193, 373 (9.17) < Põltsamaa khk., Vana-Põltsamaa v., Anikvere k. (1938)
[abortimine] Juuakse saialille (Calendula officinalis) ehk krõnkslille, rõngaslille keedist või tinktuuri (lehed ja õied 5-10 osa, viina 1 osale taimedele, soojas kohas seda segu seista lasta).

EFA II 20, 195/6 (11b) < Urvaste khk., Keema k., Kikkamäe t. (1996)
Naistepuna, pune, saialill, pärnaõis on hea igasuguste haiguste vastu.

EFA II 21, 17 (16) < Rõuge khk., Mäessaarõ k., Järvesuu t. (1997)
Saialill, ku sinna ikka istud keskele ja oled tükk aigu, siis ta ikka ravib sind. Saialill peab igas majas nagu olema. Eks vanal inimesel kõik kohad valuta. Noored muidugi ei lähegi saialillede sisse. Saialille tee on muidugi väga hää kurgule. Ja ikka iga päev juua saialille õite teed, üks klaas on täitsa tervislik.

EFA II 45, 52/3 (5) < Ambla khk., Jäneda ja Läpi k. piiril (2003)
Searasvaga keedan saialillesalvi. Kui pea valutab, siis määrin kõik peanaha üle ja aitab mul. Saialill on paljudele asjadele hea. Juustele ei pane. Lehtedega lõikad saialille ja paned rasva sisse.

EFA II 47, 17 (7) < Otepää l. < Otepää khk., Kaurutootsi k. (2004)
Ma ei tiia toda ravi, aga kui rasket tüüd tiid, sis käejatk [ranne] ragisi. Aga siin [küünarliigesel] on kooljaluu. Siis ma määrse toda saialillepiiritusega, siis tuu võtse nagu põletiku vähembas.

EFA I 9, 236 (3) < Hargla khk., Laanemetsa k. < Hargla khk., Juuristu k. (1996)
Mul on siin piiritus, vahel panen tedremarana juurikat, vahel saialille sisse. Tedremaran, see on kõhule hea.

EFA I 13, 128 (3) < Paistu khk., Paistu (1996)
Kui on veiseröögatis.
Sageli juhtub, et jalgadele, reitele või kubemesse, ka kehale tuleb nahahaigus, on sellise ümmarguse kujuga (öeldakse „sõle ringe“, Rapla) punetav ja üleskohutanud ring, mis väga sügeleb ning kui saab vett, läheb vihale ning punetab, muutub leemendavaks ja seejärel suureneb edasi. Vahel võib katta kogu jala, reied, isegi kubemed jne. Apteegirohud sageli ei aita. Kui seda alles märkad, siis aitab see, kui määrida seda kohta värske verehurmarohu punetava mahlaga ja lausuda nii: „Mullu sa tulid veiselt, ära kao kiirelt, mine tuulde, kao metsa, vana mädand kännu alla.“ (Paistu, 1996)
Kui seda on palju, siis tee „teed“: keeda verehurmarohtu (õisi, lehti, juuri), kurna vesi ära ja tee kompresse. Aitab kohe üsna hästi. See vedelik ei pea olema soe. Uuemal ajal on kasutatud omatehtud saialillesalvi ja pärast briljantrohelist. Saab lahti samuti.

EFA I 16, 71 (15) < Martna khk., Väike-Rõude k., Madise t. (Gilden), s. 1909 (1996)
Saialilled öeldakse, et on vähja vastu.

EFA I 16, 71 (16) < Martna khk., Väike-Rõude k., Madise t. (Gilden), s. 1909 (1996)
Saialillest keedetakse salvi, haavad parandab nii ruttu ära. Panin 250 grammi searasva, peoga saialilli, keetsin 10-15 minutit, kurnasin ära, jäi puhas vedelik. Panin seda jala peale valu vastu.

EFA I 16, 90/1 (5) < Kirbla khk., Seira (end. Aruküla) k. < Muhu khk., Igaküla k., Kasemetsa t. (1996)
Vaata saialille leotisest on küll abi. Panin jalad sinna sisse ja aitas. Sauna põrand oli külm, ta ütles, et viskan kuuma vett põrandale, ma käisin ikka naabri saunas. Ma astusin kohe sinna peale, kuhu ta kuuma vee viskas, jalad läksid kõik katki.
Ma saialille tied ka joon.

EFA I 16, 119 (12) < Martna khk., Ubasalu (end. Ohmukse) k., Karjatse t. (Petrov), s. 1915 (1996)
Pojal oli kaksteistsõrmik-haavand. Kõrvetised olid. Keetsin saialille teed, klaasi päevas jõi ja sai abi.

EFA I 16, 223 (3) < Martna khk., Ehmja asundusküla (end. Võidu k.), Kalda t. (1996)
Saialillesalvi saab tehtud - see on raskelt parandavatele haavadele ja kasvajatele. Rasv aetakse kuumaks ja õied pannakse sinna sisse või pressitakse õitest mahla, kui puhast salvi teha.

EFA I 19, 101 (4) < Omski obl., Kovaljovo k. (Kateriina) Perman (s. Puss), s. 1916 (1997)
Mul on see saialille viin, noored tõivad. See pidi kõigi haiguste iest abistama, see lill, aga ta ei aita, nad vist petavad mind. Aga on hea, et noored piavad lugu.

EFA I 21, 110 (27) < Kanepi khk., Krootuse k. < Tallinn (Klink), s. 1917 (1997)
Nõgesit ja kaselehti, saialilli ja tsiarasva. Rasvaga keedi ja kurna läbi - haavandirohi.

EFA I 102, 275 < Nissi khk., Turba k. (2006)
Lill kui ravim. Mina olen kasutanud saialille. Tehakse küll teed põletiku vastu, aga kord külas olles jäi kurk väga haigeks. Kojutulek oli ees ja apteegirohtu polnud kusagilt võtta. Võtsin saialille õisi lihtsalt suhu ja närisin terve tee, kui peeneks said suus, neelasin alla. Koju jõudes oli kurgust kriipiv valu kadunud.

EFA I 21, 121 (6a) < Kanepi khk., Kanepi al. < Kanepi khk., Kaagvere k. (1997)
Upinhaina ja saialille teed teeme põlendiku vasta.

EFA I 21, 121 (6b) < Kanepi khk., Kanepi al. < Kanepi khk., Kaagvere k. (1997)
Leesikuteed neerupõlendiku vasta, a saialilli tee on paremb.

EFA I 21, 138 (7) < Urvaste khk., Antsla l. < Rõuge khk., Viitina mõis (Kasak), s. 1907 (1997)
Käsna võtiva saialille viinaga är.

EFA I 23, 110 (60) < Kullamaa khk., Maidla k., endine vallamaja < Märjamaa khk., Nurtu algkool (õpetja) < Kullamaa khk., Pähküla, Põllusmaa saun (s. Kevad, end. Kiisbrg), s. 1926 (1997)
Saialille õitest tehti teed. Seda oli hea lihtne kasvatada, ega siis ei kasvatatud aedades teab mis imelilli. See pidi olema kõikide hädade vastu.

EFA I 51, 34/6 (3i) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2001)
* Juua kummeliteed või segatult mõne raviteega (paiselehed, raudrohi, piparmünt, saialill jt.), eriti talvel ja iga päev, kui ilmastik halb ja toitutud ebaregulaarselt (eriti kooliõpilastel!). Kummelid tee sees aitavad vabaneda raskustest, mis organism päeval saanud. Selline ravitee, kus kummelid sees, aitab vabaneda köhast, külmetus- ja ka nakkushaigustest. Nii toimisin oma peres, kus väikesi lapsigi, 2000. a talvel, ja meie peres polnud tarvis tablette üldse.

EFA I 86, 90/1 < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Andi t. (s. Ant), s. 1937 (2004)
Kas te korjate ise omale ravimtaimi?
Jah. Mul ongi praegu teoksil. Ma andsin vennale ära. Ma tegin saialillesalvi. Ma ravitsen omal seda veenipõletikku ainult sellega, saialillesalviga.
Kuidas te seda salvi teete?
See peab olema kodusea rasv. Parem on, kui on maorasv. Aga noh, nüüd tapetakse noored sead ära ja mao peal ei olegi rasva. Aga mul noorem poeg tappis siga ja ma siis tema käest küsisin seda sea ploomirasva, nagu öeldakse, see on ploomirasv, mis neerude ümber kasvab. Ja ise kasvatan saialilli. Siis mina ei aja mitte seda rasva läbi hakklihamasina. Vat seal on palju metalli. Ja nüüdisaja masinad on ju kõik alumiiniumisegudega veel. Aga meie ei tea, mis sealt sisse võib tulla. Mina hakin teda roostevaba noaga. Ja sulatan, aga hästi tasasel tulel, et ta mitte oma värvi ei muuda. Ta peab jääma täitsa valge. Ja siis ma kurnan need, öeldakse rasvapiprad välja ja siis ma panen emailkaussi, see ei tohi jälle metallnõus olla. Ja siis selle kuuma rasva sisse panen ma siis need saialilleõied. No ma panen, noh, ma ei oska ütelda, 200 grammi peale panen ma sellise suure peotäie. Ja siis tema ei tohigi enam olla, ainult pliita ääre peal. Tema hakkab nii kohutavalt särisema iseendast. Ja siis ma segan ja siis ma jätan ta sinna pliita ääre peale sinna selle kausiga niimoodi seisma. Ja siis ma kurnan sealt ära ja see tuleb täitsa munarebu kollane. Ja siis ma seda kasutan.
Kõigi puhul. Ja näiteks haavad ei taha enam paraneda, vaata kui veresooned natuke haiged on. Ja näiteks kui nohu. Nina hakkab kipitama, vaata, kui nohu hakkab tulema, siis nina on kibe ja kurk on kare, siis mina võtan, ma panen seda väikse sõrme otsaga seda kummalegi poole ninna, tõmban sisse, ninaalune jääb siit natuke rasvaga, las ta jääb, siis ei uhata ära. Ja siis ma panen ka keele pera peale. Ja siis ma lihtsalt istun ja hoian suu kinni, et ta sulab mul seal, ta vajub mul igale poole kurku ja kurk ei ole valus.
Aga muidugi, mis peab olema - usk peab olema, kõige esimene asi. Ja siis muidugi saialill on minu parem käsi. Ja nüüd ma korjan teda praegu tee jaoks. Seda soovitatakse juua iga päev igaühel üks tass. Lonkshaaval. Ta seisab köögis laua peal ja muudkui läheb. Ja sellel peab ainult need kroonlehed, tolmukaid ja neid ma ei pane. Nii et ma kuivatan nad ära.

EFA I 101, 186 (33) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2006)
Saialill (Calendula officinalis) - lill kasvab iluaedades, eestlastele hästi tuntud lõikelill ja ravimatim. Droogiks õied ja lehed. Kasutatakse keedist (õitest) higistamiseks. Juuakse kollatõve, näärmetõve, kõhuusside ja kuupuhastuse seiskumise puhul. Sidemete abil pannakse soolatüügastele, konnasilmadele ja näärmemuhkudele. Mahla võidmiseks kriimustustele ja tulehaavadele. Salve, keedetud õitest searasvaga, paisete puhul (ka loomadele). Tinktuuri, mis valmistatud õitest ja lehtedest võrdses koguses, võetakse sisse 10 tilka päevas maokrampide, hüsteeria ja nõrga kuupuhastuse korral, aga veega segatult igemepõletiku puhul. (Teave saadud emalt ja tädidelt Raplas 1930.-40. aastail. Hiljem täiendatud lugemise kaudu 1960.-70. a.-l.)

EFA I 102, 76a < Tallinn l. (2006)
Muidugi on ravijõuga lilli. Ma kasvatan saialilli sapivaevusi leevendavaks või kergelt desinfitseerivaks teeks, olen ka tinktuuri valmistanud; /---/

EFA I 102, 105 < Kanepi khk., Hurmi k. (2006)
Saialill (Calendula officinalis)
Kuldlill teeb hinge rõõmsaks. Teda nimetatakse veel - kringellill, kassiküüs.
Minu köögiviljaaias kasvavad saialilled. Külivad ise. Rohimise ajal jätan osa neist kasvama köögiviljade vahele. On nagu toeks köögiviljadele. Kaunistab ka lillepeenraid. On väga pika õitsemisajaga. Ilusa kollase õiega.
Oma ladinakeelse nime on saanud vanast Roomast - tähendab kuu esimest päeva.
Teos „Materia Medica“ on nimetanud teda rahustavaks, südant, maksa ja põrna turgutavaks taimeks. Õisikud on põletikuvastase toimega. Parandab ka haavu. On kehvveresuse ja kasvajate raviks. Kasutatakse ka kõrgenenud vererõhu puhul.
Õisikud korjata hommikupoolel. Teha tee ja juua ½ korraga. Talveks tuleb õisikud kuivatada õhulises kohas soojas ruumis. Ka hambaigemetele mõjub tee hästi.
Võib teha ka tinktuuri:
1 osa kuivatatud õisi, 10 kaaluosa viina. Lasta seista, kurnata. Kasutada herpese, vistrike vastu. Saab teha ka saialille salvi. Sobib kõikjal nahahädale.
Isegi tee kompress sobib silmadele.
Ta teeb hinge rõõmsaks ja raviks haigustele.

EFA I 102, 195 < Rapla khk., Raikküla v., Purku k. (2006)
Kas lillel on ravijõud?
Mina armastan üldse juua palju teesid, mul on kodus alati vähemalt 30 erinevat ravimtaimepurgikest. Näiteks saialille- ja nurmenukuteed tehes kasutan 1 tl peenestatud ürti klaasi vee kohta, lastes 5 min tõmmata. Hädast olen jagu saanud, tehes saialillesalvi või võilillemett. Aastakümnete jooksul olen kogunud palju häid ravimtaimeretsepte. Valisin siia töösse just lilledega seotud ravimtaimi, mida enamjaolt saab tarvitada teiste ravimtaimedeta.

EFA I 102, 196 < Rapla khk., Raikküla v., Purku k. (2006)
Saialill.
Seespidiselt aitab õietee seedehäirete, kõhulahtisuse, krooniliste limaskestapõletike, sapi- ja maksahaiguste, vähi jt hädade puhul. Õisi on kasutatud edukalt igasuguste põletikuliste naha- ja limaskestahaiguste korral kompressideks (nii vesi- kui ka alkohoolse lahusena).
Võtta 1 tl õisi 1 kl vee kohta ja lasta tõmmata. Jahutada ja juua tavaliselt tühja kõhuga 1/3 kl 3 korda päevas. Õisi korjata päikesepaistelise ilmaga!
Saialilleõite salv: 1 peotäis õisi segada 200 g searasvaga, keeta mõni minut, jätta mõneks tunniks seisma ja uuesti kuumaks ajada ning läbi marli pressida. Hoida jahedas kohas väikestes klaaspurkides. Kasutada raskesti paranevate haavade raviks, allergiliste löövete, kuiva praguneva naha ja nahavähi raviks.
Nakkusliku kollatõve puhul - verd puhastav. 1-2 kl päevas - sünnib ime! Leige teega silmi vannitada - parandab nägemist!