Rahvapärased taimenimetused
Viinalill
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
- armastuserohi
- lõikehaav
- põletushaav
- haigus määratlemata
- jooksva
- kõhuhaigused
- kõhutõbi
- külmetushaigused
- neeru- ja põiehaigused
- peavalu
- seest haigus
- venitus
- verekusemine
- verevaesus
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
- harilik käokannus Linaria vulgaris
- harilik maikelluke Convallaria majalis
- harilik saialill Calendula officinalis
- kahelehine käokeel Platanthera bifolia
- kandiline naistepuna Hypericum maculatum
- liht-naistepuna Hypericum perforatum
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
H I 9, 40 (12) < Viljandi khk. (1897)
Taimed, mida talurahvas teeks pruugivad. 1. Maasika lehed, õied ja marjad; lehed tulevad siis ära korjata, kui nad alles noored ja vaigused on. 2. Viinalille õienupud. 3. Härjapea ehk koorelille õienupud. 4. Pihlaka õienupud. 6. Vahrakamarjad ja -varred, mis talvel tulevad lõigata. 8. Kummeliõied. 9. Valge ja punase ristikheina õied. 10. Mustasõstremarjad. 11. Mündilehed. 12. Valmissaanud köömned. 13. Mustad kadakamarjad. 14. Mustasõstrelehed, mis kevadel, kui nad alles noored ja vaigutsed on, ära tulevad korjata. Kõiki neid teesid tuleb kas uluall ehk mõne muu sarnase koha pääl tuule käes esiteks kuivatada, kuhu mitte päev pääle ei paista. Päeva päälepaistmise läbi saavad nad tervisele kahjulikuks. Pääle tuule käes kuivatamise tulevad nad ahjus, mis mitte liiga palav ei tohi olla, vaid sarnane, kui leivad on ahjust välja võetud, - veel üle kuivatada.
E 49744 < Võnnu khk., Kurista (1915)
Ütte kallist ja terveliku viina tetas niidade: Korja enne jaanipäiva karra ehk viinalille häelmid, pane neid üte kruusi sisse, kalda kanget viina pääle, pane kruus või pudel korgi ja vaikuga päält kõvast kinni, pane mõnes nädalis lämmade paika. Kui sina henda siis tunned sisest haike või ka külmetuse haikus, siis on sul kallist rohto, miska võid ka kiige raskemba haikuse eest henda hoita, kui üts viinaklaasi täüs sisse võtta ja magama heita ja henda häste kinni katta, mispääle sa higistad ja terves saat.
ERA II 193, 517 (38.5) < Põltsamaa khk., Lustivere v., Kabla k. (1938)
Verevaesuse puhul on väga vanast ajast tuntud ja nüüdki tarvitatav naistepuna e. viinalille (Hypericum perforatum L.) tee, juues seda 1-2 kl. päevas.
RKM II 160, 126 (66) < Rakvere khk., Aruna mõis (1961)
Venituse vastu juua kanget külma naistepuna või viinalille teed.
Vilbaste, TN 3, 703 (18) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Naistepuna ehk viinalill. Tee on verekusemise vastu ja õli kaotab tulehaavad.
Vilbaste, TN 3, 714 (36) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Naistepuna ehk viinalill, harilik. Tee on neeruhaiguse, päävalu ja verekusemise vastu. Õli kaotab jooksjahaiguse järele tekkinud paistetuse ja tulehaavad.
Vilbaste, TN 1, 227 < Rõuge khk., Haanja v. (1930)
Viinalilli [Hypericum]. Kõllasõ häirme, õit sõrme vahel hõerudes läheb lillaks (violetiks), pandakse kosjaviina sisse, siis saab viin võimsam ja armuasjade ajamine kindlam.
H II 43, 360 (27) < Suure-Jaani khk. (1892)
Viinalill /---/ Hypericum (Familie Hyperionäe). Tema kollakatest õitest tehtud ennevanast ilust punast värvi, ka nuaga lõigatud haava pääle, õite vedelik olevat hea (kollased).
Vilbaste, TN 7, 255 (24) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Tammistu k., Kolga-Leesi (1930)
Viinalill oli kõhutõve vastu. Rohi keedeti ära ning joodi vett.
Vilbaste, TN 7, 478d < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Külmetajale anti sisse veel viinalille teed.
Vilbaste, TN 7, 1283 (71) < Kihnu khk. (1939)
Liht-naistepuna - “viinalilles”. Kui kõht haige, siis tarvitada viinas leotist ja ka keedist.