Rahvapärased taimenimetused

Münt

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

H I 9, 40 (12) < Viljandi khk. (1897)
Taimed, mida talurahvas teeks pruugivad. 1. Maasika lehed, õied ja marjad; lehed tulevad siis ära korjata, kui nad alles noored ja vaigused on. 2. Viinalille õienupud. 3. Härjapea ehk koorelille õienupud. 4. Pihlaka õienupud. 6. Vahrakamarjad ja -varred, mis talvel tulevad lõigata. 8. Kummeliõied. 9. Valge ja punase ristikheina õied. 10. Mustasõstremarjad. 11. Mündilehed. 12. Valmissaanud köömned. 13. Mustad kadakamarjad. 14. Mustasõstrelehed, mis kevadel, kui nad alles noored ja vaigutsed on, ära tulevad korjata. Kõiki neid teesid tuleb kas uluall ehk mõne muu sarnase koha pääl tuule käes esiteks kuivatada, kuhu mitte päev pääle ei paista. Päeva päälepaistmise läbi saavad nad tervisele kahjulikuks. Pääle tuule käes kuivatamise tulevad nad ahjus, mis mitte liiga palav ei tohi olla, vaid sarnane, kui leivad on ahjust välja võetud, - veel üle kuivatada.

EKS c, 64 (3) < Äksi khk. (1891)
[Labiatae]
Mentha crispa
Münt. Rohi teeks keeta on hää köha ja külmetamise vastu.

ERM 6, 15 b < Kursi khk., Puurmanni (1921)
Jooksjahaiguse on parandanud mündi ehk vehvermensi lehed, mis mädastel jõekallastel kasvavad.

ERM 6, 15 c < Kursi khk., Puurmanni (1921)
Jooksjahaiguse on parandanud mündi ehk vehvermensi lehed, mis mädastel jõekallastel kasvavad. Mündilehed parandada jooksjahaiguse, kui haigele kohale kuivatult ehk toorelt seotaks. Mündilehed kasvavad mädaste jõekallaste käärudel.

ERA II 27, 585 (16) < Nissi khk., Varbola v., Rahula k., Tammiku t. (1930)
Kõrvavalu vasta valge emanõges, münt.

ERM 6a, 10 < Kursi khk., Puurmanni v., Pikknurme k., Kase t. (1921)
/---/ Jooksvahaiguse parandavad mündi ehk vehvermensi lehed, mis jõe mädastel kallastel kasvavad. Need lehed seutakse haige koha ümber.

ERA II 292, 423 (52) < Tallinn l. (1941)
Peavalu kadus münditee joomisest.

RKM II 433, 294 (14) < Harju-Madise khk., Padise k. < Harju-Madise khk., Urgete k. < Nissi khk., Põlli mõis (1990)
Korjati kibuvitsa marju, punet, münti. Teed tehti.

Vilbaste, TN 3, 137 < Kambja khk., Kambja v., Hama t. (1932)
Münditee - krampide, südamekloppimise, hüsteeria vastu.

Vilbaste, TN 3, 636 (16) < Tartu l. (1932)
Münt - teeks.

Vilbaste, TN 3, 703 (17) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Münt (Mentha) Tee on peavalu vastu.

Vilbaste, TN 3, 714 (35) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Münt (Mentha). Tee on peavalu ja krampide vastu. Münditee segatult äädikaga on vereoksendamise vastu. Mündiõlu kõrvaldab kõrvavalu.

Vilbaste, TN 11, 436 (23) < Iisaku khk., Imatu k. (1962)
Münt - vorstirohi.
Vorstirohtu panevad suppidesse ja teest on ka hia.

Vilbaste, TN 1, 579 (34) < Jõelähtme khk., Ihasalu-Neeme poolsaartelt; ja Kuusalu khk. piiridest (1929)
Münt. Seda võimalikult rohkesti (muidugi mitte nii palju, et toidu rikub) liha- ja kalatoidu sees (vist muu toidu sees see ei kõlbagi) tarvitada ja süüa, pidada hea abinõu kõhutõbe eemalhoidmiseks olema.

Vilbaste, TN 1, 890 < Karksi khk., Karksi-Nuia alev (1935)
Münt [Mentha arvensis]. Aiaumbrohi. Vanast tarvitatud naiste kuuhaiguste ajal teena.

Vilbaste, TN 1, 1008 (2.11) < Kuusalu khk., Kolga a. (1930)
Münt on külmetamise vasta ja nohu vasta.

Vilbaste, TN 2, 314 (24) < Kanepi khk. (1929)
Mündist tehakse teed köha vastu.

Vilbaste, TN 2, 317 (68) < Jõhvi khk. (1929)
Münt on paisete ja köha rohi.

Vilbaste, TN 7, 142 (7) < Hageri khk., Hageri v. (1933)
Münt kasvab põldudel ja mõnes kohas ka madalamatel heinamaadel. Ta on väike lillaõieline taim. Temast valmistatakse rohtu kopsuhaiguse ja sisemiste organite rikete vastu.

Vilbaste, TN 7, 167 b < Räpina khk. (1930)
Mündilehtedest ja -õitest valmistatud teed tarvitatakse erguhaiguste, krampide ja päävalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 251 (26) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k., Kolga-Leesi (1930)
Münt - neeruhaiguse rohi.

Vilbaste, TN 7, 262 (46) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Leesi k. (1930)
Münt - külmetamise ja nohu vastu.

Vilbaste, TN 7, 264 (59) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Mündid külmetamise vastu.

Vilbaste, TN 7, 269 (33) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Münditee külmetamise vastu.

Vilbaste, TN 7, 281 (17) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Leesi k. (1930)
Münditeed keedeti rinnahaiguse vasta.

Vilbaste, TN 7, 388 (22) < Kullamaa khk., Vaikna v., Kasterma k. (1931)
Mündist tehakse teed.

Vilbaste, TN 7, 398 (29) < Kullamaa khk., Vaikna k. (1931)
Münt - rinnahaiguse vastu, teeks.

Vilbaste, TN 7, 400 (27) < Kullamaa khk., Vaikna v. (1930)
Münt - teed.

ERA II 27, 436 (32) < Kullamaa khk., Lepaste k., Põlde s. (1930)
Müntidega suitsetakse lutikaid ja prussakaid.

Vilbaste, TN 7, 453 (38) < Jõhvi khk., Kukruse k. (1930)
Mündid - paistetamise vastu.

Vilbaste, TN 7, 578f < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
[Märkus “Teistelt ära kirjutatud”, Gustav Vilbaste]
Oksendamise vastu mustikat, aiaõisi, arnikat, isujuurt, münti kuuma vee sees.

Vilbaste, TN 7, 578h < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
[Märkus “Teistelt ära kirjutatud”, Gustav Vilbaste]
Pigistuste vastu arnikat, lavendlit, niine, pappelt, münti, sinilille, varjulille loomulikul kujul.

Vilbaste, TN 7, 608 (12) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Münditeed tehti kõhuhaiguse vastu. Tehti nagu põldosja teegi [kuivatati, pandi nõusse ja valati keenud vett peale ja lasti natuke aega veel keeda].

Vilbaste, TN 7, 610 (6) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Oksendamise vastu tarvitati mustikaid, münti ja arnikat (kuuma vee sees).

Vilbaste, TN 7, 621 (19) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Münt - maohaiguste vastu.

Vilbaste, TN 7, 691 (5) < Harju-Jaani khk., Anija k. (1929)
Münt. Palaviku ja kõhuhaiguse vastu. Teeks teha ja sisse juua.

Vilbaste, TN 7, 1217 (11) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Mündivann ja -tee - paistetuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 1267 (Ie) < Lääne-Nigula khk., Taebla p.agent. (1934)
[Taimed muistsete jookidena ja muuks oluks.]
Veel tunti vaarikulehti ja ka niinimetatud münte jookidena, mida kutsuti “münditee”.

Vilbaste, TN 7, 1283 (78) < Kihnu khk. (1939)
Münt - “vehverments”. Tarvitatakse rohkesti teena. Tee ka rohuks külmetuse vastu.

Vilbaste, TN 11, 93 (35) < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1966)
Ennemalt õli üks taim mis nimetati aedmündiks, seda pandi kua veri vorstile, aga enam seda taime ma ei õle koskil nähnud.

Vilbaste, TN 1, 604 < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi talu (1931)
Münt on vorstirohi.

Vilbaste, TN 2, 288 < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Mädarõika juuri, hoblikaid, münte tarvitatakse toiduks.

ERA II 206, 295/6 (4) < Kaarma khk., Kuressaare l. (1939)
Münti tarvitati vorstidele. Naistepuna teeks arstirohuna. Köömneid leivale ja teeks ühtlasi toitudele. Kommeleid korjati arstirohuks.
Koirohtu, raudrohtu, pohlavarssi, maasikaõisi. Neid kõiki tarvitati kas teeks või arstirohuna. Suvel kuivatati ja pandi talveks tagavaraks kottide sisse. Tagavara uuendati tarvituse järgi.