Rahvapärased taimenimetused
Oras
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
H II 37, 313 (1) < Jõhvi khk., Toila (1892)
Kõllatõbe arstita õrassetied juues, korjata õrast, kuivatasse ja tehasse sellest tied. Üht kollatõbist arstinud küll tohter oma rohtudega, ei ole aga haiged tervest tehend, keda aga üks külaeit õrasetiega tervest on tehend.
RKM II 160, 17/8 (35) < Rakvere khk., Rakvere l. (1962)
Lõhenemine. Hapukoorega määriti, orast pandi hulka.
RKM II 229, 382 (6) < Haljala khk., Vergi k. (1966/7)
Kollatõbi. Joodi oraseteed.
H II 53, 176 (26-8) < Haljala khk. (1895)
Seda vett misga last esimest korda pesti ei tohi nii suguse koha peale maha kallata kuhu iha ehk kuu peale paistab, vaid seda peab sõnniku sisse valama ja oolega kinni matma, muidu jäeb lapse kõht haigeks.
Kui lapse kõht haige on, siis peab last vihtlema ja seal juures lausuma: iha, iha, koit, koit, pinevik ja videvi, aitamind ja minu last, minu laps teeb rohelist.
Ka on hea, kui selle haiguse vasta järgmist rohtu tarvitada. Võta kolme vitsaga kapp, pane noort orast sisse, vala vett peale ja vihtle sellega last.
RKM II 160, 115 (12) < Haljala khk., Pihlaspea k. (1961)
Kollatõbi. Joodi orase- ja kollase karikakra teed.
RKM II 229, 10/1 (5) < Rakvere l. (1966/7)
Kollatõbi. Olin ise haige. Jõin kollase karikakra teed ja oraseteed. Orasetee on väga paha. Kollaste jalgadega kana puljongit ka joodi.
RKM II 229, 652 (7) < Simuna khk., Mariküla k. (1967)
Köha vastu joodi oraseteed ja pärnaõie teed.
RKM II 381, 36 < Kadrina khk., Palmse v. (1985)
Rahvameditsiin tunneb terve rea metsarohtusid. Köha vastu põdrasammal, raudrohu tee, orasetee (mõjuv, väga vastik), koirohu tee ja palju muud. /---/
RKM II 413, 522/3 (4) < Puhja khk., Tännassilma k., Tinni t. (1988)
Kunagi lõi ta (memm, Miina Hallik. E. K.) jala ära ja ei kasvand kinni. Siis võeti mett, kuusevaiku ja talivilja orast ja seda siis vist keedeti ja segati segamini, nisukene salvitaoline, aga ta väga hästi mõjus. Tol ajal apteekrirohtu toodi ju vähe ja polnud ju kombekski.
Vilbaste, TN 10, 272 (39) < Rakvere khk., Rakvere l. (1966)
Oras. Hapukoorele pandi orast hulka ja määriti lõhenenud kohta.
RKM I 18, 180/1a < Tallinn < Haljala khk., Kõldu k. (1985)
Kollatõve korral söödi lume alt kätte saadud noort orast.
RKM II 101, 429/30 (71) < Häädemeeste khk., Häädemeeste v., Kägiste k. (s. Vaher), s. 1873 (1960)
Villase viha. Viltse viha, vilne on ära õerunu, läheb katti ja nii vihane ku, põleta villast riiet, pane viltse riide tuhka aava pääl, kohe kosub ära. Ja kasekoore tuhk, selle valge tohu tuhk, seda pääl. Ja kolmas on orasetuhk, sui aeg ükskõik mis orase, aga talve aeg kaevati lume alt rükioras lahti, kuivatadi ära ja põletadi tuhaks, seda tuhka õeruti pääl.
RKM II 160, 17/8 (35) < Rakvere khk., Rakvere l. (1962)
Lõhenemine. Hapukoorega määriti, orast pandi hulka.