Rahvapärased taimenimetused
Rabanduserohi
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
- harilik kortsleht Alchemilla vulgaris
- harilik palderjan Valeriana officinalis
- harilik söötreiarohi Herniaria glabra
- harilik ussilakk Paris quadrifolia
- kollane ängelhein Thalictrum flavum
- kurekell-ängelhein Thalictrum aquilegiifolium
- nõmm-liivatee Thymus serpyllum
- pruun ristik Trifolium spadiceum
- salu-siumari Actaea spicata
- sirge harakalatv Erysimum strictum
- soo-kuuskjalg Pedicularis palustris
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
ERA II 20, 135 (28) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Lepasauna t. < Hageri khk., Sutlema k. (1929)
Rabanduse vastu on metsateed ehk rabanduserohud.
E 37527 (18) < Jüri khk., Kurna (= Jaan Saalverk) (1898)
Rabanduse vastu kasvavad haavametsas kõrge mägede otsas musta marjadega "rabanduserohud", neid põletakse süte peal ja lastakse seda suitsu haige loomale. Ka keedetakse neid ja antakse seda vett sisse. Mõne talu rahvas on suvel hoolsad neid korjama, aga mõnes talus ustakse: kui rohtusi saab korjatud, et siis ka rabandus tõeste tuleb, aga kui rohtusi ei saa korjatud, siis ka rabandust ei tule.
ERA II 166, 114 (15) < Jõhvi khk., Illuka v., Illuka vanadekodu < Jõhvi khk., Kiikla k. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Rabavuse kõrral andada kõhe püssirohto ehk võib ka rabanduse rohto.
H II 65, 680 (18) < Jüri khk. (1898)
Rabanduse vastu kasvavad metsas kõrge mägede otsas musta marjadega "rabanduserohud", neid põletakse süte peal ja lastakse seda suitsu haige loomale. Ka keedetakse neid ja antakse seda vett sisse. Mõne talu rahvas on suvel hoolsad neid korjama, aga mõnes talus ustakse, kui rohtusi saab korjatud, et siis ka rabandus tõeste tuleb, aga kui rohtusi ei korja, siis ka rabandust ei tule.
E, StK 3, 4 (5) < Tõstamaa khk., Seli v. (1921)
Äkilise haiguse puhul võetakse eredad söed, pannakse plaadi peale ja sinna peale "rabandserohtu", seistakse kaksiti suitsu kohal, lastakse suitsu ka kõrva ja ninasse ja minnakse teki alla.
See abinõu aitab ka siis, kui inimesel ehk loomal seedimine korratu.
ERA II 193, 482 (25.26) < Põltsamaa khk., Vana-Põltsamaa v., Mõhkküla as. (1938)
Söögiisu ergutamiseks on väga tuntud vahend rabanduserohu ehk nõiakammitsa (nõmmeliivatee - Thymus serpyllum L.) tee.
ERA II 193, 618 (60.5) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Võisiku as. (1938)
Rabanduserohu (Thymus serpyllum L.) tee [nohu vastu].
ERA II 295, 41/3 (20) < Tõstamaa khk., Seliste v. (1941)
Ku naesed külmetan olid, siis näd panid eredad söed plaadi piale, raputasid sinna rabandserohtu, läksid siis kaksiti plaadi piale ja lassid "rabanduseroho suitsu" hänna alla. Tarvitati kua "aneteberoho" ja "nimetseroho" suitsu. Pärast suetsu lasmist joosti kohe teki alla.
H I 6, 9 (5) < Tartu (1894)
Nõmme kaetiseroht, rabanduseroht, punahein (Thymus serpyllum). Kõhuhaiguste vastu.
RKM II 400, 328 (65) < Tõstamaa khk., Tõstamaa al. < Tõstamaa khk., Pootsi v. (1987)
Hea väljahaiguse rohi on liivalilled, ka rabanduserohi, nõmmeliivatee. Enne jaani korjata. Võeti pliidi alt süssa, pandi rohi sinna peale ja seda auru sisse tõmmata (rätik auru juhtimiseks üle pea võtta).
Vilbaste, TN 1, 612 (10) < Haljala khk., Lahe küla (1931)
Rabaduserohi: kasvab kuivas maas. Tema kõrgus on 8-10 sentimeetrit, rohelised lehed. Teda tarvitada rabandusehaiguse vastu keedetult.
Vilbaste, TN 7, 63 (11) < Ambla ja Madise khk. (1929)
Actaea spicata: rabanduserohi.
ERA II 308, 429 (40) < Paistu khk., Sultsi alev < Tarvastu khk. (1942)
Rabandusehaigus om küll olemen - suu jääb kanges. Sihantsid rabanduseheinu om, neid keedetse ja nende vett andas haigel. Konte siist võtab peris võimu ärä. Ööl rabatuse om halvempe ku päeväl rabatuse - sedä pailu ei avite kennig.
RKM II 254, 458 (8) < Haljala khk., Paasi k. (1969)
Rabanduserohi häste väikeste lehtedega, lillad õied, õisi vähe aga kobaras, taim hargneb, õied abiharude küljes. Vilets maa, siis ühe varre küljes õied. Õied nagu sirelil. Kasvab niiskemates maades, kus soonikukohad, jõekallastel. Kasvab peaaegu samas maas, kus müntki.