Rahvapärased taimenimetused

Paiselehe

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

H II 3, 569ii < Setumaa < Vastseliina khk. (1889)
Paisõlehe kasusõ vägevä maa pääl, sändse uibulehe muudu, peo-lak'u lehe vai vähämbä, noid korätäs kokko, pandas paika, sis ku paisõ um, pandas pääle, nuu kuivasõ hüäste mätä.

H II 11, 641 (2) < Väike-Maarja khk. (Conrad) Roost (1889)
Tiiskusehaiguse vastu on hea paiselehe (Huflattig) juure teed juua.

H, R 9, 139 (11) < Setumaa < Põlva khk. (1903)
Umbleht, ummelehe, paiselehe = Plantago major. "Kui paistetas, sis pandase lehe pääle." [?].

RKM II 111, 66 (173) < Muhu khk., Vanamõisa II k., Kõue t. (1961)
Paisetele pandi peale vaeselapselehte e. paiselehte. Venelased nimetasid paiselehe siledat poolt "omaema" ja karvast poolt "võõrasema".

RKM II 212, 437 (2) < Kanepi khk., Kanepi (1966)
Paiselehe ol´li paisete vasta.

RKM II 257, 410d < Palamuse khk. (1968)
Tiisikus. Paiselehe pulber ja põdrasambla tee aitab.

RKM II 301, 269/70 < Helme khk. (s. Altegrentsmann), 75 a. (1968)
Köha.
Vana Härm olli siin ja temä naine olli taimerohu korjaja.
Paiselehe tiid keedäp, siss tegi ka sedäviisi: hõõrse peenikses kui tolm kuivatatud paiselehe ja rüübäs vett pääle.

RKM II 365, 360 (23) < Põltsamaa khk., Puduküla k., Luisu t. (s. Soplepmann), s. 1889 (1981)
Sammaspoolikule tuli panna paiselehte ja teelehte peale. Kompressi pandi ka peale.

RKM II 414, 298/9 (3) < Puhja khk., Järve k., Veski t. (1988)
Haavad olid mul käte peal, siis paiselehe õiega peab seda hõõruma.

RKM II 431, 223 (10) < Kursi khk., Puurmani v., Jüriküla k. < vanemad Ingerimaalt (1989)
Bronhiit on mul krooniline ja röga ei ole sugugi, siis mul on paiselehe tee üks rohi.

Vilbaste, TN 2, 449/450 (2) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Paiseleht
Arstirohuks tarvitati õisa ja lehti. Paiselehe tee oli hää kõhurohi.

Vilbaste, TN 2, 476 (1) < Järva-Madise khk., Albu k. (1929)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
/---/
Rohuks tarvitati: noori paiselehe lehti pandi paisetele.

Vilbaste, TN 2, 702/3 (14) < Räpina khk. (1930)
Ka haavad, kust veri jooksis, seoti paiselehega kinni. Haavu seoti enamasti kinni ämblikuvõrguga, see küll siia teema alla ei kuulu, aga tuleb ette. /---/
Ka inimesed tarvitavad taimi toiduks, ilma taimedeta oleks maakeral elu võimata, sest iga elav organism tarvitab taimi toiduks, kui just otse, siis kaudsel teel.

Vilbaste, TN 7, 406 (16) < Kullamaa khk., Koluvere v. (1930)
Paiselehed on paisete vastu.

Vilbaste, TN 7, 998 (8) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Tiisikuse vastu aitab ubalehe, porsa ehk sootubaka, paiselehe, haavakoore, paplipungade ja sookailude tee.

RKM I 9, 381 (15) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Paiselehe õie tee, 10 grammi kuivatatud õisi klaasi vee kohta puhastab rinda ja on hea rohi köha, kähisemise, kopsukatarre ja tiisikuse vastu.

RKM I 19, 235 (266) < Lüganuse khk., Aa k. (1984)
Paisele pannakse peale paiselehe leht.

Vilbaste, TN 5, 226 (1b) < Tartu l. (1934)
Arstirohuks: paiselehe kompress.

Vilbaste, TN 7, 1175 (40) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Paiselehed, keedis. Põletikukoha pääle tarvitada.

Vilbaste, TN 7, 1189 (42) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Värsked paiselehed haudunud kohtadele, paisete ja roosi vastu. Pulber kuivadest lehtedest: üks-kaks noaotsatäit tassi vee pääle kopsuhaiguste, hingeldamise, tiisikuse vastu.

EFA I 15, 111 (5a) < Martna khk., Kaasiku k., Mardi t. (1996)
Paiselehe tee on köha ja röga vastu hea.

EFA I 16, 65 (39) < Martna khk., Keskvere k., Karingi t. (Lillep), s. 1918 (1996)
Paiselehed on jälle haava peale panna.

EFA I 6, 499 (19) < ?, kihelkond teadmata (1995)
Tiisikuserohuks on segamini keedetud paiselehed ja jõeoa lehed.

EFA I 17, 202a < Omski obl., Mihhailovka k. (1996)
Rahvameditsiinist: paiselehe juured pannakse piirituse sisse. Seda leotist määritakse haigetele jalgadele.