Rahvapärased taimenimetused
Köömen
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
Vilbaste, TN 4, 341 (1)a < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Taimede kasutamisi endisel ajal arstirohtudeks: köömen
Vilbaste, TN 3, 658 (3) < Maarja-Magdaleena khk. (1932)
Kõhuhaiguse vastu - kalmujuured, nõgesed, tammekoor, kadakamarjad, kibuvitsa õied, kaseurvad, sibul ja kööme.
Vilbaste, TN 3, 760 (8) < Tartu l. (1932)
[Tarvitatakse arstirohuks.]
Köömen.
Vilbaste, TN 1, 804 (2) < Lääne-Nigula khk., Oru v. (1938)
Köömen (Carum carvi). Köömned, ka köömlad. Kuivatatud seemned, kuivalt söödud, hästi kuivatult, ajavad kõhuussid (ka paelussi) välja.
Vilbaste, TN 1, 804 (3) < Lääne-Nigula khk., Oru v. (1938)
Köömen (Carum carvi). Köömned, ka köömlad.
Tee seemnetest rahustamisvahend ärrituste ja hüsteeriate puhul.
Vilbaste, TN 2, 313 (14) < Kanepi khk. (1929)
Samuti tarvitatakse ka köömet kõhuhaiguste vastu.
Vilbaste, TN 2, 639 (XVIII) < Torma khk., Avinurme v., Maetsma k. (1930)
Köemned - maitseained ja tee.
Vilbaste, TN 7, 365 (20) < Apekalns (Hargla) khk., Mõniste v., Vastse-Roosa k. (1930)
Kööment tarvitati ja tarvitatakse praegu salatite juure, leiva ja saia juure küpsetamisel, kapsaste juure, kui hapnema pannakse, ja teeks.
Vilbaste, TN 7, 471 (4) < Vaivara khk., Narva l. (1930)
Köömneteed juuakse külmetamise vastu.
Vilbaste, TN 7, 811 (II, 9) < Tartu-Maarja khk. (1932)
Köömen (arstimiseks).
Vilbaste, TN 7, 944 (32) < Puhja khk., Kavilda v. (1932)
Köömen tarvitatakse tee valmistamiseks.
Vilbaste, TN 5, 202 (11) < Tartu l. (1934)
Köömet tarvitatakse tee tegemiseks.
Vilbaste, TN 1, 1131a < Kuusalu khk., Rammu saar (1937)
Vastuseks Teie lugupeetud kirjale teatan, et vastavate järelpärimiste peale ei tea siin vanematest inimestest (noortest rääkimata) keegi, et oleks haiguseid arstitud Rammust leitavate maarohtudega. (Mõnel juhul raudrohu ja köömne tee köha vastu). Võib-olla on see tingitud sellest, et Rammus ei leidu isegi üldtuntud arstimeiks tarvitatavaid taimi.
Vilbaste, TN 7, 1219 (2h) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Ka tarvitatakse seda [kummeli] teed harilikult joogiks, nagu meil tarvitatakse teeks köömneidki ja muud, lasta seista tükike aeg pliidil keemistemperatuuris (keedes omandab võõra kõrvalmaitse).
EFA II 20, 296 (30) < Urvaste khk., Pritsi k., Raotu t. (1996)
Köömet ma küll korja. Ja kidapuumarju. Tiivett tiidäs. Ku om midägi haigõt, ka avitas.
Vilbaste, TN 7, 1222/3 (11a) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Köömnevarre keedisega hautatakse õlleankrusid, ka piimanõusid, et eemaldada halba lõhna ja maitset. Köömnevarsi tarvitatakse veel kurgi soolamiseks koos mustasõstra lehtede ja tillidega.
RKM II 381, 88/92 (17a)i < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
[köömen] Ka joodi igapäevase teena, kellel maitses, tarvitati maitseainena. Tarvitus oli suur, sest nägin, kui palju neid iga suvi korjati ja kuivatati.
EFA I 19, 33 (24) < Omski obl., Tsvetnopolje k. < Omski obl., Krutinski raj., Võsokoski k. (Irina) Järvson (s. Kuuter), s. 1911 (1997)
Kummelit - romaška ja köömnit - aniis on külmahaiguse vasta.
Vilbaste, TN 7, 640 (d1) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Köömen - tarvita maitseaineteks. Maguni seemned - tarvitati maitseaineteks.
Vilbaste, TN 9, 68 < Ambla khk., Aegviidu nõudmiseni, Krani as. (1964)
Õllele keedeti vett marjadega kadakatest.
Teed igapäevaseks tarvituseks keedeti: pohlaõitest, pihlakaõitest, kanarpiku õitest, mustsõstra vartest, vaarikavartest, kuivatatud maasikatest, vaarikatest, õuntest. Raudrohu õitest, pärna õitest, piparmündist, liivateest, köömnetest, õunapuulehtedest, raudrohust, kuivatatud pihlakamarjadest.
Liha suitsetamiseks kasutati valget leppa ja kadakast.
Kuusevaiku kasutati n.n. “tõrvaseebi” keetmiseks.
Vilbaste, TN 2, 706 < Räpina khk. (1930)
Köömneid tarvitatakse ka leivale maitse andmiseks. Pähklaist tehakse kooke, mis väga hää maitsega on.
Kevadel juuakse kase ja vahtra mahla. Vahtra mahl on väga maitsekas jook, kuid vahtratest ei taheta mahla lasta sest sellega rikutakse puu ära. Kase mahla aga lastakse küll jooksta mitu pange.
Vilbaste, TN 7, 396 (a) < Kullamaa khk., Vaikna v., Päri as. (1931)
Köömned - pannakse vorsti sisse maitse ainena.
Seened - tarvitatakse söögiks.
Pitersell - pannakse supi sisse.
Tilli - tarvitatakse supi juure maitseainena.
Kurk - süüakse.
Kõrvits - keedetakse suppi.
Hapuoblikas - süüakse ja keedetakse suppi.
Mäerõigas - pannakse sousti sisse.
Peet - tarvitatakse söögiainena.
Vilbaste, TN 7, 160 (I) < Räpina khk. (1930)
Toiduks tarvitatavaid taimi:
Toiduks tarvitasid inimesed vanasti, kui puudusid vastava otstarbega kultuur taimed, mitmesuguseid metsikute taimede vilju, mis hästi maitsevad olid ja ka nende juuri. Sõnajala juuri jahvatatud vanasti leiva hulka kui nälg olnud. Ka sammalt ja isegi haganaid lisatud leivavilja hulka nälja ajal.
Nõgeseid tarvitati mitmesuguste suppide ja leente keetmiseks. Samaks otstarbeks kasutati ka maltsu, naate, ohakaid ja hapuoblikaid. Köömneid lisati toidu hulka maitseainena. Humalatest ja kadakamarjadest valmistati magusat ja kosutavat jooki - õlut.
Vilbaste, TN 7, 411 < Kullamaa khk., Koluvere v., Laukna küla (1930)
Sigur tehakse kohvi.
Köömled pannakse leiva sisse.
Jänesekapsast lapsed söövad.
Nõgestest tehakse suppi.
Malts tehakse suppi.
Oblikad tehakse suppi.
Lustad tehakse õlut.
Murulauk pannakse kaste sisse.
RKM II 375, 496 < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Arisvere k. (1985)
Maitseks pandi harilikule rukkileivale taignasõtkumise eel soola ja soovi korral ka köömneid, kuid paljud hariliku leiva puhul köömneid ei kasutanud.
RKM II 210, 273/4 (1a) < Võnnu khk., Rasina v., Üleküla k., Muuga t. (1966)
Arstirohutaimed teeks: verirohuhainu ja kummelihainu on mul, kuipalju ma neid talve jaos teki. Piparmündi oli, pärnaõie igan talun praegugi.
Pohlaõisi korjatas ka tees. Kasekäsna tarvitetas ja korjatas ja; muidu teed väga palju maarahvas ei osta, ikka korjatas. Vabarnavarsi ja mustasõstrapõõsast ja õunakoori. Vilun kuivatatas. Väga harva, talve peale ühe paki teed ostan.
Köömneid ka tarvitatas, aga inimese on nii teadliku, et kui on põiehaiguse ja neeruhaiguse, siis ei tarvitatu.
EFA II 5, 294 (30) < Püha khk., Sepaküla k., Loigu t. < Püha khk., Reeküla k. (s. Oeselg), s. 1924. Näitab õues taimi, millest räägib (1995)
Tanguvorsti teeme ja valget vorsti. Tanguvorsti teeme harva, ikka ilma tangudeta. Porgandit ja köömned ka juurde.
ERA II 206, 317 (35) < Kuressaare l. (1939)
Saaremaal tehakse harilikust jahust keeduvee leiba. Sinna lisatakse juurde veel köömneid. Tehakse ka odrajahust karaskit ja suuremate pühade puhul rukkipüüli leiba.