Rahvapärased taimenimetused

Kibuvits

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

E 46002 (5) < Tallinn l., Nõmme (1907)
Tiisikusehaigusest on nii Rakvere kihelkonnast olev Marie Elisabeet Saukas terveks saanud.
Kibuvitsa (orjavits), kurekatlad ja kassikäpad.
Nendest tehtud teevee või vedeliku joomise järele kadunud kui tükk rinnust ära. Need õied olnud ilma kuivatamata, värskelt, aga ummukses keedetud.

EKS c, 62 (5) < Põlva khk. (1891)
[Rosaceae]
Rosa canina - kibuvits.
Kibuvitsa õielehed korjatud, kuivatud ja teeks tehtud - väga hää köharohi.

ERA II 27, 585 (15) < Nissi khk., Varbola v., Rahula k., Tammiku t. (1930)
Kõhuhaiguse vasta koirohi, kibuvits.

ERA II 167, 293 (26) < Kose khk., Ravila v., Ravila vndk. < Kuivajõe v. (1937)
Jooksvatõbe vasta aitab sie, kui võtta kibuvitsu, raiuda katki ja kuivatada ahjus ehk päeva käes ja siis neid keeta, nii et vesi läheb punaseks, ja seda vet siis juua niikaua, kui tõbi kadund.

ERA II 203, 418 (4) < Otepää khk., Vastse-Otepää v. (1938)
Kibuvitsamarjad.
Teena keedetult tarvitatakse marju neeru- ja põiehaiguste korral.

ERA II 205, 76 (3) < Kose khk., Ravila v. < Kuivajõe v. (1939)
Jooksvatõbe arstimiseks, ütles Mai Uulberg, olla hea rohi, kui võetakse kibuvitsa võsusid, raiutakse katki, kuivatatakse ja keedetakse nii kaua, kui vesi läheb punakaks. Seda vett juua, kui on jänu. Tõbi kaduda juba ühe nädala pärast.

ERA II 283, 484/5 (20) < Pühalepa khk. (1940)
Kasulik salv vanade haavade parandamiseks.
Võetakse kibuvitsa punaseid marju, ja nimelt mihklipäeva aegu. Pandakse hea, kange valge marjaviina sisse ja lastakse nii kaua keeda, et nad nagu puder pehmeks saavad. Aetakse siis läbi rätiku või sõela, nagu hernestega tehakse. Valatakse siis poomõli, vaiku ja vaha, igaühest nii palju, nagu kibuvitsamarjugi on, sulatakse kokku ja segataks häste läbisegamine. Viimaks tilk tilga järele külma vee sisse tilgutada, et see salviks saab. Nõnda on see hea kõigi haavade ja hädade jaoks, olgu nad vanad või värsked.

ERA II 283, 494 (37) < Pühalepa khk. (1940)
Mähis silmahaiguse vastu.
Võta küpsetatud õunu, kibuvitsamarja seemnelima, sega roosiveega, ühe muna valge sega maarjajääga, pisut sahvranit. Tee sellest kõigest mähis, pane silma peale, see kisub kõik palavuse välja ja vaigistab valu.

ERA II 302, 586/7 (389) < Tallinn l. < Valjala khk., Kogula v., Kõnnu k. (1942)
Kui lapsel kasvas vamm suhe, valge keele peale. Sihuke paks ja valge kord keele peale. Kibunaõieveega sai siis pestud ja lapse oma pissuse korika otsaga (korikas = lina, millega last mähitakse). Pandi pisikese sõrme peale ja ööruti keele peale. Siis paranes ära.

RKM II 111, 102 (335b) < Muhu khk., Oina k. (1961)
[Neeruhaiguste korral] Hea on ka kibuvitsa tee.

RKM II 111, 44 (117b) < Muhu khk., Ridasi k. (1961)
Samuti aitavad [neeruhaiguste] puhul kibuvitsa-ja mustikatee.

RKM II 111, 36/7 (81) < Muhu khk., Ridasi k. (1961)
Viluhaigus. Mandril nimetatakse seda haigust - ork. Ork sellepärast, et ta tuleb järsku, kordub sageli. See on midagi malaaria taolist. Haigus algab palavikuga. Nõrkus. Inimene muutub näost halliks, verevaeseks, nõrgaks. Tavaliselt tuli see haigus mais, juunis. Nimetati sellepärast ka veel maihaiguseks. Selle haiguse vastu anti apteegist kiniini [hiniin].
Haigust kergendas ka see, kui juua piima või kibuvitsamarjadest keedetud teed.

RKM II 111, 36 (80) < Muhu khk., Ridasi k. (1961)
Kibuvitsamarjad muidu süüa või teed teha - nõrkade neerude või neeruhaiguste puhul.

RKM II 186, 40 (5) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. < Torma khk., Lohusuu al. (1964)
Köha.
Köha on kolme liiki: läkaköha, astmaköha ja bronhiidiköha. Hariliku külmetuse köha vastu võeti mett kuuma piimaga.
Astmaköha vastu juuakse männikasu teed ja kibuvitsamarja teed.
Läkaköhale kõige parem rohi on kliimavahetus. Kui hinge kinni lõi, siis kopotati käega selja peale.

RKM II 211, 308 (10a) < Kodavere khk., Ranna k. (1966)
Teed teeme kibuvitsamarjadest, need on vererõhu ja üheksa häda vasta.

RKM II 215, 402 (4a) < Lüganuse khk. < Jõhvi khk., Võide k. < Jõhvi khk., Ratva k. (1966)
[Luuvalu] Joodi sassaparila ja kibuvitsa teed.

RKM II 222, 44 (9) < Lüganuse khk., Liimala k. < Lüganuse khk., Kaunurme k. (1966)
Kui rinnus valud, siis joodi kebuvitsa marja teed.

RKM II 224, 587/8 (13) < Tartu l. < Lääne-Nigula khk., Sooniste v., Ellamaa k., Sillasoo t. (1967)
Kodumaa taimed.
Arnikas, kuivatatud tomingamarjad viina sees. Kadakamarjad, kibuvitsa marjad seesthaiguse raviks.

RKM II 229, 651 (5b) < Simuna khk., Mariküla k. (1967)
Kibuvitsamarja tee tõstab vererõhku. Vanasti vererõhust ei teatud midagi.

RKM II 254, 344 (68) < Kadrina khk., Uduküla k. (1969)
Kibuvitsa marju võib süüa, puhastab verd ja korraldab seedimist, moosi võib teha. Kibuvitsal seemnes seest välja võtta.

RKM II 254, 483 (22) < Kadrina khk., Võsu-Metsanurga k., Ligedama t. (1969)
Kibuvitsamarjad - pidi päris hea rohi olema.

RKM II 263, 251 < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. < Tartu l. (1969)
Kibuvitsamarja tee on vitamiinirikas, seda juuakse veel praegalt, rohkem küll lastele antakse. Mari tuleb enne ära kuivatada, seda võib juua kaks teeklaasi päevas ilma suhkruta.

RKM II 272, 291/3 (2246) < Krasnodari krai, Vesjoloje k. < Sulevi k. (1970)
Kibuvits, orjavits. V. K. Шиповник L. K. Rosa Canina.
Need lillepõesad õitsevad, roosad ja valged, hästi healõhnalised õied, selle puu oksad kasvavad pikaks teiste puude najal 4-6 meetrit. Selle puu marjadest keedetakse teed neeruhaiguse vastu, see jook on hästi maitsev. Kui meie lapsed olime, siis korjasime neid marju sügisel, kui nad juba pehmeks hakkasivad minema, puhastasime seemned seest välja ja sõime neid marju maiustuseks.
Neid põesaid on metsas kahte tõugu, ühedel kasvavad pikad oksad ja suurte okastega, ja veikeste okastega, nende küljes kasvavad veikesed käsnad, mida vanad inimesed korjasid ja keetsid neid teed, jällegi neerude ja põiehaiguste vastu. Ma mäletan, meie olime veel kooliealised lapsed, kui võtsime kibuvitsapuu küljest niisuguseid käsnakeisi, lõime nad kivi peal teise kiviga katki, et teada saada, mis nende sees on, ja kui suur oli meie ehmatus: nende kõikide käsnade sees olid veikesed valged ussikesed. Meil oli hea meel, et meie vanemad neist käsnadest teed ei keetnud, meie rääkisime sellest leidusest kodu isale, isa sülitas, koputas piibu tuhast tühjaks, mis temal alalõpmata hammaste vahel oli, ja ütles: arvatavaste ongi need käsnad nende põesaste küljes selleks, et mingisugused põrnikad oma munad sinna sisse munevad, mis kevadel täiskasvanult välja poevad, aga inimesed teadmatuses oma haigusehädaga tarvitavad kõik rohud ära, mis keegi iiales õpetab, et haigusest paraneda. Pühakirja järgi oli Jesuse kroon ka tehtud kibuvitsadest, kuid see ei ole tõsi, Jesuse kroon ei ole tehtud mite kibuvitsadest, see paistab selgeste välja, kui hoolega vaadata pildi pealt, kibuvitsa okkad on kõik ühele poole vähe konksus, kuid need okkad kroonil on täitsa õiged ja veidi suuremad. Ka vääned ise on teistmoodi, kui kibuvitsal on, sellest kirjutan eespool.

RKM II 283, 230 < Rakvere khk., Mariküla k. (1971)
Kibuvitsa marja tee reguleerib vererõhku. Tõstab, kui on madal.

RKM II 301, 271 < Helme khk. (s. Altegrentsmann), 75 a. (1968)
Verevaesus.
Kibuvitsa marja.

RKM II 338, 346/7 (3) < Kuusalu khk., Kolgaküla k. (1976)
Kõhuvaluga joodi jälle pohlakalehe teed. Sellele valule aitas ka veel rukkilille, kibuvitsa marja, palderjaani, koirohu, teelehe ja kiviimela juurtest keedetud tee.

RKM II 338, 349 (12) < Kuusalu khk., Kolgaküla k. (1976)
Kui ristluudest või seljast valutas, mõeldi, et on neeruhaigus. Sel puhul keedeti teed maasikalehtedest või -õitest, kibuvitsa marjadest, nurmenuku õitest ja määrõika juurtest. Joodi ka veel hiirehernest, pärnaõitest, teelehtedest või kiviimela juurtest keedetud teed.

RKM II 355, 575 (74) < Põltsamaa khk. (s. Luukas), 79 a. (1981)
Kibuvitsa marjadest keedeti teed, öeldi, et on hästi väärtuslik.

RKM II 356, 283 (216) < Kolga-Jaani khk., Võisiku k. (s. Tõnisson), 82 a. (1981)
Kibuvitsa marjadest keedeti teevett, oli väga tervislik.

RKM II 380, 39 (92) < Jõhvi khk., Illuka k. (1984)
Kibuvitsa marja tee on hea vitamiiniallikas.

RKM II 383, 91 (5) < Kuusalu khk., Kolga al. (1985)
Neeruhaigus.
Kui seljast valutas, eks siis mõeldi, et on neerud haiged. Siis keedeti ja joodi ikka maarohtude teed. Maasikajuurtest ja -õitest, kibuvitsa marjadest, nurmenukkudest või mäerõika juurtest teed. Ja veel kiviimela juurtest, pärnaõitest, teelehtedest või hiireherne teed. Leesikalehtedest keedeti ka teed, kui arvati olema põiel või neerudel midagi häda. Kadakamarju söödi ka nende haiguste puhul, 3-4 marja päevas. Marjad peavad olema tumesinised, päris küpsed.

RKM II 383, 528/9 (6) < Tallinn < Läänemaa (1985)
Imes rästiku nõelatud kohast mürgi välja. Korjas kibuvitsa marju, kuivatas need ära. Jõi ise seda teed ja andis abivajajale. Kogus teisigi marju raviks. Tal olnud sahvris ka igasugu leotisi, milliste ligi karjapoiss ei tohtinud minna. Kui suuõõnde oli tekkinud haavand, soovitanud ta suus pidada kuuma vett, korduvalt ning sosistada: „Minu suu saab terveks!“ Saab küll. Olen seda sageli teinud ja edukalt.

RKM II 384, 191 (6) < Pöide khk., Uuemõisa (1985)
Kõrvavalu.
Kõrvavalu puhul lasti kõrva kibuvitsa tutte suitsu ja pandi haige kõrva ümbrusse kaelale kuumad kommelikompressid. Seda korrati, kuni sai terveks.

RKM II 384, 407 (35) < Keila khk. (1985)
Närvilisele joodeti kibuvitsa marjadest või pärnaõitest keedetud teed. Ka palderjanileotist.

RKM II 405, 521 (8a) < Tallinn (s. Laul), s. 1909 (1985)
Viis supilusikatäit peenendatud põldosja (kuuse moodi), viis supilusikatäit kibuvitsamarju, niisama palju pohlalehti ja linnurohtu (muidugi kõik kuivatatult).
Viis klaasitäit vett ajada keema, puistada see segu sisse, lasta tõmmata. Kurnata ja juua üks klaas päevas. See pidavat vereringet parandama, seega ka südametegevust.
Proovisin ka selle pool, kes seda keetis ja tarvitas. Maitsev ei olnud, aga liiga kole ka mitte.
Peale kuu aega tarvitamist peab vahet pidama ja siis korrata. Kui mõju ei tunne, siis ei maksa ka tarvitada.

RKM II 405, 522 (8d) < Tallinn (s. Laul), s. 1909 (1985)
Kolm supilusikatäit rukkijahu (mitte püüli), kolmveerand klaasi kibuvitsa ja kadakamarja teed (võib olla ka kummelitee), üks kanamuna, üks supilusikatäis mett. See segu kloppida piimale, lisada üks klaas kefiiri.
Kasutada üks kord päevas igal hommikul üks tund enne sööki tühja kõhuga. (Aeg on väga tähtis.) Pärast segu joomist lamada enamasti vasemal küljel üks tund. Kui gaasid tekivad - kindlasti välja lasta. Seda segu kasutada pikemat aega. Suitsetamine maha jätta. Mao- ja soolehaiguste puhul.

RKM II 411, 7 < Tartu < Tartu-Maarja khk., Voore (toonud tema lesk 1985) < koguja Emilie Saarepuult (1890) (1959)
Köha.
Hea abinõu kibuvitsa marjad kuivatatult ja neist teed keeta.

RKM II 415, 108 (27) < Jõhvi khk., Kuremäe k. (1988)
Astma vastu - kibuvitsa marja tee, maasikaõie tee, mädarõigast, naistepuna, palderjani.

RKM II 433, 294 (14) < Harju-Madise khk., Padise k. < Harju-Madise khk., Urgete k. < Nissi khk., Põlli mõis (1990)
Korjati kibuvitsa marju, punet, münti. Teed tehti.

RKM II 447, 338 (21) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1991)
Kibuvits - kui on vererõhk väike, võib juua.

RKM II 447, 455 (14) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1991)
[Kõhutõbi]
Kibuvitsa juurikas ka. Nied kohe panevad lukku, piimaga hautati.

RKM II 449, 9 (1) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1992)
Vaarpuu lehed, sõstrad, maasikad, kibuvitsa marjad, maarjalille juurikad - kõik on jumala vili ja kõigest saab abi.

RKM II 449, 597/8 (4) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1992)
Kibuvitsa marjad tsaiuks - tõstab vererõhku.

RKM II 450, 259 (16) < Palamuse khk., Kudivere k. < Kodavere khk., Kirtsi k. (1992)
Kibuvitsa marjad loetakse tugevdavad või tervistavad. Neid on ka vanast ajast korjatud.

RKM II 460, 373 (18) < Tomski obl., Kaseküla k. (1993)
Kibuvitsa ja okaspuu saiut juua davlenie vasta.

RKM II 466, 47 (8) < Tomski obl., Vambola k. (1994)
Kibuvitsatšai on vitamiin.

RKM II 466, 469/70 (2) < Tomski obl., Tsõrjanski raj., Vambola k. (s. Kokk), s. 1936 (1994)
Kibuvitsa mari on vitamiinitee. Mitmed vitamiinid on sees.

KKI 65, 242/3 (7b) < Kadrina khk., Vihasoo k., Kõrgemäe t. (1975)
No kummeliteed tarvitan ja köömneid ja pärnaõisi harva ja liivatied ja kibuvitsa marja tied.

KKI 68, 727 (3) < Mustjala khk., Selgase k. (1978)
Kibuvitsa siirup oli rinnahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 6, 327 (6) < Koeru khk., Koeru al. (1942)
Kibuvits - kõhukrampide, neeru- ja kopsuhaiguste vastu.

Vilbaste, TN 3, 658 (3) < Maarja-Magdaleena khk. (1932)
Kõhuhaiguse vastu - kalmujuured, nõgesed, tammekoor, kadakamarjad, kibuvitsa õied, kaseurvad, sibul ja kööme.

Vilbaste, TN 3, 702 (8) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Kibuvits (Rosa Canina L). Kibuvitsa marja tee on neeruhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 3, 711 (10) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Kibuvits (Rosa canina L). Kibuvitsa marja tee on neeruhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 11, 123/4 < Tallinn l. (1964)
/---/
Märgite oma kirjas, et kannatate kõrge vererõhu all. See on paha tervislik seisukord. Õnneks ei ole ma selle raskuse all veel kannatanud, kuigi olen juba 79 aastat vana, kuid mu naine kannatab selle all ja ka temal on vererõhk vahel üle 200. Ta on joonud kibuvitsamarjade ekstrakti, mida valmistab järgmiselt: purustab 10-12 marja (vilja) peeneks, valab üle keeva veega, laseb siis veel keeda 2-3 minutit ja pärast seda tõmbuda umbes ööpäeva. Ülevalatavat keeva vett on umbes teeklaasi jagu. See hulk ekstrakti tuleb ära juua ühe päeva kestel enne sööki. Seda olevat temale õpetanud üks vanem arst ja ta ütleb, et see mõjuvat temale hästi. Kuivatatud viljad andvat aga maitsevama ekstrakti. Teil on arvatavasti mägedel kibuvitsu külluses. Katsetage, kuidas see mõjub - see on ju ilmasüüta ravim.
Kui aga vererõhk tõuseb minu naisel kõrgele, siis kasutab ta reserpiini, kui seda on apteekides saada (sagedasti on see aga apteekides otsas). Reserpiini võtab ta õhtul ühe tableti.

Vilbaste, TN 11, 141/2 < Iisaku khk., Sõrumäe k. < Narva l. (1965)
Saadan nüüd jälle ühe osa ja luban veel edaspidigi seda teha. Teen aja jooksul märkusi ja saadan vähehaaval, korraga ei tule ju meelde. Tervis pole kõige parem, ikka tahab üle 200 vererõhk minna. Möödunud nädalal oli siiski 200. Tarvitan ka kibuvitsamarja teed, jõhvikaid ja reserpini. Reserpini koos hypstiasidiga, viimane tugevdab reserpini toimet.

Vilbaste, TN 1, 494 (4) < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Kibuvitsaõied [Rosa]. Teena - tiisikusele.

Vilbaste, TN 1, 573 (16) < Jõelähtme khk., Ihasalu-Neeme poolsaartelt; ja Kuusalu khk. piiridest (1929)
Kibuvits. Selle punaseks küpsenud pumbulatest kaua keedetud kange tee joomisega ravitakse (veel praegusel ajalgi) neeruhaigust. Mardu rannast Lepneemest.

Vilbaste, TN 1, 581 (45) < Jõelähtme khk., Ihasalu-Neeme poolsaartelt; ja Kuusalu khk. piiridest (1929)
Kibuvits. Selle oksad raiutakse hästi peeneks, tautakse lömaks ja keedetakse võimalikult kanget teed. Seda juuakse pistehaiguse vastu (vist kopsupõletik).

Vilbaste, TN 1, 966 (24) < Tõstamaa khk., Pootsi k. (1942)
Kibuvits - kibunas. Marjatee põiekivi vastu.

Vilbaste, TN 2, 409 (9) < Jõhvi khk., Voka k. (1930)
Kibuvitsa marjade teed ja vannid on neeruhaiguste vastu.

Vilbaste, TN 7, 54 (2) < Rakvere khk., Rakvere v., Karivärava k. (1929)
Kibuvitsa õie tee on tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 267 (8) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Kibuvitsa okkad näriti pisti vasta.

Vilbaste, TN 7, 376 (1.5) < Jõhvi khk., Voka v., Künnapõhja k. (1930)
Kibuvitsa õite tee pistete vastu (peas, seljas).

Vilbaste, TN 7, 426 (38) < Kullamaa khk., Jõgisoo k. (1930)
Kibuvits on arstirohi.

Vilbaste, TN 7, 451 (32) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Kibuvitsa marjad - jooksva vastu.

Vilbaste, TN 7, 453 (55) < Jõhvi khk., Kukruse k. (1930)
Kibuvitsa marjad - jooksva vastu.

RKM II 271, 423/8f < Krasnojarski krai, Ülem-Bulani asundus (1970)
Kibuvitsad on pisikesenõelaline põõsaspuu. Tema marju inimesed korjavad. Kuivatavad ära ja joovad maohaiguse vasta.

Vilbaste, TN 9, 349 (16) < Pühalepa khk., Kassari k. (1962)
Kibuvitsa marjade tee - südamehaigetele.

Vilbaste, TN 7, 614 (3) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Reumatismuse vastu on hää rohi kaislad, kibuvitsad.

Vilbaste, TN 7, 620 (1) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Arstirohuks: kaislad, sassaparilad, pohlaõied, kibuvits, ülane, palsamer - jooksva vastu.

Vilbaste, TN 7, 624 (1) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Kibuvitsa õied: teeks; marjad: teeks ja söömiseks. Tamme- ja paju koor: naha parkimiseks.

Vilbaste, TN 7, 840 (25) < Kambja khk., Vana-Kuuste v., “Rebase” t. (1932)
Kibuvits. Rahvapäraselt okasroos. Arstirohuna keedetakse kibuvitsa marja teed.

Vilbaste, TN 7, 911 (a, 19) < Karksi khk., Karksi v. (1932)
Kibuvitsa seemne tee sapikivi ja põiekivi vastu.

Vilbaste, TN 7, 998 (5) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Kui põiekivid teevad haiget, siis aitab põldosi, kaerasasi ja kibuvitsa marjad, nendest keeta teed.

Vilbaste, TN 10, 268 (14) < Rakvere khk., Rakvere l. (1966)
Kibuvits. Kibuvitsa marja tee oli südamehaiguse vastu.

RKM II 360, 407 < Põltsamaa khk. (1982)
/---/ Kui minul häda, tuleb kohe vanaisa abistamine meelde. Ta võttis tarvitusele praaga sees vannitamise. Äädika, pipra raviviin. Soe kaerakott. Soe ahi. Paa aur. Kaalileht. Tubakas. Raudrohi. Koirohi. Toomingakoore vesi. Kummelivesi. Köömnevesi. Soolavesi. Uriin. Tangutumm. Sinep. Sibul. Piparmünt. Palderjaanijuur. Mädarõika juur. Must kohvi. Muna. Sai. Searasv. Kitsepiim. Soolavõileib. Leivatainas. Võimänd. Männiseep. Kuljus kivisammal, hall. Mesi. Küünal või parafiin. Noahigi. Kibuvitsa marjad. Mustikad. Mustad sõstrad. /---/

Vilbaste, TN 7, 1025 (10) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Arstirohu taimed. Orjavits (kibuvits).

Vilbaste, TN 7, 1189 (40) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Kibuvitsa, kurgirohu keedis kuse kinnioleku vastu.

Vilbaste, TN 7, 1222 (1) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Kibuvitsa marjadest saab ilusad helmed, kui neist niit läbi ajada. Ka keedetakse marjust kiselli.

ERA II 172, 604 (73b) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Viinistu k. (1939)
Haiguste vastu tarvitati veel: raudrohtu, sibulat, kadakat, võilille, heinputke, koirohtu, tamme, sõnajalga, islandi sammalt, kibuvitsa.

EFA II 1, 269 (22) < Kalatšinski raj., Ivanovka k. (Mutik), s. 1926 (1995)
Tee sisse võtan mustasõstra, metsmaasika lehti, mjata, šipovik - kibuvits. Peale uue aasta ei ole hea, pole vitamiinisid, ütlevad.

EFA II 3, 357 (15) < Valjala khk., Jõõri k., Uuelu t. (s. Saar), s. 1921 (1995)
Kibuvitsa tuulepesadega arstiti haigeid kõrvu. Olid pisikesed pruunid käbad seal kibuvitsa sees. Pandi need põlema ja kõrva lasti seda suitsu. Midagi visati üle ka, üks riie.

EFA I 12, 6/7 (8) < Ambla khk., Kõrveküla k. (1996)
Mähis silmahaiguste vastu.
Võta küpsetatud õunu, kibuvitsamarja seemne lima, sega roosiveega; ühe munavalge, sega maarjajääga, pisut sahvranit ja tee sellest kõigest mähis, pane silma peale. See kisub kõik palavuse välja ja vaigistab valu.

EFA I 16, 3 (21) < Martna khk., Rõude k. < Lääne-Nigula khk., Taebla v., Turvalepa k. (Hein), s. 1926 (1996)
Teeks olid naistepuna, raudrohi, pärnaõied, kibuvitsamarjad. Need lasti korraks keema.

EFA I 6, 498 (15) < ?, kihelkond teadmata (1995)
Jooksvahaiguse vasta aitab piirituse sees leotatud kibuvitsad.

EFA I 16, 99 (45) < Lääne-Nigula khk., Kirikmäe k., Jaanuse t. < Ridala khk., Eespere k., Alltoa t. (Paalberg, eestistatud Püüd), s. 1918 (1996)
Kibuvitsamarjad annavad jõudu ja on vitamiiniks.

Vilbaste, TN 1, 1131/2a < Kuusalu khk., Rammu saar (1937)
Samuti tarvitatakse söögiks (toorelt ja pliidil küpsetades) pihlakamarju ja kibuvitsa vilju (marju), kohaliku nimega “pumpulaid”, eriti lapsed söövad neid, kuna teised marjapuud ja -põõsad on siin visad kasvama ja neid vähe, mille tõttu ka aedvilju peale mainitute on vähe.

EFA I 19, 58 (32) < Omski obl., Kalatšinski raj., Vana-Viru k. (1997)
Kibuvitsamarjad on potškadele hea. Teda võib juua niisama ka. Minu vanaema elas 87 aastat, ei olnud üldse polnitsas käind.

EFA I 20, 26 (21) < Omski obl., Azovo raj., Tsvetnopolje k. (Netsel), s. 1937 (1997)
Korjame padaroošnik, kummelid ja mjaatad. Ja siis on määneki hein, tšebrets. Mitte ainult tee jaos, rohu jaos ka. Korjame ja kuivatame neid, kibuvits ja krapiva. Need korjad nagu siis, kui õitsema hakkavad. Ja siis tumedas toas kuivatame pimedas, et ei oleks päikse poole.

EFA I 35, 38 (9) < Novosibisrksi obl., Orava k. < Novosibirski obl., Nikolajevka k. (Meltsas), s. 1926 (1998)
Kibuvits - kellel om vererõhk suur, ta vähembas tege.

EFA I 41, 48 (9c) < Urvaste khk. < Paistu khk., Laanekuru k. (2000)
R.H. Ravimtaimi?
Veel on kibuvitsamarjad, kuivatame ära, sügisel ja talvel teeme teed, kui haigeks jääme, siis joome teed. Piparmünt ka.

EFA I 86, 90/1b < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Andi t. (s. Ant), s. 1937 (2004)
Aga siis on mul see, nagu öeldakse, melissi poolõde - naistenõges, piparmünt siis. Nõgesega on mul raskusi, nõgest ma ei tohi juua enam. Kui veenid on haiged, siis tahab veri paksuks minna. Ja nõgesega peab olema väga ettevaatlik - nõgese ja raudrohuga. Raudrohuteed ma kohutavalt tahan - raudrohuteel on väga hea maitse.
Aga vaarikad, mustsõstrad. Näiteks mustsõstart mina ei kuivata. Mustsõstra mina panen sügavkülma. Aga mustsõstart ja vaarikat joon mina talv otsa niimoodi, et ma lähen ja napsan ära ühe mustsõstra oksa ladva jupi, ja kaks juppi sihukest vaarikat ja seda teed joon. Aga seda ma ei joo kuivatatult, see on kohe naturaalselt. Ja muidugi pärnaõied. Maasikapepud, ütlen mina, ma metsas ei käi, ma kardan usse, aga kodumaasikaid küll.
Ma tahaksin kangesti mailast tunda, ma olen ebausklik, ma ei ole absoluutselt millesti kindel. Vot siis ma seda ei korja. Ma ei taha seda peterselliteed - väga hea tee organismile, tema puhastab neeru. Koirohutee, väga hea tee. Kibuvitsad.

EFA I 101, 180 (11) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2006)
Kibuvits (Rosa) - viljad sisaldavad vitamiine, tarvitatakse toiduks, teed (keeta emailnõus, siis ei kao C-vitamiin) raviteena külmetuse puhul. (Teave saadud õelt, s. 1927 (elab Raplas), kes kuulis seda 1949 a.-l.)

EFA I 102, 76c < Tallinn l. (2006)
Olen teinud roosi õielehtedest patju peavalu leevenduseks ja kuivatanud kibuvitsamarju sapiteeks.

RKM II 254, 471 (6) < Kadrina khk., Ahila k., Tõnuansu (1969)
Kibuvitsamarjad õunasupi hulka, kompotiks, vitamiinirikkad.

RKM II 160, 14/5 (13) < Rakvere khk., Rakvere l. (1962)
Südamehaiguse vastu juua liiva- ehk kaetisrohuteed. Kaetisrohuteed tegi ema, oli hea juua. Kõik 9 last olime terved, ei olnud südamehaigust. Kibuvitsamarjatee on ka hea südamehaiguse vastu. Leningradist üks insener sai terveks. Kibuvitsamarjaekstrakti on ka müüa. Peale söömist võtta 1 spl. täis.

Vilbaste, TN 7, 258 (27) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Tammistu k., Kolga-Leesi (1930)
Kibuvitsa tuulepesad olid ravanduse ja äkiliste haiguste vastu. Tuulepesad keedeti ära ning joodi seda vett.

RKM II 254, 471 (6) < Kadrina khk., Ahila k., Tõnuansu (1969)
Kibuvitsamarjad õunasupi hulka, kompotiks, vitamiinirikkad.

RKM II 338, 365 (46) < Kuusalu khk., Kolgaküla k. (1976)
Pungad ja kasvud tuleb puudelt koguda varakevadel, siis kui need on veel väikesed ja väärtuslikud. Kuivatada ja alalhoida kui teisigi ravimeid. Juured taimedelt peab koguma sügisel, sest siis on nendel suuremad väärtused. Enne kuivama panekut peab juured kõik puhtaks pesema. Kuivatamisel tuleb neid aegajalt liigutada, et nad paremini kuivaksid. Pärnaõied, raudrohud, krookslehed, kumelid, teelehed, nurmenukkud, mustasõstralehed ja kibuvitsamarjad on sellised ravimtaimed, mille tee aitab igale haigusele, kui muud ei ole käepärast. Halvemat ei ole teinud ja ka ei tee, nendest ravimtaimedest tee mitte kunagi kellegile.

Vilbaste, TN 1, 704 < Ambla khk., Lehtse < Kuusalu khk., Viinistu (1935)
Lurt, lurdid, lurdipuu - kibuvitsa (Rosa L) liikide viljad ja põõsad ise. Kohal vist Rosa glauca Vill. Lastel üldine nimetus Viinistus. Lurte süüakse siin.