Rahvapärased taimenimetused

Pipar

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

RKM II 52, 272 (14) < Tallinn l. (1955) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2005, redigeeris Tuul Sarv 2008
Kõhulahtisuse arstimine. Kui kõht lahti on, siis soovitas minu ema:
1) keeta kanget palderjanijuure teed ja juua 3 tassi päevas (palderjanijuured korjati heinamaalt heinaniitmise ajal);
2) võtta pool teelusikatäit soodat ja julgelt edasi süüa;
3) võtta supilusikatäis kasehao tuhka (see saadakse õige suure sületäie kaseraagude põletamisel); 4) süüa neljandik teelusikatäit musta peenestatud pipart;
5) süüa üks peeneks hakitud sibul toorelt;
6) juua tubli viinaklaasitäis viina, milles on punase pipra kaunu leotatud.

ERA II 27, 437 (35) < Nissi khk., Sooniste v., Lepaste k., Põlde s. < Kullamaa khk., Maidla k. (1930)
Kõhuhaiguse vasta võta pipart ja kuiva kohvi. Reinvarte teed.

RKM II 59, 582/3 (27) < Setumaa, Lõkova k. (1956)
Haltaja hamba pääle panti ka piprõkõtra. Ku oll hamba seeh tsopp, siis sinnä panti vaharaas, tuu puhast prahi hambatsopast vällä. Haigid hambaigimid võieti miiga ka. Siis süüdi kurõmarju, ku ümbre hambidõ igime tüke mädänemä. Ku hamba liigusõ suuh ja tüke ar kakkõma, siis tulõ küüslauka süvvä.

RKM II 59, 586 (30) < Setumaa, Lõkova k. (1956)
Kõtutõbi om ka inemisõl väegä mitund muudu. Kui kõdust olti vallalõ, siis süüdi keedüt munna. Siis süüdi viil kuumast aetud mett. Keedeti tammõkuuri ja juudi tuud vett. Ostõti liikvat ka kõturohost. Ja söögisooda avitas ka kõttu paranda. Mõnõ löüse, õt piprõga viin om ka hüä kõturuuh. Söögipipõrd ka pejetas kõturohost.

RKM II 106, 102/3 (5) < Jõhvi khk., Kohtla k. (s. Majamees), s.1894 (1960)
Kui lei lahti vai tegi kõhu lahti. Üäldi pasapuri aigus. Tõinekõrd ise enesest, ommiku, ei õld palagi suhu võttand. Vurasid oma kõrda kuus seistes välläs käija ja jäi pidama. Kohe valu on mõnikord. Mõnikõrd ei õle. Kui seid kas kilgastand piima vai läbiaetud piima ega siis õld valu. Siis tegi muidu kõhu lahti. Kui kõht õli lahti, siis võeti pipraviina, koirohu tied, uuemal ajal musta kohvi. Süijä ei tõhtind. Kõva muna vaid süädi. /---/

RKM II 106, 100 (1) < Jõhvi khk., Kohtla k. (s. Majamees), s.1894 (1960)
Kõhuvalu. Tõinekõrd hakkas järsku kõht valutama. Siis pidi õlema selite vuades, põlved püsti, ehk siis külitä ja kõveras. Pipraviina võeti. Sene jaust õli kodu pudel viina, punase pipra kaunad õlid sies, nindat õli mõru. Räägivad, et on võetud nuaõtsaga püssirohtu viega nagu pulbri. Kui kõhuvalu hakkas äkitse, püssiroht kaa äkiline, siis pidi parandama. No triigiti kõhtu, haige õli selite, põlved püsti, kõht paljas, siis kahe kääga sõrmeõtsidega vajudeti. Sie pidi kaa aitama.

ERA II 1, 556/7 (1) < Pühalepa khk. (1928)
Igasugust pikaldast haigust kutsutakse kidumise haiguseks. Selle vastu aitab pipar, türgi pipar või koirohi, mis viina sees leotetakse ja siis troppidena juuakse.

ERA II 189, 161 (141) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kõpu k., Sepa t. (1938)
Kõht lahti oli, siis söödi kuivadadud mustikaid, pipart, kõrvetatud ube ja lepatürke (urbi, mis on käbi moodi).

RKM II 53, 424 (10) < Urvaste khk., Antsla l. (1956)
Paistetuse vastu, mis on ehmatuse tagajärjel löönud, pandi peale sibulat ja pipart ning mett, mis siis võttis paistetuse tagasi.

RKM II 72, 311 (5) < Urvaste khk. (1959)
Musta pipart joodi veega sisse, kui kõhus olid suured valud, ja kasutati ka tammekoore teed.

ERA II 143, 364 (35) < Rõuge khk., Haanja v. (1936)
Tõine on kõhu lahtiolek, mida iga sügise, kui piimatoitude päält üle minna lihatoitudele, ja kevadel, kui piimatoidud pääle algavad. Arstimiseks pruugitakse pälünäteed koirohu keedetist ehk söögipipra jahu, pool sõrmkübaratäit sisse võtta.

ERA II 283, 487/8 (22) < Pühalepa khk. (1940)
Kuulus abinõu, kudas kõhtu eluaeg terve hoida ja kõiksugu haiguste eest kindel olla.
Kes oma kõhu eluajal terve tahab hoida ja ülepea kõigi haiguste eest kindel olla, see tarvitagu järgmist abinõu aastas kaks korda, ja nimelt, kui pungad puhkevad ja lehed jälle langevad, see on jüripäeva ja mihklipäeva ajal võetagu 6 peotäit kuivi koirohuseemneid, 1 peotäis rohelisi viinaruudulehti, 1 lood väikseid pipraivasi, tõugaku see uhmris segamine, pangu kotikese sisse, keetku poole toobi viinaga. Sellest võetagu hommikul, kui üles tõustakse, ja õhtul, kui voodisse heidetakse, üks sõõm soojalt, higistagu selle peale ja seda tehtagu 8 päeva järgemisi.

ERA II 304, 121 (118) < Simuna khk., Salla v., Tammiku k., Liivaku t. < Rakke khk. (1940/1)
Kõhulahtisus. Võta musta kohvi, pipart, soolast silku.

ERA II 10, 15 (25) < Haljala khk., Haljala v., Katela k. (1923)
Kõhuvalu vastu võetakse pipart viinaga.

E 62587 (7) < Peetri khk. (1928)
Kõhuvalu puhul on võetud pipart ja pipraviina. Pipraviina on ka kord vanasti kolera puhul rahvale välja jagatud.

E 79513 (14) < Vändra khk., Rannu t. (1932)
Haigusi arstiti: kõhuvalu puhul sibula, pipra ja viinaga.

E XIV 19 (139) < Tartu-Maarja khk., Raadi ms. - Matthias Johann Eisen < E. Kaarin
Kui seest veninud, arstitakse arnikaga ehk võetakse viina sisse pipraga.

H II 20, 539 (7c) < Vändra khk., Kadaka (1888)
Kõht lahti. d) Võetakse peenekshõerutud kivisütt sisse, c) võetakse pipraviina, g) põleva peerusüe rõngast püsteti lebatükk kolm korda läbi ja süüdi ää.

E, StK 2, 183/4 (11a) < Viru-Jaagupi khk., Koeravere k. (1921)
Jooksvahaiguse arstimine maarohtudega.
Järgneva juhatuse andis mulle isik, kes oli ennast arstinud mainit rohtudega. Tema oli saanud juhatusi paljudelt teistelt isikutelt, kes samuti olid endid arstinud. Liine Männik oli end arstinud; võib julgesti öelda, et ta oli kaunis terve juba, kuna varemalt pole ta suutnud end liigutadagi ilma teiste abita. Ainult mõned liikmed, nagu näpud, olid tal veel kõverad, mis vististi sarnaseks jäävad.
Pealt määrimiseks:
1/2 toopi petrooleumi + 5 kauna pipart + peotäis soola + 20 kop. kampari. Segu hoida soojas kohas 3 päeva, kuid kaunis palavas, keemise eest hoida.
Peale määrimist mähkida ihu ümber üheksaväe lehed.
Ööseks pannud noored kase õiepungad peale mähkmeteks.

RKM II 216, 281 (a) < Kose khk. (1966)
[Voolmed]
Muide, kõhuvalude vähendajaks peeti piprakauna viina - see on piprakauna ja viina leotist.

RKM II 257, 415 < Palamuse khk. (1968)
Roos. Peent pipart pandi peale.

RKM II 263, 251 < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. < Tartu l. (1969)
Kõhuvalu võttis ära viina sees leotud piprakaun, seda viina joodi korraga üks viinaklaasitäis paar korda päevas, ka joodi peent musta pipart viina sees, võttis rinde alt valu ära.

RKM II 280, 401b < Rakvere khk., Rakvere l. < Laiuse khk., Jõgeva v., Painküla k. ja Iisaku khk., Mäetaguse v., Väike-Pungerja k. (1970)
[Kõht lahti, seestvalud.]
Vanad inimesed võtsid teelusikatäis peent pipart (must) viinaga.

RKM II 301, 284 < Helme khk., Riidaja k. (s. Päiel), 80 a. (1968)
Kõht lahti.
Mia ole ikki peenikest pipart võttan.
Koirohi üteldes hää olevet.

RKM II 307, 51 (25) < Rannu khk., Kirikuküla k. < Rannu khk., Neemisküla k. (1973)
Kui kõht lahti oli, siis võeti viina ja pipart. Tammekoore tiid ka tehti.

RKM II 321, 131/2b < Jõhvi l. < Tartu l. (1975)
Kõhuvalud ja need venitushaigused arstis ta nõnda: pani tõuktud piprad klaasi ja valas viina peal ja jõi klauhti ära ja oligi varsti valu läinud, niipalju jõi minu isa viina arstirohuks.

RKM II 348, 512 < Äksi khk., Tabivere < Saarde khk. (Gentalen), s. 1914 (1980)
Pipar viinaga - kõhuvalu vastu.

RKM II 351, 282 (37) < Jüri khk., Mõisaküla k., Tominga t. (1981)
Pipra võtmine, kui kõht lahti, on uuema aja mood, lapsepõlvest küll ei mäleta. Ega pandudki teda mujale kui jõuluvorsti sisse, nüid piab pipar igal pool olema. Kõhuvalu vasta löövad paar-kolm tera katki, neelavad alla ja ruttu klaas vett piale, et kibe ruttu suust kauks.

RKM II 360, 430 < Pilistvere khk., Vitsjärve k. (1982)
Oli kellegil kõht korrast ära, siis anti musta kohvi ja katkitambitud pipart, kes ei tahtnud võtta, see ei tohtinud enda häda kurta. Kanget köömneteed 3 korda päevas 2 supilusikatäit korraga.

RKM II 363, 11 (7) < Otepää khk., Lutike k. (1982)
Kui kõht valutab, siis pane viin peenikse pipra pääle ja võta. Või maranajuure päält viina, tuu om ka hää.

RKM II 363, 366 (22) < Otepää l. (1982)
Pipra kaunad pannakse viina sisse likku ja kui pruuniks lätt, siis võetakse sisse, kui kõht lahti on.

RKM II 368, 198 (42e) < Äksi khk. < Kursi khk., Saduküla k. (s. Polli) (1983)
Kui kõht lahti oli, anti pipranapsi.

RKM II 368, 324 (26i) < Maarja-Magdaleena khk., Hundi k. (1983)
liikmete valude vastu - määrida viinaga ja panna musta pipart sisse, see on oma leiutatud.

RKM II 373, 623 (117) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Lahavere k. (1983/4)
Öeldi ka seda, et musta peenestatud pipart võtta noaotsatäis veega sisse, et see aitab ka venituse vastu, kui rinde alt ja kõht suure tööga on valutama hakanud.

RKM II 374, 120 (67) < Põltsamaa khk., Lahavere k. (1984)
Kui inimene oli tööga end ära venitanud, tuli võtta sisse suutäis viina, milles oli leotatud punast pipart või kalmusejuuri.

RKM II 375, 206/7 (8) < Põltsamaa khk., Võhmanõmme k. (1985)
Kui inimene oli raske töö puhul ennast ära venitanud, hakkas rinde alt valutama. Siis aitas asja leevendada, kui mees võttis pits viina sisse, mis oli kalmukajuurte pealt kallatud. Ka pipraviin aitas. Aitas isegi see, kui võeti veega noaotsatäis peenpipart sisse. Tegi inimesel valu tuimemaks ja oli parem olla. Tuli veel soe kaerakott peale panna rinde alla ja valude puhul kohe voodisse teki alla minna.

RKM II 380, 514 (12) < Viru-Nigula khk. (1985)
Kui kõht oli veninud, võeti meest ja viinast tehtud rohtu, hästi olla aidanud ka madarajuurte leotis, pipraviin, viin soolaga ja nii edasi. Ka aitas veninud köhule masseerimine, nabale vajutamine jms, mida oskasid teha möned „targad“ naised. Venitatud vöi nikastatud liigesed seoti kövasti kinni ja püüti hoida et sama tööd, millega venitatud, ei teeks paari päeva jooksul. Siis andis venitus ise järgi. apteegist on endisel ajal müüdud „venind salvi“, mis see oli, keegi täpsemalt ei tea. Sissevöetavad rohud olid veel „ekspeller“ ja „ernes-testament“.

RKM II 381, 501 (12) < Järva-Jaani khk. < Jõhvi khk. (1985)
Venitushaigused.
/---/ Kõhuvalu puhul võeti pipraviina (viina, milles oli punase pipra kaun).

RKM II 382, 262/3 (17b) < Koeru khk., Abaja k. (1985)
Kõhuvalu puhul jälle punase piprakauna viina või koirohu leotist. /---/

RKM II 382, 305/6 (53) < Koeru khk., Abaja k. (1985)
/---/ Taluaedas kasvatati koirohtu, piparmünti, üheksavägist, vereurmarohtu, hiirekõrva ja muudki. Heinamaalt kraavikallastelt juuriti palderjani, rabast koguti sookaile ja leesikast. Kuivatati õunapuu, pärna, maasika ja mitmete taimede õisi ja lehti. Vannide tegemise, hautiste, valamiste, mitmesuguste mähiste vajalikkust õpiti kohalikult veetohtrilt, samuti maarohtude kasutamist. Kes kord tema juures ravil oli olnud ja sellest abi saanud, pidas oma raviprotseduurid hoolega meeles ja kui oli vaja, õpetas teistele. Äkilise kõhulahtisuse korral, kas venitamise või mõne riknenud toidu söömise pärast, oli kohe esimene käsk: ära söö mõni aeg, küll siis kaob isegi. Tammekoore ja kummeliteed juua, las kõht puhastab ennast ära. Teisel päeval musta kohvi, pipraviina ja mustikaid, kui need kõik ei aidanud ja oli palavikku ka, siis oli tuulest tulnud tõbi või lendva sisse löönud.
Üldiselt palju oli ebausku, kuid samas küllaltki tarku võtteid vana haavade ravimisel ja maarohtude tundmisel, kogumisel ja kasutamisel.

RKM II 390, 9 (15) < Tarvastu khk. (1985)
Kõhulahtisuse korral võtta supilusikatäis piprateri.

RKM II 391, 187 (2d) < Tartu < Võnnu khk., Peravald (1983/5)
Piprakaunad. Piprakaunad asetati pudelisse viina sisse, kus nad paarinädalase seismise järgi said tarvitamiskõlblikuks kõhuvalurohuks. Võeti kõhuvalu korral sisse üks või paar pitsi ja see pidi kõhuvalu vaigistama.

RKM II 411, 41 < Tartu < Palamuse khk., Palamuse v. (toonud tema lesk 1985) < koguja Salme Soomelt (1923) (1959)
Kõhulahtisus.
Võetakse napsiklaasitäis pipart viinaga, ¼ klaasi musta peent pipart.

RKM II 429, 242 (2) < Kursi khk., Saduküla k., Uuetoa t. (s. Kört), s. 1898 (1989)
Roosile pandi peale pipart ja searasva. Tambiti pipar peeneks, segati rasvaga.

RKM II 438, 160/1 (81) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. (s. Nurmberg), s. 1918 (1990)
Kui inimene oli raske tööga rinde alt ära venitanud ja ka kõht sellega valutas, võeti peenpipart viinaga. Aitas ka peenpipra võtmisestki, kui viina ei tahetud. Mõni mees võttis ainult lonksu viina ja aitas ka sellest.

RKM II 438, 298 (20a) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Kolga-Jaani khk., Võisiku v. (1990)
Kõhulahtisuse korral võeti ka noaotsatäis peenpipart.

RKM II 450, 559/60 (29) < Laiuse khk., Kivijärve k., Norru t. (1992)
Kui kõht lahti oli, võeti kohe musta pipart või musta kohvi, puhast kohvi võeti.

RKM II 450, 560 (30) < Laiuse khk., Kivijärve k., Norru t. (1992)
Kõhuvaluga võeti pipraviina - pipar pandi viina sisse likku.

KKI 69, 173 (9) < Viru-Nigula khk., Toomiku k. (Treihof), s. 1899 (1975)
Kui ei ole surmatõbi, viinast saab ikka abi.
Minu vanaisal oli piprakaun, sie oli viina sies. Vanaisa pani iga hommiku klomaku ära. Ega tema juodik ei olnd.

KKI 69, 336 (21) < Viru-Nigula khk., Kurna k. < Viru-Nigula khk., Kelu k. (1975)
Närvipõletusele - kampveripiiritust, sipelgapiiritust, mentolipiiritust ja piprakaun on sies.

Vilbaste, TN 1, 481 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Piprakaunad [Capsicum]. Viina sees - seestvalule.

Vilbaste, TN 2, 228 (IV) < Setumaa, Värska v., Vellna k. (1937)
Pipar pannakse viina sisse, seda rohtu tarvitavad inimesed hambavalu vastu.

Vilbaste, TN 2, 273 (21) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Piprakauna teed - südameklopi vastu.

Vilbaste, TN 2, 314 (23) < Kanepi khk. (1929)
Pipra verikõtru (Capsicum annuum) kasvatakse toas toalillena. Selle kaunadest valmistatakse viinaga segades köharohtu, mis on ühtlasi rohuks ka teiste haiguste vastu.

Vilbaste, TN 2, 701 (9) < Räpina khk. (1930)
Kõhuvalu vastu on veel üks teine abinõu: pekstakse piprad puruks, pannakse viina sisse ning juuakse. /---/

Vilbaste, TN 7, 243 (2) < Setumaa, Slobodka k. (1930)
Söögipipõr. Pandakse söögi sisse ja süüakse köha korral.

E 20643/9 (14) < Rõuge khk. (1895)
Tarkus ja nõidus.
/---/ Maohaiguse vasto andis minu vanaisa alati harjakaupmehe käest ostetud ussirohtu, vanematele inimestele rohkemb, lastele vähemb, sest ka vanematel inimestel teevad ussid kõhus kõbinat, võtvad söögiisu ära ning aeavad pasale, liiategi neil kes kõhna söögiisuga ning närvad sööma on ehk liig magedalt toitu ehk suppi söövad. Seepärast ärgu öelgu keegi: ega vanainimesel ussa kõhus pole.
Noh oli kellegil muidu äkiline kõhunäpistus, mitte söömise läbi siginud ussiviga, seda mõistis mo vanaisa kohe, mis niisugusele tuli anda. Pipraga viin või ehk räimesoolvesi, natuke rõigast, (mäda)rõigast ehk sibulat pääle salva, ka püssirohtu pani sagedaste nimitud vedeligu hulka. Ehk kui kedagi muud rohtu käepärast polnud, siis laskis valukannataja soola suhu võtta ja vett pääle rüübata. Ja ma ei näinud seda kunagi, et abi ei saanud. /---/

ERA II 12, 497/8 (2) < Simuna khk., Salla v., Salla k. (1929)
Kes seda teab, mis asjaga see külmtõbi tuleb, aga jutustaja oma mees on olnud külmastõves. Kõiksugu rohud proovitud ära, kuid miski asi pole aidand. Unes näidatud, et võtku sisse konna vett, siis saab terveks. Aga mis on see konna vesi? Pidasid kõik aru, et mis vesi see on. Aga pole saand seda tarkust kätte. Üks mölder annud ühe piprakauna, et pangu see viina sisse ja andku poisile üks veerandik seda viina. Nemad leotand ja andnud ja saanud terveks.

Vilbaste, TN 7, 607 (11a) < Vaivara khk., Riigiküla pk. (1930)
Kui kõhuvalu, siis tuleb peeneks tambitud pipart võtta.

RKM I 18, 182c < Tallinn < Haljala khk., Kõldu k. (1985)
Oli kõht lahti, aitas pipraviin, kange hiinatee või koirohu tee.

RKM II 360, 407 < Põltsamaa khk. (1982)
/---/ Kui minul häda, tuleb kohe vanaisa abistamine meelde. Ta võttis tarvitusele praaga sees vannitamise. Äädika, pipra raviviin. Soe kaerakott. Soe ahi. Paa aur. Kaalileht. Tubakas. Raudrohi. Koirohi. Toomingakoore vesi. Kummelivesi. Köömnevesi. Soolavesi. Uriin. Tangutumm. Sinep. Sibul. Piparmünt. Palderjaanijuur. Mädarõika juur. Must kohvi. Muna. Sai. Searasv. Kitsepiim. Soolavõileib. Leivatainas. Võimänd. Männiseep. Kuljus kivisammal, hall. Mesi. Küünal või parafiin. Noahigi. Kibuvitsa marjad. Mustikad. Mustad sõstrad. /---/

E 29513 (6c) < Viljandi khk. (1896)
Piprijahu, ninatubakat, taldreku peale närtsuge, piirituse viin peale palama - nii et kuumaks läheks - siis pidada nii hamba peal. /---/

EFA I 12, 7 (9) < Ambla khk., Kõrveküla k. (1996)
Palaviku vastu.
Võetakse 3 loorberi, 4 pipratera, 9 nelgiiva ja tehakse pulbriks. Kui see valmis, võta pool sisse ja teine pool teisel korral, kuni palavik ära jääb.

EFA I 21, 120 (9) < Kanepi khk., Karilatsi k. < Kanepi khk., Rosva k. (1997)
Verine kõhutõbi oli Vabadussõja ajal. Anti pipart viinaga. Vast lapsele anti pipart lihtsalt.

Vilbaste, TN 2, 701/3 < Räpina khk., Räpina Gümnaasium (1930)
Maitseaineteks tarvitame meie kaunis palju taimi, neist oleks: petersellid, sibulad, tillid, piprad, loorberi lehed, mädarõigas, vorstirohud, sõstralehed kurgi soolamisel, kurslaugad ja supi keetmisel supijuuri jne.
Rabarberist lehe vartest valmistatakse kiselit.
Nõgestest ja ohtkjate lehtedest keedetakse maitsvat suppi.

RKM II 186, 44/5 (11a1) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. < Torma khk., Lohusuu al. (1964)
Kõhulahtisuse vastu oli kodus praetud viljakohv kuivalt supilusikatäis veega sisse võtta. Ja peenikest pipart viinaga.

RKM II 160, 20 (4) < Rakvere khk., Rakvere l. (1962)
Koleera. Haigel on kõht kangesti lahti. Keedeti kanget toomingakoore teed. Lepaurva teed ka joodi. Piima ei antud ega kartuleid. Puder keedeti veega. Haput ka ei antud. Sütt pandi vee sisse, taoti katki ja anti sisse. Kui haige hakkas paranema, siis anti klaubersoolvett. See puhastas kõhu ära, soolikad ära. Hulgal ajal ei tohtinud piima süüa. Seda haigust oli hoopis vähe, kui ma noor olin. Koolerahaigus tuleb sellest, kui süüa tooreid marju. Pooltoores liha ka ei ole hea süüa. Punasekauna pipraviina juua, kui kõht on lahti. Viinapoes müüdi pipraviina. Kartulijahu on ka hea võtta, kui kõht on lahti. Kerosiini võtta, kui sees on kuiva valu. Olen ise võtnud sisse. Suhkrut võtsin peale 2 aastat tagasi võtsin kerosiini (lambiõli) sisse.

RKM II 160, 229 (24) < Rakvere khk., Rakvere l. (1961)
Koleera. Tagumiku alla soe vann, auruvann. Kasepuu sütt, küüslauku, koirohtu ja soola, kõik süüa järjekorras. Kaunapipra viin aitab ka.

RKM II 59, 575/6 (16) < Setumaa, Lõkova k. (1956)
Vanol inemiisil sälä, turo ja ristluu halti, sis küteti sann. Sannah hideti suur lõõnah, minti labalõ, ku haigõ esi javvaas sis lasti tõõsõ haigõt sälga vihtu ja hõõrdu. Pääle kihä puhtast mõskmist nühiti kõdrapiprõga haigõt sälgä vai ka ristluid ja kaalaturja. Sis tuuga õs jovva inäp sannah olla, sälg kuumõt ja haltas. Pallo haigid kijä verevä piprõga sälgä hõõri saas kõik puulpühä üü väläst tarõ õs või ka rõivast sälgä panda, niväega halt. A peräst oll siski säläle pareb.

RKM II 357, 111/2 (139) < Türi khk., Särevere < Sangaste khk. (1981)
Kõhulahtisust arstiti soojaga. Kui oli, siis mustikatega (mustikakeedis, kuivatatud mustikad). Siis veel teelehest keedetud teega. Pipra ja viinaga. Sellest on siis üteluski: „Viin on naiste kõhurohi, seda neile keelata ei tohi!“ Istuti kuumal pliidil.

RKM II 438, 297/8 (12) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Kolga-Jaani khk., Võisiku v. (1990)
Kui rinde alt oli inimene ära venitanud, tuli võtta üks naps kalmusejuure viina. See tehti nii: kalmusejuured puhastati ja kuivatati väikeste tükkidena. Siis pandi need valge viina pudelisse ja pimedasse seisma. Nädalapäevad hiljem võis tarvitama hakata. Mõni selline „rohupudel“ seisis kapis aasta või rohkem, enne kui otsa sai. See olenes muidugi ka peremehest, kelle kapis ta seisis. Aitas ka pipranaps. Selleks võeti noaotsatäis peenpipart ja võeti see viinaga ära. Kes naistest viina ei tahtnud, võttis ainult pipart.