Rahvapärased taimenimetused

Petersell

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

H, Mapp, 953 (20) < Läti (elukoht Venemaal) (1901)
Kui kusi kinni, siis võta joo pitersellivett.

E 50940/1 (48) < Pärnu-Jaagupi khk. < Mihkli khk. (1920)
Kuse kinniolemise vastu aitab kutsika kusi (sisse võtta); ka petersillijuure vesi parandab (vesi, mille sees petersillijuuri keedetud.)

E 56673 (105) < Tallinn l. (1926)
Kui kusi kinni, siis petersillivett keeta, seda juua.

ALS 3, 525 < Simuna khk., Salla k. (1931)
Kusi kinni.
Petersellilehti keeta. Aitab ka inimesele.

ALS 3, 539 < Viru-Jaagupi khk. (1931)
Kusi kinni.
Petersellikeedist.

ALS 3, 731 < Iisaku khk., Iisaku v., Jõuga k. (1931)
Kõhu ummistus.
Petersellikeedist sisse anda.

ALS 3, 732 < Viru-Jaagupi khk., Küti k. (1931)
Kõht kinni.
Petersellikeedist.

ALS 3, 734 < Viru-Jaagupi khk., Kehala k. (1931)
Kõhu ummistus.
Anda petersellikeedist.

ALS 4, 124 < Keila khk., Vääna v., Vähi k., Katu t. (1932)
Neeruhaiguste korral antakse petersellivett sisse.

ALS 7, 44 < Vaivara khk., Vaivara v., Perjatsi k., Pällo t. (1934)
Kusekinnisuse vastu 1/2 toopi petersellivett.

ERA II 167, 180 (40) < Järva-Madise khk., Albu v., Peedu k., Peedu t. (1937)
Petersellijuurte teed tarvitetakse põiehaiguste vastu. Kui sünnib allakusemine, siis teed juua 2 tassitäit päevas, hommikul ja õhtul. On kaotanud isikl. jutustajal haiguse.

ERA II 283, 479 (10) < Pühalepa khk. (1940)
Hea rohi seljavalu vastu.
Musti kadakamarju, efeimarju, petersellijuurt, igaüht ühepalju; need kolm pulbriks teha ja viinaga keeta, hommikul ja öösel seda soojalt juua.

ERA II 302, 590 (395) < Tallinn l. < Valjala khk., Kogula v., Kõnnu k. (1942)
Meestele keedeti petersellilehti ja nendega siis seda vett jõid. Siis said terveks. Enam soojas peeti. Kui verd tuli, siis vöttis verejooksu ära. Köht sai kinni seotud, et sooled ei vaibu nii pääle. See tuli raskest tõstmisest.

RKM II 91, 679 < Võnnu khk. (1959)
Kui kusi kinni jäi, siis oli selle rohuks petersellitee.

RKM II 229, 11 (6) < Rakvere l. (1966/7)
Kusi kinni. Peterselliteed joodi, kui inimesel või loomal oli kusi kinni.

RKM II 229, 652 (10b) < Simuna khk., Mariküla k. (1967)
Kõht kinni. Võeti peterselli teed sisse.

RKM II 234, 360 (2) < Tallinn < Kose khk. (1967)
Kui piss kinni, siis keedeti inimestele ja ka loomadele peterselliteed.

RKM II 351, 280/1 (35) < Jüri khk., Mõisaküla k., Tominga t. (1981)
Petersellitee on nüitsel aal moodi näind. Arstid teda kiitvad ja inimesed muudkui kasvatavad. Vanasti ei tuntudki teda, alles 1910. a. paiku hakati meie külas teda ja porgandit kasvatama. Pidada mitme haiguse vasta aitama.

RKM II 355, 338 (117) < Kolga-Jaani khk., Võisiku k. (s. Vilt), 82 a. (1981)
Peterselliteed joodi siis, kui põis oli haige.

RKM II 356, 377 (160) < Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Umbusi k. (1981)
Peterselli leht kuivatati ja keedeti. Joodi põiehaiguse korral.

RKM II 359, 252/3 (1) < Põltsamaa khk., Tõremäe k. (1981)
Tiisikuserohi oli tehtud, saarepuu tõrva maik oli. Möldri rohi. Veskimölder oli see. Temal oli poeg haige, saadeti tulema haiglast, et enam abi ei saa. Ja siis tema tegi ise rohu. Üks osa petersellijuuri, üks kadakamarju ja üks pohlalehti. Teeks tehti ja seda pidi võtma, et see rohi ei hakkaks neerude peale. Kui te kunagi Tartus käite, küsige, kas keegi teab sest laboratooriumist, kus seda möldrirohtu tehti. See oli 1938. või 39. aastal, ta hakkas seda rohtu tootma. See tee on ka teistele haigustele hea, supilusikatäis ühe liitri vee peale. Teha sest tee, siis mõjus.

RKM II 366, 355 (9) < Tartu l. (1983)
Kõhuhaiguste puhul raviti vanasti mustasõstra lehtedest valmistatud teega, köömneteega, petersellilehtedest valmistatud joogiga.

RKM II 368, 379/80 (15a) < Maarja-Magdaleena khk. (1983)
Ja vat petersell on hea asi jälle, kui peterselli päälseid kuivatada. Kui punaverelibled lagunevad inimesel või loomal, uriin on pruun, siis peterselli juurikast või lehtedest teed teha päevas kolm klaasi.

RKM II 368, 379/80 (15b) < Maarja-Magdaleena khk. (1983)
Liigeste haigused, siis on kah petersell.

RKM II 368, 379/80 (15c) < Maarja-Magdaleena khk. (1983)
Ja kui lapsel on põiepõletik, väike mähkmelaps. Antonil olnud mähkmelaps, mähkmed kuivad ja laps haige. Ja peterselli juurikatest oli mõned korrad teed teinud ja laps sai terveks. Lapsel olnud krambid peal kohe.

RKM II 368, 379/80 (15d) < Maarja-Magdaleena khk. (1983)
Petersell võtab vee kah välja.

RKM II 372, 291 (13) < Tartu l. (1984)
Peterselli tee neerudele.

RKM II 380, 98 (7) < Jõhvi khk., Kuremäe k. (1985)
Üks supilusikatäis peenestatud peterselli ühe liitri keedetud veele, näpuga köömneid, lasta natuke tõmmata, seda teed juua 1 tass või klaas 2 korda päevas - maksahaiguse korral, kuni tõbi mööda.

RKM II 381, 88/92 (17)g < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Petersell on sama toimega põiele ja neerudele, tarvitati üldiselt inimestele ja loomadele uriini lahtistajana.

RKM II 383, 427 (39) < Kose khk., Ardu k. (1985)
Leesikalehed ja petersellitee on põierohi, kui piss kinni.

RKM II 401, 81 (14) < Juuru khk., Maidla k., Raja t. < Maarja-Magdaleena khk. (1987)
Peterselliteed tuleb juua, see on hingamisteedele hea, võtab kõik veed sul seest välja, Tartumaal seda tehakse palju.

RKM II 434, 258 (94) < Risti khk., Vilivalla k. (1990)
Leesikatee põiehaiguse vastu ja peterselli lehe tee ka.

Vilbaste, TN 3, 545 (4) < Tartu l. (1932)
Petersell põiehaiguste vastu.

Vilbaste, TN 11, 233 < Nõo khk., Elva l. < Laiuse khk., Sadala v., Sadala k. (1963)
Petersell - samuti pruugiti põierohuks.

Vilbaste, TN 1, 580 (40) < Jõelähtme khk., Ihasalu-Neeme poolsaartelt; ja Kuusalu khk. piiridest (1929)
Peetersillid. Tarvitatakse, kui kusi kinni on, olgu inimesele ehk loomale. Ravimisviis mulle teadmata.

Vilbaste, TN 1, 793 < Lääne-Nigula khk., Oru v. (1938)
Petersell (Petroselinum petro). Lehtede ja juurte keedis neeruhaiguste vastu, kui loomal kusi kinni. Samaks otstarbeks tarvitati seda ka inimeste ravimiseks.

Vilbaste, TN 2, 273 (22) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Peterselli teed - põiehaiguse vastu.

Vilbaste, TN 2, 274 (23) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Petersellid ja kadakamarjad - koos keetes - verepuhastuseks ja samaks otstarbeks ka mustasõstra lehtede teed.

Vilbaste, TN 2, 313 (13) < Kanepi khk. (1929)
Petersell on hää kõhuhaiguse rohi.

Vilbaste, TN 2, 326 (3) < Järva-Madise khk., Peedu k. (1931)
Peterselli juurte teed tarvitetakse põiehaiguste vastu, kui tuleb ette allakusemist; teed juua kaks tassitäit päevas (hommikul ja õhtul). Peedu külas tarvitajal kadus haigus kahe nädala jooksul.

Vilbaste, TN 7, 469f < Jõhvi khk. (1930)
Peterselli tee on põie vastu hea.

Vilbaste, TN 9, 349 (15) < Pühalepa khk., Kassari k. (1962)
Peterselli juurtest tee - kaotab puhutusi ja aitab põiehaigusi. Hobustele tiirude korral.

Vilbaste, TN 9, 543 (25) < Harju-Madise khk., Paldiski (1963)
Petersilli juurikas neeruhaiguse juures teena, toorelt.

Vilbaste, TN 7, 728 (13) < Harju-Jaani khk. (1929)
Kadaka-, kanarbiku- ja peterselitee aitab neeruhaiguse korral.

Vilbaste, TN 7, 892 (147, 16) < Nõo khk. (1932)
Peterselli lehed ära keeta ja seda juua, kui põis ei tööta hästi.

Vilbaste, TN 7, 1210 (29) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Peterselli tee mitmesuguste põiehaiguste vastu.

EFA I 6, 500 (39) < ?, kihelkond teadmata (1995)
Kui kusi kinni on, siis aitavad petersellid ja viin. See aitavat loomale, nimelt hobuselle. Kahjuks puuduvad teated, kas ka inimesele.

EFA I 85, 256 < Võru l. (2004)
Peterselli ja sibulat panen salati sisse.
Mul ei ole kunagi kevadväsimust olnud.
Petersell olevat neerudele hea. Peterselli ja tilli supi sisse.
Ma EI OLE taimetoitlane.

EFA I 86, 90/1b < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Andi t. (s. Ant), s. 1937 (2004)
Aga siis on mul see, nagu öeldakse, melissi poolõde - naistenõges, piparmünt siis. Nõgesega on mul raskusi, nõgest ma ei tohi juua enam. Kui veenid on haiged, siis tahab veri paksuks minna. Ja nõgesega peab olema väga ettevaatlik - nõgese ja raudrohuga. Raudrohuteed ma kohutavalt tahan - raudrohuteel on väga hea maitse.
Aga vaarikad, mustsõstrad. Näiteks mustsõstart mina ei kuivata. Mustsõstra mina panen sügavkülma. Aga mustsõstart ja vaarikat joon mina talv otsa niimoodi, et ma lähen ja napsan ära ühe mustsõstra oksa ladva jupi, ja kaks juppi sihukest vaarikat ja seda teed joon. Aga seda ma ei joo kuivatatult, see on kohe naturaalselt. Ja muidugi pärnaõied. Maasikapepud, ütlen mina, ma metsas ei käi, ma kardan usse, aga kodumaasikaid küll.
Ma tahaksin kangesti mailast tunda, ma olen ebausklik, ma ei ole absoluutselt millesti kindel. Vot siis ma seda ei korja. Ma ei taha seda peterselliteed - väga hea tee organismile, tema puhastab neeru. Koirohutee, väga hea tee. Kibuvitsad.

Vilbaste, TN 2, 689 < Räpina khk., Räpina Gümnaasium (1930)
Remantismuse vastu mindi veel hommiku vara kastega palja jalu heinasisse. Tamme ja paju koor oli nahaparkimiseks naha parkijatele. Ka viiske tegid vanasti karjased pajuniitsetest. Ohakad, nõgeseid ja hapuoblika noori lehti tarvitati supi keetmiseks. Peterselli tarvitati maitseainena supi ja veel loomadele arsti rohuks. Jänesekapsaid tarvitati toiduks noori lehti.

Vilbaste, TN 2, 707/8 < Räpina khk., Räpina Gümnaasium (1930)
Paljuid juur- ja puuvilju tarvitatakse inimeste ja loomade toiduks. Toitude maitseaineteks tarvitatakse köömneid, peterselle, tille, hapude kurkide juure ka mustsõstra lehti.

Vilbaste, TN 2, 701/3 < Räpina khk., Räpina Gümnaasium (1930)
Maitseaineteks tarvitame meie kaunis palju taimi, neist oleks: petersellid, sibulad, tillid, piprad, loorberi lehed, mädarõigas, vorstirohud, sõstralehed kurgi soolamisel, kurslaugad ja supi keetmisel supijuuri jne.
Rabarberist lehe vartest valmistatakse kiselit.
Nõgestest ja ohtkjate lehtedest keedetakse maitsvat suppi.

Vilbaste, TN 2, 685a < Räpina khk. (1930)
Pannakse ka igasuguseid taimi toitude sisse, mis toidule hää maigu juure teeb, nagu soustile pannakse juure sibulaid, sibulalehti ja sibulaheinu ning tille.
Lihasupi sisse pannakse peterselli lehti ja juuri, kui värske herne suppi tehakse, siis pannakse supi sisse herne kaune, need annavad supile hää maigu, mida muidugi ära ei süüa.
Kui koduõllet tehakse, siis pannakse sinna juure humalaid ja linnaseid. Linnaseid tehakse: odra seemned pannakse idanema ja kui umbes 3 cm pikkuseks on saanud siis pannakse nad kuivama, kust õlle sisse pannakse.

Vilbaste, TN 7, 396 (a) < Kullamaa khk., Vaikna v., Päri as. (1931)
Köömned - pannakse vorsti sisse maitse ainena.
Seened - tarvitatakse söögiks.
Pitersell - pannakse supi sisse.
Tilli - tarvitatakse supi juure maitseainena.
Kurk - süüakse.
Kõrvits - keedetakse suppi.
Hapuoblikas - süüakse ja keedetakse suppi.
Mäerõigas - pannakse sousti sisse.
Peet - tarvitatakse söögiainena.

Vilbaste, TN 7, 283 (1) < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Petersoni juured - peterselli juured - aias kasvatatakse supijuurtena.

ALS 1, 227 < Püha khk., Kaarma-Suur v., Ristilaid k., Loode nr. 6 t. (Grünthal) < Friedrich Kips, 62 a. (1928)
Kusi kinni. Sisse anda peeterselli juure vett.