Rahvapärased taimenimetused

Heinputke

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

ERA II 182, 456 (351) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. (= Priidu Tammepuu) < Peeter Käär, s. 1859 (1937)
Hambavalu vastu.
Hambavalu vasta tarvitada: toomingakoort, heinputkejuurt, hanisitta. Tuhaga kuumendamine palge pealt.

ERA II 193, 525 (40.5) < Põltsamaa khk., Lustivere v., Pudivere as. (1938)
Heinputke (Angelica sylvestris L.) juurte keedisega arstitakse väliselt kärni ja sügelisi.

ERA II 292, 435 (83) < Tallinn l. (1941)
Heinputke söödi toorelt ja tehti ka teed seesthaigele.

RKM II 90, 168 (50) < Märjamaa khk. (1959)
Heinputke juur on üks hea rohi. Juured tulevad ära kuivatada ja peeneks jahvatada, köharohuks sisse võtta, juuste kasvatamiseks peapesuvee sisse panna, see on väga hea.

RKM II 257, 420a < Simuna khk., Venevere k. (1968)
Koolera. Heinputke juur, tedremarana juur ja kalmusjuur kuivatati ära ja tehti pulbriks. Kõiki võeti ühepalju. See oli koolerarohi. 1 teelusikatäis 3 korda päevas võeti sisse.

RKM II 349, 28/9 (2) < Lüganuse khk., Ojamaa k. < Jõhvi khk., Rajaküla k. (1980)
Heinputke juurikas on ka haige kõhu rohust. Selle juurikast tehasse tied. Misike sie kikkaputk on, seda mina ei tiagi.

Vilbaste, TN 7, 361 < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Milleks tarvitakse taimeid? Kas arstirohuks? Paldejal, arnikad, komelid, südaemajuured, vehvements, mindid, võilill kollane, külmking, koilill, alantijuur, ema-tus, härjakapsad, heinputked, kassinaered, köömlid, luuderohi, mädareigas, sõnajalg, piiparmünt, raudnõges, raudreiarohi, sooingver.

Vilbaste, TN 7, 610 (7) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Kõhuvalu vastu tarvitati luuvaluheina, heinaputket (teena).

RKM I 9, 377 (25) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Südamehaigus: heinputke, maikelluke, piparmünt, põldosi, tamm.

EFA I 26, 11/12 (17) < Tallinn < Lääne-Nigula khk., Keedika k. (1997)
Võtteid kilkidest vabanemiseks.
Varem oli taludes, aga ka mõisa moonamajades rohkesti kilke. Neist ei saadud muidu lahti, kui tuli ruumid, eriti rehetuba, ära sauetada. Kilk elab ahju ja soemüüri sees, soojas kohas. Augustikuus hakkavad nad lendama akna juurest ahju juurde. Nad on keskmise rohutirtsu suurused, ainult kollased.
Saue sai saueaukudest, see segati vee ja lubjaga ära ning siis määriti seinad kokku. Tubagi sai soojemaks.
Kilke sai kaotada ka heinputke juurtega. Neid koguti kraavidest, toodi koju ja visati kohtadesse, kus kilgid laulsid. Seda õpetas meile üks ehitusmees, kes õpetas teistelegi seda kunsti. Aitas küll.
Savitamist õpetas talle isa, samuti äi ja selle vend Gustav Peedro (1876), aga heinputke juurte kasutamist Jaan Tragun (oli siis 30 aastane) 1938. aastal, kes käis Kiidika külas tööl.