Rahvapärased taimenimetused

Porgand

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

H I 7, 89 (2, 3) < Tallinn (1894)
[Kollatõbi]
Ka olla selle tõbe vasta järgmine rohi väga hea. Võta üks suur ja jäme porgand, lõika talt ülemine ots ära ja tee porgandi seest õõneks. Selle porgandi peab kollatõbine täis kusema, otsast ära lõigatud tüki tekli või kaane asemele tiku või orgiga kinni panema, et sisu välja ei jookse, ja ahju tuha sisse matma, kuhu ta nii kaua puutumata peab jäema, kuni iseenesest ära kõduneb.
Peab kollatõbine, elusat haugi kala käes hoides, nii kaua vahetpidamata kala silma vahtima, kuni kala ära sureb.

H I 7, 90 (6) < Tallinn (1894)
Kui lastel ussid on, siis olla hea lastele porgandid süüa anda, siis kaduda ussid ära.

E 14283 (39) < Tarvastu khk., Vooru k. (1894)
Küpsetadud porkand on hää rohi kõhuussidele (niisuguse pöörituse vastu, kus mõrutad vett suhu tule.)

ERM 168, 23 (20) < Tõstamaa khk. < Audru khk. < Mihkli khk. (1921)
Paistetust alandab porgandikaabe.

ERA II 1, 812 (16) < Tallinn l. (1928)
Kollatõbe vastu aitab ka see, kui tooreid ehk keedetud porgantid süüa.

ERA II 61, 252 (17) < Ludza l. (1933)
Kui lapsel on kollatõbi, siis keedetakse porgandilehti ja pestakse selle veega last.

ERA II 283, 156 (59) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Iru vndk. (1940)
Kollatõbe vasta peab aitama, kui anda haigele süia tooreid porgandid.

RKM II 106, 119 (23.2) < Kiviõli l. (1960)
Vähktõve puhul:
Koorida elus vähk, kuivatada koor pliidiraual (pikkamisi) täiesti kuivaks, hõõruda uhmris pulbriks. Kaapida kaks suuremat või kolm väiksemat porgandit. Sellele kaapele lisada noaotsatäis vähikoore pulbrit, segada segamini ja süüa ära tund enne sööki kolm korda päevas.

RKM II 159, 90 (1) < Rakvere khk., Rakvere l. < Virumaa (1963)
Kõrge vererõhk ja verevaesuse puhul.
Võtta 1 kg peete, 1 kg porgandeid ja ½ kg rõigast. Läbi masina lasta. Juure lisada üks klaas mett, 1 klaasitäis sidrunimahla ja 2-3 supilusikatäit konjakit.
Kõik valada klaasnõusse ja lasta natuke aega seista. Tarvitada 3-4 korda päevas 1 supilusikatäis.
Väga nõrga tervise puhul tarvitada peale sööki.

RKM II 160, 228 (16) < Rakvere khk., Rakvere l. (1961)
Kollatõbi. Peab sööma kollast munarebu, porgandit, kollaste jalgadega kana liha ja kollaste karikarde teed juua. Kõik, mis on kollane, seda peab sööma.

RKM II 168, 363/4 (12) < Palamuse khk. (vanadest kalendritest) (1963)
Toitude mõju.
On pandud tähele, et kartul avaldab rahustavat mõju ja annab vaimset tasakaalu, porgandid kõrvaldavad armukadeduse ja spinat äratab enesearmastust ning auahnust.

RKM II 229, 528/9 (14b) < Rakvere khk., Tammikualune k. (s. Hühner), s. 1890 (1966/7)
Porgandimahl on ka neeruhaiguse vastu. Ka ära riivida ja süüa. Minu mees suri ära, kui enam porgandeid ei old saada sõjaajal.

RKM II 272, 351/2 (2276) < Krasnodari krai, Vesjoloje k. < Sulevi k. (1970)
Porgandid. V. K. Морковь, Морковки. L. K. Daucus carota.
/---/ On ka väga kasulik süüa lastel ja verevaestel, ka saab porgandist väga maitsvat pudru, ka on hea porgandid ära riivida, segada hulka peenikest suhkurt, hoida alal klaaspurgis, sisse võtta iga söögi alla 15 minutit enne sööki supilusikatäis, nõrgatervislistele. /---/

RKM II 338, 348 (7) < Kuusalu khk., Kolgaküla k. (1976)
Kui lastel kõht valutas, arvati, et on soolteussid ja siis anti lastele süüa toorest porgandit ja juua koirohu teed. Palderjanitee aitas ka selle vastu, need, mis kasvasid heinamaadel.

RKM II 380, 25 (27) < Jõhvi khk., Ohakvere k. (1984)
Üldiseks kosutuseks kasutati meil porgandi-, õunakoore, köömne- ja muud teed. Hiinateed joodi meil kodus harva.

RKM II 380, 42 (105) < Jõhvi khk., Illuka k. (1984)
Väga kasulik oli kehvveresuse ja maksahaiguse korral porganditee või ka toores porgand.

RKM II 381, 92/3 (18) < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Kopsuhaiguse rohuks oli põdrasambla tee ja üht samblaliiki kutsuti nõmme kopsusammal, sellest keedeti ka tee. /---/ Ka pidi kopsuhaige hästi sööma, et veri võidu sai ja ise pisikuid surmama hakkas. Eriti toorest porgandimahla, see sisaldas rauda, rõõska piima, koort. /---/

RKM II 382, 444 (31) < Türi khk. < Sangaste khk. (1985)
Kaasaegsed rahvameditsiinis tuntud vähivastased rohud. Saialilleõiest tee, ristikheina nuttidest tee. Porgandimahl, iga päev üks klaasitäis kuu aja jooksul.

RKM II 384, 406 (27) < Keila khk. (1985)
Silmavalu vastu soovitati hoida silmi maksakeeduvee kohal, et aur silma läheks. Sama toimet eraldab ka kartulikeeduvee aur. Ja muidugi tuli süüa toorest porgandit, kaalikat või koguni kartulit.

RKM II 391, 380 (15) < Rannu khk., Rõngu v., Valguta k. (1985)
Porgandimahl kopsuhaigele.

Vilbaste, TN 1, 580 (42), 522 (P20) < Jõelähtme khk., Ihasalu-Neeme poolsaartelt; ja Kuusalu khk. piiridest (1929)
Porgandi [sööma- kui ka loomaporgand] söömine kasvatada verd; praeguse aja arstide poolt soovitatult.

Vilbaste, TN 7, 59 (4) < Rakvere khk., Rakvere v., Päide k. (1929)
Porgandikaabe - põlend haava pääle.

Vilbaste, TN 7, 396 (48) < Kullamaa khk., Vaikna v., Päri as. (1931)
Porgandid - tehakse teed.

Vilbaste, TN 7, 444 (19) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1930)
Verevaestele anti porgandikeedetist, mis väga kosutav ja kasulik oli verevaestele.

Vilbaste, TN 9, 543 (21) < Harju-Madise khk., Paldiski (1963)
Porgand: riivida iga päev enne sööki lõuna ajal üks suur porgand päevas, kui saab aasta läbi. Korrastab kõhtu.

Vilbaste, TN 7, 492f < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1930)
Porgandijooki antakse neeruhaigetele.

Vilbaste, TN 7, 717 (17) < Harju-Jaani khk. (1929)
Porgand. Porgandid kuivatati ära, lõigati tükkideks ja tehti teed. Teed joodi selleks, et inimesele verd rohkem tuleks ja inimest kosutaks.

RKM I 12, 279 (144) < Tartu l. < Nõo khk. (s. Lõhmus), s. 1893 (1972)
Tiisikuse raviks keedeti üks must segu. Tehti kasekoortest või kasetohust mitmekordne rull, seest hästi õõnes. See panti laia taldriku peale püsti ja panti otsast põlema, siis põles ka pealt. Selle kuumuse ja suitsuga kogus ja nõrgus taldrikule must tahm. Kui see põlemine hakkas lõpule jõudma, siis võeti tuletangidega pealt see tohlujääk, visati pliidi alla ja nüid see nõrgunud suitsu märg tahm panti ühte potti segusse keema. Põdrasammal hautatas väheses vees kaane all nõrutedas ja pandas potti, selle tahma juurde mesi, või, aaloe, koor, ussiõli, suhkur, porknamahl, ja keedeti kõik ilusti segades läbi, mitte kõrbema lasta minna.
Nii et seda rohtu pidi tegema üks Läti piiri ligidal (vist Koikküla vald) Suri-nimeline „imearst“. Aga minule õpas ja ütles tema sugulane, kes 1948. aastal asumisele saadeti. Siis nemad tahtsid, et mina oles nende viieaastase tütre omale kasvatada võtnud. Ma oles võtnud, aga ega meie elu niisugusel järjel ei olnud, et meie oles suutnud võerast last kasvatada ja koolitada ilma mingisuguse abita ja toetuseta.
Nemad olid ise ka arstirohu tegijad. Ega meie ligistikku es ela ja saime ka väga vähe aega nii tuttavate tuttav olla. Aga kus nad praegu elavad, ma ei tea. Nemad elasid kas Aakres või Pikasilla ligidal, nende nimi oli Luukas. Talu oli kas Alajärve või Alasoo.

RKM I 18, 182g < Tallinn < Haljala khk., Kõldu k. (1985)
Verevaesust raviti peedi ja porkana (porgandi) söömisega.

EFA I 15, 12 (42) < Martna khk., Haeska k. < Lihula khk. (1996)
Mul oli, väike veresoon lõhkes ninas, ei saand verd kinni. Mul oli nii suur verekaotus. Kõigepealt sõin peeti ja nõgeseid, raudrohtu jõin. Suurem osa on juurvili, porgand, peeti, mis verd kosutab.

EFA I 20, 48 (11) < Omski obl., Kalatšinski raj., Orlova k. (Perman), s. 1926 (1997)
Mina armastan porganditsaiut. Tead, siin vähe joome kohvi ja tsaiu. Porgandid lõikame peeneks, kuivatame ära ja siis teeme tsaiu. Nagu gaasiahjus laseme kuivaks ja nii nagu pruuniks. Meie rohkem nagu joome rohutsaiut. Vot ma kuivatan need vabarnalehed, kole tervislik peab olema. Siis metsamarja lehti ja maarjahein, me kutsume seda tsaiut. Lehe ma kuivatan panni peal. Ja siis üht joome, segamini ei pane neid. Vot seda tsaiut ma joon: ta hästi lõhnab, on väiksed lillad õied, selline ligi maad kasvab /liivatee/.

EFA I 42, 52 (5) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (1997)
Porgandid maksalutikate vastu.
Maksalutikate vastu aitab porgandimahl: joo päevas 3 korda umbes 1 klaas porgandimahla 3 kuud järjest ja sa oled terve.

ERA II 260, 49/51 (8) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. (1939)
Pohlamarjadest keedeti õuntega ehk porganditega segamine keedist ehk - nagu ennem nimetati - moosi. Neid moosikeetmisi õpiti mõisa- ja linnaprouade juures: kui oli mõni talutüdruk mõisas ehk linnas teenimas ja tuli vahest koju vanemaid vaatama, siis ta näitas ka oma oskust, mis väljast oli õppinud. Sellejärel õppisid ka kodused marjadest toitusi valmistama, ja kui ühes peres midagi uudist on tehtud, siis varsi kõik küla teab sellest, kes siis tahab enam teisest alam olla, kõik katsuvad seda järel teha, mis teisel nähtud olema. Ja nii levis kiireste kõiksugu marjakeediste tarvitamine.

Vilbaste, TN 7, 626 (3) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Vaarikad: teeks. Turvas: loomadele põhuks, kütteks, maarammutamiseks. Tomat. Rukis, nisu: jahuks. Oder, kaer: jahuks, tanguks. Kapsas, porgand, kaalikas, naeris: toiduks, supiks ja muuks toiduks. Peet: liha juures maitseainena. Kaer: kisselliks. Sigur: kohviks. Kurgid, kõrvits: söögiks. Kadakas: kõva tarbepuu. Kõik puud kütteks.

EFA II 5, 294 (30) < Püha khk., Sepaküla k., Loigu t. < Püha khk., Reeküla k. (s. Oeselg), s. 1924. Näitab õues taimi, millest räägib (1995)
Tanguvorsti teeme ja valget vorsti. Tanguvorsti teeme harva, ikka ilma tangudeta. Porgandit ja köömned ka juurde.