Rahvapärased taimenimetused
Obuoblikas
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
- koduoblikas Rumex longifolius
- kärnoblikas Rumex crispus
- vesioblikas Rumex aquaticus
- väike oblikas Rumex acetosella
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
ERA II 285, 54b < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. (1940)
Obuoblikas on hapuoblikaga sarnane, aga suurema lehtega ja teistsuguse õitega. Obuoblika juuri keedetakse ja segatakse hapukoorega naha sügelemise vastu rohuks.
RKM II 22, 182 (28) < Torma khk., Lohusuu k. (1949) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Obuoblikad keeda ära, kõige suurem rohi kõhuhaigusele, kui lahti on.
RKM II 146, 66/6 (12) < Jõhvi khk., Järve k. < Lüganuse khk., Kiviõli l. (1961/2)
Vistrikud leivad ülässä, sie tuleb maa hengamisest. On hakand. Tehti heina ehk obuoplika salvi. Juured võeti maa siest, kessake, leigatasse nagu sigurid pienest, kuivateti, javateti kohviveskiga, tehasse rõõsa mandiga keidetasse, tehasse niisike salv. Siis piab vastust võttama.
RKM II 318, 520 (3065) < Kaukaasia eesti as. < Kuusalu khk., Loksa k. (1978)
Kui on verine kõhutõbi, siis on kõige parem rohi selle vastu - keeda tuliheina (obuoblika) seemendest teed ja seda juua. Kõhust lahti oleku vasta on hea keeta ka kuivatatud kranati koortest keedist nagu teed, juua ära korraga pool teeklaasi. Kui mõne korra jood, kaob tõbi kohe ära.
Kõhust lahti oleku vastu võib juua ka hundiõunapuu koore keedist (париня).
RKM II 429, 604 (19) < Kursi khk., Tammiku k. (end. Kursi k.), Lehtmetsa t. (1989)
Obuoblikas on ka kõhulahtisuse vastu. Teed peab tegema õitest (litritest).
Vilbaste, TN 11, 474 < Iisaku khk., Illuka v., Tuusna pk. (e)ele Ojamu, 54 a. (1965)
Obuoblikas - „nahahaiguste rohi. Koore, mantiga noh keeta, siis jäeb õli piale, sellega siis määrida, kui on sügelised või miski nahahaigust.“
Vilbaste, TN 7, 452 (1) < Jõhvi khk., Kukruse k. (1930)
[Gustav Vilbaste märkus “Ära kirjutatud Pupilt”]
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Taimi tarvitati vanemal ajal arstirohtudeks, värvimiseks, nõidusvahenditeks ja muuks otstarbeks.
Arstirohtudeks tarvitati järgnevaid taimi:
Obuhoplikad (hapumandiga) - haavasalviks.