Rahvapärased taimenimetused

Kalmusejuur

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

ERM 139, 41 (12) < Võnnu khk. – Jaan Pint (????)
Kollerahaiguse vastu olla abi: võta sisse klaas Vene votkat. Vanarahvas keetnud kalmusejuuri ummuksin kaetud kaane all. Sissevõetult olla abi alati tuntav.

ERA II 23, 157 (22) < Rõngu khk., Elva l. < Rannu khk. < Tarvastu khk., Pikru k., Ojapera t. (1926)
Kalmusejuured sisemise valu vastu.

ERA II 63, 143 (430) < Põlva khk., Karilatsi v., Karilatsi k., Kirisaare t. (1933)
Jalutu arstimiseks keedetud rohtu kalmusejuurtest, katusesamblast, sipelgapesast ja üheksa marjapuu marjadest. Sipelgapesa (ühes sipelgatega) pandud kotiga patta. Sellest leemest tehtud jalutule vanni ja antud talle seda ka juua. 2 näd. pärast olnud terve.

ERA II 199, 487 (29) < Koeru khk., Rakke al. < Koeru khk., Liigvalla m. (s. Gleis), s. 1869 (1938). Kulka stipendium 1793/00-7L. O. Looritsa Endis-Eesti elu-olu II Kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Eva-Kait Kärblane 2007
Kalmusejuured kuivatati ära ja hõeruti peeneks ja anti seda pulbert inimestele ja lammastele, kui oli köha. Kalmukatest tehti veel mattisi.

ERA II 295, 41 (17) < Tõstamaa khk., Seliste v. (1941)
Hambavalu vasta kalmusejuure närimine ja piibupigi.

EKS c, 117 (6) < Tartu l. (1912)
Kollerahaiguse vasta olla hää: keedetagu kalmusejuuri ummuses riista sees, kauem aega. Joodagu vett päeval 3-4 korda, jäävat haigus ära.

H, Kase 104 (3) < Halliste khk. < Karksi khk. (1868)
Naisterahvaste haiguste vastu pruugiti päevalille (madalad sinised lilled, kasvavad heinamaal puhmades), valge õelmetega veriheina, kadakamarju, koiheinu, kalmusejuured olivad üleüldse tuttavad.

RKM II 53, 285 (6) < Sangaste khk. "Stalin" kolh. (1956) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2005, redigeeris Tuul Sarv 2008
Kõhurohuks oli kalmusejuur, palderjanijuur, ubaheinajuur, maarjasõnajala juur ja hiirekõrva juured. Neid korjatakse kõiki enne jaanipäeva. Kuivatatakse vilun. Siis jahvatatakse kohvimasinast läbi. See pulber segatakse söögisoodaga läbi ja pannakse purgi sisse. Kui kõht hakkab valutama, siis see pulber teeb terveks.

RKM II 135, 184 (5) < Hargla khk. (1962)
Kõhurohuks joodi kadakamarjateed, tammekooreteed, kalmusejuureteed, pälünäteed.

RKM II 257, 418d < Simuna khk., Venevere k. (1968)
Kõht lahti. Kalmusejuure pulber on seesthaiguse vastu, kui kõht lahti oli.

RKM II 257, 420a < Simuna khk., Venevere k. (1968)
Koolera. Heinputke juur, tedremarana juur ja kalmusjuur kuivatati ära ja tehti pulbriks. Kõiki võeti ühepalju. See oli koolerarohi. 1 teelusikatäis 3 korda päevas võeti sisse.

RKM II 289, 152 (33)b < Viljandi khk., Valma k., Lorupi t. (1971)
[seest valu] Kalmussejuurt ka riiviti või tambiti kuivatatult ära pulbriks. Võeti sisse.

RKM II 308, 154/5 (20) < Karula khk., Apja k., Liiva t. (1973)
Kalmusejuure tie kõhuvalu vasta, kui kõhust lahti on inimese. Seljahaiguse vasta ka sisse võtta.

RKM II 329, 241 (12) < Rõuge khk., Mustahamba k., Tinuri t. < Rõuge khk., Viitina k. (1977)
Kalmusejuure om selle vastu, kui inimesel söögiisu sugugi ei ole. Juure kuivatatakse ja tükike - ütte tollikese - võid panna tee sisse, tuu om väga kange.

RKM II 384, 409/10 (50) < Keila khk. (1985)
„Sihemiste hädade“ vastu kasutas mu kadunud äi August Järvine järgmist rohtu: kalkarijuur, tedremarana juur, kalmusejuur - hakiti peeneks ja kallati ½ liitrit viina peale. Hoiti 2 nädalat. Võeti 1 pits söögi alla. Teise variandi puhul asendas kalmust selle puudumise korral mädarõigas.

RKM II 385, 320/1 (65) < Pärnu l. < Tori khk., Riisa k. (1985)
Raske haiguse puhul, millele pole osatud nime anda, on tehtud kalmusejuurte vanni kaks korda nädalas. Kui valu on olnud paremal pool viimase ribi all, siis on olnud maks haige. Kui aga vasemal pool, maksavalust veidi allpool, siis on olnud põrnahaigus.

RKM II 396, 553 (58) < Rõngu khk., Purtsi k. (1986)
Kalmusejuurte tee korraldab seedimist ja on kõhuvalu vastu.

RKM II 438, 297/8 (12) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Kolga-Jaani khk., Võisiku v. (1990)
Kui rinde alt oli inimene ära venitanud, tuli võtta üks naps kalmusejuure viina. See tehti nii: kalmusejuured puhastati ja kuivatati väikeste tükkidena. Siis pandi need valge viina pudelisse ja pimedasse seisma. Nädalapäevad hiljem võis tarvitama hakata. Mõni selline „rohupudel“ seisis kapis aasta või rohkem, enne kui otsa sai. See olenes muidugi ka peremehest, kelle kapis ta seisis. Aitas ka pipranaps. Selleks võeti noaotsatäis peenpipart ja võeti see viinaga ära. Kes naistest viina ei tahtnud, võttis ainult pipart.

KKI 8, 371 (224) < Kuusalu khk., Koitjärve k., Vainu t. (1948)
Kalmusejuur on siis hea, kui midagi seest valutab.

Vilbaste, TN 4, 283 < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Taimede kasutamisi endisel ajal arstirohtudeks ja kuidas tarvitati:
/---/ Veriheinu /---/.
Palderjaniteed, kummõliteed loomadele joogiks, kadakamarju ka loomadele joogiks, ärnikateed, pedäjekasu teed, kalmusejuuri süüakse pulbrina, verejooksu sulgemiseks, põdrasambla teed, vehvermentsiteed.

Vilbaste, TN 4, 302 (5) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Kalmusejuur: tarvitatakse kõhulahtisuse puhul peenelt.

Vilbaste, TN 4, 320/1 < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Taimede kasutamisi endise aja arstirohtudeks:
Kalmusejuured - kuivatatakse, aurutatakse ja hõõrutakse pulbriks, siis tarvitatakse kõhurohuna.

Vilbaste, TN 4, 341/2 (5) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Kalmusejuure teed tarvitatakse isupuuduse, neeruhaiguse ja südamekloppimise vastu.

Vilbaste, TN 4, 352 < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Vanasti tarvitati rohuna palderjani, kalmusejuuri, ärnikat.

Vilbaste, TN 4, 374 (1) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Taimede kasutamist arstirohuks.
Kalmusejuuri tarvitati siis, kui kõht oli.

Vilbaste, TN 4, 369 (1) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Taimi, mida tarvitati arstimiks.
Kalmusejuurt: pekstakse peeneks ja annakse veega juua kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 4, 377 < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Taimi arstirohuks: Ämmaleht, kummelihain, paiseleht, palderjaan, kalmusejuur.

Vilbaste, TN 4, 399 (b) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Kalmusejuured hõõruti pulbriks ja võeti ka niisamuti kõhurohuks.

Vilbaste, TN 4, 404 (1) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Taimede kasutamisi arstirohuks.
Kalmusejuurt peksetakse peeneks ja antakse kõhuvalu puhul.

Vilbaste, TN 11, 260/1 < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1963)
Mul oli üks üheksat seltsi rohujuurte nimed üles kirjutatud, mis olid venimishaiguse vastu. Enam ei leia üles. Vist põletasin ära. Ühekorra neid vanu pabereid aasin tulle, et mis neist ikke hoida, ega neid vaja pole. Aga nüüd oleks vaja. Aga enam ei ole! Mine nüüd Palamuse kabelist Karma Leena käest neid juurenimesid küsima. Nüüd oleks Leenat veel vaja, aga teda enam ei ole.
Kalkarijuured, südameema juured, kalmusejuured, palderjanijuured, tedremarana juured… Niipalju on neist meeles, aga nelja taime ei tule meelde.

Vilbaste, TN 11, 343/5 < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1963)
Selle rohu retsepti kogemata sain kätte, mis Karma Leena õppas venimisehaiguse vastu. Aga ma olen ta poolikult üles kirjutanud. Nii et ma ei tea tast enam õieti midagi. Sest on umbes nelikümmend aastat aega. Kas on grammi mõõdud vai tuli kopikate eest niipalju osta. Kõiki ühevõrd.
Kirjutan nii, nagu mul on seekord kirjutatud:
Pool toopi viina
5 ärnikateed
30 kaalijodati
5 liikvat
5 prantsuse viina
5 tormanijuuri
5 kalkanijuuri
5 rabamisejuuri
5 südame-ema venimise juuri
5 kalmusejuuri
5 tedremarana juuri
5 palderjanijuuri
Need rohud tulid kõik poole toobi viina hulka panna ja kui kaua tuli seista lasta, enne kui võis tarvitama hakata, seda ma pole tähendanud.
Tarvitada tuli kolm korda päevas, supilusikatäis korraga sisse võtta.
Apteegist tulid need rohud kõik tuua. Küllap nad ikka vist grammi kaaluga on. Igaühte viis grammi.
Need said nagu pool naljapärast üles kirjutada.
Tema käis hädalisi ka masseerimas ehk nii nagu ta ise ütles, katsimas. Katsis ära ja kohe andsid sooned järele.
Mõnele soovitas jihvti. Kui arst jihvti andis, kohe sai abi tema õpetuse järele.

Vilbaste, TN 2, 254 (9) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Tammiku as. (1929)
Kalmusejuuri tarvitati inimeste ja loomade kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 2, 666 (19) < Räpina khk. (1930)
Kalmusejuurtest tehakse kirburohtu - “insektapulber”.

Vilbaste, TN 2, 682 (9) < Räpina khk. (1930)
Kalmusejuuri tinktuuride valmistamiseks kui isuäratajat.

Vilbaste, TN 2, 692/3 (8) < Räpina khk. (1930)
Kalmusejuuri ja -juurikaid leotatakse vees, et siis neist mitmesuguseid tinktuure valmistada.

Vilbaste, TN 7, 197 (10) < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1929)
Kalmusejuured. Leotatakse piirituse sees ja tarvitatakse kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 368 (6) < Apekalns (Hargla) khk., Mõniste v., Vastse-Roosa k. < Rõuge khk., Vana-Roosa k. (1930)
Kalmusejuured. Krampide vastu.

RKM II 356, 377 (159) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Umbusi k. (1981)
Kalmusejuuri tarvitati ka. Need kasvavad jõepõhjas ja kraavides. Taim tõmmatakse juurega üles ja juurikas kuivatatakse. Kuiv juurikas jahvatati pulbriks, näiteks kohviveskiga, ja riputati söödikute hävitamiseks igale poole (näiteks kui taheti hävitada kirpe, täisid).

RKM II 375, 155 (22) < Põltsamaa khk., Võhmanõmme k. (1985)
Majas kirpude vastu võideldi nii, et põrandaid pesti seebikiviveega. Peres tuli valge voodi ja ihupesu pestes alati ka keeta. Siis hävisid kirbud ja kirbumunad. Sõnajalalehti ja kalmusejuuri tuli põrandale raputada, need hävitasid kirpe. Tragi naine püüdis elava kirbu ka kinni ja tappis küüne all ära, enne seda kahe sõrme vahel uimaseks pigistanud.

Vilbaste, TN 9, 321 (2) < Halliste khk., Mõisaküla sjk., Abja as., Audemäe t. (1965)
Kalmus (Acorus calamus L.): juurte pulber veresoonte lubjastuse vastu.
Kalmusejuure mõstas puhtes, kuivatets vilun ärä, jahvatets peenikses ja sedä pulbert võets üits supilusikutäus egä pääle söögi. Jalutu hakkab jälle kõndme.

Vilbaste, TN 7, 892 (149, 18) < Nõo khk. (1932)
Kalmusejuurtega hautatakse.

Vilbaste, TN 7, 997 (1) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Vähihaiguse arstimiseks: kalmusejuured, koirohi, heinputke juured, teelehed, tammekoored, kirburohi ja kasekõbjas, kõik segamini ja teeks keeta ja seda teed siis juua.

Vilbaste, TN 7, 1012 (1) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Taimed.
Kalmusejuured - kõhuvalu vastu.

RKM I 9, 379 (9) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Kalmusejuure tee on värskendava mõjuga, puhastab verd, söögiisu puuduse, sooltekanali limastamise, inglishaiguse, näärmetõve, jooksva, maksa-, põrna-, sapi- ja neeruhaiguste puhul, kergendab kuupuhastust ja mõjub rahustavalt südamekloppimisele.
(2-3 klaasi päevas, 10-15 grammi 1 liitri vee kohta.)

RKM I 9, 675 (j) < Urvaste khk., Antsla l. (1968)
Reuma raviks tehakse kalmusejuure vanne. /---/

RKM I 12, 293 (168) < Tartu l. < Nõo khk. (s. Lõhmus), s. 1893 (1972)
Hingeõhu haisemist arvati nii, et maos seedimise juures on midagi vastupidi, et see seedimise või käärimise hais tuli vastupidi. Oles pidanud seeditava massiga ühes minema, arvati, et see on niisugune viga, mida ei ole võimalik ravida. Arvati ka, et paksud igemed koguvad toitu igemete ja hammaste vahele. Ehk ka lagunud hammaste aukudesse kogub söögijäätmeid ja roiskub seal. Tehti ka mitmesugustest lilledest ja heintest theed. Keedeti kalmussejuurika hästi kanget theed ja sellega loputati päeval mitu korda.

Vilbaste, TN 7, 971 (12) < Hargla khk., Mõniste v. (1937)
[Taimede kasutamine arstirohtudeks.]
Kalmusejuure - viinaga leotatult.

RKM II 136, 193 < Simuna khk., Rakke (1961)
Kõhu lahtiolek. Heinputke juurt, kalmujuurt, tammekoort ehk teed, tominga koore teed, ka võetud tahma, sibulaid, küüslauku, mustikaid kõhuvalu puhul. Arnikaviina. Tedremadara juure naps, mustsõstra marjade naps.