Rahvapärased taimenimetused

Mürk

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

ERA II 199, 488 (35) < Koeru khk., Rakke al. < Koeru khk., Liigvalla mõis (s. Gleis), s. 1869 (1938)
Mürkhein või mürk kasvas vees. Siis inimesed kartsid, et kui seda sisse antakse, siis kohe suri. Mürgil olid all nagu sibulad, neid hõeruti peeneks ja pandi kookide sisse ja siis neid kooke anti paar tükki sisse ja siis suri kohe. Nii tapeti inimesi ja koera-kassisi. Kui kõht oli haige, siis tehti väga lahja tee ja anti sellest mõni tilk sisse, - old kangesti hia rohi. Ühed mehed old ka haiged ja võtt mürgitilkasi sisse; old kange ja mõlemad old hommikuks sirged. Mürkheinast muud ei tarvitatud.

Vilbaste, TN 2, 669 (19) < Räpina khk. (1930)
Mürgiheinu pannaks tuppa, kus on prussakaid, need hävitavad prussakad ära.

Vilbaste, TN 7, 395 (a) < Kullamaa khk., Vaikna v., Päri as. (1931)
Maarjahein - hoitakse kuivatatult juures, lõhna tarvis.
Luste - tehakse õlut.
Nelk - tarvitatakse toidu juure maitseainena.
Mürk - süüakse.
Päevalill - seemneid tarvitatakse toiduks.
Kadaka marjad - antakse lehmale udara põletiku ajal ja tehakse teed.
Jänesekapsas - lapsed söövad.
Kask - kasemahl on kevadel väga hea joogi aine ja tema tohust aetakse tõrva ja tehakse marja korve.
Kadakas - kadakast tarvitatakse õlle tegemise juures ja tema rasva tarvitatakse hobuste köha rohuks.

RKM II 254, 335 (26) < Kadrina khk., Uduküla k. (1969)
Soomürk on kõva mürk, sellega hävitati rotte ja tapeti kasse koerigi, kellele oli vaja mürki anda. Neid mürgi juuri korjati kevadel enne kui [mets] hakkab lehte minema. [Mürkputkel on] jäme juur nagu peet või kaalikas, temal on tühjad latrid, millel on kollane vedelik sees mis on puhas mürk. Kui vesi taime lahti murrab ja vasikad juhtuvad neid juuri sööma, surevad nad. Soomürgi vedeliku sees leotati lihatükk, jahu. Jahust tehti mügarikud, pandi välja hiirtele ja rottidele.