Rahvapärased taimenimetused

Tieleht

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

RKM II 14, 59/61 (150) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Vasavere k. (1947)
Kasvajad on suured mädanikud verepaised. Sis tuleb nendele piale panda tielehed, nied on pehmed ja puhastavad mädanikku.
Ta läheb igale poole. Trehvab inimene pesema musta vie kohast, ehk saunast hakkavad ka. Kui nasterahvas on kuuhaiguses, peab saunas ühe koha peal olema ja enda jaos viht. Kõiksugused haigused, paised ja pienikesed näpikud tulevad sellest mustast haigusest, kui selle musta nasterahva jälgi puudub inimene. Ma saunas ise pesin, vihtlesin teise naisterahva järgi tema vihaga. Võttasin hakkasin pihtu ja rindu vihtlema. Ajas väiksed näpikud rinna alla, mädanik ja märg õli. Miski mulle ei aitanud. Käisin saunas ja vajotasin mullaga ja vihalehtedega, mis jäänd lava alla. Panin plekitüki peale põlem ja selle tuhaga vajotasin, kolm nel'lapäeva õhtut. Pidi olema nisukene kuu, kus kolm nellapäeva on sies.
Viimaks mina ise kietsin roho. Sinna tuleb panna võid, mageda rasva, siis püssirohtu, liha soolvett, hapumanti, sinikivi, kollane väävel, elavhõbe, sala kuuse tõrva, mis kuuse küllest ära ajab, linnumagusa, linnu kärge kah. Kel ma ikka kietsin, sie terveks sai. Püssirohi, sie on pää tähtsus. Nüid kieta ei saa, neid rohtusi apteegist ei saa. Sie on kõik niisukese hakand haiguse vastu. Minu mies järves pesi ja järveviest tuli haigus, selja taga ja ristluude päält, üksteise külge luetud, niskesed pöiglaotsa suurused kasvandused. Juba sial järves suples mõni must naisterahvas enne täda selle koha pial. Nägin musta pindet sial. Mullaga käisime sial järve ääres vajotamas, ei saand terveks. Kietsin roho.

RKM II 194, 68 (2) < Järva-Madise khk., Albu as. (1965)
Paisele pandi tielehte peale. Pealmine pool paise poole.

RKM II 194, 331/2 (17) < Järva-Madise khk, Pullevere k. (1965)
Kui jalg punetab ja palavik on, siis pannakse kaalileht või tieleht tervelt peale. Tieleht pane piale, kui katki on või musta sisse läinud, kisub kohe puhtaks ja valgeks jala.

RKM II 254, 395 (9) < Haljala khk., Ama k., Keskküla t. (1969)
Tieleht suleb verejooksu.

RKM II 254, 454 (7) < Haljala khk., Vihula k. (1969)
Tieleht hia ravirohi, pane aga peale, kui umbes kasvama hakkab.

RKM II 254, 478 (46) < Kadrina khk., Ahila k., Tõnuansu (1969)
Haava peale pandi tielehte.

RKM II 254, 483 (17) < Kadrina khk., Võsu-Metsanurga k., Ligedama t. (1969)
Tielehed olid kopsuhaigusele, tied keedeti.

RKM II 261, 197 (56) < Kadrina khk., Ojaveski k., Preediku t. (s. Orro), s. 1900 (1969)
Koeranaelad ja umbeskasvajad, neile pandi tielehte. Ema pani kord umbes kasvajale vankrimääret peale. Küll ta siis kiskus, akkas seda alba välja kiskuma säält. Küll oli valus.

RKM II 262, 193 (73) < Haljala khk., Vergi k. (1969)
Tielehed - haava, paistetuse, valu vastu.

RKM II 349, 28 (1) < Lüganuse khk., Ojamaa k. < Jõhvi khk., Rajaküla k. (1980)
Neie tielehe marjadega (seemnetega) minu isa kõht sai tervest. Kõht oli ninda hull haige, ei võind kedagi süüa. Kietasime neist marjadest nii kanget tied, kui seisas, läks paksust nigu sült. Seda võttas sisse mitu päeva, paranes ja hakkas süöma.

RKM II 371, 577 (28) < Viru-Jaagupi khk., Koeravere k., Nõmme t. (1984)
Haavale tuleb tieleht peale panna ja kõvasti kinni siduda, siis jääb verejooks ära ja haav kasvab hästi kinni.

RKM II 380, 225 (35) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k. (1982)
Hia tiisikuserohi ka tieleht. Tied tehtakse tämast niisama kui põdrasamblastki. Kiedetasse ja kurnatasse läbi. Maitsest miski hulka, nigu ise keski tahab.

RKM II 381, 503/4 (15) < Järva-Jaani khk. < Jõhvi khk. (1985)
Paised.
Paisetele ~ isandad ~ ja umbhaavadele pandi peale tieditelehti, sualast siapekki, küpsädetud sibula, leivataigina. /---/ Kui paise oli veel punane ~ vihane ~, ei hoitud peale tieditelehe selle peal midagi. See oli paistetuse ~ paisetuse ~ vastu. Sealt ei olnud veel midagi kiskuda ja muud asjad võisid ainult valu suurendada.
Kui paise hakkas juba vaalakamast tõmmama, siis oli mäda all. Siis pandi liha ja sibulat ning tainast. /---/

RKM II 405, 356/7 (2) < Järva-Jaani khk. < Jõhvi khk. (1986)
Sibulaga oli lugu nii, et kui paise oli vihane, see tähendab punane, algastmes, siis ei tohtinud sibulat peale panna. Sibul kisub. Kuid kui paise on punane, ei ole ju midagi kiskuda ja see tekitab veel suuremat valu. Kui paise muutus juba valgeks, õli mädä all, siis pandi sibul peale, et see kiirendaks mäda jooksma hakkamist. Enne seda hoiti paise peal tiedite (= tee) leht palaviku vähendamiseks, kui paise oli sarnases kohas, kus seda üldse oli võimalik kinni siduda. Paiset kutsuti ka isand.

RKM II 446, 265 (27) < Torma khk., Näduvere k. < Torma khk., Kütametsa k. (1991)
Tielehti pane raamatu vahele. Talvel saab kasutada. Peab ta märjast tegema.
Tieleht - toorelt paned peale, kui on liikmed valusad.

RKM II 449, 36 (27) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (s. Kolina), s. 1936 (1992)
Tieleht - ka mao vasta ja haavade piale ennemalt panivad. Pigistasivad seda sõki peale.

RKM II 449, 106 (23) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1992)
Tielehed on ka siesthaiguste vastu.

RKM II 449, 591 (23d) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1992)
Tielehed on haavarohi.

RKM II 449, 598 (5) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1992)
Haavadele, kui sui metsas olid, ühed niuksed karvased lehed, talve ei mäleta. Nood ja tielehed on ka köha jaoks - saiut tehakse. Vot kellel on rinnad haiged, et puhastavad nigu rindasid.

KKI 63, 153/4 (7b) < Kuusalu khk., Kiiu-Aabla k., Liivani t. (1973)
Ja tielehte jälle - ma parandasin oma jala ära, kui vill ajas.

EFA II 2, 232 (4) < Omski obl., Kovaljova k. (Kati) Perman (s. Puss), s. 1916 (1995)
Tieleht - kui siest valutab, haavade vastu.

EFA I 16, 49 (28) < Martna khk., Rannajõe k., Maamõedu t. < Martna khk., Väike-Rõude k., Kasemetsa t. (Birk, eestistatud Luhaäär), s. 1922 (1996)
Vanasti polnd muud midagi, kui oli paistes, palavik oli sees, siuti kinni ja pandi tieleht peale või kapsaleht peale.

EFA I 18, 53 (8) < Omski obl., Tara raj., Mihhailovka k. < Omski obl., Jurjevi k. (s. Teder), s. 1924 (1996)
Säänse lehe, mis teeääri pidi kasvavad, me kutsume tielehe, keeda tšai ja juu ära, kui külmahaigus tule või gripp.

EFA I 57, 147 (2) < Uljanovski obl., Smorodino k. (s. Jaagant), s. 1915 ja Olga Maksimova (s. Varol), s. 1915 (2002)
Tieleht - see on Ameerikast toodud. Seemned langesid saabaste sisse ja nii toodi siia. See on hea külmetuseroht, nastoikut tehakse. Ja kui varvaid lõime vastu kive, panime piale.