Rahvapärased taimenimetused
Jumalakäpp
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
- jumalakäpp Orchis mascula
- kahelehine käokeel Platanthera bifolia
- kuradi-sõrmkäpp Dactylorhiza maculata
- käpp & sõrmkäpp Orchis & Dactylorhiza
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
H II 55, 269/70 (4b) < Tarvastu khk. (= J. Tõllasson) (1896)
Tõine langetõbe rohi kasvab niido pääl, rahvas kutsub neid jumala ja vanapagana käpaks. Sel taimel om kaits juurt all, üits valge, tõine must, juurid ku kaits käppa. Võta neid juuri ja kuivata ahjun ärä, hõõru pulbrese ja võta sissi.
E 17193 (5) < Rõuge khk., Oina veski (1895)
Krambi ja langetõbe vastu.
Kasvab üks taim niidu ja soogude peal sinikaspunase õitega. Rahvas nimetab teda “Jumala ehk vanatondi käpp”. (Tal on kaks juurt all, mis välja näevad kui inimese käed, üks valge, teine must.)
Võta neid juuri, kuivata ahjus ära ning hõeru pulbriks ja võta sisse.
E 58799 < Tarvastu khk. (1921)
Käopõlles'est (jumala- ja kuradikäpp) tehtakse pulbrit ja salvi.
EKS c, 76 (a) < Torma khk. (1891)
[Orchidaceae]
Orchis maculata
Jumalakäpp. Juur ja õied kuivatada ja pulbriks teha, seda siis rabanduse ja muu äkilise haiguse vastu sisse anda.
E 17193 (5) < Rõuge khk, Oina veski (1895) Sisestanud USN, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Krambi ja langetõbe vastu Kasvab üks taim niidu ja soogude peal sinikas-punase õitega. Rahvas nimetab teda jumala- ehk vanatondikäpp. Tal on kaks juurt all, mis välja näevad, kui inimese käed, üks valge, tõine must. Võta neid juuri, kuivata ahjus ära ning hõeru pulbriks ja võta sisse.
RKM II 263, 252 < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. < Tartu l. (1969)
Jumalakäpp on pika varrega lill, õied on üleval tuttis ja kui välja kaevata, on temal valge juur, täpselt nagu on inimese käsi viie ümmarguse haruga ja üks haru lühem, see vist tuleb pöidlaks arvata. Ja teine on samasugune, õis on natuke teist värvi ja juur on must, seda kutsutakse kuradikäpp. Olen mõlemaid näinud, aga mis haigust nendega arstitakse, olen ära unustanud.
KKI 45, 509 (23) < Türi khk. (1967)
Jumalakäpa (jeesusekäpa) juurikad jälle; kaheaastane pidi olema. Üheaastane on valge, teine must. Ei tea, mille jaoks.
KKI 50, 329 (49) < Suure-Jaani khk., Põhjaka k., Piiri t. (s. Kuldkepp), s. 1877 (1970)
Jumalakäpp ja kuradikäpp, neid panti seukse kärnadele piale, pisiste katti...
Vilbaste, TN 11, 335 < Torma khk., Torma v., Vaiatu asundus (1938)
Jumalakäpp.
Jumalakäpp kasvab all heinamaal. Tõmbad üles, on viis sõrme, paks käpakene, käe moodu. Peidla pool jämedam, tagast peenem. Seda hõigatakse jumalakäpp.
Valged õied on otsas. Lehed on laiad, madalad, all rohelised.
Üks naine on olnud kuus aastat haige. Siis on toodud neid jumalakäppasid. On neid pruukima hakanud ja on terveks saanud.
Seda ei tea... ta tegi teed neist vist.
Vilbaste, TN 2, 314 (30) < Kanepi khk. (1929)
Jumalakäppa (Plataunthera bifolia) tarvitatakse samaks otstarbeks [kõhuhaiguste vastu].
Vilbaste, TN 2, 665 (16) < Räpina khk. (1930)
Juuda- ja jumalakäpa ja tedremarana juuri pannakse viina sisse, mida siis kõhuvalu vastu tarvitatakse.
Vilbaste, TN 7, 1190 (53) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Jumalakäpp: tinktuur südamenõrkuse vastu.