Haiguste märksõnad

Menstruatsioonihäired

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, mis on seotud menstruatsioonihäiretega, sealhulgas puuduv, vähene või liigne menstruatsioon, sellega seotud valud ja tüsistused; ka üleminekueas tekkivad vaevused.

Arvati, et igal naisterahval peavad kuuriided olema. Kuuriide peale vaadati kui loodusseaduse - Jumalast seatud nähtuse peale, millest ei pääse ükski naine (Grünthal 1924: 299).
Menstruatsiooniga seotud häireid peeti haiguseks ja püüti iga hinna eest ära ravida.

Eriti halb juhus oli siis, kui kuuriided noorelt mingil põhjusel ära (kinni) jäid
Kui mense ära jäi, ei osatud sellele mingisugust põhjendavat seletust anda. Arvati et on patu tagajärg, üldiselt aga tühjade juttude puhumine. - - ERA II 193, 567 (3) < Põltsama. - J. Lääts (1938)
Sellisel juhul võis olla tegemist mingi tõsise haigusega.
Kui ehmatusest menstruatsioon kinni jääb ja inimene paistetama hakkab, - - ERA II 193, 567/8 (4) < Põltsamaa - J. Lääts (1938)
Kui see juhtus vanemas eas, siis peeti seda juba loomulikuks.
Klimakteeriumist - Kuuriided jäävad ära, see on vanaduse märk, suguduse lõpp-piir. Ku nad akkavad, sis on suguduse akatus. Mõnel jäävad ära suurte valudega, viimane valu soonedes, selle vasta abi ei ole. RKM II 101, 450/1 (126) < Häädemeeste - M. Mäesalu (1960)
Valulikku menstruatsiooni ja ka liig suurt verejooksu peeti ebaloomulikuks ja ebasoovitavaks, kuna tekitas ebamugavustunde ja segas igapäevaseid toiminguid.
Menstruatsioonivalu põhjusteks loeti muuhulgas ka külmetamist.
Valusad kuuriided. - Need on külmast. - - RKM II 101, 449 (121a) < Häädemeeste - M. Mäesalu (1960)
Oluline oli kuupuhastuse ajal tavadest kinnipidamine. Kuuriiete nägemist peeti halvaks endeks nii nägijale kui ka lohakile jätjale.
Kuuriietel ku juhtus seda verd maha minema või tulle, siis lõi ihu punaseks ja katti ja irmus valu. - - RKM II 101, 449 (122) < Häädemeeste - M. Mäesalu (1960)
Roojaseks pidamine tuleneb tõenäoliselt ristikiriku mõjudest. Arusaamatuks jääb seejuures pesemise keeld.
Naiste haiguste ajal ei tohtinud pesta ega särki vahetada. Kuuhaige naine ei tohtinud kiriku minna, sest ta oli roojane. RKM II 50, 458 (37) < Anna - A. Kagovere (1956)

Vaata ka: naistehaigused.

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

ERA II 193, 567/8 (49.4) < Põltsamaa khk., Pajusi v., Kauru k. (1938)
Kui ehmatusest menstruatsioon ära jääb, ja inimene paistetama hakkab, siis tuleb teha sipelga-, maavitsa- ja kadakavanni, igat 3 x.

ERA II 193, 568 (49.6) < Põltsamaa khk., Pajusi v., Loopre k. (1938)
[Rohkete kuuriiete puhul]
Mõned keetsid metsarohtusid, nagu nt. emanõgese tee, mõni tarvitas sel puhul sula puuliimi.

ERA II 193, 569 (49.8) < Põltsamaa khk., Adavere v., Puiatu as. (1938)
Kuuriiete ärajäämisel keeta peete ja seda vett juua, et kuupuhastust uuendada.

ERA II 193, 569 (49.9) < Põltsamaa khk., Adavere v., Puiatu as. (1938)
Puuduliku mense korral juua köömneteed.

ERA II 193, 569 (49.11) < Põltsamaa khk. (1938)
[Rohkete kuuriiete puhul toodi apteegist rohtu.] Kodusel viisil tarvitati kummelit, maranajuuri, palderjani ja koiheina (koirohu) teed.

ERA II 193, 570 (49.14) < Põltsamaa khk., Uue-Põltsamaa v., Viluvere k. (1938)
Jõin rohkete kuuriiete korral valge emanõgese teed.

ERA II 193, 570 (49.15) < Põltsamaa khk., Uue-Põltsamaa v., Viluvere k. (1938)
Kuuriiete ärajäämisel asetasin kõhule soojavee pudeleid ja sooji kaerakotte.

ERA II 193, 570/1 (49.16) < Põltsamaa khk., Uue-Põltsamaa v., Viluvere k. (1938)
Puuduliku ja valusa kuupuhastuse korral on ikka tarvitatud naistepuna (Hypericum perforatum L.) teed.

ERA II 193, 571 (49.17a) < Põltsamaa khk., Kurista v., Kose k. (1938)
Puuduva kuupuhastuse korral tarv. kadakamarja-õli (saab apteegist!).

ERA II 193, 571 (49.17b) < Põltsamaa khk., Kurista v., Kose k. (1938)
Valusa kuupuhastuse puhul juua veini, millesse on pandud hapuoblika (Rumex acetosa L.) mahla.

ERA II 193, 571 (49.17c) < Põltsamaa khk., Kurista v., Kose k. (1938)
Rohke kuupuhastuse korral kõrvenõgese (Urtica dioica) lehtede keedis ja kirburohu (Polygonum persicaria L.) õite tee.

ERA II 199, 488 (36) < Koeru khk., Rakke al. < Koeru khk., Liigvalla m. (s. Gleis), s. 1869 (1938). Kulka stipendium 1793/00-7L. O. Looritsa Endis-Eesti elu-olu II Kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Eva-Kait Kärblane 2007
Naistepunadest tehti teed; kui kuuriided olid korratud aga ka rinnahaiguste ajal anti sisse seda teed.

ERA II 207, 414 (68a) < Rapla khk., Kabala v., Pühatu k. < Raiküla v. (1939)
Naisterahva kuuhaiguse arstimine. Kui kuuhaigus kinni, siis pannakse kaelast saadik palava vee tünni ja antakse raudrearohu teed tuliselt juua. Kui see ei aita, siis antakse sibulakoore teed.

ERA II 207, 414 (68b) < Rapla khk., Kabala v., Pühatu k. < Raiküla v. (1939)
Kui kuuverd liig palju, ei jää pidama, siis antakse külma raudrearohu teed juua.

ERA II 283, 293 (19) < Rapla khk., Kabala v., Pühatu as. < Märjamaa khk. (1940)
Kui naisterahvas kuuhaiguse ajal ülejõu rasket asja tõstab ja kuuveri kinni jääb, siis tehku sibulakoore teed ja joogu tuliselt, siis veri hakkab jälle käima.

ERA II 283, 493 (35) < Pühalepa khk. (1940)
Kuupuhastuse korraldamine. Võta reinvarre koort ja seemneid, tõuka neid ja lase 24 tundi valge marjaviina sees liguneda, sellest võta 2 kuni 3 tassitäit kolmel hommikul.

ERA II 285, 53d < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. (1940)
Raudriarohu teed joovad naised kuuhaiguse korral. Külma teed juuakse vere vaigistamiseks, kuuma vere hõlbustamiseks.

RKM II 108, 353 (86) < Tallinn l. < Kingissepa l. (s. Tamm) (1961)
Raske mestratsioonihäire (puudum.) puhul Tallinnas eideke õpetanud haigele juua kirsipunga teed ja tüdruk saandki terveks.

RKM II 106, 142 (25) < Jõhvi khk., Kohtla k. (1960)
Naistepunast tehti tied, kui kuuhaigused õlivad valudega.

RKM II 111, 172 (576) < Muhu khk., Linnuse k. (1961)
Naistepuna kasutati teena menstruatsioonivalude puhul.

RKM II 158, 434 (145) < Tori khk., Tori v., Ore k. < Suure-Jaani khk. (1963)
Naistepuna. Punased õied. Kui jookseb kangesti paelu, peab naistepuna teed jooma.

RKM II 160, 161 (14) < Viru-Nigula khk., Kalvi Puhkekodu (1961)
Kui kuuriided jäid kinni, siis võeti sisse sibulakoore teed. Ma ise võtsin seda ja see aitas.

RKM II 174, 94 (5) < Kolga-Jaani khk., Leie k. (1963)
Kui oli kuukord kinni ehk kuidagimoodi valudega ehk rikkes, siis joodi naistepuna teed.
On üks kollase õiega taim, kasvab põllupeendral jne.

RKM II 197, 21 (15) < Järva-Jaani khk., Roosna-Alliku v., Valasti k. (1965)
Naistepuna - kollased õied, sellest keedeti teed, kui kuuriided ei jäänd kinni.

RKM II 229, 389 (3) < Haljala khk., Vergi k. (1966/7)
Kuuriiete suure vooluse vastu joodi raudrohu teed külmalt, aga kui kinni on, siis tuleb raudrohu teed juua tulisena. Kingsepa Ann õpetas seda. Minul omal on seda old.

RKM II 229, 546/7 (8a) < Rakvere khk., Rakvere l. (1966/7)
Kui punased (kuuriided) tulevad valuga, siis naistepuna tee aitab. Naistepuna on kahte seltsi. Punase mahlaga on õige rohi. Kui on roheline õis ja roheline mahl, siis see ei ole ravimiseks. Ühel kahekümneaastasel tüdrukul ei old veel kuuriideid ja ta keha hakkas paistetama. Naistepuna tee aitas. Kui liiga jookseb, siis aitab ka naistepuna tee.

RKM II 229, 546/7 (8b) < Rakvere khk., Rakvere l. (1966/7)
Raudrohu tee ka aitab, kui [kuuriided] liiga jookseb.

RKM II 229, 665 (1b) < Simuna khk., Mariküla k. (1967)
Raudrohu tee on ka hea, võtab valu ära [kui kuuriided korratud on ja valu on].

RKM II 229, 665 (1a) < Simuna khk., Mariküla k. (1967)
Kui kuuriided korratud on ja valu on, siis juua lumelillede (sügislillede) teed. Kanget ei tohi teha, on mürgine. See korrastab. On kasutatud.

RKM II 250, 499 (6) < Järva-Jaani khk., Jalgsema k. (1967)
Angervaksa õie tee - korratu menstruatsiooni puhul.

RKM II 257, 414c < Palamuse khk. (1968)
Kui kuuriided on valusad, siis pihlakaõie teed ja ka reinvarre õie teed juua, see hõlbustab. Keegi vanainimene õpetas mulle ja ma sain terveks.

RKM II 272, 386 < Krasnodari krai, Vesjoloje k. < Sulevi k. (1970)
Naistepunade tee on hea naisterahvale, kui kuuriided on raskelt.

RKM II 272, 386 (2305a) < Krasnodari krai, Vesjoloje k. < Sulevi k. (1970)
Rauarohi, raudreiarohi. V. K. Тысячелистник. L. K. Achillea millefolium. Raudreiarohi on hea verevoolu vastu, sel korral, kui verejooks on sisemusest ehk naisterahval on paljuverelised kuupuhastused.

RKM II 317, 475 (70b) < Vastseliina khk. < Mäesuka k. (1975)
Naistepuna - kõllanõ korgõ vars, näpu vaihõl hõõrut, tulõ nigu veri vällä. Tuu om kõtuvalu vasta. Naistepuna pandas piirätuse sisse. Naase joova, ku om kuupuhastus.

RKM II 349, 497 (126) < Kose khk., Alavere k. (-Anni), s. 1886 (1981)
Vaarikavarre teed joodi, kui menstruatsioon oli valulik.

RKM II 361, 341a < Kanepi khk. (1982)
Siis veel kui naistel „menses“ väga jooksis, joodi piparmündi teed ja pandi külma tuhka kõhu pääle.
Kui aga „valgete“ voolus oli, siis tehti valge ristikheina õie teed ja angervaksa õie teed. Kummalgi juhul veel naistepuna teed.

RKM II 381, 88/92 (17)k < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Teena joodi raudrohtu verejooksude tõkestamiseks, sest teati, et tal on vere hüübimist soodustav toime. Eeskätt tarvitasid naised korrapäratu menstruatsioonide puhul.

RKM II 384, 179 (44) < Tallinn < Saaremaa (1985)
Menstruatsioonirikked.
Menstruatsioonirikete normaliseerimiseks joodi raudriia teed.

RKM II 395, 232 (96) < Võnnu khk., Vana-Kastre k. < Haljala khk. (1986)
Meil oli kirburohi - kaunis kõrge, pikad kitsad lehed, tumedad laigud sehen, toda joodi, kui mens oli valudega.

RKM II 401, 657 (85) < Hargla khk., Laanemetsa k. (1987)
See krooksleht on ka hea või kortsleht. Kui ments on korratu, siis võtta, valud ja.

RKM II 413, 573 (7) < Puhja khk., Mõisanurme k. (1988)
Lodjapuu koort keeta siis, kui kuuriided ei ole hästi, on valuga. Kui viis lodjapuu marja ära süüa, siis valu kaob kah ära, õitest võib kah teed teha.

RKM II 431, 171/2 (7) < Palamuse khk., Pikkjärve k. < Palamuse khk., Luua k. (1989)
Kuuriiete aeg, siis jõivad jälle naistepuna, selle teed.

RKM II 449, 23 (13) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1992)
Anijalg on ka, siis kui naistel need punased kõvasti jooksevad, siis tarvitatakse.

KKI 11, 242 (30) < Mustjala khk., Selgase k., Lepa t. (1949)
Üheksmaväänased. Nied on naiste rohud. Nende vett keedetakse, kui naistel on kuukorrad rikki läind.

KKI 68, 509 < Mustjala khk., Võhma k. (1978)
Valge õiega nõges on kuupuhastushaiguste vastu.

KKI 69, 545 (3) < Lüganuse khk., Virunurme k., Hiie t. < Lüganuse khk., Tarumaa k. (s. Virunurm), s. 1909 (1979)
Siis sai korjada ravvarohtu ja see pidi olema naistehaigustele. Kui liiga olid kuuasjad, siis kange vesi, kui vähe, siis lahjem. Seda vett tuli sisse võtta. Üks õlleklaasitäis või...

Vilbaste, TN 11, 269 < Nõo khk., Elva l. < Räpina khk., Veriora v., Virsküla k. (1963)
Raudrohi, seda kutsutakse veel verihein. Tarvitatakse naistehaiguse puhul, kui kuupuhastuse ajal palju verd tuleb. Tehakse teed.

Vilbaste, TN 11, 376 (24), 439 (40) < Iisaku khk., Liiva k. (1961)
a) svaraboi, b) metsnelk, c) naistepuna [kirjakeelset nime pole märgitud, taimejoonistus õiest “loomulikus suuruses”, meenutab nurmnelki] [Hypericum perforatum liht-naistepuna].
„Õied nesukesed punased, uuta, sa sis ei tia, katsu, teilgi sial kelul kasvavad. Seda sai keitad, ku punaseid hakkas palju tulema. Mul ühekorra olivad, et kas sure ära, aga keitasin teed ja aitas.“
„Mesikesed? Ah svaraboi! Jaa, need aitasivad sulle.“
Svaraboi - on siiski naistepuna, mitte nurmnelk, kohati aetakse siin neid segi.

Vilbaste, TN 11, 380 (42) < Iisaku khk., Liiva k. (1961)
Raudrohi [kirjakeelset nime pole kirjas] [Achillea millefolium L. harilik raudrohi].
„Raudrohi on köha vasta ja kui punaseid palju tuleb, siis teevad ka sellest teed.“

Vilbaste, TN 11, 435 (12) < Iisaku khk., Imatu k. (1962)
Raudrohi - raudrohi on siis rohust, kui verd palju tuleb.

Vilbaste, TN 1, 582 (48), 524 (R5) < Jõelähtme khk., Ihasalu-Neeme poolsaartelt; ja Kuusalu khk. piiridest (1929)
Raudrohud [rauarohud]. Kui naestel punased (kuujooks) korras ei ole, arstitakse sellega. Kas siis, kui liiga jookseb, või kui tarvilikult joosta ei taha? Kuida viisi, ka teadmata.

Vilbaste, TN 1, 670 (1) < Mihkli khk., Veltsa k. (1929)
Peale selle mõned rohud arstimiseks. Pujutee menstruatsiooni lahtitegemiseks.

Vilbaste, TN 1, 670 (2) < Mihkli khk., Veltsa k. (1929)
Ubaleht - juurikate tee selleks samaks [menstruatsiooni lahtitegemiseks].

Vilbaste, TN 1, 670 (3) < Mihkli khk., Veltsa k. (1929)
Elupuu oksade tee veel selleks samaks [menstruatsiooni lahtitegemiseks].

Vilbaste, TN 1, 698 (56) < Jämaja khk., Mõntu k. < Jaani khk. (1937)
Valge iminõges (Lamium album). Valge emanõges (Jämaja, Saaremaa).
Valgeid emanõgeseid kuivatatakse päikese käes ja keedetakse neist teed. Teed joovad naised, kelle kuukorrad tekitavad valu. Valgete emanõgeste tee vaigistab kuukordade valu.

Vilbaste, TN 1, 700 (67b) < Jämaja khk., Mõntu k. < Jaani khk. (1937)
Raudrohi (Achillea millefolium).
Rouapere rohi (Jämaja, Saaremaa). Rouapere rohte kuivatati ja keedeti teed. Teed tarvitasid naised, kelle kuukorrad olid jäänud kinni, see tegi uuesti lahti.

Vilbaste, TN 1, 799 (2) < Lääne-Nigula khk., Oru v. (1938)
Harilik punand (Fumaria officinalis L.). Punatõve rohi. Keedist punandi lehtedest ja õitest joodi kuupuhastuste korratuste vastu.

Vilbaste, TN 1, 890 < Karksi khk., Karksi-Nuia alev (1935)
Münt [Mentha arvensis]. Aiaumbrohi. Vanast tarvitatud naiste kuuhaiguste ajal teena.

Vilbaste, TN 1, 963 (17) < Tõstamaa khk., Pootsi k. (1942)
Verehurmarohi - nime ei teata. Kuupuhastuse vastu teena.

Vilbaste, TN 2, 330 (33) < Ambla khk., Nõmmküla k. (1931)
Naisterohi - naistele keedetakse ummukses näputäis tubli toobi vee peale, seda võtta 1-2 tassitäit päevas või enam; halba ei tee, on ennast ja teisi aidanud; tarvitatakse kuupuhastuse korral, kui raskesti jookseb, hää valgetevooluse vastu. Tarvitamise õppinud ühelt endiselt rahvaarstilt, kes surnud - enne aga väga tuntud oli kohapääl. Näidati tagavarast: Pirola uniflora.

Vilbaste, TN 2, 330 (34) < Ambla khk., Nõmmküla k. (1931)
Naistepunad - naistehaiguste puhul, kui kuupuhastus on kinni. Keedetakse ummukses.

Vilbaste, TN 2, 409 (13) < Jõhvi khk., Voka k. (1930)
Angervaksa õite teed juuakse kuupuhastuste korratuste puhul.

Vilbaste, TN 7, 46 (11) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi k. < Kadrina khk., Vohnja v. (1929)
Puned (naisterohud) (Hypericum). Õied teeks. Naistehaiguste puhul (kuupuhastus) rohuks.

Vilbaste, TN 7, 63 (23) < Ambla ja Madise khk. (1929)
Origanum vulgare: vorsti-pune („tüdrukute kuuhaiguse lahtipeastja“).

Vilbaste, TN 7, 64 (38) < Ambla ja Madise khk. (1929)
Cichorium intybus: „siguriõied“ (liigjooksu vastu kuuhaigusest).

Vilbaste, TN 7, 64 (49) < Ambla ja Madise khk. (1929)
Hypericum perforatum: naistepune (naiste kuuhaiguse vastu ja nurgavoodis).

Vilbaste, TN 7, 163 (IId) < Räpina khk. (1930)
Raudrohu õisi ja ülemisi õrnu lehti tarvitati teena maksahädade, hämoroidide ja kuupuhastuste korratuste puhul.

Vilbaste, TN 7, 173 (32) < Setumaa, Mäe v., Rõsna k. (1930)
Kassikäpad - keedetakse teed ja tarvitatakse kuupuhastuste korratuste puhul.

Vilbaste, TN 7, 176 (16) < Setumaa, Satserinna v., Sestniki k. (1930)
Kandrohu tee - Kandrohu teed, mis umbses keedunõus keedetud, tarvitab rahvas mao- ja maksahädade vastu, samuti hämarroidide ja kuupuhastuste korratuste puhul.

ERA II 166, 113 (12) < Jõhvi khk., Illuka vanadekodu (1937)
Kui naistel kuuriideid liiga, siis korjada põhjapualt kive päält sammelt, seda keitada ja vett juua.

Vilbaste, TN 9, 526 (5c, 3) < Tallinn l., Kloostrimetsa (1963)
Raudrohi keedetult ja külmalt joodi liiga tugeva menstruatsiooni puhul, kuna aga selle ergutamiseks joodi seda kuumalt.
Ka lehmadele punatõbe vastu anti raudrohtu keedetult, külmalt.

EKS c, 55 (10b) < Torma khk. (1892)
[Achillea millefolium - Verihein ehk raudrohi]
Õitest tehakse naisterahvastele teed, kui kuuhaiguses liiga palju verd kaotavad.

Vilbaste, TN 7, 668 (5) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Hiirkõrv [Gustav Vilbaste märkus “Ei”]. Hiirkõrva tee vaigistab kuupuhastust.

Vilbaste, TN 7, 737 (12) < Harju-Jaani khk. (1929)
Kuuvalged: verejooksu vastu. Keedetakse teeks. Palju ei tohi neid panna, võib tappa.

RKM I 9, 375 (17) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Rohke kuupuhastus: nõges, raudrohi.

RKM I 9, 379 (9) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Kalmusejuure tee on värskendava mõjuga, puhastab verd, söögiisu puuduse, sooltekanali limastamise, inglishaiguse, näärmetõve, jooksva, maksa-, põrna-, sapi- ja neeruhaiguste puhul, kergendab kuupuhastust ja mõjub rahustavalt südamekloppimisele.
(2-3 klaasi päevas, 10-15 grammi 1 liitri vee kohta.)

RKM I 9, 381 (11) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Luuvaluheina tee (hiirekõrv). 12 grammi liitri vee kohta, 1-2 klaasi päevas on veresülitamise, kopsuverejooksu, maost verejooksu, rohke kuupuhastuse, keha- ja kõhuvalude, põrnapõletiku, kollatõve ja põiekivihaiguste vastu.

RKM I 9, 383 (21) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Emanõgese tee, 10 grammi liitri vee kohta, 1-2 klaasi päevas hingeldamise (astma), kõhuhaiguste, põrnahaiguste, kusekinnisuse, verevaesuse ja korratu kuupuhastuse puhul.

RKM I 9, 377 (2) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Angerristi tee (1-2 klaasi päevas) põie ja neerukivide, langetõve, veetõve ning paelussi vastu. Naistel on soovitav korratu kuupuhastuse ja valgevooluse puhul.

RKM I 31, 243/6 (1b) < Viljandi l. < Maarja-Magdaleena khk., Vara k. (s. Truu), 71 a. (1993)
Kui Virve oli umbes 13-aastane, siis enne kuupuhastuse algust olid tal olnud sees suured valud - oksendamiseni. Algul laskis vanaema Mari panna kuumi kaeru kõhule. Lõpuks pandi suur puupütt nii kuuma vett täis, kui laps kannatas, Virve sinna kaelani sisse nii kauaks, kuni jõudis olla, siis tõsteti välja, pandi soojade tekkide vahele ja laps hakkas oksendama. Nii tehti 3-4 korda (iga kord, kui valud tulid) ja need vaevused möödusid.

Vilbaste, TN 5, 84 (9) < Tartu l. (1933)
[Ärakirjutatud]
[Kõhu lahtivõtjad, kinnipanejad, isuäratajad ja kusele ärritajad.]
Raudrohi: kasvab kuivadel teeäärtel ja õitseb siin valgeis õites. Lehtede ehitus tunnistab, et raudrohi kuivale veevaesele kasvukohale kõigiti on kohastunud. Tema õisi ning ülemisi õrnu lehti korjatakse ning kuivatatakse samuti kui pärnaõisi. Raudrohu teed, mis umbses keedunõus keedetud, pruugib rahvas mao- ja maksahädade vastu, samuti hämoroidide (päraku verikomude) ja kuupuhastuse korratuste puhul. Ta on veel tuntud vere üldise puhastuse vahendina.

Vilbaste, TN 7, 1089 (16) < Võnnu khk., Mäksa v., Vana-Kastre k. (1934)
Kirburohi - kuupuhastuse ravimiseks.

Vilbaste, TN 7, 1171 (8) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Loorberilehed (tee) - kui menseid ei ole ja valud allkehas. Kaks klaasi korraga üks-kaks korda päevas.

Vilbaste, TN 7, 1172 (10) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Kaneelitee. Paneb naistel veretuleku kinni. Üks klaasitäis.

Vilbaste, TN 7, 1163 (51) < Võru l. < Räpina khk., Kahkva v., Kuivamäe t. (1929)
Ristikhain valge, aasaristikhein. Korjatakse õitsemise ajal, kuivatatakse. Ekstrakti ehk teed juuakse siis, kui kuupuhastus kestab kaua ja raskel kujul.

Vilbaste, TN 7, 1174 (30) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Verejooksu lilled. Heleroosad õied. Kasvab liivmäel (nime täpselt ei tea), tehakse teed. Kui naistel menses ei ole; külmetuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 1178 (62) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Pujud: keedis, üks klaas päevas. Valud kuuriiete ajal.

Vilbaste, TN 7, 1180 (64) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Teelehed: keedis, üks klaas jahedalt kolm korda päevas naiste verejooksu vastu.

Vilbaste, TN 7, 1185 (8) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Pujud, hallid: tee - valude juures mensete ajal, samuti närvilikuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 1190 (49) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Teelehed: keedis, üks tass päevas - köha, kopsu verejooksu ja kuse mitte kinnipidamise vastu, mesilase piste vastu, rohkete mensete vastu.

Vilbaste, TN 7, 1217 (15) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Orava saba - kuupuhastuste korratuse vastu, üleliia verekaotuse korral.

Vilbaste, TN 7, 1282 (49) < Kihnu khk. (1939)
Puju - “pujus”. Keedis naiste punase vastu juua. Tehakse luudi tuulamise ajal viljahunnikult viljapeade ära pühkimiseks. Lõigata üks oks allapoole, teine ülespoole, paneb kuukorra kinni ja lahti - keedis taherbäriga - õllega.

ERA II 125, 219 (46) < Jõhvi khk., Illuka v., Edivere k., Otsa t. < Iisaku khk. (1936)
Punaeina õied pannakse vorsti sisse ja kui naistel kuukorrad kinni on, siis see aitab.

EFA I 12, 4 (2) < Ambla khk., Kõrveküla k. (1996)
Kuupuhastuse korraldamine.
Võta reinuvarre koort ja seemneid, tõuka neid ja lase 24 tundi valge marjaviina sees liguneda, sellest võta 2-3 tassitäit kolmel hommikul juua.

EFA I 51, 34/6 (3f) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2001)
* Kui naisi vaevavad seoses kuupuhastusega valud, juua kummeliteed 2-3-4 klaasi päevas, nii 2-3 päeval. Aitab täiesti.

EFA I 101, 185 (30) < Rapla khk. (2006)
Raudrohi (Achillea millefolium) - teeäärtel, võsades jne kasvav rohttaim, mida kasvatatakse nüüd aiaski. Keedis mähistega arstib paiseid ja paistetusi; mahl on iludusvahendiks, ravides ka lõhestunud ja krobelisi käsi ning nägu, muutes selle pehmeks, naha painduvaks. Tee (5-10 g 1 l vee kohta, 2-3 kl päevas) on rahvarohuna tuntud tiisikuse, kopsuhaiguste, jooksva, migreeni, valgetevoolu ja valusa kuupuhastuse puhul. Lastele antakse vähem leetrite, sarlakite, krampide ja verevaesuse korral. Vannid kosutavad nõrganärvilisi ja paranevaid haigeid. Värskelt panna droogi (lehti, õisi) väiksematele haavadele. (Teave pärineb oma emalt (1899-1950), 1930 a.-il Raplas.)

EFA I 101, 186 (33) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2006)
Saialill (Calendula officinalis) - lill kasvab iluaedades, eestlastele hästi tuntud lõikelill ja ravimatim. Droogiks õied ja lehed. Kasutatakse keedist (õitest) higistamiseks. Juuakse kollatõve, näärmetõve, kõhuusside ja kuupuhastuse seiskumise puhul. Sidemete abil pannakse soolatüügastele, konnasilmadele ja näärmemuhkudele. Mahla võidmiseks kriimustustele ja tulehaavadele. Salve, keedetud õitest searasvaga, paisete puhul (ka loomadele). Tinktuuri, mis valmistatud õitest ja lehtedest võrdses koguses, võetakse sisse 10 tilka päevas maokrampide, hüsteeria ja nõrga kuupuhastuse korral, aga veega segatult igemepõletiku puhul. (Teave saadud emalt ja tädidelt Raplas 1930.-40. aastail. Hiljem täiendatud lugemise kaudu 1960.-70. a.-l.)

ERA II 254, 317 (70) < Emmaste khk, Emmaste v, Viiri k (1939)
Teelehe õitest tehakse teed, kui kuuriie põle naistel kordas mette.

ERA II 285, 30 (22)b < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. (1940)
Tamme koort keedetakse kõhuhaiguse puhul (kõht lahti), juuakse tammekoore vett. Seesama on ka naistehaiguse vastu, kuuvere vaigistamiseks.