Rahvapärased taimenimetused
Kumel
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
- haav
- haigus määratlemata
- koolera
- kurguhaigus
- kõhuhaigused
- köha
- külmetushaigused
- mitme haiguse vastu
- paise
- peavalu
- rinnahaigus
- venitus
- paistetus
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
- hanijalg Potentilla anserina
- harilik kesalill Matricaria perforata
- lõhnav kummel Chamomilla suaveolens
- teekummel Chamomilla recutita
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
RKM II 254, 402 (11a) < Haljala khk., Ama k. (1969)
Kumel, see harilik põldkumel, see korraldas kõhtu.
RKM II 287, 116 (19) < Rannu khk., Lapetukme k. (1971)
Paiseleht ja kumel keedeti segamini ja pandi paisetele teed kompressina peale.
RKM II 287, 117 (22) < Rannu khk., Lapetukme k. (1971)
Keedeti salvi.
9 ainest: 1 - rukkioras, 2 - kumel, 3 - sibul, 4 - küüslauk, 5 - mesi, 6 - vaha, 7 - hapukoor, 8 - rasv, 9 - teeleht. Kõik ained pandi korraga keema. Oli keenud, siis kurnati või lasti läbi marli, et segu puhas ja klaar oleks, ja ta tardus ja oli nii ilus selge. Seda pandi haavale peale. See tegi nii ruttu haava terveks ja kasvatas kinni, isegi puhastas haava.
RKM II 359, 194 (53) < Põltsamaa khk., Pajusi k. (1981)
Kõige rohkem olen maarohtudest võtnud kumelit.
RKM II 391, 399 (80) < Rannu khk., Rõngu v., Valguta k. (1985)
Minu ema keetis haavasalvi ja haav paranes selle salviga ruttu.
1. kuusevaik 2. hapukoor 3. rasv 4. mesi 5. vaha 6. rukkioras 7. kumel 8. sibul 9. või.
RKM II 414, 611 (29) < Puhja khk., Kureküla k. < Puhja khk., Nasja k. (1988)
Kumelitee on rohutee, mis põllu peal, too valgeõieline, toda korjatas.
KKI 69, 292 (19) < Viru-Nigula khk., Oru k. < Viru-Nigula khk., Ilastu k. < Viru-Nigula khk., Päsula k. (1975)
Kumel on hambavalule. Ja kui on külmetus, tuleb seda tied juua. Tema on mitme haigusele suovitav.
Vilbaste, TN 11, 395 (79) < Iisaku khk., Liiva k. (1961)
Kumel - kumeli sai talvest korjada. Kui lehm tuleb piima, siis piale piimatulemist esimest korda joota kumeliteega. Siis tuleb puhastus paremini välja ja annab lehma kehale soojusega jõudu. Kui käivad eneselgi külmavärinad, siis ka tuleb kumeliteed teha. Vahest panevad, kui pia valutab, siis kumelikompressid pia piale. Kumel kasvab õuve pial. Ongi nigu tua ja lauda vahelise õuve pialsest murust.
Vilbaste, TN 1, 306 (14) < Torma khk., Avinurme ümbrus (1929)
Tieõil (teeõil); kumel [Matricaria inodora]. Viimane nimi harva kuulda.
Tehti ennemalt sellest taimest teed.
Vilbaste, TN 1, 430/1 (218)a < Torma khk., Avinurme ümbrus (1930)
Kamel, kumel [Matricaria discoidea]
Kameliteed juuakse köha (või rinnahaiguse) vastu. On kellelgi külmetuse tagajärjel köha hakanud, siis tuleb seda teed hästi kuumalt juua ja peale selle voodisse teki alla minna, kus õieti higistama lööb. Siis aitab. Selle asemel aga, et voodisse teki alla minna, võib ka kuuma ahju peale istuda ja seal õieti kuumendada end. On aga jalad külmetanud (talvisel ajal) ja sellest köha tekkinud, tuleb peale teejoomist ahju peal olles jalaalused vastu kuuma ahju hoida, nõnda et jalad täiesti ja ka kõik keha kuumendatud saab./---/ Mõned suitsetavad ka piibus kamelid - olevat haigetele rindadele parem.
Vilbaste, TN 1, 430/1 (218)b < Torma khk., Avinurme ümbrus (1930)
Kamel, kumel [Matricaria discoidea]
Ka seestvalu (äravenitamise) vastu juuakse kameliteed.
Vilbaste, TN 2, 571 (2b) < Mihkli khk., Veltsa v., Sõnniku k. (1934)
Ka kumeliõisi tarvitati arstirohuks. Suvel, kui kumel õitseb, korjati õied ja kuivatati. Külmetuse või kurguhaiguse puhul tehti kumeliteed: kumelid pandi keeva vette, lasti ligi veerand tundi liguneda. Säält kallati vähema nõusse, pandi suhkur sisse ja joodi seda.
Vilbaste, TN 2, 606 (2) < Mihkli khk., Veltsa v., Piisu k. (1934)
Kumeliõisi tarvitakse köha vastu.
Vilbaste, TN 7, 188 (2) < Setumaa, Järvesuu v., Velna k. (1930)
Kumel: seesama [külarahvas keedab sellest teed ja tarvitatakse köharohuna].
Vilbaste, TN 7, 364 (9) < Apekalns (Hargla) khk., Mõniste v., Vastse-Roosa k. (1930)
Kumelist tehakse teed: tee on külmetuse vastu ja rohuks ka loomadele.
Vilbaste, TN 7, 403 (8) < Kullamaa khk., Vaikna v. (1930)
Kumel - tarvitatakse teeks.
Vilbaste, TN 7, 438 (18) < Kullamaa khk. (1930)
Kumel - arstirohuks.
Vilbaste, TN 7, 484 (66) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1929)
Kumelitest saab teed köha vastu.
Vilbaste, TN 7, 709 (16) < Harju-Jaani khk. (1929)
Kumel. Kumelivann külmetamise vastu.
Vilbaste, TN 7, 891 (a143, 12) < Nõo khk. (1932)
Kumeliõie tee kombressiks.
Vilbaste, TN 10, 542 (1) < Tori khk., Tori s.-jsk., Oore k (1963)
Kumel, kumelid.
Kollane kumel - kasutatakse kompressideks.
RKM I 18, 96 (6) < Iisaku khk. (1984)
Kumeliürt - tee külmetuse korral.
Vilbaste, TN 5, 32 (12) < Viljandi khk., Viljandi l. (1934)
Kumel (kompressid). Paistetuste puhul, ka haava pesemiseks.
ERA II 193, 103 (56) < Torma khk., Avinurme v., Tõnusaare k., Tagavälja t. < Adraku k. (1938)
Suure kolleri vasta piab tegema kuuma kameli (kumeli) vanni ja iga tunni aa sees võtma kolm pitsi piiritust sisse, kõhe aitab.