Haiguste märksõnad

Maksahaigused

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitavat haigust on nimetatud maksahaiguseks, välja arvatud juhud, kus on selged viited mõnele konkreetsele haigusele.

Maksahaigusteks võidi nimetada kõiki haigusi, mida arvati olevat maksaga seoses.
Maksapläkkid on niisukesed nagu kohvi pläkkid. Neid leiavad käside päälä ja kaela päälä ja silmnägu ja. Maks on siis aige. RKM II 106 140 (20) < Jõhvi - E. Mets (1960)

Vaata ka: kollatõbi.

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

H I 6, 9 (9) < Tartu (1894)
Punane vereroht (Chelidonium majus). Maksahaiguste vastu ja kõhust lahtitegemiseks.

H I 6, 12 (35) < Tartu (1894)
Maarjakadakad (Agrimonia eupatoria). Maksahaiguste ja mädapaisete vastu. Kõiki neid [eespool] nimetatud rohtusid liutatakse viina sees ja pruugitakse siis haiguste vastu.

ERA II 6, 231 (44) < Rapla khk., Rapla v., Kaldamäe k. (1928)
Kadakamari olevat hää neeru- ja maksahaiguste rohi.

ERA II 56, 305 (49) < Lihula khk., Lihula v., Alaküla k. (1932)
Raudvereõite tee pidi olema maksa- ja põiehaiguse vastu.

ERA II 158, 259 (23) < Jämaja khk., Torgu v., Hänga k., Raisavälja t. (1937)
Maksarohi - sellest keedetakse teed ja arstitakse maksa.

ERA II 167, 176 (2) < Ambla khk., Ambla v., Jootma < Järva-Madise khk. (1937)
Võilillejuured - maksahaiguse vastu, korjata igal ajal. Kollatõbe vastu keedetakse teed.

ERA II 167, 178 (27) < Ambla khk., Ambla v., Jootma < Järva-Madise khk. (1937)
Seapohlad (Arctostaphylos uva ursi) - on maksahaiguse vastu.

ERA II 283, 479 (7) < Pühalepa khk. (1940)
Rõika imejõud.
Rõika lehti veega kupatada, see vesi on maksa ummistuse ja kollatõbe vastu hea rohi, sellepärast talitavad need õieti ja hästi, kes oma supid ja kasted rõika lehtedega maitsevaks teevad.

RKM II 111, 120 (406) < Muhu khk., Nõmmküla k., Peedu t. (1961)
Maksa-sapihaiguste korral juua sibulavett.

RKM II 159, 169/70 (8) < Rakvere khk., Rakvere l. (1963)
Maksahaigus.
Korjata võilille varsi ja neid toorelt süüa. Võib ka teed keeta. Maks paraneb. Maksaplekid kaovad ära.

RKM II 160, 17 (29) < Rakvere khk., Rakvere l. (1962)
Maksahaigus. Võilillevarsi süüa maksahaiguse vastu. Võilillejuurtest kohvi teha, vilja natuke hulka.

RKM II 186, 32/4 (11a) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. < Torma khk., Lohusuu al. (1964)
Ravitaimi koguti metsast, heinamaadelt, kraavikallastelt ja liivastelt mägedelt.
Taimed korjati sooja kuiva ilmaga, seoti kimpu, pandi lakka penni külge nööriga rippuma tõmbetuule kätte, nii et päikest ei saa. Kui ravimed kuivad olid, puhastati õied ja lehed varte küljest, pandi kinnise purgi sisse, kust võeti ja tarvitati. Kogujad olid, kes taimi tundsid.
Metsast koguti põdrasammelt maksa- ja kopsuhaiguse vasta, karukollad vanni tegemiseks.

RKM II 186, 45/6 (12) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. < Torma khk., Lohusuu al. (1964)
Maksahaigus.
Maksaravi: õhtul enne magamaminekut tuleb juua põdrasambla teed lahjendatud tükksuhkruga üks teeklaasitäis.
Üks teeklaasitäis piima kuumutada kuni keemiseni, lisada üks supilusikatäis rukkijahu ja kloppida vahule, juua kolm kord päeva klaasitäis korraga, see on valude ajal, teiste piimatoitude vahel. Hapud, soolased ja vürtsitatud toidud olid keelatud. Piimatoidud olid lubatud.

RKM II 229, 410 (16) < Rakvere l. (1966/7)
Maksahaigus, kui valged nahalaigud on näo peal. Kollase karikakra teed juua.

RKM II 234, 347 (7a) < Tallinn < Kose khk. (1967)
Kopsurohud. Kasvasid rabas künka otsas. Läikivate ümarate lehtede keskel oli püstjas vars heleroosakate kellukestega, oli kopsu- ja maksahaiguste rohi.

RKM II 251, 466 (2) < Anseküla khk., Üüdibe k. (1969)
Võilill on maksahaiguse või kollatõve vastu. Palju ei tohi tarvitada, kange on. Ma ei ole ise tarvitanud, ma olen kuulnud.

RKM II 257, 413b < Palamuse khk. (1968)
Raudrohu tee on hea krampide, pistete, maksa-, neeru- ja põiehaiguse vastu.

RKM II 308, 236 (4) < Valga l. (1973)
200 g täiesti puhast, ilma kooreta ja kõigeta, kasepuu tuhka keeta emailnõus 6 l vees, lasta selgida ja valada õhukindlasse pudelisse. Hoida nädal või 10 päeva laagerdamas ja siis hakata võtma kolm kord päevas dessertlusikas poole klaasitäie mahlaga või kui pole, siis kefiiriga. Hästi läbi segada, siis võtab leelise mõju ära.
See on närvide vastu ja sisehaiguste vastu, mao ja maksa ja. Meie pool on see levinud, kaks inimest on saanud terveks. Kohe hästi saavad magada ja. Mina ühele tegin seda tuhka, siis kõik mees kraapis traatharjaga pliidialuse puhtaks. 4-5 ämbrit läks puid - heast puust tuleb vähe tuhka ja ta on ju kole kerge.

RKM II 318, 526/7 (3077) < Kaukaasia eesti as. < Kuusalu khk., Loksa k. (1978)
Maksa, veetõbe ja põiekivide vastu on hea õitsemiseaeg korjatud maisijuuksed. Kuivatada need ära 40 kraadi kuumuse sees 24 tundi. Joogiks on 10 grammi 1 klaasi vee kohta, valada peale kuum vesi ja las haudub 1-2 tundi. Võtta sisse üks supilusikatäis 3-4 korda päevas enne sööki. Kuivatatud juuksed hoida alal kuivas ja pimedas kohas.

RKM II 338, 348 (8) < Kuusalu khk., Kolgaküla k. (1976)
Maks arvati haige olema, siis kui rinnust valutas. Sel puhul joodi koirohu, orasrohu juure, baburetski puu koore, võilille õie või nõgese teed. Teed keedeti väikestest kõrvenõgestest, millest keedetakse ka suppi.

RKM II 380, 38 (82)a < Jõhvi khk., Illuka k. (1984)
Teed saialilledest kasutati maksahaiguse puhul.

RKM II 380, 38 (83) < Jõhvi khk., Illuka k. (1984)
Naistepunast tehakse teed seedehäirete ja maksahaiguste korral.

RKM II 380, 42 (105) < Jõhvi khk., Illuka k. (1984)
Väga kasulik oli kehvveresuse ja maksahaiguse korral porganditee või ka toores porgand.

RKM II 380, 42 (106) < Jõhvi khk., Illuka k. (1984)
Verejooksu peatamiseks kasutati raudrohtu. Samuti oli raudrohi raviks paisetele, seedehäiretele, maksahaigustele.

RKM II 380, 98 (7) < Jõhvi khk., Kuremäe k. (1985)
Üks supilusikatäis peenestatud peterselli ühe liitri keedetud veele, näpuga köömneid, lasta natuke tõmmata, seda teed juua 1 tass või klaas 2 korda päevas - maksahaiguse korral, kuni tõbi mööda.

RKM II 381, 108/9 (27)a < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Veel üks tähtis taim oli üldsest ajast naistepuna, mida tarvitati teena verejooksu tõkestamiseks, köha, seedehäirete, kõhulahtisuse, maksa- ja põiehaiguste puhul.

RKM II 383, 429 (45a) < Kose khk., Ardu k. (1985)
Üks vana medõde õpetas, et kui maks või sapp haige on, siis õunapuu koore teed juua, üks näputäis noori kuivatud koori poole liitri keeva vee kohta, 15 minutit tõmmata lasta, 20 minutit enne sööki pool klaasi juua ja teeb söögiisu. Tegi aaloesüste minu mehele, aga ikka tuli sapp välja lõigata, ei mõjunud midagi need tema rohud. Aga ehk mõnele mõjuvad.

RKM II 383, 522/3 (8b) < Tallinn < Läänemaa (1985)
Aloeleotis viinas on populaarne ravim sapipõie ja maksahaiguse vastu.

RKM II 384, 408 (39) < Keila khk. (1985)
Maksahaiguste, eriti kollatõve vastu aitavat hästi (Sauel elava pensionieeliku Elmo Rüütli sõnade kohaselt) pihlakakoore tee (1 supillusikas teeklaasi kohta).

RKM II 385, 33 (j) < Tori khk., Levi k. (1985)
Õie-, lehe-, varredroogid raviteeks.
Ubaleht - maksahaiguste raviks (ka lammastele) ja profülaktikaks.

RKM II 385, 35/6 (48a) < Tori khk., Levi k. (1985)
Looduses seisev materjal.
Kadakas. Kadakas on olnud ja jääb meie maal küll populaarsemaks ravitaimeks. Kadakaga suitsutati elutube, aitasid. Lisaks suitsutamisele hautati ja küüriti piimapütte, võimasinaid, õlleankruid, mesipuid ja nii edasi. Kadakapuust valmistati hinnalisi toidunõusid: võikarpe, õllekappasid, lihaliudu, pudrumändi. Kadakast vooliti lusikaid, treiti (ravi)viinanappasid; lõigati hambaorki. Siit leiame palju profülaktikat.
Kadakavihad seisid kasevihtade kõrval suures lugupidamises, eriti reuma- ja maksahaiguste puhul. Kadakaoksa vannid ja mähised aitasid liigesehaiguste ja põletikkude puhul.
Rootsis ilmunud rahvameditsiinis olevat kadakat loetud 27 haiguse raviks, järgnevat mustikas 12 haiguse (peamiselt seedehaiguste) raviks.

RKM II 396, 127 (20c) < Võnnu khk., Lahu k., Haagi t. (1986)
Kurgurohi maksahaiguste vastu.

RKM II 400, 78 (3i) < Iisaku khk., Remniku k. < Iisaku khk., Varesmetsa k. (1987)
Romaskad (kollane karikakar) ka, kui köha, ja rääkivad, et kui maks haige.

RKM II 400, 229 (5) < Anna khk., Võõbu k. (1987)
Maksa-, sapi- või kollatõve korral tehti pihlakakoore teed. Üks supilusikatäis pihlakakoort klaasi vee kohta.

RKM II 405, 494 < Keila khk., Saue (1986)
Rahva raviretseptide kogujale:
Pihlakakoore tee aitab maksahaiguste ja nakkusliku kollatõve puhul. Üks supilusikatäis pihlakakoort klaasi vee kohta.

RKM II 415, 107 (24) < Jõhvi khk., Kuremäe k. (1988)
Maksahaiguse vastu naistepuna teed juua või ka kuivatada võilille juuri ja teha nendest teed.

RKM II 435, 38 (30) < Harju-Madise khk., Kersalu k., Uue-Kleemeti t. < Harju-Madise khk., Leetse k., Kõrgemäe t. (1990)
Raudrohtu korjan, pidi ergutama. Ta pidi olema, kõik sapid ja maksad, kõigile head tegema. Ma tunnen ta vastu vajadust.

RKM II 446, 126 (37) < Torma khk., Torma v., Kõnnu k. (s. Õunapuu), 76 a. (1991)
Maksale, sapile toore mustasõstra lehe tee. Seda on soovitatud haljana. Kas ta kuivamisega kaotab ära selle toime?

RKM II 447, 454 (9) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1991)
Osjad - metsa omad, nendega pesime põrandat. Põldosjad on maksahaiguse vastu.

RKM II 447, 455 (15) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1991)
Reinvarred on maksahaiguse vastu, venituse vastu.

RKM II 447, 456 (19) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1991)
Koerakeeled pannakse viina sisse, on maksarohud.

RKM II 449, 10 (3) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1992)
Reinvarred - kui on sisikond haige, maks haige ja juovad.

RKM II 449, 36 (25) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (s. Kolina), s. 1936 (1992)
Reinvarred tõsjatsilistikuga panna ühte ja besmertnik on maksa- ja maorohi. Tšainikust kiev vesi valada peale ja seista lasta.

RKM II 449, 146 (13) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1992)
Pikad lehed, koerakeeled - maksa vasta on.

RKM II 460, 10 (17) < Tomski obl., Kaseküla k. < Tomski obl., Lillengofi k. (1993)
Veraboi teed oleme keet. Öeldi, see on 99 haiguse vasta. Ütlevad, et maksarohi on see ka.

RKM II 460, 326 (4) < Tomski obl. (1993)
Arnikad on mitme haiguse vasta, kui siest venib, maksa vasta. Terve taim kuivatatakse ära, üks klaas magusat ja pudel piiritust, arnikas sisse. Lusikatäis võetakse korraga.

RKM II 464, 304/5 (76) < Viru-Nigula khk., Miila k. < Viru-Nigula khk., Kõrma k. (s. Pasti), s. 1914 (1994)
Vaata, sie kollane karikakar on ka maksahaiguse ja kollatõbe vasta. Aitavad hästi maarohud. Seda pidi vist päris ummukses kietma, et aur välja ei tule, et siis kaob sie mõju ära.

RKM II 466, 227 (22) < Kemerovo obl., Mariinski raj., Jurjevi k. (1994)
Kuuse muudu kasvavad sõnajalad, Kuke Liide korjas seda, nad pundin kasvava. Keetis teed maksahaiguse vasta.

RKM II 466, 438 (7) < Kemerovo obl., Mariinski raj., Koidula k. (s. Välk), s. 1927 (1994)
Bižma on maksa vastu.

RKM II 466, 470/1 (6) < Tomski obl., Tsõrjanski raj., Vambola k. (s. Kokk), s. 1936 (1994)
Pižma - ravitakse maksa. On kollased õied. Kui Tomski poole sõidad, teeääred on täis. Kui kõht lahti, antakse ka neid. Õied pandakse lastele leiva peale ja magusaga antakse. Ta on kibe-kibe muidu.

RKM II 366, 355 (10) < Tartu l. (1983)
Maksahaigusi ravitakse ka eukalüptiõliga.

Vilbaste, TN 3, 619 (2) < Tartu l. (1932)
Raudrohi [rahvapärane nimetus puudub]. Mao- ja maksahaiguste vastu.

Vilbaste, TN 3, 715/6 (51) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Raudrohi ehk verihein. Tee on kõhukrampide, köha, rinnahaiguste vastu, ka mõjub ta hästi maksategevuse peale.

Vilbaste, TN 11, 148 (16) < Iisaku khk., Sõrumäe k. < Narva l. (1965)
Kaetusetee - palaviku, läkaköha, köha ja maohaiguste vastu.

Vilbaste, TN 11, 272 < Laiuse khk., Sadala v, Metsaküla (1963)
Kalmus - neeru-, maksa- ja põrnahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 11, 342 < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1963)
Kadakamarju tarvitati arstirohuks põie, neerude ja maksahaiguse vastu. Mõni tera päevas ära närida võtab halva suulõhna ära.
Ja mis veel peaasi. Kadakaga riistu vitsutada. On palju kõvemad vastu panema kui raudvitsad.
Ega siis muidu vanasti öeldud: kadakateivas, haavapuu roigas ja kuusevits käib ühe inimese eluiga, kui neist aja [aia] teed.
Vanasti tehti kadakast piimapütte, lähkrid ja lusikaid.
Mõned panivad ka pühadeõlle sisse kadakaoksa.
Kui toas halb lõhn on, too ja tee kadakasuitsu toa peale, kohe kaob paha lõhn ära. /---/

Vilbaste, TN 11, 452 (1) < Iisaku khk, Sõrumäe k. (1963)
Paakspuu - hundimarjapuu koore tee aitab maksahaigele, neeruhaiguse ja langetõbe vastu on ka heaks rohuks.

Vilbaste, TN 1, 791 < Lääne-Nigula khk., Oru v. (1938)
Pohl (Vaccinium vitis idea). Pohl, poolamari. Õitest ja lehtedest keedetud tee vahendiks maksahaiguste, kollatõve vastu.

Vilbaste, TN 1, 797 (1) < Lääne-Nigula khk., Oru v. (1938)
Angerpist (Filipendula filipend). Reigrohi. Keedis juurtest arstimiks neeru- ja maksahaiguste vastu (kui kusi punane).

Vilbaste, TN 1, 1031 (6) < Kuusalu khk., Tapurla k. ja Leesi k. (1930)
Koirohi: maksahaiguse, oksendamise, kõhuusside puhul.

Vilbaste, TN 2, 258 (3) < Jõhvi khk., Jõhvi gümnaasium (1929)
Raudrohi kasvab kuivadel maakohtadel ja on valgeõieline. Tema õisi ning ülemisi õrnu lehti korjatakse ja kuivatatakse samuti kui pärnaõisi. Raudrohu teed, mis hästi keedetud, pruugib rahvas mao- ja maksahädadele. Ta on tuntud ka veel vere üldise puhastuse vahendina.

Vilbaste, TN 2, 300 (12) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1930)
Südamevalu ja maksahaiguste vastu juuakse teed heinputke juurtest.

Vilbaste, TN 2, 306 (7) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1930)
Jaanipuna (kollaste õitega, pikergused lehed, kasvab kuivas kohas). Tarvitatakse maksa-, rinna- ja kopsuhaiguse vastu. Hää vastumõju tõttu nimetati teda ka nõiduserohuks.

Vilbaste, TN 2, 333 (2) < Ambla khk., Ambla v. (1931)
Võilille juured - maksahaiguse vastu, korjata igal ajal; kõllatõbe vastu keedetakse teed.

Vilbaste, TN 2, 335 (27) < Ambla khk., Ambla v. (1931)
Seapohlad - on maksahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 2, 389 (4) < Hageri khk., Rabivere k. (1933)
Ubaleht kasvab vesisel maal. Juurikatest keedeti vett. Maksa- ja kollatõbe vastu.

Vilbaste, TN 2, 393 (1) < Hageri khk., Hageri (1933)
Taimede tarvitamine vanal ajal.
Vanasti elas inimene looduslapsena. Ta kasutas looduses leiduvaid taimi omale rohuks, värvimiseks ja nõidusvahendiks. Nad olid leidlikud ja said sellega valmis, sest häda õpetab.
Rohtudeks tarvitasid inimesed palju taimi, vanarahva arstirohutaimede riik oli lõpmata suur. Nad teadsid, missugune taim aitas ühe või teise haiguse vastu.
Arnikast valmistati palju rohte (arnikas kasvab heinamaadel, mis metsa lähedal on, mägiste ja niiskete kohtade peal, ja õitseb juuni- ja juulikuus). Lehti tarvitatakse teeks maksatõbe vastu. Juurtest valmistatakse arnikatiktuuri.

Vilbaste, TN 2, 623/4 (4) < Mihkli khk., Veltsa v., Emma k. (1934)
Kadaka valminud marju tarvitakse arstirohuna. Marjad tulevad kuivatada ja siis neid süüa kõhu-, põie-, neeru- ja maksahaiguse vastu. Neid korjatakse sügisel.

Vilbaste, TN 2, 662 (4) < Räpina khk. (1930)
Maksasamblaid tarvitadi teena maksahaiguste vastu.

Vilbaste, TN 2, 682 (4) < Räpina khk. (1930)
Raudrohu teed ehk veriheina mao ja maksahaiguste vastu.

Vilbaste, TN 2, 693 (9) < Räpina khk. (1930)
Raudrohu teed pruugib rahvas maksahaiguste vastu.

Vilbaste, TN 2, 698 (13) < Räpina khk. (1930)
Raudrohu teed mao- ja maksahaigustele.

Vilbaste, TN 7, 163 (IId) < Räpina khk. (1930)
Raudrohu õisi ja ülemisi õrnu lehti tarvitati teena maksahädade, hämoroidide ja kuupuhastuste korratuste puhul.

Vilbaste, TN 7, 171 (11) < Setumaa, Mäe v., Rõsna k. (1930)
Raudrohi - keedetakse ja tarvitatakse mao- ja maksahädade vastu.

Vilbaste, TN 7, 176 (16) < Setumaa, Satserinna v., Sestniki k. (1930)
Kandrohu tee - Kandrohu teed, mis umbses keedunõus keedetud, tarvitab rahvas mao- ja maksahädade vastu, samuti hämarroidide ja kuupuhastuste korratuste puhul.

Vilbaste, TN 7, 251 (17) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k., Kolga-Leesi (1930)
Raudrohi - maksa, külmetamise ja rinnahaiguste vastu.

Vilbaste, TN 7, 426 (42) < Kullamaa khk., Jõgisoo k. (1930)
Talialjakas on maksahaiguse rohi.

Vilbaste, TN 7, 448 (20) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Raudrohu teed tarvitatakse mao- ja maksahädade vastu.

Vilbaste, TN 9, 326 (25) < Halliste khk., Mõisaküla sjk., Abja as., Audemäe t. (1965)
Heinaputke (Angelica silvestris) juure tee kopsu-, maksa- ja südamehaiguse vastu.

Vilbaste, TN 9, 348 (19) < Pühalepa khk., Kassari k. (1962)
Haab (haav): koortest veetõbe ja maksalutikate vastu teed.

Vilbaste, TN 9, 536 (1) < Harju-Madise khk., Paldiski (1963)
Ravimtaimedest.
Teed.
Koirohi: õitsemise ajal noppida, siis kui õied kollast värvust näitavad.
Minule isiklikult mõjus see tee heasti kõhulahtisuse juures, ka maksahaiguse vastu. Ma jõin teda ainult kaks korda, siis kadus valu maksa ümbruses ja üldiselt tundsin end paremini. Ka andis mõnekorraline koirohu tee joomine mulle head söögiisu. Isegi kui vahel süda paha, aitas mõni lonks sellist teest. Järjekindla joomise järele ta aitas isegi meeleolu tõsta, kuid siis ainult lahja teena tarvitatult. Kange teena ta mõjus järjekindlalt juues kõhtu kinnipanevalt, tähendab ebasoodsalt.
Üle veerand liitri korraga, kange teena kaks minutit keedetud, peotäis kuiva teed ja lastes tõmmata mitte otsesel tulel. Ta mulle oli harilikult tarvitamiseks, kui vajasin tõhusamat abi temast.
Üks 10 cm pikkune õiteoksake kuivatatult ehk värskelt aitas keeva vee sees, korra lastud üles keeda, lahja joogi, teena tarvitada.

Vilbaste, TN 9, 546 (1) < Harju-Madise khk., Paldiski (1963)
Ravitaimed.
Koirohi: õitsemise ajal noppida. Minule isiklikult mõjus heasti kõhulahtisuse juures, ka maksahaiguse vastu ma jõin teda. Ainult kaks korda, siis kadus valu maksa ümbrusis, ka andis ta mulle head isu. Kui süda paha on, üks lonks koirohu teed, mulle heasti aidanud.
Järjekindla joomise järel aitas ta isegi meeleolu tõsta, kuid lahja teena.
Kange teena järjest ta mõjus kõhtu kinni pannes ebasoodsalt. Nii ma võtan teda, kui ma tunnen “isu” ta järele. Veerand liitrit korraga kaks minutit keedetud, võib olla paar grammi kuivatatud taimi.

Vilbaste, TN 7, 494 (2) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Järve m. (1930)
Raudrohi - külmetuse, mao- ja maksahädade vastu.

Vilbaste, TN 7, 498b < Jõhvi khk., Järve m. (1930)
Raudrohi külmetuse, mao- ja maksahädade vastu.

Vilbaste, TN 7, 515 (17) < Kihelkonna khk., Rootsiküla k. (1930)
Raudrohtu [reierauarohi] tarvitati mao- ja maksahaiguste puhul.

Vilbaste, TN 7, 519 (34) < Kihelkonna khk., Tagamõisa k. (1930)
Kailud. Neid tarvitatakse maksalutikate vastu arstirohuks. Ka köha vastu hobustele ja inimestele.

Vilbaste, TN 7, 593 (1e) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Raudrohi teena mao- ja maksahädade vastu.

Vilbaste, TN 7, 620 (8) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Raudrohi - mao- ja maksahädade vastu, verepuhastusvahendina.

Vilbaste, TN 7, 999 (12) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Maksahaiguste ja sapihaiguse vastu aitab kalmusejuur.

Vilbaste, TN 10, 271 (32b) < Rakvere khk., Rakvere l. (1966)
Võilille varsi söödi maksahaiguse vastu. Võilille juurtest tehti kohvi, vilja pandi natuke hulka ja joodi maksahaiguse vastu.

RKM I 9, 379 (7) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Kadakamarja tee (2-3 klaasi päevas) on kõhu-, neeru- ja maksahaiguste puhul.

RKM I 9, 379 (9) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Kalmusejuure tee on värskendava mõjuga, puhastab verd, söögiisu puuduse, sooltekanali limastamise, inglishaiguse, näärmetõve, jooksva, maksa-, põrna-, sapi- ja neeruhaiguste puhul, kergendab kuupuhastust ja mõjub rahustavalt südamekloppimisele.
(2-3 klaasi päevas, 10-15 grammi 1 liitri vee kohta.)

RKM I 9, 379 (10) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Koirohu tee (4-5 grammi klaasi vee kohta), 1 supilusikatäis iga kahe tunni tagant - puhituse, kõhulahtisuse, isupuuduse, kõhuusside, krampliku oksendamise, maksatõve, kollatõve ja verevaesuse puhul.

RKM I 9, 381 (12) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Põldhumal (maasapi tee). 15-20 grammi 1 liitri vee kohta, 1 klaasitäis soodustab kõhumahlade tegevust, annab söögiisu. Kõhukinnisuse, neeru- ja maksahaiguse puhul, palaviku, kollatõve ja altkeha valude vastu. Pesemine kange teega parandab nahahaigusi.

RKM I 9, 383 (17) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Põldosja tee, 10-15 grammi 1 liitri vee kohta on rohuks verevooluse ja vereoksendamise vastu, südame-, maksa- ja neeruhaiguste, kusetakistuse, veetõve ja jooksva puhul. (1-2 klaasi päevas, verevooluse puhul vähem.)

RKM I 10, 121 (6) < Tartu l. < Kasepää (1969)
Toomingaõied teeks kuivatada - on hea maksahaiguse vastu.

RKM I 18, 118 < Tallinn (1984)
Sofori nastoika ravib nahahaigusi, kopsutuberkuloosi, I, II ja III astme kergeid ja keskmisi põletushaavu, muljumisi, äralöömise muhke, furunkleid, karbunkleid, nahatuberkuloosi, rinnapõletikku (mastiiti - rinnanäärmepõletikku), tromflemiiti (veenipõletik ning veeni ummistumine trombidega), maksahaigusi, 12-sõrmiksoole haigusi, odraiva, hambavalu, igemehaigusi, ekseemi, seenhaigusi (diateesi soodumus mõningate haiguste puhul), neeruhaigusi.
Valmistamine - viljad lõigata seemne keskkohalt katki, panna klaas- või portselannõusse 10 grammi vilja ja valada üle 100-150 grammi 50-kraadise viinaga, asetada kümneks päevaks seisma, kusjuures segada 2-3 korda päevas, siis pigistada ja filtreerida läbi vati või filterpaberi. Valada tumedavärvilisse pudelisse.
Tarvitada - sisehaiguste korral 20-30 tilka 3 korda päevas, neljas kord vastu ööd. Seda teha kolme nädala kestel. Vajaduse korral uuesti kümne päeva möödumisel.
Juuste väljalangemise korral määrida pead 5-10-protsendilise lahusega, samuti määrida radikuliidihaigeid kohti; sisse võtta kõrgvererõhu korral. (Kasutatakse ka lahusest võetud marju radikuliidihaigete kohtade määrimiseks ning kõrgvererõhu korral.)
Nastoika ei tekita valuaistinguid, tõkestab mädanemist ja kiirendab haavade parandamist.

RKM I 18, 119 (2) < Tallinn (1984)
Maikuu mesi 625 grammi, aaloe 375 grammi, vein 875 grammi. Aaloe peenestada hakkmasinaga (aaloe peab olema 3-5 aastane ja 5 päeva enne aaloe lõikamist taime mitte kasta). Segu asetada 5 päevaks pimedasse kohta. Võtta esimesed 5 päeva 1 supilusikatäis 3 korda päevas 1 tund enne sööki. Ravimise aeg 2-3 nädalat kuni 1,5 kuud. Seda segu sellises doseeringus soovitatakse kopsutuberkuloosi, maohaavandite ja teiste haavandite raviks. Sel viisil ravitakse grippi, angiini. Ühe kuu jooksul võib terveks ravida kroonilised haigused, radikuliidid, kroonilised verehaigused, hüpertoonia, reuma, maksa-, mao-, südame- ja neeruhaigused, psüühilised häired, onkoloogilised haigused, naistehaigused.

Vilbaste, TN 5, 84 (9) < Tartu l. (1933)
[Ärakirjutatud]
[Kõhu lahtivõtjad, kinnipanejad, isuäratajad ja kusele ärritajad.]
Raudrohi: kasvab kuivadel teeäärtel ja õitseb siin valgeis õites. Lehtede ehitus tunnistab, et raudrohi kuivale veevaesele kasvukohale kõigiti on kohastunud. Tema õisi ning ülemisi õrnu lehti korjatakse ning kuivatatakse samuti kui pärnaõisi. Raudrohu teed, mis umbses keedunõus keedetud, pruugib rahvas mao- ja maksahädade vastu, samuti hämoroidide (päraku verikomude) ja kuupuhastuse korratuste puhul. Ta on veel tuntud vere üldise puhastuse vahendina.

Vilbaste, TN 5, 206 (2) < Tartu l. (1934)
Roosiõite nupud pääle õitsemist teena (maksahaiguse vastu).

Vilbaste, TN 7, 1176 (44a) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Kaselehed - sammaspoole vastu, maksalutikate vastu.

Vilbaste, TN 7, 1217 (3) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Hiirekartulid - maksahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 1217 (4b) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
[Vaeselapselehed] tee maksahaiguse vastu.

RKM II 111, 87 (268) < Muhu khk., Võlla k. (1961)
Kõhuvalu vastu oli sinepipiiritus. See oli ühtlasi ka kõhulahtisuse vastu ja maksahaiguste korral - kui maks paistes oli.

ERA II 170, 684/5 (2) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Kadak. Kadakamarjad on erilise arstirohulise tähtsusega. Korjata tuleb ainult valminuid, mustjassiniseid marju. Kuivatamiseks tuleb nad asetada mõneks ajaks tõmbavasse sõela või laua pääle. Kadakamarju tarvitatakse arstirohuks kõhu-, põie-, neeru- ja maksahaiguste puhul. /---/ Kadakamarju süüakse (3-5 tükki päevas) muutlikus ilmastikus haiguste ja nakkushaiguste hoidmiseks, kõhukorratuse arstimiseks ja halva suulõhna kaotamiseks. Kadakamarja tee on samuti hää eelpooltoodud haiguste puhul.

ERA II 170, 697/8 (19) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Võilill. Kogu taimest valmistatud tee virgutab organismi korralikule tegevusele, tervendab verd, puhastab kopse, seedimisorgane, neere, maksa ja parandab nende vead. Eriti hää on ta seedimisorganite nõrkuse ja ummukuse vastu. Nende haiguste korral võetakse sisse ka mahla, mis pressitakse värsketest vartest ja juurtest, 5-6 nädala kestel kaks korda päevas, hommikul ja õhtul, kaks supilusikatäit korraga. /---/ Tarvitatakse ka võilillepiiritust, milles mahla piiritusega pooleks, mõned korrad päevas 2-4 tilka korraga. Neeruhaiguste puhul on parem tarvitada teed kui ka tinktuuri. Kui mõnd haiget nimetatud hulk (arstirohtu) liialt ärritab (erutab), siis tuleb anda arstimit nii mõõdukalt, kuidas haige tervis välja kannatab.

EFA II 1, 73 (90) < Valga < Okonešnikova raj., Zolotaja Niva k. (Padda), s. 1929 (1995)
Зверовои - see on kõikide haiguste vastu. Ta on nii 20 cm, punase õitega. See on 99 haiguse vasta: küll maksa ja kõige sisikonna vasta.

EFA I 18, 64 (7) < Omski obl., Tara raj., Mihhailovka k. < Omski obl., Znamenski raj., Larionovka k. (Semjonov), s. 1904 (1996)
Krovovik, kuivatad, paned tšai sisse, justkui vesi jood. Väega hea rohi. Kollased, pisikesed ja lehed pisikesed. Maks on haige, pead juoma ja kui želuudok on haige.

EFA I 19, 168 (14) < Omski obl., Kalatšinksi raj., Uus-Viru k. (s. Kanamart), s. 1934 (1997)
Mat-i matšihha, kasvab kuskil kraavis. Siest valutab maks ja daaže kopsud on haiged. Vaja tšaid keeta ja juua.

EFA I 26, 19 (33) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (1997)
Mailane ravib jooksvat, luuvalu, halba seedimist.
Jaanikuus korjas vanarahvas hoolega mailast, mida kutsutakse Viljandi pool jaanirohuks või jooksjarohuks, soehambarohuks aga Lõuna-Eestis (Valga, Võrumaa, Pärnumaa). Seda taime peab tundma. Teda leidub kuivematel niitude või võsa ääres, on 12-15 cm pikkuse varrega, õied on helesinakad (mitte ära segada äraunustamislille õiega), vahel valged, on kobaras taime tipus. Mailasel on karvased lühivarrelised munaja kujuga lehed. Vars on kare ja lamavalt maas, aga õie osa hoidub püsti (oluline tunnus varrel!). Keeta sellest taimest keedis, mis jääb pruuniks nagu kohv. Juua 1 klaas seda päevas 3-4 korda, kui on jooksva, luuvalu, nõrk seedimine, samuti kopsu- ja maksahaiguse ajal. Korjata tervet taime. Teha sellest ka teed. Seda juua, kui hääl läheb ära, oled külmetanud ja põis haige, sobib ka kurgu kuristamiseks (teha siis kangem tee).
Kui teha sellest tinktuuri, siis saab sellega ravida haavu ja sammaspoolikut, ohatisi.

EFA I 26, 20 (34) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (1889-1951), kes seda ravimtaime alati kogus ja kuivatas (1997)
Verekusemise, maksahaiguse ja allakusemise korral on soovitatud tarvitada naistepuna. Kasutatakse tee joomist 1-2 klaasi päevas (tee vahekord: 30 g taimeosi, 1 l vett). Ka loomade ravimiseks (kusevad punast) on see taim vajalik. Korjata juulist septembrini.

EFA I 42, 52 (5) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (1997)
Porgandid maksalutikate vastu.
Maksalutikate vastu aitab porgandimahl: joo päevas 3 korda umbes 1 klaas porgandimahla 3 kuud järjest ja sa oled terve.

EFA I 101, 178 (2) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2006)
Aedesalvei - sellest tehtud teega olen lapsena kuristanud kurku ja sellega olen nooruses ravinud kahepoolseid. Olen kuulnud selle tee puhastavast toimest maksa- ja neeruhaiguste korral. Tean, et noored naised on seda keedist kasutanud kerge emakaverejooksu vastu. (Teave kuuldud Raplast 1930.-40. aastail.)

EFA I 101, 189 (41) < Juuru khk., Purila k. (2006)
Ubaleht (Menyanthes trifoliata) - kraavides ja madalail heinamaadel kasvav 15-30 cm kõrgune taim, millel 5 kroonlehega punakasvalged õied. Droogiks ubalehed (rootsudeta). Keedis tiisikuse, köha ja teiste rinnahaiguste puhul, samuti kõhuusside korral. Pulber parandab venitust ja seedehäireid. Tee (20 g 1 l vee kohta, 1-2 kl päevas) aitab lahtiste igemete, palaviku, kõhu- ja maksahaiguste, samuti isupuuduse korral. Loomadele on see ravimiks köha, punataudi, maksahaiguste ja katku puhul (suvel anti kuivatatud taimi, talvel kuivi lehti ja varsi). (Teave kuuldud 37 a. naiselt, 1950. a.-l. Purila külas.)

EFA I 101, 189 (43) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2006)
Võilill (Taraxacum officinale) - 15-30 cm kõrgune taim, õied kollased. Droogiks on korjatud juurt (õitseajal). Mahl (2-3 sl päevas) ja tee (1-2 kl päevas) sobib verepuhastuseks, isuäratuseks, seedimise korrashoiuks, hemorroidide ja põrnahaiguste raviks. Mahl ravib ka nahahaigusi. Tinktuur (10 t korraga 2-3 korda päevas) on leidnud kasutust kollatõve, maksa- ja neeruhaiguste puhul. Olla ettevaatlik: kõik ei kannata! Eestis läks moodi 1980. aastate lõpul kasutada lehti salatiks, õisi aga kunstmee valmistamiseks. (Teave meediast, kirjandusest ja rahva seast aastatel 1930 kuni 2000.)

RKM II 21, 100 (6) < Vigala khk., Vigala v., Manni k., Välja t. (1947/8)
Kadakas - okstega suitsu tehä, teeb eä lõhna tuppa. Tõbede korral ävitab aiguse idusid, suetsetamine kadaga suetsuga. Kadaga marjad o eä rohi; vanaste tarvitusel mao, neeru ja maksa aiguste arstimisel. Kadaga tee pidi puhastama verd ja arstima veetõbe. Külgeakkavate aiguste eest pidi kaitsma kadaga marjad, kui neid igäpäe mõned näridä. Värvides kadaga marjega pidi saama ilusat kollast värvi.

RKM II 21, 101 (11) < Vigala khk., Vigala v., Manni k., Välja t. (1947/8)
Koirohi - keedis olnd kollatõbe, mao- ja maksaiguse vasta eä. Samuti viina siis leotadult o eä võtta seestvalu vasta, laeha koirohu tee olnd eä silmäaiguste parandaja.

RKM II 21, 101/2 (13) < Vigala khk., Vigala v., Manni k., Välja t. (1947/8)
Nõiarohi - vanaaegne rahvarohi, suure mõjuga. Nõiarohu teega arstitud vanal aeal maksa aigust. Pea ja mao haiguse vasta olnd üsna eä rohi, sedä vett juua. Rögä tõbe kopsust parandand ä. Kui lapsed magades alla kusnd arstitud sedä nõiarohu teegä; andes nendele sedä sisse.

RKM II 21, 104 (21) < Vigala khk., Vigala v., Manni k., Välja t. (1947/8)
Raudrohi - tee olla eä maksaaiguse, peäaiguse ja maoaiguse vasta. Kopsu rögatõbe vasta eä rinna tee, mis ästi parandada.