• Menüü
• Esilehekülg
• Rahvapärased taimenimetused
• Haiguste märksõnad
• Otsing

• Sisse logimine
• Kasutaja:
  
• Parool:
  

Rahvapärased taimenimetused

Taim nimetuseta

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

• sügelus
• palavik
• maa-alused
• külmakingahaigus
• kärnad
• köha
• roos
• luuvalu
• venitus
• vesitõbi
• veiseröögatus
• vistrikud
• paise
• nahahaigused
• närvihaigus
• sammaspoolik
• nahakoi
• südamehaigused
• nikastus
• koduparasiidid
• kidi
• profülaktika
• kasvajad
• kirbud
• tiisikus
• söötrei
• haav
• pistja
• suhkruhaigus
• koolera
• külmetushaigused
• kõhukinnisus
• uriinipeetus
• haudumine
• rinnahaigus
• verejooks
• kõhuhaigused
• sünnitus
• menstruatsioonihäired
• paistetus
• kurguhaigus
• iluravi
• seest haigus
• jooksva
• kõhuvalu
• marutõbi
• nohu
• juuste hooldamine
• verevaesus
• koeranael
• ussiviga
• kae
• hingamisteede haigused
• kopsuhaigused
• valu
• haigus määratlemata
• närvipõletik
• vana haav
• tuulest
• ohatused
• halltõbi
• kõhuussid
• langetõbi
• raseduse vältimine
• rabandus
• valged
• naistehaigused
• tedretähed
• kollatõbi
• reuma
• kaetus
• sügelised
• seljavalu
• silmahaigused
• põletushaav
• ussihammustus
• unehäired
• hingeõhu haisemine
• mitme haiguse vastu
• lõhenemine
• hambahaigused
• konnasilm
• harjased
• vähk
• jalahaigus
• armastuserohi
• lastehaigused
• hambavalu
• kõrvahaigused
• vill
• soolatüükad
• riis
• kõhulahtisus

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

RKM II 160, 223 (81) < Rakvere khk., Rakvere l. (1961)
Haudumised. Haudumise vastu on sanglepa lehed ja üheksamaaõie lehed. Lehed hõõruti mahlaseks ja pandi haudunud kohale. Lapsele pandi koipurujahu haudunud kohale. Seda saadi koitanud puust.

ERA II 201, 259 (30-31) < Karja khk., Leisi v., Metsküla, Tõnu t. (1938)
Haudunud kuhale otsiti alu sülla vahelt koipuru. Haudunud varba vahele pandi rugijahu ja tõrvati.

KKI 11, 246 (51) < Mustjala khk., Selgase k., Lepa t. (1949)
Kui varbad auduvad, siis koipuruga arstida. Seda puru, mis koi seina seest välja ajavad, panna varvaste vahele. Rukkijahu on ka ea.

ERA II 260, 463 (63) < Mustjala khk., Mustjala v., Võhma k. < Mustjala khk., Mustjala v., Järise k. (s. Niit), s. 1869 (1939)
Sööliserohi - tõru.

H III 5, 123 (7) < Kihelkonna khk. (1890)
Kui ühest tüdrukust täätakse, et ta meestega ümber ajab, ja ise sigimataks jääb, siis antagu temale söögi või joogi sees salajalt lapse nabaverd, mis killegi lapse sündimisel peab võetud
olema, sisse. Ka minna naesterahvas sigivaks, kui kevade maa õitsmid võetakse ja sellega temale, kui ta kirikus põlveli palvetab, selja pääle lüüakse, tasasasti üteldes: "Nõnda kudas maa
õitseb, pead ka sina õitsema minema!" ja üheksa kuu pärast on üks uus ilmakodanik sündinud.

ERA II 42, 168 (3) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. (1931)
Kui laps "ära haudus", riputati haudund kohale "ussijahu" (koijahu), tärklist ja kriiti.

E 84015 (66) < Mustjala khk, Mustjala v, Ninase k (1933)
Tüdrukud võtavad sülle laaste. Kui laastud on paaris, saavad mehele, kui ei ole - pole sel aastal selleks lootust. Mõni lootis niipalju linnumune leidvat, kuipalju laaste süles.

E, StK 43, 270/1 (6) < Jämaja khk, Kaavi k (1927)
Kui keegi tüdruk oma peigmeest unes näha tahab, siis tuleb tal Jaanipäeva laupäeva öösel välja minna lilli korjama. Lilled tulevad korjata kolme isanda maa päält. Ja kimpu tuleb köita üheksa lille. Kimp olgu punase lõngaga köidetud. Kui korjamiselt tagasi tuleb koju lilledega, siis ei tohi sõnagi rääkida. Samuti ei tohi ka tagasi vaadata. Kui räägib või tagasi vaatab, siis kaob mõju - pole midagi kasu. Koju jõudes pandagu lilled pääalla ja magama. Magades näeb oma peigmeest unes. Praegugi proovivad mõnikord seda noored tüdrukud, kuid mõnikord ei pidavat midagi nägema. Vanasti olevat alati näind.

E 84016 (71) < Mustjala khk, Mustjala v, Ninase k (1933)
Maarjapäeval joodi maarjapuna - punast veini.

E, StK 43, 273/4 (8) < Jämaja khk, Kaavi k (1927)
Tulevase nägemine. Ka jõululaupäeva öösel võib kuntside abil oma tulevast kaasakest näha saada. Peab järgmiselt talitama: otstagu kokku üheksat liiki viljapuu oksi ja köidetagu need kokku. See kimbukene üheksat sorti viljapuu oksadest pandagu magades omale pää alla, siis näeb unes, mida soovitakse. Poiss keda siis unes nähakse on tulevane, see keda näha tahetakse. Kui unes kedagi ei näe, siis polegi tulevast, siis jääb vanaks tüdrukuks. P.S. Seda olevat proovitud jutustaja poolt ja leit õige olevat.

E 84016 (76) < Mustjala khk, Mustjala v, Ninase k (1933)
Nelipühal võetud 9 puust oksi, seotud kimpu ja hoitud kuni jaanipäevani alles, siis viidud kusagile ristteele. Kes esimesena säält läbi läheb, on viija tulevane.

RKM II 3, 479 (64) < Püha khk, Pihtla v, Loona k < Hõbeniku k (1947)
Kui tüdruk tahab jaanipä lauba öössa eese [enese] peigmeest unes nähja, siis korjaku jaanipä lauba õhta kolmest piirist igast ühest kolme sorti lillesi, nende seas peab üks jaaninupp olema. Nee tulevad öösaks pea ala panna, siis nääb kohe peigmeest unes.

RKM II 2, 516 (2) < Karja khk.,Pärsamaa v., Mätja k. (1946)
Esimese noore kuu reedel kui ei ole veel noort kuud näinud, siis peab minema õue pesu väel ja voodilina ümber võetud ning piibel käes. Siis peab kuud vaatama ja kolm korda võtma puupulki maast vasaku jala alt ja piibli vahele panema. Siis peale seda õues käimist ei tohi kellegiga enam kõneleda sel õhtul, kohe peab magama minema. Ning siis näeb oma tulevase mehe või naise unes.

RKM II 3, 560 (13) < Kaarma khk., Kuressaare v., Vatsküla k., Allika t. (1946)
Vana-aasta õhtul mindi taatsapidi uksest välja kuni puupinuni, kus olid maas laastud, võeti siis kamalutäis laastusi ja toodi tuba. Kui laastusi oli paarisarv, siis pidi pererahva hulk endiseks jääma, kui aga liiad olid, siis pidi uuel aastal perest kedagi ära surema.

E 80474 (3) < Helme khk., Jõgeveste v. (1932)
Vanasti käisid inimesed omaste haua pääl ja pesseve vitsakimbuga kääbast, et surnu neid kodus ei käiks kimbutamas. Pärast pesmist pandud vits kääpa sisse püsti.

RKM II 430, 404 (6) < Palamuse khk., Nava k. (1989)
Soolatüügaste ravimine. Ma ei tea, mis on selle taime nimi, millel on kollane mahl. Selle mahlaga hõõruti. Seda peeti suureks rohuks. Täditütrel olid soolatüükad ja tõesti kadusid ära, kui sellega määris.

RKM II 432, 21 (129) < Ridala khk., Haapsalu l. (1990)
Soolatüükale paned ühte taime peale, millel on oranž mahl.

RKM II 432, 118 (9) < Nissi khk. (1990)
Soolatüükaid ravitakse taimega ka, millel on nagu piim sees.

RKM II 433, 629 (4) < Lääne-Nigula khk., Allikma k., Uustalu t. < Lääne-Nigula khk., Kõnnu k.. (1990)
Soolatüügas - viimati veel öeldi, et oli nisukene rohi, mille mahla peale pandi ja seoti niidiga kinni.

RKM II 433, 642 (30) < Lääne-Nigula khk., Rannaküla k., Kõrtsi t. < Lääne-Nigula khk., Oru v., Keedika k. (1990)
Soolatüügastel ja konnasilmadel on ka jälle maarohud. Kui sa murrad teda, kollast vedelat ajab välja, pidi väga mürgine olema. Seda korjati, ka lehma tissid parandati sellega.

RKM II 434, 516 (4) < Märjamaa khk., Lümandu k. (1990)
Soolatüükad arstiti - maas kasvas niisugune rohi, mille mahl oli punane. Seda pigistati peale.

RKM II 435, 184 (43) < Harju-Madise khk., Orava k., Kokakõrtsu t. < Kullamaa khk. (1990)
Kui lehm läks seest täis, siis keedeti teed maarohust. Hapuoblika-taoline rohi, samad rohud, aga kollaste õitega. Nimi ei tule meelde. See oli ka noorikute rohi, valgevooluse vastu.

RKM II 435, 472/3 (9) < Nissi khk., Kibuna k., Jaaguri t. < Nissi khk., Aru k., Vanaõue t. (1990)
Kui minu poiss oli väike, siis oli tal palju soolatüükaid, täitsa täis oli. Allika talus (Kibuna k.) elas üks mutt, see ütles poisile, et mine meie kuuri taha ja seal pidi olema mingi roosa õitega rohi. Ja kuidas ta siis õpetas, seda ei tohtinud kellelegi öelda. Ja sai peetud ka poiss, kellelegi ei öelnud. Soolatüügastest sai lahti.

RKM II 446, 126 (39) < Torma khk., Torma v., Kõnnu k. (s. Õunapuu), 76 a. (1991)
Soolatüükad - on kollase õiega rohud, ajavad kollast vedelikku välja. Sellega määriti soolatüükaid.

AES, MT 240, 76/7 < Jüri khk., Lagedi k. (1938)
Ma ise olin ühe korra eina aal aige. Juurisin eina siest rohi, sai kiedetud tuorest piast ää, vihast piast jõin. Teinepolt on siledad lehed, teinepolt on karvased lehed. Terveks sain.
Mu oma onu pueg oli koa aige, kümme rubla iest rohi ära juond. Läks meilt siit müöda, mina ütlesin, et juurisin metsast rohi, ja antsin temale koa neid rohi ja ütlesin, et las naene kiedab ära koas pial. Siis ta oli kiet ja sai terveks sest aigusest. Üks talu peremes juuris neid rohi. Ma ütlesin, et mis sa tied nendega. Ta ütles, et nied on iad aiguse rohud. Neid eina moal ei kasva, enamaste aru moa peal ja künka otsas.

RKM II 450, 566 (13) < Palamuse khk., Maaritsa k., Kooli t. (s. Tannenberg), s. 1928 (1992)
Mina võtsin endal kõik soolatüükad ära. Selline lill, kasvab surnuaedades. Palamuse surnuaias on kiviaia peal. Ühe varre otsas, peal nagu ristikulehed. Kui katki murda, läheb valge piim kollaseks. Sellega määrisin.

RKM II 451, 183/4 (6) < Laiuse khk., Võikvere k. < Ambla khk., Pruuna mõis (1992)
Soolatüükad. Rohi kasvab nisukene - sile ümmargune vars on, nisukesed õiesarikad on peal. Tõmba see vars pooleks, mõlemale poole tuleb nisuke piimatiba, pane see peale. See võtab soolatüükad ära ja konnasilmad ja. Sammaspoole võttis ka ära. Mina leidsin ta nii, et ükskord tõmbasin selle varre üles, varre pooleks, piim tuli - mina keelega - ah sa taevas, kus kipitama ja paiste kohe. Panin konnasilma peale - ja oligi rohi. Võibolla sellest saaks vähirohtugi.

H III 5, 29/31 (7) < Valjala khk., Pahna k. (1889)
Pajupõõsaste sees kasvab üks rohi, mille nime ma ei tea, see on pitka ja jämeda varrega nagu kanep ja kollased õilmed; lehed on selle rohul pitkad ja ahtaksed, hakkavad alt tüvest kuni ladvuni ja kasvavad nenda, et kolm lehte ika kohastikku varre ümber on. Need on väga head leigut [tuikava, valutava] haige pääle. Neid rohi on ka kolme liiki, kahe ja kolme ja nelja lehega; aga kas neil keigil üks parandamise võim on, seda ma ei tea.

H II 6, 256/7 < Reigi khk. (1890)
Vistrikute ehk kärnade vastu, mis maa seest hakkavat ja selle koha päält, kus nad keha külge on hakanud, naha hoopis ära lõhestavad, ja viimati vett jooksma (leemetama) hakkavad, tuleb üks taim pruukida (mille nime see rääkija ei teadnud), mis savimaa pääl kasvab, mille lehtede pääl veevermed on, mille vars pilliroo sarnane ja millel kollakad õilmed on. Selle taime lehed tulevad ära keeta ja selle leemega tuleb neid vistrikuid peseda, mille pääle nad hoopis ära kaduvad. See taim õitsevat mai ja augusti kuudel.

ERA II 1, 557 (3) < Pühalepa khk. (1928)
Vill lei ka pääle. Villi oli kahte seltsi: punane vill ja sinivill. Villi vastu aitas taim haraliste lehtedega, üks mustjassinine mari keskpaigas. Selle taime lehti või mari pandi villi pääle.

ERA II 27, 488 (41) < Nissi khk., Riisipere v., Odolemma k., Lepiku t. (1930)
Kui niidad, siis on mõnes kohas kange ilus lõhn. Siili pesast pidi selle roho kätte soama. See oli üks tervekstegija rohi vist.

ERA II 28, 707/8 (26) < Viru-Nigula khk., Kalvi v., Kanguristi k., Lassi t. < Viru-Nigula khk., Kalvi v., Unnukse k. (1930)
Langetobe vasta on rohud: valged marjad ja valged oiled otsas, peenike vars all, tops otsas.
Tuleb ehmatamisest.

ERA II 42, 93 (28a) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Oorgu k. (1931)
Villi ravitsedasse mingi kraavides kasvava taime piäle sidumisega.

ERA II 42, 83 (2) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Taganurga k. (1931)
Juusja - valud liigendeis ja luudes eriti niiskete ilmade puhul. Arstimisviise: joodi keedist, mis keedeti ühest niisketes kohtades kasvava siniste õitega taimest. Taim korjati õitsemise ajal, kuivatadi ja tarbe korral keedeti.

ERA II 125, 216 (34) < Jõhvi khk., Illuka v., Edivere k., Otsa t. < Iisaku khk. (1936)
Kuuskede küljes kasvavad samblad justkui takud, need ka on haudumise vasta, kui varbavahele panna.

ERA II 193, 563 (48.1) < Põltsamaa khk., Põltsamaa v., Umbusi k. (1938)
Ravimiks [valgevooluse vastu] on valge emanõgese õied ja veel üks punaste õitega lill, mis kasvab suurte põõsastena.

ERA II 156, 134 (14) < Kodavere khk., Pala v. (1937)
Põlenud haavale pandud pääle soola ja ühe toaskasvava lille "vett".

ERA II 160, 278 (8) < Vastseliina khk., Misso v., Saare t. (1937)
Sammaspuult saa arsti säändsete pikki hainuga - nigu vill kasus otsah. Neid piät palotama, sõs pääle määrmä.

ERA II 155, 691 (29) < Setu khk., Järvesuu v., Saarepää k. < Setu khk., Jatsmani k. (1937)
Köhä vasta ommava' valgõ' lilli, mis aiah kasusõ', väiga hää'. Noid tulõ ummuseh kiitä ja tsäi muudo sisse võtta.

ERA II 155, 692 (31) < Setu khk., Järvesuu v., Saarepää k. < Setu khk., Jatsmani k. (1937)
Tiiskusõ vasta om latsõ kusi hää, ka vanõmba inemise kusi, ainolt tõbidsõ kust ei tohi võtta. Mitmõ' ommava' tuuga vällä arstnova'. Siso tuu pakso lilli liim, mis akna pääl kasus.

ERA II 155, 692 (32) < Setu khk., Järvesuu v., Saarepää k. < Setu khk., Jatsmani k. (1937)
Solkna' (kõhuussid)- kõlladsõ' lilli' aiah.

ERA II 187, 282 (104) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k. (1938)
See rohi, millel pruun tolm sees on (kasub heinamaadel), on ka üle kärnade ja mailaste.

ERA II 195, 64 (12) < Viljandi khk., Viljandi l. vanadekodu < Viljandi v., Auksi k. (1935)
Maalesed kutsutasse, peenikesed, ihu peal. Kes neid rohta tunneb, see keetvad neid rohta. Kui sellega pesta, kaduva ära.

RKM II 14, 53 (133)a < Jõhvi khk., Jõhvi v., Raudvere k. (1947)
[Südamehaigus] Ikka miski võeti sisse. Maas kasvab rohi kah.

RKM II 320, 387 (35) < Ridala khk., Panga k., Põldema t. (1976)
[Soolatüügas] Üks valge piimaga lill on ka, mille piim aitab nende vastu.

RKM II 160, 111 (41) < Kadrina khk., Pedassaare k. (1961)
Konnasilmad. Ühe kollaste õitega lille mahla pigistati konnasilmale.

RKM II 160, 219 (65a) < Rakvere khk., Rakvere l. (1961)
Valgete voolus. Tean naisterahvaste rohtu, kui valgete voolus on. 15 aastat oli Venemaal üks minu tuttav naine haige. Temal jooksid ka valged. Ta käis kõik Venemaa arstid läbi, ei saanud terveks. Mina andsin temale seda rohtu, nagu valge härjapea moodi lill. Magus lõhn on. Kasvavad ka Rakveres raudtee ääres. Teed juua. Mina olen ise tarvitanud ja teistele andnud. Minu tuttav naine sai terveks.

RKM II 219, 171/2 (5) < Tori khk., Sindi l. – Edur Maasik < Aleksandra Miil, s. 1900 (1966)
Aleksandra Miilil oli 2 1/2-aastane laps haige, kägises ja punased nakid tulid naha peale. Kahe nädala pärast vanas kuus kadusid nakid ära, vesi tuli välja. Noores kuus ilmusid uuesti, kasvasid. Laps kägises ja kiskus nakid katki. Kärnad ilmusid peale. Arstide juurest ei saanud abi.
Tamme Elli õpetas :”Mine võta seda rohtu, mis aia ääres kasvab!” See rohi kasvas mööda maad ja oli läikivate ümarate lehtedega. Selle rohu varre mahlaga tuli hõõruda nakke.
Varsti peale hõõrumist kadusid nakid jäädavalt.

RKM II 229, 657 (6) < Simuna khk., Mariküla k. (1967)
Kae. Kui silm hakkas halliks minema, siis kardeti kae kasvamist. Ise nägin, kui vanaisa ühel tütarlapsel silma ravis ja silm sai terveks. Tean seda taime, millega vanaisa kaed ravis. Sel taimel on väikesed ümarikud libedad lehed, karvad ääres, kasvab soo servades madalas maas. Nime ma ei tea. Siin ka kasvab. Selle taime leht pandi märjalt silmaripsmete vahele ja vajutati silm kinni.

RKM II 320, 491 (10) < Ridala khk., Käpla k., Kopli t. (1976)
Roosile pigistati peale. Sellised pikad lilled on, vesised, sealt seest pigistati mahla peale.

RKM II 264, 344/5 (11) < Simuna khk., Käru k. (1969)
Üks päris võõras naine rääkis mulle, et tema saand metsas marjul olles ühe võõra naisega kokku, kes näidand temale ühte taime, mis parandab langetõbe. See taim on peenikeste lehtedega ja üks pisike kollane õis otsas. Selle taime teega oli see naine, kes mulle seda rääkis, 3 inimest terveks teinud.

RKM II 329, 273 (36) < Rõuge khk., Rebase k. (1977)
Kidsile es tiä muud midagi tetä, et kait, ku pini kohegi kussi, siis tuu pini kusega määriti. Metsah kasusi sääntse haina kah, mis kidsisi, noid ka pandi pääle.

RKM II 336, 397 (20) < Väike-Maarja khk., Nõmme k. (1979)
Kollase õitega võilille moodi rohi on seest venituse vastu.

RKM II 355, 329/30 (99) < Kolga-Jaani khk., Võisiku k. (s. Vilt), 82 a. (1981)
Helmi Kiis oli lapsena väga haige. Oli kohe iga kuu mitu päeva haige. Lõõtsus kangesti ja hingamine oli raskendatud. Sugulane soovitas emal teed keeta. Selleks pidi korjama heinamaalt ühed valged lilled, nime enam ei tea. Õis oli väike ja valge, korjati õitsemise ajal ja kuivatati ka talveks tagavaraks. Enne pani keedetud vee sisse kuivanud lilled ja pani siis tee „tõmbama“. Seda teed tuli mitu korda päevas juua. Nii jõi Helmi Kiis seda haiguse ajal. Põdes seda haigust mitmel aastal, kuid teejoomisega sai terveks.

RKM II 362, 544 (66) < Otepää khk., Mägestiku k., Pikari t. < Otepää khk., Sangaste v., Mäeküla (1982)
Käsnu ravitakse ühe rohutaimega. Kui sa ta katski tõmmad, siis tuleb valge piim välla.

RKM II 364, 285 (2) < Vastseliina khk., Kliima k. (1981)
Imä ütel, et naistehaiguste jaoss om punatse ja valge lilli.

RKM II 365, 359 (19)d < Põltsamaa khk., Puduküla k., Luisu t. (s. Soplepmann), s. 1889 (1981)
Jõe ääres kasvab üks laia lehega, ma ei mäleta ta nime, sel võeti juurt ja tehti teed. Oli hea rohi.

RKM II 365, 425 (4) < Põltsamaa khk., Kaavere k., Kukesaare t. (1981)
Elitinga jaoks kasvasid metsas rohud. Viinaga määriti ka.

RKM II 370, 7 (12) < Viru-Jaagupi khk., Voore k. (1984)
Vanasti oli üks taim teada, kollase mahlaga. Selle mahla pandi koeranästiku peale.

RKM II 371, 265 (2) < Viru-Jaagupi khk., Kakumäe k. (1984)
Vot kui selle piimaga kasta, mis nisuke taim on kohe, see on ka hea. Mul kadusid soolatüükad küll sellega ära, aga palju hiljem.

RKM II 379, 373 (17) < Viru-Jaagupi khk., Aruküla k. (1985)
Kasvab üks rohi. Kui seda murrad, ajab piima välja. See piim parandab konnasilmad ära. Neti sovhoosikontori ees kasvab ka seda rohtu. Mis ta nimi on, seda ma ei tea. Ei jää meelde.

RKM II 381, 67/9 (3) < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Minu ema, neiuna Maria Sammelselg (Pärg, oli kohalik elanik, rahvuselt eestlane, sünd. 1882. a, pärit Lasna külast). Ravimtaimi oli ta tundma õppinud oma emalt ja vanadelt inimestelt. Ka mina õppisin jälle oma emalt taimi rohkem tundma ja nende kasvukohti. Elasime iga päev nende taimede keskel. Nii elas Pikassaare külas Otsa talus vanainimene, keda rahvasuu kutsus Otsa-eideks, tema tegeles ravimtaimedega. Iga suvi enne jaanipäeva käis ta mööda heinamaid ja jõgede, järvede ääri korjamas igasuguseid taimi, sest neid pidi enne jaanipäeva korjama õitsemisaeg. Juurikaid oli ta korjanud peale õitsemist sügisepoole. Korjas neid inimestele ja loomadele. Tal oli aidalakk neid nõianuustakaid täis, sääl ta neid kuivatas, kus talvel andis, kellel vaja, ja meie, küla lapsed, olime ninapidi ta kannul. Ta näitas meile neid taimeid ja rääkis, mis haigusele need taimed on, aga olime selleks liig lapsed, et sellest aru saada, mõni üksik on ainult meeles. Ka oli ta ravinud ühe rannamehe südame ja närvihaige naise oma rohtudega terveks, rannamees oli tänutäheks toonud talle veerandiku silku. Ta elas veel 1920. aastal. Taimed korjati ilusa ilmaga ja tarvitati kuivatatult, siis kaotasid mürgiollused. Tarvitati teena, mitte kangena. Pungad leotati piirituses. Juurikatest ja õienuppudest tehti leotist viinas.

RKM II 385, 640 (29) < Vändra khk., Tootsi al. (1984)
A. Miil (eesnime olen unustanud) oli kolmas sintlane, kellelt kuulsin üht-teist rahvameditsiinist. Ta kahe ja pooleaastane laps oli haige, kägises ja punased nakid tulid üle keha nahale. Kahe nädala pärast vanas kuus kadusid ära, vesi tuli välja. Noores kuus ilmusid uuesti, kasvasid. Laps kägises ja kiskus nakid katki. Kärnad tulid nakkidele. Arstidelt ei saanud abi. Tamme Elli õpetas: „Mine võta seda rohtu, mis aia ääres kasvab!“ See rohi kasvas mööda maad, lehed ümarad. Selle rohu varre mahlaga tuli hõõruda nakke. Varsti peale hõõrumist kadusid nakid jäädavalt.

RKM II 395, 206 (37) < Võnnu khk., Vana-Kastre k. < Haljala khk. (1986)
Ja siis ühed heinad olid kidsile. Kakuti väljast, niisugused pikad kõrre moodi, neid pandi ümber, mitu päeva lasti olla. Soojalt seoti kinni. Õhtu pandi sooja vette ja soendati ja siis seoti jälle lõng peale. Niserduslõng öeldi seda ikka - vanaema ütles.

RKM II 397, 176 (25) < Võnnu khk., Kadaja k. < Pihkva obl., Vartsi k. (1986)
Üks sinine, väiksed, ma ei tea, mis heinad need on, sinised õied, too oli luuvalu vasta.

RKM II 400, 78 (3h) < Iisaku khk., Remniku k. < Iisaku khk., Varesmetsa k. (1987)
Raudrohi oli köharohi ja ka need teised, mis kollaste veikeste õitega.

RKM II 401, 237/8 (5) < Juuru khk., Tamsi k., Kärt-Tõnu t. (1987)
Maa-alused on nisukesed neljakandilised suured lapid, mis tulevad peale. Mina metsas alati magasin ühe ilusa kõrge mäe peal. Ükskord tõusin üles ja igal pool kohe, näo peal ja käte peal ja sügelesid kangesti. Laari Liine ütles, et korja seda, nisuksed väiksed ümmargused lehed ja kasvas vääneldes. Nisukese kesamaa peal kasvas rohkem. Seda pidi leotama kuumas vees ja sellega pesin ja kadus varsti ära. Aga muud rohud ei aidanud. Mõni ütles, et maa hingab või. Ja pärast hiljem enam sealt ei tulnud, käisin ikka seal mäe peal.

RKM II 402, 91 (27) < Juuru khk., Järlepa k. (1987)
Soolatüükale siduda pael ümber ja mingisuguse taime kollane vedelik peale panna.

RKM II 402, 235 (6) < Juuru khk., Atla k. < Narva l. (1987)
Minu oma tütar oli maa-aluste haiguses. Kõrgema koha peal kasvavad siniseõielised lilled. Keetsin neid pesuvee hulka ja pesin sellega last ning saigi terveks. Madalad sinise õiega lilled on, siin metsades kasvab neid ka. Tüdruk oli nii vistrikuid täis ja kiheles ka.

RKM II 412, 94/5 (15) < Puhja khk., Mõisanurme k. < Puhja khk., Kaimi k. < Puhja khk., Ulila v. (1988)
Üks taim on üsna pikk, kollakad õied, kui murrad, siis tuleb piim välja. Selle piimaga hõõruda, siis kaob käsn ära. Vanal kuul tehti kõik ravimised.

RKM II 412, 177 (5) < Puhja khk., Mõisanurme k. (1988)
Soolatüükaid arstiti odrateradega. Olli üks taim, mis kasvas kirikumüüri juures. Seda lõigati, tulli kollane mahl välja. Sellega pidi mitu kõrda määrima, siis kadus ära.

RKM II 413, 511/2 (5) < Rõngu khk., Härjanurme k. < Puhja khk., Nasja k. (1988)
Soolatüüka vasta oli see hein, mis põllu pial kasvab ja valge piim tuleb tal välja. Vat nime ei mäleta. Meie kandis teda ei ole. Tolle piimaga tehti kokku ja siis kadus ära.

RKM II 457, 321/2 (4) < Pilistvere khk., Kõo k. (end. Mõisaküla) (s. Kütsaar), s. 1918 (1993)
Konnasilmale - oli üks taim, kollase õitega, oranž - piima ajas välla, sellega kastis seda.

RKM II 458, 25 (13) < Pilistvere khk., Pilistvere kirikumõis (1993)
Konnasilma peale pandi kollaste õitega rohi, punane tilk tuleb varre otsa. Veiseröögatuse rohi või kuda ta nimi on.

RKM II 461, 60/1 (59) < Põltsamaa khk., Sulustvere k., Kassiräägu t. < Põltsamaa khk., Kalana k. (s. Raukas), s. 1910 (1981)
Soolatüükale pandi peale seda rohtu, millel on punane vedelik sees. Aias kasvab.
Poisil olid soolatüükad. „Mis sa, poiss, sedasi kõnnid?“ Üks vanainimene õpetas seda rohtu panema ja keegi ei pannud poisikest tähele ja oligi kadunud jala pealt.
Sel rohul on oranž piim sees. Mul omal oli ka ja arstisin sellega. Praegu on aia ääres. [Osutab verehurmarohule.]

H II 37, 314 (3) < Jõhvi khk., Toila (1892)
Nari arstimisel närib sie haiget kõhta, kes esimine poiglaps on. Keski küsib viel, et: "Mis sa närid?" Närija vastab: "Närin nari!" Tõine ütleb jälle: "Näri ninda, et tervest saab." Närija vastab: "Seda Jumal ka tehkogi!"
Ka arstita narid ühe seltsi rohtodega mis põldudel kivide ümber armastab kasvada mööda maad, lehed piaaigu seda muadi kui tuaruasil Epheil/?/. Seda rohto kasteta tulise vie sisse ja hõõruta haiget kõhta, mis pia seda parandab.

ERA II 31, 318 (6) < Kose khk., Oru v., Ridaküla k. (1930)
Nahkkoi ja haavahaiguse vastu aitab, kui võta värisevad heina, liuta seda vees ja pese sellega haava. Peagi paraneda haige koht.

ERA II 39, 294 (10) < Varbla khk., Saulepi v., Helmküla k. (1931)
Kidi arstimine: a) metsas kasuvad kädisevad rohud, nendega hõõrutse, b) kirstukaane vahel pitsitatse, puusagaratega uste vahel koa, c) kes karu liha söönd, siis see hammastega hammustab.

ERA II 77, 727/8 (93) < Nissi khk., Varbola v., Varbola vaestemaja (1934)
Maa-alused - maast hakkavad, peened vistred, kangeste kihelevad. Mõned on laiad plakid. Metsarohud on, nendega suitseta ehk keeda ja pese. Mõned on suured laiad rohud, sinised õied.

ERA II 252, 294 (32) < Setu, Satserinna v., Säpina k. (1938/9)
Sammaspuul. Tuu trään kaos ar', ko lasõt süläda tuul sammaspoolõ pääle, kes merevett om joonu'.
Sis ommava ka üte' sääntse' haina', ko võta' nuu' haina', vaoda noidõ hainoga sammaspuult ja panõ' jal tagase kasuma tuusama kotusõ pääle.

RKM II 264, 342/3 < Simuna khk., Käru k. (1969)
Langetõbi. Madal teravate okastega ohakas, mis aruheinamaal kasvab, selle juurtest teed teha, see tee parandab langetõvehaigust. Olen kuulnud, et on inimesi terveks saanud.

RKM II 300, 481 (9) < Häädemeeste khk., Treimani k. (s. Siiman), s. 1923 (1972)
Hall sammal, mis kivide küljes kasvab, parandab liigeste reumat, kui seda ümber põlvede ööseks kompressina panna.

KKI 8, 373 (234) < Kuusalu khk., Koitjärve k., Vainu t. (1948)
Külmtõve jauks olid rohud, värisesid sedasi, neid anti juua.

KKI 8, 432/3 (349) < Kuusalu khk., Mäepea k., Saare t. (1948)
Külmtõve vastu olid kasteheina moodi lilled, marjad külles. Olen kuuld et undisitta on liutatud ja antud juua. Talvel saadud seda.

KKI 22, 736 (3) < Iisaku khk., Tudulinna v., Sahargu k. (1957)
Kui rõske märja maa pääl olla, siis hingab maast välja ja inimene võib saada vistrikuid, kärnasid, ka teisi haigusi (närvihaigusi). Arstiti taimedega - sinised väikesed õied, lehed ümmargused, väikesed - neid keedeti ja pesti selle veega.

Vilbaste, TN 2, 267 (m) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Milleks tarvitati endisel ajal taimi. Kõrvahaiguse vastu tarvitati toalille, milledel õied puuduvad.

ERA II 42, 193 (4b) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. (1931)
Joosjahaigetele tehasse sipelgavanni. Ja selle vastu on ka veel teised rohud (taimed), mis kasvavad kesadel.

RKM II 363, 154/5 (14) < Otepää khk., Kassiratta k., Peebu t. < Võnnu khk. (1982)
Aia ääres meil õitsevad kollased lilled, kui noid ära murrad, siis tuleb niisugune kollane vedelik välja. Seda peab käsna peale panema, siis tuleb koorik peale. Selle võtad ära ja paned uuesti seda vedelikku peale, siis kaob käsn ära. See vedelik on nii kange ja mürgine, et seda ei tohi kuskile mujale lasta ega silma.

E 25528 (21) < Kihelkonna khk. (1896)
Külmking.
Külmking - vaim, käib mööda maad. Kui külm õhk on inimesele vasta, siis inimene jääb haigeks. Tehakse koeralihaga, võetakse tükk koeraliha ja visatakse tuule sisse ülesse; kuhu läheb, seal teeb haigeks. Selle vasta laiad rohud metsas kasvamas; see rohi parandab inimest. Kellele külmking kõige esiti vasta, see haigeks. Õhtul saadetakse, siis mõjub paremini; ei saa niipea rohtu. Nõiad saadavad külmkinga. Neil on seks omad sõnad, mis nad saates pruugivad.
Kes külmkinga jälgedesse satub, see eksib ära. Ei saa muidu metsast välja, kui pööra riided pahempidi. Siis välja. Üks vanamees eksinud ära. Viis korda ühe puu alla. Iga korra tegi nuaga risti puu peale. Viimaks riided pahempidi. Siis peasnud välja.
Hundid ajavad külmkinga taga. Korra mees metsa, jäänud küüni magama. Korraga kuulnud, üks jooksnud küüne, hundid järele. Keegi ütelnud ülevalt: katsu kippu, kaela murran. Mees võtnud hangu, lükand külmkinga ülevalt alla. Hommiku vaatama, natuke kasetohtu maas. Hundid kadunud kohe selle peale ära.

Vilbaste, TN 7, 146 (7) < Hageri khk., Hageri v. (1933)
Õues kasvavad veel ühed rohud, väikeste kollaste nupusarnaste õitega. Neid varsi, õisi ja lehti korjatakse valminult, kuivatatakse ja kasutatakse nendest keedetud vett külmalt paistetanud haavale.

Vilbaste, TN 7, 146 (13) < Hageri khk., Hageri v. (1933)
Siis on veel ühed väikesed siniste õitega rohud, kasutatakse pisterohtudeks.

Vilbaste, TN 7, 167 e < Räpina khk. (1930)
Pääle nende on pea kõik kodused teed kasulikud tarvitada ja nad kaitsevad haiguste vastu.

E 47903 (38) < Saarde khk. (1911)
Sammal, mis männapuu tüve ja oksade ümber kasvab, tuleb ära kuivatada ja sellest theed teha. Tiisikuse ja rinnahaigusele pidada see thee väga hää olema ja terveks tegema. Nii õpetavad siin mõned vanad eesti maa-arstid.

ERA II 166, 113 (12) < Jõhvi khk., Illuka vanadekodu (1937)
Kui naistel kuuriideid liiga, siis korjada põhjapualt kive päält sammelt, seda keitada ja vett juua.

ERA II 193, 621 (5) < Põltsamaa khk., Tõrenurme k. (1938)
Võta kivi päält neid samblaid, mis nii kui kivi on, kuivata need ära ja tee neist paberossi ning tõmba seda suitsu sisse, saad kindlasti terveks, kui on köha.

Vilbaste, TN 7, 441 (6) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as., Pupi maja (1930)
Heinamaal või soos kasvab künka peal jooksvarohi.

Vilbaste, TN 7, 441 (7) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as., Pupi maja (1930)
Lepametsas põõsaste all kasvavad jooksvarohud.

Vilbaste, TN 7, 561 (2) < Kihelkonna khk., Rootsiküla k. < Pöide khk. (1930)
Maanteel kasvavate pikkade lehtedega taimede juured on üheksa haiguse vastu.

RKM I 23, 203 (24) < Paistu khk., Paistu k. (1990)
Palavik - kasutada teena kasetüvel kasvavat sammalt. See on hea rohi.

ERA II 161, 392 (6) < Kuusalu khk., Kolga v., Virve k., Savineeme t. < Kuusalu khk., Kolga v., Tapurla k. (1937)
Mina noidust ei pea, minu vanemad ka ei pidand. Aga kuntsist pieti palju lugu. Arsti ei old - tuli midagi häda või ahastust, siis maarohtudega arstiti. Mis oli noiduseasi, siis arstiti sanadega.

ERA II 125, 217 (38) < Jõhvi khk., Illuka v., Edivere k., Otsa t. < Iisaku khk. (1936)
Kesa pääl kasvavad pisikesed lälled, valged õied ja pisikesed lehed. Minule õpetati, et need võtavad jooksva ära. Panin neid pääle. Hakkas kange valu ja kiskus kõhe villid naha pääle. Sain aga ruttu ära ja piiritust pääle. Ei need rohud aidanud midagi, aga kangeid rohtusi on maas küll.

ERA II 125, 218 (44) < Jõhvi khk., Illuka v., Edivere k., Otsa t. < Iisaku khk. (1936)
Vanad inimesed ütlesid, et kõik, mis õileb, on arstirohud. Aga inimesed ei tea vaid, misasjale head on.

ERA II 160, 332 (44) < Põlva khk., Kääpa k., Peedo t. (1937)
Palomaa sehen umma musta muna. Pääl um kõva koor, a sehen um pulbrõ. Tood piät varba vaihõlõ pandma, sõs kaosõ kunnasilmä är.

RKM II 160, 123 (57) < Haljala khk., Pihlaspea k. (1961)
Vistrikud. Tulisesse vette pandi kõiksuguseid maaõisi ja tehti vanni.

Vilbaste, TN 2, 277/8 (1) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Nõidusvahendiks.
Maas vedelenud lehtpuu oksaga tõmmatakse ümber paiset. Kui esimest korda tõmmatakse, siis öeldakse „aamen“. Kui teist korda tõmmatakse, siis öeldakse „aamen“. Kui kolmat korda tõmmatakse, siis öeldakse „aamen, aamen, aamen“. Selle tagajärjel kaovad paised ära.

ERA II 260, 196 (184) < Pöide khk., Pöide v., Reina as. < Püha khk. (1939)
Puukasvajaga muljuda ihukasvajat, pidanud ihukasvaja ära kaduma.

E 27808 (14) < Narva l. (1896)
Tihti ajab näu peale punane plekk, kus nahk marraskile on. Seda hüütakse lehmaröögatus. Tuleb sest, kui lehm su peale ammub. Kui tahad temast lahti saada, siis võsapuude vahuga, mis põlemis ajal puude otsast välja vismab.

ERA II 260, 429 (52) < Mustjala khk., Mustjala v., Tuiu k. (1939)
Kasvajad muljuti puukasvajatega. Surma kääga ööti muljutavad.

H II 38, 589 (21) < Väike-Maarja khk. (1892)
Kui hambavalu on, siis võetakse üheksat sugu lehtpuuoksi, nendega torgitakse haiget hammast ja pannakse niisuguse koha peale, kus ruttu ära mädaneb. Kui oksad mädanevad, kaub ka hambavalu.

ERA I 4, 25 (68) < Tallinn (1932) Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002, kontrollis Eva-Kait Kärblane 2007
Sügelised kaduda ära kui keeta üheksa puu koortest vett ja seda juua.

H II 8, 68 (8) < Jõhvi khk. (1889)
Vana rahva arstimise kunts.
Kui ambad valutasid, siis otsiti piksest lõhutud puu kildusid. Nendega vajutati ja kougiti hambad, siis pidi valu maha jääma.

H II 7, 715 (9) < Jõhvi khk., Kukruse k. (1889)
Vana usku ja arstimisi.
Hamba valu vasta torgi äikesest löödud puu tikkuga hamast.

ERA II 139, 383 (68) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Ankru t. < Muhu khk. (1937)
Kui vihtlemissauna esimest korda köetakse, peab tooma metsast üheksat sorti puid ja need ahjus ära põletama, siis on saun ilma vinguta ja tervisele kasulik.

EKnS 31, 27 (58) < Kolga-Jaani khk. (1912)
Kel paised külles on, tehku öhessast tõust puude okstest viht ja vihelgu soolase leiniga - kaduda ära.

E 13950 (129) < Audru khk. (1894)
Noores kuus tehtud viht sünnitab sügelisi.

E 13942 (49) < Audru khk. (1894)
Kui noorel kuul vihtled, hakkab ihu sügelema.

ERA II 189, 165 (170) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kõpu k., Sepa t. (1938)
Vanaskuus tehti luuad, siis kirp ei sigi. Vihad ka vanas kuus, kui noorekuu vihaga vihtled, siis ihu hakkab kihlama.

ERA II 167, 293 (24) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu < Kose khk., Kuivajõe v. (1937)
Kui sügelised on, siis kauvad nied ära, kui üheksa puu okstest teha viht ja selle vihaga palavas vihelda.

H I 8, 90 (7) < Vastseliina khk. (1895)
Om kedägi marupini purnu, sis kütkü ta pihlepuiega sann nink teku viht ütsast lehepuust, sis saap vihtlemisest abi.

H II 51, 21/2 (7) < Tartu (1894)
Nõiakõllad. Kui laps ära olla kahjatsetud, tal kõht lahti olla jne., siis võetavat kahjatse- või nõiakõllasid. Nimetatud kõllad kuivatatavat ära ja hõõrutavat peenikeseks ja pandavat kaku sisse, mida siis lapsele süüa antavat. Kui laps ära olla sõnatud, pidada teda neljapäeva õhtul kolm korda nõiakõlladega vihtlema.
Ka peab last nõiakõlladega suitsetama.
Metsas peab üheksat seltsi puuokstest viht tehtama, igalt puult kolm raagu ning selle vihaga neljapäeva õhtul last viheldama.

ERA II 16, 414 (29) < Kullamaa khk., Koluvere v., Väike-Kalju k., Tulgi-Lauri t. (1929)
Naret või rodi arstiti nii: a) Kirstukaane vahel vaotati kolm korda, kus kaan kräuksus. b) Kus kaks puud üksteise vastu käisid, selle vahel arstiti. c) Aholuua pallad varastatakse ää ja seotakse senna ümmer. d) Punane lõng koa ümmer ja ühüssa sõlme sisse ja loetakse ühüssast üheni. e) Esimene poeglaps, see siis näris kolm korda.

ERA I 4, 353 (6) < Pöide khk., Laimjala v. (1932) kontrollis Raivo Kalle 2011, redigeeris Tuul Sepp 2011
Nahahaiguste arstimine. Sulutüid ja muud üksikud viskid (soolatüükad): võetakse kolme värvilist villast lõnga, lühikesed jupid, nõnda et kolm sõlmi saab pääle teha. Nüüd tehakse sulutüi pääl iga lõngale kolm sõlmi pääle ja sedaviisi iga sulutüi ehk kasvaja pääle. On see tehtud, siis viiakse, see on sõlmija viib lõngad, nii et keegi ei tea ja ei näe, kus ta nad viib, ja topib noaga ühe vana marjapuu koore vahele. Selleks saab vaadatud niisugune marjapuu, mille marju ei sööda, muidu on, kui keegi säält marju sööb, see saab sulutüid, muhud, kärnad, mis senna pandud on, omale, millest teine lahti sai. Aga see tegija-sõlmija peab olema risti hammastega inimene, lesknaine ehk leskmees, igaüks ei saa.

Vilbaste, TN 7, 224 (17) < Setumaa, Kremesova k. (Hanson) Haring < M. Ülenurm, Värska algkooli IV klassi õpilane (1930)
Puu mäih.
Tarvitatakse hommikul vara kõhuvalu korral.

H II 53, 545 (840) < Simuna khk. (1895)
Üheksat seltsi lehtpuust viht teha ja sellega last vihelda on kõige parem abi ussitõve vastu.

H III 19, 330 (21) < Halliste khk., Kaarli v., Saaremetsa k. < Paistu khk. (1894)
Kui kusagil vana mädanenu puu maas on, seest tõine puu välja on kasvanud. Selle küljest lõigatud laastud on hambavalu vastu, kui sellega neid sorgitu saab.
Tähendus: Vanu arstimisekombeid on väga väha veel siit poolt saada, ja tõsi ta on, et neid ikka päev-päevalt hauda viiakse. Minul oli nõu neid veel üht head kimbukest saada, õnn oleks, kui see mul heaste korda läheks (Kulla koguja).

H II 26, 244 (129) < Suure-Jaani khk. (1888)
Kui hambad valutavad, siis võta piksest lõhutud puu küllest kilda ja pane hamba peale, siis kaob valu.

H II 39, 325 (443) < Koeru khk., Vaali k. (1890)
Kolmas kunts:
Kui sest veel abi ei ole, siis mine metsa ja otsi kaks puud, mis teineteisega ühte on kasvanud, ja kui tuul neid puid liigutab, siis kriiksuvad. Siis pane see koht, kus nari sul kää sees on, sinna kahe puu vahele. Lase neid puid seda kohta, kus nari on, natukene pigistada ja hõeruda, siis kaob nari ära. Aga kui see koa ei aita, siis on juba nari kauaks arstimata jäänd ja siis piad kuppu sinna kohta laskma panna, kus nari on. Kupp kisub siis vee ihu pinna ja liikme vahelt välla ja käsi saab terveks ja nari kaob kohe ära.
Vana arstimise kunts.

H II 49, 173 (11) < Tarvastu khk., Kitsivälja (1890)
Kui mõtsan kiiksjad puud löuda om, sõs peab kolm õhtud sääl käimä kidsi vaeotaman, sõs saavat ta tervekse.

H II 49, 914 (15) < Pilistvere khk., Kõo v., Kulple t. (1894)
Kui käel kida sees on, siis peab teda kahe puu vahel, mis tuule käes kidisevad, litsuma.

EKS c, 49 (4) < Tori khk. (1891)
Vistrikude vastu korjatakse enne jaani kõikide lillede ja rohtude õied metsast ja keedetakse haigeid kohtasid, misläbi kärnad ja vistrikud paranevad.

EKS c, 30 < Tallinn l. (1914)
Veetõbe on sellepärast raske arstida, et seda rohtu on väga raske metsast leida, suisel ajal peab neid kohti tundma, kus seda rohtu leida vöib.

ERA II 193, 356 (64) < Põltsamaa khk., Uue-Põltsamaa v., Pauastvere k. (1938)
Kui kepiga, millega uss maha löödud, tüdrukule lüüa reisi mööda, siis saab teda kergesti võita ja temale laps külge teha, et siis nii teda armastama panna.

ERA II 193, 360 (75) < Põltsamaa khk., Vana-Põltsamaa v., Annikvere k. (1938)
[Soov saada last. Kaotatud suguvõime tagasisaamine] Söödi igasuguseid puuseemneid ning salamahti andis naisele tema abikaasa emise piima.

ERA II 193, 361 (80) < Põltsamaa khk., Pajusi v., Rõsna k. (1938)
[Soov saada last. Kaotatud suguvõime tagasisaamine] Vitsaga, millega oli pekstud ussi, peksa ka naist, kohe saab siis lapse.

ERA II 193, 400 (20) < Põltsamaa khk., Pajusi v., Küti k. (1938)
[Kombeid sünnituse käigul ja pärast lapse ilmaletulekut] Kombeid oli väga palju, igal nurganaisel ise viisid. Nurganaine kuulas varem vanemate soovide järele ja siis vastavalt talitati lapsega. Tuntumaid kombeid on tütarlapse 3-kordne mehe püksisäärest läbi tõmbamine. Pesti metsarohtudega ja “võeti harjaseid”, mis oli üldiseks kombeks pea üle maa.

EFA II 3, 358 (17) < Valjala khk., Jõõri k., Uuelu t. (s. Saar), s. 1921 (1995)
Mammal oli pooleliitrine, sorokohkaks hüüti, viin oli, sinna pandi üheksat sorti rohtu. Kui oli sees haige, siis võeti sealt lonks, see pidi parandama. Ei oska ütelda, mis rohud need olid, mis ta sinna pani. Kas üks rohi oli üheksavägine.

EFA II 4, 175 (23) < Valjala khk., Kogula vallamaja < Valjala khk., Lööne mõis (1995)
Apteek võtab taimesid vastu, lapsi pannakse korjama. Aga märjaga ei tohi arstirohtusid korjata. Ja kui sa korjad, siis nägupidi pead päikse poole olema. Raadios õpetas seda.

H III 5, 60 (12) < Saaremaa (1888)
On jalavarbad alt pakatand, siis peab neid tõrvaga määrima ehk ka punase lõnga ümber siduma.

H III 18, 686 (11) < Vigala khk., Päärdu v. (1895)
Kui nare käe sees on, siis seutakse haige koht kõvaste tõrvatud nööriga kinni.

H II 70, 694 (27) < Rõuge khk. < Vastseliina khk. (1904)
Tõrv om ka mitmõlõ tarvitav hambarohi ja toovat ka apigi. Ebauskliku perenaase tõrvasõ keväja silgi ar, andva lehmile sisse, mis näid kõik suvi kaehtusõ ja muu hädä iist saavat hoitma. Niisama joova ka mitmõ tiisikusõtõbilise tõrvavett, mis sagedastõ tervist toovat, kui õnnõ häda vanas olõ-õi lastu.

H II 20, 538 (10) < Vändra khk., Kadaka (1888)
Tiisikus. a) anti koerarasvaga keedetud pudru süia (see on kiidetud rohe), b) hoiti tõrvalapid rinde peal, d) hoiti jänesenahk rinde peal.

H III 23, 779 (1) < Vigala khk., Päärdu k. (1895)
Kui nare käe sees on, siis seutakse haige koht kõvaste tõrvatud nööriga kinni.

Vilbaste, TN 2, 704 (8) < Räpina khk. (1930)
Tõrvaleent joodi siis, kui kardeti koolera külgehakkamist.

ERA II 193, 130/1 (203) < Torma khk., Avinurme v., Tõnusaare k., Tagavälja t. < Adraku k. (1938)
Kärnaaigusele aitavad tule lemmed.

EFA II 17, 171 (36) < Martna khk., Kuluse k. < Jüri khk., Vaida al. (1996)
Tressitee on mitmest rohust koos. Järvamaal see talu teeb neid. Neid teesid ma kasutan. Need on väga head rohud, üheksmavägilase ja nurmenuku ja. Neid katsuge hankida. Tressitee on selle nimi. [Köite vahel Kubja ürditalu originaal pakendi retstept 1995 aastal kogutud saagist, eelpool toodud taimi selles retseptis ei ole].

EFA II 17, 317 (1) < Kirbla khk., Lautna k., Panga t. < Ranna k. (1996)
Need kollased lilled ma tõin maja juure surnuaiast. Pisikese juure tõin, nüüd on maja ümbrus kõik täis. Panen seda kollast piima soolatüüka peale, siis võtab väiksemaks. Üks kasvas otsaees, see on juba kadunud. [Verehurmarohi maja seinaääres]

EFA II 22, 126 (47) < Kanepi khk., Mõntsi k. < Tallinn (1997)
Ravimtaimi tuleb korjata vanal kuul, siis on paremad raviomadused.

EFA II 45, 52 (4) < Ambla khk., Jäneda ja Läpi k. piiril (2003)
Üks rohi 99 häda vastu, praegu õitseb. Üks 90-aastane naine Lehtses ütles. Siis tuleb korjata, kui õitseb. Ta ütles selle taime nimegi ära, aga ei mäleta. Ma tahan vaadata, kust ma seda leian.

EFA II 45, 55 (5) < Ambla khk., Roosna mõis < Järva-Madise khk. (2003)
Üks kollane lill siin varemete sees, inimesed käisid ka siin võtmas seda. Kollane vedelik tuleb välja. Sellega määriti pealt soolatüükaid.

EFA I 7, 16 (35) < Püha khk., Reeküla k., Jaani t. (1995)
Meil siin õue peal - väänkasvu moodi, ühe juurega, see pidi närvilisuse vastu olema. Meil siin külanaised käivad korjamas.

EFA I 7, 71 (30) < Püha khk., Matsiranna k. < Püha khk., Poka k. (1995)
Endine Matsi laht oli, me karjamaa käis ka sinna välja. Noh, see oli jälle seoke asi, et see oli iseoma süi. Seoke suur karune tarn oli vee sees ja lapsed olime, siis pole vett kuigit palju, siis kõhuli maas seal peal. See tõmbas küll kõhunaha nõnda punaseks. Üks seuke jälle rohi on ka seal vee sees, metiseks öeldakse teda. See oli seuke asi, et kui sa selle sisse läksid, seisuvee sees on see, ning siis oli ka, et olid kuppusi täis puhas. Seda ma olen küll saand, kui me lapsed olime. Siis sai ikka rohuga määritud, mina ei tea, mis asjaga teda määriti nii kangesti.

ERA II 189, 339 (33) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Kukka k., Laasi t. (1938)
Mo ema oidis ikka ussikesta või pead topi sees rohuks. Kui lapsel oli ussiviga, siis pesti nende pealt. Või jälle ussipuuga, millega uss oli maha löödud, pesti last selle pealt, aitas ka.

ERA II 189, 350 (66) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Harju k., Kopli t. (1938)
Kui lapsel ussiviga oli, siis toodi metsast see kepp, millega ussi oli tapetud ja torgati sellega magavat last kolm korda, iga kord laps tõmbas, siis ussiviga kadus lapse juurest ära.

EFA I 16, 67 (5) < Martna khk., Rõude (end. Suure-Rõude) k. < Varbla khk., Paatsalu v. (Landmann), s. 1918 (1996)
Rohud on, mis niuke kollane mahl tuleb välja, seda pandi soolatüükale peale.

EFA I 16, 71 (25) < Martna khk., Väike-Rõude k., Madise t. (Gilden), s. 1909 (1996)
Põldmarja lehed ja varikalehed ja see, ma ei tea, mis ta nimi on, väike kollane õis, pihlaka moodi leht on peal. Neist teed teed, on tsukrehaiguse vasta.

EFA I 16, 104 (24) < Ridala khk., Puise k., Ranna t. < Ridala khk., Puise k., Lõusi t. (Koogas), s. 1921 (1996)
Soolatüügastele kasvas meil siin niukest rohtu, kollast tuleb välja. Seda pandi peale, võttis ära.

EFA I 17, 31 (38) < Omski obl., Sedelnikovo raj., Lilliküla k. (Talvik), s. 1937 (1996)
Kirbule ol'l, säändse kõrge haina tõime, kasuse kuuse moodu.

EFA I 17, 40 (9) < Omski obl., Sedelnikovo raj., Lilliküla k. < Omski obl., Saidanga (praegune Novo-Uika) k. (Põder), s. 1909 (1996)
Kirbule tuudi mõtsast määnestki hainu.

Vilbaste, TN 7, 477h < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Näsaniinepuu orgiga soriti valutavat hammast. Ka soriti valutavat hammast selle puu orgiga, mida pikne on purustanud.

RKM II 443, 15 (31) < Tallinn (1991)
Pole kordagi haige olnud, ka lastehaigustes. Ema oli tal ka terve olnud. Oli taimeteadlane. Ja tema ka söönud lapsest peast siiani lahja toitu ja taimeteed ja salatisi. Viina ükski tilk ega suitsu ka mitte. Iga päev üks väike võsu süüa aloed. Aitab igasugu haigusi!

RKM II 443, 21/4 (39a) < Tallinn < mitmelt poolt (1991)
Suve läbi sööme igasugu taimsalatisi. Söön punase peedi lehti (kõht korras).

EFA I 19, 78 (67) < Omski obl., Orlova k. < Starõi Helsingfors (s. Leinfeld), s. 1913 (1997)
Ja jälle niuksed nööbid kasvavad kollased, no erikult kasvavad nagu nööbid. See on ka kõhurohi. Kui on ussid sies, siis annad neid, kohe kuivalt võid anda, ajab välla.

EFA I 19, 83 (29) < Omski obl., Orlova k. < Starõi Helsingfors (s. Mertsova), s. 1919 (1997)
Peab nagu paaruga panema, kieta ei ole tarvis /maarohtusid/. Kipjatok valada piale ja lasta seal paaruga kastrulis.

EFA I 20, 48 (11) < Omski obl., Kalatšinski raj., Orlova k. (Perman), s. 1926 (1997)
Mina armastan porganditsaiut. Tead, siin vähe joome kohvi ja tsaiu. Porgandid lõikame peeneks, kuivatame ära ja siis teeme tsaiu. Nagu gaasiahjus laseme kuivaks ja nii nagu pruuniks. Meie rohkem nagu joome rohutsaiut. Vot ma kuivatan need vabarnalehed, kole tervislik peab olema. Siis metsamarja lehti ja maarjahein, me kutsume seda tsaiut. Lehe ma kuivatan panni peal. Ja siis üht joome, segamini ei pane neid. Vot seda tsaiut ma joon: ta hästi lõhnab, on väiksed lillad õied, selline ligi maad kasvab /liivatee/.

H II 10, 289/90 (6) < Viru-Jaagupi khk. (1889)
[Soolatüükate arstimisest]
Kui leivaahi küdes õeruti tüükaid soolaga, et veriseks jäid, visati sool ahju kui ahju pära kõige paremine põles, joosti õue, kusjuures hüüti: Soolatüükad põlevad! Soolatüükad põlevad! Soola põlemise praginat ei tohtinud aga põgeneja mitte kuulda, muidu jääda soolatüükad temale külge.
Uuemal ajal hõeruvad mitmed seebikiviga, mis siiski mitte soovitav oma liia valu ja mädanemise pärast ei ole. Looduse õpetus juhatab ühe taime sahvti, mis prügihunnikute ja inimeste elumajade ligidal kasvab ja vist eesti keeles koerapöörarohi kutsutakse. Murtakse taime katki ja lastakse punakat sahvti tüükate peale.

H III 3, 100 (7) < Jüri khk., Nabala k. (1889)
Hambavalu vastu pruugitakse neid puukildusi, mis pitkne puu küllest on purustanud.

E 16050 (37) < Viljandi khk., Vana-Tänassilma m. (1895)
Hambavalu vastu võtta pikse lõhutud puu küllest kilda ja pane hamba pääle.

EFA I 102, 60a < Võru l. (2006)
Lillede ravitoime.
Helesinised - aitavad puudliku ainevahetuse ja närvisüsteemi korratuse puhul, sest sinine värv sisendab rahu. Samuti aitavad taevakarva lilled jagu saada põletikest ja isegi palavikku alandada.
Roosat värvi lilli soovitatakse hoida laual neil, kelle iseloom on järsuvõitu, sest roosa värv teeb inimese pehmemaks.
Roheline on rahustava toimega, alandab vererõhku, aitab südameveresoonkonna haiguste puhul, rahustab närve. Rohelised toataimed muudavad koduse miljöö rahulikumaks.
Kollased lilled mõjuvad lausa päikesena: vähendavad depressiooni ja jõuetust, tugevdavad närvisüsteemi.
Punane - teeb meeleolu erksamaks, vähendab väsimust ja halba meeleolu. Oled vastupidavam ja töövõime on suurem, kui sul on punased lilled vaasis. Punane värv suurendab hemoglobiini taset veres ja ergutab aktiivsemale eluviisile. Vastunäidustatud hüpertoonikule ja kõrgenenud ärrituvusega inimestele.
Oranžid lilled parandavad südame tööd, tõstavad toonust ja mõjuvad soodsalt maole.
Lillad õied vähendavad depressiooni ja ergutavad immuunsüsteemi.
Sinised lilled parandavad nägemisteravust ja stimuleerivad aju tööd. Kui aga nende kõrval on veel sinine laudlina, siis võib see väsimust ja isegi stressi põhjustada. Lisa kimbule rohelisi oksi!
Valget värvi õied puhastavad hinge ja tõstavad tuju.

EFA I 102, 63 < Võru l. (2006)
* Ravimiseks ei sobi potililled ega need lõikelilled, mille õite värvi on kunstlikult muudetud.
* Viska alati närbunud õied ära, koos nendega vabaned oma probleemidest.
* Kuna lilled annavad tugevat energiat, siis alusta õieraviga ühest avanemata pungast.
* Lilli valides pea meeles, et nakkushaiguste puhul sobib kas kollane või oranž tugeva lõhnaga õis. Punane on neile haigustele, mis elunditega seotud. Valgest õiest saad abi psüühiliste probleemide puhul. Külmad toonid on seotud pea energiaga, soojad keha energiaga. Aseta õis endast mitte kaugemale kui üks meeter.
* Kui haigena valid lillekimbust välja külmades toonides õied, siis oled paranemas. Kui eelistad punast, oranži või kollast värvigammat, pole sa veel terve.
* Üks tähtis aspekt lilleteraapias on lillede õige paigutamine. Kui sul on pereprobleeme, hoia erinevates ruumides kaks kontrastset lillekimpu (nt köögis soojades, elutoas külmades toonides). Idamaades pannakse külmades toonides lilled sõnakuulmatu lapse tuppa.
* Magamistoas ei tohiks üldse lilli olla, sest suhteid peab klaarima teistes ruumides. Magamistuba olgu alati rahu ja lõdvestuse tsoon. Erandiks on ainult see, kui nende lilledega seal lamavat haiget ravitakse.
* Kui soovid siiski magamistuppa lilli, vali lõhnav geraanium (e pelargoonium) - aitab neurooside, unetuse, kliimaksi ja verevarustuse häirete puhul. Ära iialgi aseta magamistuppa palmi ja suuri taimi, need hingavad hapnikku ja eraldavad süsihappegaasi. See tekitab õhupuudust.
* Esikus aseta eredad õied nii, et siseneja neid kohe näeks. Ära pane kunagi lilli avaneva ukse taga asuvasse nurka. See on surnud tsoon, kus lilled end halvasti tunnevad.
* Arvutiga tööruumi soovitavad teadlased panna kaktuseid ja teravate okastega taimi, sest need aitavad võidelda arvutikiirgusega.
* Köögis võid aknalauale rajade terve maitsetaimede aiakese. Maitsev, tervisele kasulik ja silmale meeldiv vaadata.
* Mürti soovitatakse lasteasutustesse. Mürdis sisalduvad eeterlikud õlid avaldavad tervistavat toimet. Tegevuse raadius on 5 meetrit.

Vilbaste, TN 7, 984 < Vastseliina khk., Misso v., Ritsiko k. (1937)
Jaaniõhtul korjati üheksat sorti lilli, mindi kolmekesi risttee pääle ja punuti pärg. Pärast mindi koju ja pandi pärg pähe ning mindi magama. See kõik sündis sõnalausumata. Kes unes selle pärja peast võttis, see sai tüdruku meheks.
Jaaniöösel läksid tüdrukud sõnajalaõit otsima. Kes leidis, see sai sel´ aastal mehele.

ERA II 158, 452/3 (38) < Mustjala khk., Mustjala v., Panga k., Niidi t. (1937)
Kui sul külmkinga aigus oo, päeva oled terve, pole midagid, õhta sinised jurakad ihu peal, oled kange kut puujurakas; külmkinga pee tuntakse Panga mere-äärest, see oo seuke kut mäda puu; seda näritakse rõmps! Rõmps ja suitsetatakse ka. Külmking teeb inimesed aigeks ja rumalaks peest (peast).

E 16947 (15) < Viljandi khk. (1895)
Kui kida käe sees on, siis keida maranatega keedetud lõngal kolm sõlme sisse ja mässi see sõlmiline lõng kolm korda ümber haige koha, ehk mässi kida osju ümber, ehk keida hobusesaba jõhvil käed selja taga hoides kolm sõlme sisse ja mässi ümber haige koha, ehk pitsita niisuguse kahe puu vahel, mis teineteist on kasudes hõerunud, seda haiged kohta ehk mässi varastud ahjuluua pael ümber haige koha ehk kui teisele seda haiget kohta näitad ja teine ilma sinu täädmata larinal hammastega selle haige koha pääle kinni kargab ja pigistab nõnda, et sa isi järsku ehmatad, siis kaub ära.

H II 55, 275 (17) < Tarvastu khk. (= J. Tõllasson) (1896)
Käsnä (soolatüüka) rohi. Lõigatass üits ässde ilus kepp, ja ega üte käsnä jaost üits samm kepile sissi, sõss vaota kolm kõrda kepiga käsnä ja veiska kepp kolme tee aru pääle maha. Kes kepi sääld üles võtab, saab käsnä soss omale.

H II 56, 329 (20) < Palamuse khk. (1896)
Jaanilaupäeva õhtul teevad tüdrukud 9sat seltsi lilledest krooni, lähevad senna kus kolm teed koos on ja panevad sääl selle krooni pähe endale. Siis lähevad kodu ja heidavad magama ja panevad selle krooni sängi päitsisse. Kui peidmees tuleb unes ja paneb krooni pähe siis saab ta sell aastal mehele.

E 9539 (15) < Kose khk., Tuhala (1894) Sisestanud USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui kellegil koeranael on, siis saab temast sel viisil lahti: tõmma nimetissõrmega kolm korda ümmer puuoksa ja ümmer koeranaela ja pärast sülita veel kolm korda puuoksa peale siis kaub kohe ära.

ERA II 254, 546 (3) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Heiste k., Valgu t. (1939)
Vähjaaiguse vastu juua puukäsna vett.

ERA II 254, 407 (40) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Hirmuste k. (1939)
Kui luuad noored kuus teed, siis peab kirpe sigima. Peab vanas kuus tegema.

H II 74, 150 (6) < Simuna khk. (1904)
Keda kägu kevadel ära petab, see peab ära kuivama. Kui see juhtub, siis hammustagu inimene lähedamal seisvat puud kolm korda, siis peab see puu ära kuivama.

H II 54, 206 (23) < Kuusalu khk. (1895)
Kui laps kangutab ja silmad iseäralikult vilguvad, siis on see ussi viga, ja see kaub kui puu (kepp) millega uss maha löödud, keriselle pandakse ja seal leilis laps viheldakse.

H II 50, 640 (6) < Äksi khk., Elistvere k. (1894)
Kui kellelgi hambad valutavad siis võetakse üks puhas puulusikas ja vautatakse kolm korda valutava hamba peale ja üteldasse: „Jeesus aita, Jeesus aita, Jeesus aita.“

Vilbaste, TN 7, 279 (15) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Leesi k. (1930)
Üheksa puu koore veega pesti haigeid kohti.

RKM II 3, 349 (10) < Kaarma khk., Kaarma v., Kaarma k., Pingukaarli t. (1947)
Neiud lähevad kellelegi sõna rääkimata märgade juustega magama, punudes enne pärja, milles leiduvad kõik lilleliigid ja panevad selle pea alla, siis näevad nad oma tulevast unes.

ERA II 182, 134 (277) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v. (= Priidu Tammepuu) < Sadala algkooli õpilastelt (1936/7)
Jaanilaupäeva õhtul tuleb ristteele minna ja pärga punuda. Tuleb võtta üheksat seltsi lillesid ja igast seltsist üheksa lille. Pääle selle, kui pärg punutud, ei tohi kellegagi rääkida. Ja kui koju lähed, siis võib pärg padja alla või pähe panna, siis öösel näed oma tulevast meest.

ERA II 182, 108 (77) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v. (= Priidu Tammepuu) < Sadala algkooli õpilastelt (1936/7)
Kui soolatüvikad on, siis tuleb võtta kepp, lugeda soolatüvikad ära; niimitu tüvikat on, niimitu märki kepile teha; visata kepp ära; siis kaovad tüvikad ära. Kes selle kepi üles võtab, sellele tulevad soolatüvikad külge.

ERA II 156, 511 (35) < Hargla khk., Vastse-Roosa v. (1937)
Jaanipäeva laupäeval kui siis minna kolme haruga teepääle ja punu pärg üheksa sugustest lilledest. Õhtul magama minnes pane see pärg pähe, kes selle võtab ära see on peigmees (või jälle pruut).

ERA II 6, 527 (5) < Rapla khk., Kabala m. < Kullamaa khk. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maalusi saab arstida - lihtsalt püherdada õhtul kastese rohu sees. Alasti muidugi.

H II 58, 34 (8) < Jüri khk. (1896)
Kui tiisikus või köha arvatakse tuulest olema hakanud siis võetakse kolme aiatoe teiva küljest puu koort ja keedetakse ja juuakse seda vett.

H, Mapp, 134a < Anseküla khk., Anseküla (1891)
Paiset muljutakse senna aiatugi vastu, kus siga on ennast nühkanud. Muljutakse selle kiviga mis ratta ees on veeranud, seda tehakse kolme kiviga, ja iga kiviga muljutakse kolm kord! Sääl juures ööldakse need sõnad: "Kiitsagule kibu, Varesele valu. Kilk kivi äärde kiduma, Minu paisele suur tervis.". Muljutakse tulise kulbiga.

H II 16, 793 (13) < Risti khk., Nõva v. (1889)
Kui kollatõbi on peab se kohe abi andma kui üks vana hoone on ja põhjatse poolt äärest palgi pealt seda kollast vaegu korda kraabitakse ja piimaga keedetakse ja ära juuakse.

H II 16, 792 (10) < Risti khk., Nõva v. (1889)
Kui sügelised on, siis peab jaanipääva hoomikul enne pääva tõusu kaste peal aelemas. Siis peavad ära kaduma.

Vilbaste, TN 2, 689 < Räpina khk., Räpina Gümnaasium (1930)
Remantismuse vastu mindi veel hommiku vara kastega palja jalu heinasisse. Tamme ja paju koor oli nahaparkimiseks naha parkijatele. Ka viiske tegid vanasti karjased pajuniitsetest. Ohakad, nõgeseid ja hapuoblika noori lehti tarvitati supi keetmiseks. Peterselli tarvitati maitseainena supi ja veel loomadele arsti rohuks. Jänesekapsaid tarvitati toiduks noori lehti.

ERA II 6, 527 (6) < Rapla khk., Kabala m. < Kullamaa khk. (1928)
Tiisikuse puhul ka olevat hää õhtuti kastes püherdada ja kust juua. Raudnõgese tee olevat ka hää.

ERA II 185, 183/4 (55) < Häädemeeste khk. (1938)
Rahvapärane abinõu jooksja vastu. Kui "joosja" jalus on, kästakse käia suve läbi hommiku vara paljaste jalgade ja säärtega kastese heina sees, nii et kaste ja heinapebred ümber jäävad. Räägitakse ühest saarlasest laevameistrist, kes kevadel kepiga longanud, siinsete vanade inimeste õpetuse järgi hakanud kastes käima ja sügisel tantsides lahkunud.

RKM II 8, 32 < Viru-Nigula khk. (1947)
Kinni sai kõhu panna puusüsi söömisega, mille juures ütles vanarahvas: Kiili kinni, persekene, vääna väädiga, sitaaukku! Kõik muud teised kõhurikked arvati alati vaenu pärast olema, mida mida lihtsalt nõnda oletati. Kiskus tagumikust prundi vällä!

H III 31, 592 (2) < Jämaja khk., Torgu v. (1906)
Hambavalu vastu aitab kui piksest löödud puu küljest üks pind võetakse ja hammast sellega kolm korda torgitakse ja pind sinna samasse jälle pandakse.

H II 30, 386 (35) < Rannu khk., Rannu v. (1889)
Kui latsel harjassed om, sis selle arstmises võetagu magusad ja püidlejahu, seetagu seda segi ja määrgu sellega latse ihu kokku, sis tuleva harjasse vällä.

H II 30, 924 (15-16) < Rõngu khk. (1889)
Hambavalun võetas pikselöödu puu küllest pind ja tsusitas tollega valutavat hammast.
Võetas see pind, mis kivi vai korba külge kiskunu ja tsusitas tollega.

H II 31, 396 (10) < Otepää khk. (1889)
Kellel hamba valutase, see otsku pikselüüdü puu, võtku säält küllest pilpit ja tsusku neidega hambit, sis saavet hamba (hammas) sedamaid terves.

H II 37, 727 (2) < Kose khk. (1892)
Kui südamevalu on, siis võetakse pikse lõhutud puud ja vaotakse haiged kohta selle puuga ja seda puud liutakse vee sees ja juuakse siis seda vett, siis piab jälle terveks saama.

H II 40, 725 (54) < Kuusalu khk., Kolga (1893)
Hambavalu vasta pidäb sie avidama, kui piksest purustadud puu külist uetava tiguga valudava hamba pääle vajudada.

H II 40, 885 (55) < Kose khk. (1891)
Haigeid hambaid piksest lõhutud puu kildudega ehk ka siiliokastega turkida on hambavalu vastu abiks.

H II 43, 370 (20) < Suure-Jaani khk. (1893)
Kui hammas valutab, siis torgi piksest lõhutud puu killuga, ehk suru surnu nimetsesõrmega, ehk pane ussi kesta peale.

H III 10, 700 (10) < Valga khk. (1889)
Kellel hamba valutavad, kui see piksest katkilöödud puu pinnuga hambaid susib, sellel ei saada hambad iial valutama.

H III 19, 260 (112) < Halliste khk., Kaarli k. (1894)
Kui hambad valutavad, siis tulevat neid pikse löödud puu killudega hõeruda, küll nad siis terveks saavad.

RKM II 385, 36 (48c) < Tori khk., Levi k. (1985)
Okaspuu kasvud, vaik.
Kasvud teena ja toorelt närides hingamisteede haiguste, sealhulgas ka tuberkuloosiraviks. Okaste keetmisaur - hingamise parandamiseks; okkavann reumaatiliste haiguste raviks. Okaspuuvaik otseselt haavale ja salvide valmistamiseks.

RKM II 91, 696 < Võnnu khk. (1959)
Hambahaigused.
Külma vett, mis liiga külm oli, ei tohtinud juua, et siis läävad hambaklaasid katki. Valutavaid hambaid susiti kuuma või tulise traadiga, ka lasti joodavat viina pääle ja susiti piksest löödud puuga.

H II 33, 839 (12) < Jüri khk., Rae v., Kautjala k. (elukoht Suhhum) (1889)
Sügeliste vasta veel. Ühiksa seltsi puu viljast (marjadest) aetakse tökatid ja võitakse sellega ihu.

H II 51, 20 (1a ja b) < Tartu (1894)
Maalised. a) Maaliste-haigus tulla maa küljest, kui mõnes kohas maa pääl, enamasti metsas, magatavat ehk istutavat. Ta võtta naha maha, sügeleda, teha valu ega tahta enam kudagimoodi ära paraneda. Haigus tulla maa läbitõmbamisest ja ta kohta on järgmine muinaslugu olemas. Vanast, kui Jumala ja Kuradi vahel taevas sõda tõusnud ja Jumal Kuradi ära võitnud, tõuganud ta selle ühes tema poolehoidjate pahade inglitega maha maa pääle, kuhu nad üheksa jalga sügavasse maa sisse vajunud. Ning olla nüüd sarnane koht, kuhu seekord Kuradi inglid maha kukkusivad, läbitõmbav ja tuua inimestele, kes sinna kohta juhtuvad maha istuma ehk magama heitma, maaliste-haigust. Nimetatud haigust võida aga järgmiselt arstida. Võetavat üheksa maalise mätast (need olla väiksed murulaugu taolised mättakesed) ja vajutatavat iga mättaga haiget kohta kolm korda. Siis pandavat iga mättale üheksa viljatera alla, kolme jagu vilja, igast viljast kolm tera, ning mätas jälle vanale kohale tagasi. Viljaterad antavat maale selle tervise võimu eest, millega ta haigust eemale peletanud. Kui aga vilja ei antavat, ei kaduda haigus ära.
b) Ka arstitavat teda maa-aluste rohtudega. Rohud keedetavat ummukses ära ja võetavat siis seda vedelikku sisse ja võitavat päält haiguse kohta.Maaliste rohi olla: maavitsad, mis mööda maad edasi kasvavad, soomaa ja loikude pääl enamasti; on laiad ja keedetakse ummukses.

ERA II 189, 267 (4) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Palade k., Hunga t. (popsikoht) (1938)
Kaks tüdrukut noppind üheksmat seltsi lilleõidid ja läind teeristi peale jaaniba lauba öösi pärga tegema. Selle pärja nad pannud pea alla, siis näind öösi peimeest unes.

H II 53, 526 (666) < Simuna khk. (1895)
Kriisi vastu aitab: kus kaks puud vastastikku kasvavad, siis nende vahelt koort võtta ja sellega kriisi vajutada.

H II 39, 62/3 (141) < Koeru khk., Vaali k. (1890)
Kui pikne on puud purustand, siis võta neid pindusi, mis pikne ehk välk puu küllest on ära löönd, ja pane ära kõrvale seisma. Siis kui hammad hakkavad valutama, sori nende pindudega hammid. Siis hammavalu kaduma ära ja ei valutama änam.

H I 5, 563/4 (1) < Viljandi khk., Karula v. (Palu) (1894)
Kida võib käe seest ära kaotada järgmistel viisidel: 1) metsas niisugused kaks puud üles otsida, kes ükstõist hõeruvad, ja käsi sinna vahele panna ja seal pigistada; 2) kus siga ennast vastu nurka on hõerunud, seal oma kätt hõeru; 3) üheksa ahjuluua köidist kusagilt tõisest talust ära varastada ja need ümber oma käe mässi; 4) kes karuleha on söönud, lasku seda inimest oma kätt sealt kohalt närida, kus kida sees on; ning 5) sidugu punase lõngale üheksa sõlme sisse ja mässi see ümber käe. Kui nõnda tehtud, nagu eelpool nimetatud, siis kaduvat kida ära.

H III 11, 615/6 (28) < Põlva khk., Timo v., Rosma k. (1890)
Ööse kell 12 mine ütsinda kohegi niidu pääle ja sis kui üte esieraliku lilli lõhna tunnet, sis kakse selle kotuse päält nee lilli ära, nii et see lõhnav lill ka üten johus, ja sis heida jõkke see käpatäüs haino ja vesi saap esi see lilli välja eratama tõiste seast. Täh.: selle lilli abiga võit kõigin võimust saada.

H III 31, 594/5 (14-15) < Jämaja khk., Torgu v. (1906)
Kui paiseid on, siis peab ühest paisest esimest mäda võetama ja närtsuga metsa viima, kus kaks puud teineteise vastu hõeruvad, senna kahe puu vahele panema ja ilma tagasi vaatamata koju tulema. Need puud peavad aga kaugel metsas olema, kust puid ei raiuta, sest kes neid puid juhtub raiuma, see saab siis paiseid.
Nendasama viiakse ka pihlakoore vahele põhja poole külge. Ka seda pihla ei või raiuda.

ERA II 63, 143 (430) < Põlva khk., Karilatsi v., Karilatsi k., Kirisaare t. (1933)
Jalutu arstimiseks keedetud rohtu kalmusejuurtest, katusesamblast, sipelgapesast ja üheksa marjapuu marjadest. Sipelgapesa (ühes sipelgatega) pandud kotiga patta. Sellest leemest tehtud jalutule vanni ja antud talle seda ka juua. 2 näd. pärast olnud terve.

H II 49, 703 (1) < Pilistvere khk., Kabala k. (1895)
Salakoi ehk sammaspooliku vastu
1) Mädarõigas. 2) Võta heinade seast üks samblatükk, nühi sellega haiget kohta ja pane ta jälle vanasse kohta tagasi. 3) Võta silgupea, nühi sellega haige koht üleni läbi ja sööda seda ühe punase lehma kätte. 4) Mädanema hakkanud puu koorega nühkida. 5) Põhja poolt tuaräästa tilkadega pesta. 6) Elaja sitahuniku peale tekkinud vesi. 7) Vihmussa korjatakse pudelisse ja lastakse ära sulada; selle rasvaga võida.

H II 53, 652 (33) < Simuna khk. (1895)
Kui puud lõhkuda, siis ei tohi kervest puu vahele jätta, siis jääb selle inimese keel suremisel hammaste vahele.

RKM I 31, 243/6 (1e) < Viljandi l. < Maarja-Magdaleena khk., Vara k. (s. Truu), 71 a. (1993)
Naabrinaisel oli vähk - seda käidi ka saunas tohterdamas, viheldi ja määriti millegagi, aga ei tea täpsemalt midagi, ka mitte ravi tulemusi.

E, StK 34, 171 (17) < Kursi khk., Allnuka (1926)
Pikse purustatud puukild ajab hambavalu ära. Näsiniin on ka hambavalu vasta.

ERA II 60, 35 (1) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Kaavere k., Käo t. (1932)
Hambavalu vastu näsipuu niin ja marjad. Kui piksest purustatud puust teha hambatork ja sellega torkida hammast, siis jäävat valu järele. Kui surnuaial hauda kaevates välja tuleb kirst, siis võetavat kirstul nael ära; kui sellega valutavat hammast torkida, siis jäeb valu kohe tagasi.

H II 20, 537/8 (6) < Vändra khk., Kadaka (1888)
Püstaja. a) Tambiti valget laasi hästi piineks ja anti haigele sisse, b) võeti pikse laasta ja hoiti põues valusa koha peal, d) pisteti terava noa otsaga haige kohale vastu.

H IV 5, 498/9 (1) < Põltsamaa khk. (1894)
Tahavad noored tüdrukud teada, kes nende tulevane armuke on; siis peavad nad jaanilaupäeva hommikul, pääva tõusu aeg metsa minema, (ilma kellegi kaasteadjata) sealt üheksa sugu lillisid korjama, igast sugust kolm tükki. Siis neist lilledest ühe pärja punuma ja siis selle pärja päeva vilusse ühe põõsa alla maha panema, kust teda keegi ülesse ei leia. Kui nüüd jaanilaupäeva õhtu tuleb ja kell kaksteistkümmend on, siis peab pärja punuja üksipäini, ilma kellegi nägemata sinna põõsa juurde minema, kus ta hommikul oma pärja pani. Siis selle pärja sealt maast ära võtma, endale pähe panema ja siis niikaua seal ootama, kuni keegi sinna tuleb. On juurde tuleja meesterahvas, siis on see selle tulevane teine pool; aga on sinna tuleja naisterahvas, siis jääb pärja punuja vanaks tüdrukuks.

H II 49, 914 (9) < Pilistvere khk., Kõo v., Kulple t. (1894)
Vanal kuul tehtud luuaga olla hää tuba pühkida, sest siis kaduda kõik kirbud ära.

H II 49, 914 (10) < Pilistvere khk., Kõo v., Kulple t. (1894)
Vanal kuul olla hää vihtu teha ja nendega siis vihelda, siis ei pea ihu mitte sügelema hakkama.

RKM II 356, 246 (157) < Kolga-Jaani khk., Võisiku k. (s. Tõnisson), 82 a. (1981)
Jaanilaupa õhtul pidi tüdruk noppima 9 sorti lilli ja neist pärja punuma. Pärja asetas voodi päitsesse. Kes tuli öösel unes pärga pähe panema, sellest mehest pidi saama ta tulevane.

RKM II 374, 158 (33) < Põltsamaa khk., Lahavere k. (1984)
Külma saanud inimesele aitas ka puntši joomine, kuigi see oli hirmus. Kuumale teele kallati valget viina sisse ja tuli sõõmuga ruttu ära juua. Pani vere käima. Hea, kui sai siis kohe sooja teki alla. Ja haigust ei tulnudki kallale.

RKM II 374, 407 (42) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Pilistvere khk., Villevere k. (1984)
Külmetamise korral tehti tulist jooki. Lastele anti kuuma teed moosiga, täiskasvanud, eriti mehed, lisasid teele veidi viina.

RKM II 400, 320 (48) < Tõstamaa khk., Tõstamaa al. < Tõstamaa khk., Pootsi v. (1987)
Luua oksad tulevad vanas kuus koju tuua, siis ei sigine kirpe ega matikaid.

H II 49, 432 (4) < Suure-Jaani khk., Vastemõisa k. (1893)
Täielkuul, kui kuust riivatakse, on hää aeg: sügelisi, käsnu, harjaseid, prussakaid, kilka, kirpa, lutikaid ja kõiki söödikuid rohitseda, et siis kohe kaovad; luudi teha, et kirpa ei teki; /---/.

E 5289 (10) < Halliste khk. (1894)
Kui hambad valutavad, siis tuleb neid pikse löödud puukildudega hõeruda, küll nad siis terveks saavad.

E I 31 (233) < Muhu khk. (?)
Laurimägi Külasema küla Mäe talu ligidal Laurimäelt võetakse rohtu, torgitakse haiget hammast, viiakse rohi samasse paika tagasi, siis kaob hambavalu. Maa-aluseid pestakse veega ja viiakse vesi Laurimäele, siis kaovad maa-alused. Korra tapnud täkud Laurimäel suure kivi juures ühe neitsi ära, sellest saanud mägi imettegeva võime. Igaüks ohvritooja saab abi.

E 6934 (1) < Haljala khk., Metsiku (1893)
Haige hamba arstimine. Kui hammas valutab, siis võta ühe suure puu küllest koor lahti, koore alt võta üks kild, selle killuga torgi hammaste vahelt igemete seest veri välja, siis pane see kild jälle puu külge võetud kohta tagasi ja koor peale.

ERA II 189, 227 (110) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kidaste k., Eestmetsa t. (1938)
Enni juripääva ei tohi midagi tuppa tuua, ei lilli ega paiuoksi, siis pidada sui palju kärbseid sigima.

ERA II 189, 231 (138) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Koidma k., Koidma-Villemi t. < Reigi khk., Kõrgessaare v., Rootsiküla k. (1938)
Öönes puu olnd vanasti rahva jumal. Sinna viidi raha ja kui kellegil paised olid, siis muljutud neid lapiga ja viidud see lapp sinna öönsa puu juure ja löödud naalaga sinna külgi kinni. Igas külas olnd oma jumal.

H IV 3, 324 (5) < Paistu khk., Kaarli v. (1888)
Oli keegi hallistõbes (hallisõit), siis loodeti seeläbi abi, et üheksat seltsi marjapuude lehti keedeti ja seda vett, milles lehed keesid, tõbisele juua anti. Ka pidi üheksa talu leiva söömine abi andma. Veel pidi halltõbi ära kaduma, kui tõbine kasvajal pihlapuul või haaval augu oherdiga sisse laskis ja tõbe pealetulekul kolm korda ümber puu käis, iga ringi ajal augusse puhus ning viimsel korral ruttu punni ette pistis; seega oli tõbi puu küljes.

ERA II 27, 158/9 (15) < Nissi khk., Riisipere v., Viisu k., Rehesauna t. (1930)
Ussiviga. Kui inimene näeb ussi, kui ema kannab, siis lapsele jääb ussiviga külge. Laps vilgutab silmi, keel käib välla sedasi. Siis tuuakse metsast ussitapmisepuu, võetakse 3 kildu ja suitsetatakse sellega last. Kui see veel ei aita, siis rebitakse puu lõhki ja laps pistetakse kolm korda sealt läbi.

H III 25, 238 (207) < Valjala khk., Lööne k. (1895)
Enne suvistepühi (ka jaanipäeva) peavad kõik arstirohud korjatama, siis on neil alles vägi sees ja aitavad.

RKM II 92, 266 < Kambja khk., Ani as. (1959)
Ravimtaimi koguti enne jaanipäeva ja köideti kimpudesse räästa ääre alla kuivama. Kõige suurem võim oli neil arstitaimedel mis olid korjatud jaanipäeva laupäeval 9-lt niidult ja üheksat sorti. Need seoti eri puntidesse ja hoiti alal kuivas kohas.

RKM II 92, 263/4 < Kambja khk., Ani as. (1959)
Rahvapärasest ravimisest loobumine toimus Nõukogude korra ajal. Rahvaravimeid kasutatake veel praegugi. Arstitakse sõnade abil, posimise abil. Siis korjatakse teatud taimi haiguste arstimiseks. Arstidesse suhtuti pealiskaudselt, sest usuti, et kodusel teel arstides saab ennem tervest. Usuti jumalasse, pühakujudesse, et jumala palumine mõne pühaku ees tervendab inimest. Käidi ristikäikudel, seal lasti mitmeid kordi „alt pühäse“ ja anti pühakujuga suud.
Ämmaemandaid üldse ei kutsutud möödunud sajandil. Kodanlikul ajal hakati rohkem arstidesse uskuma, sest nooremad kes koolis käisid, unustasid peagi vanad kombed.

RKM II 92, 285 < Kambja khk., Ani as. (1959)
Verevaesust arvati tulevat kehvast toidust. Verevaesuse puhul söödi marju, marja keedist ja suhkrut ning mett.

RKM II 101, 428/9 (69) < Häädemeeste khk., Häädemeeste v., Kägiste k. (s. Vaher), s. 1873 (1960)
Ussihammustuses. Maa sisse kohe jalg. Ku saa saad kohe augu maa sisse teha, sis ei paisteta, ja ussi materdse puuga, mis enne jüripäeva olli uss ära löödu, selle puuga pitsitadi ja lambieliga määriti. Enne jüripäeva käiti kas päe aega metsas, otsiti ussi lüia ja see puu käis vahel terve küla läbi; ku tarvis ei ole, panti üles tua pääl paari vahel, sääl ta seisis. Sõnu olli ka, aga neid ei anna ju välla, kis oskavad.

E 3898 (32) < Halliste khk., Kaarli v., Saaremetsa k. < Paistu khk. (1893)
Ütsmekahetsi rohi. Kui näha on, et kahetadud inimene kahetsikõlladest valmistadud joogist ehk leivast abi ei ole saanud, siis tuleb "ütsmekahetsi rohi" valmistada - järgmiselt. Korja üheksat sugu lilleõisi, kuivata ära, siis lõigu nad, sellejärel tuleb neid siis kas küpsetadult leivas ehk mujal söögi, nimelt ka teevees sisse võtta. Sissevõtmine ei tohi aga mitte tuule käes sündida. Tähendus. Kahetadud inimest võib tunda kui ta võerast juttu ajab, mis kusagile ei kõlba ehk on kiusak või jonnak.

RKM II 72, 333/4 (23) < Urvaste khk. (1960)
Kuidas hävitati kärbseid? Kärbseid hävitati lapatsiga peksmisega ja kärbseseentega. Kärbsete hävitamiseks pandi akende ja uste juurde igasuguseid lõhnavaid heinu, selle lõhnaga kärbsed surid. Kärbseid hävitati kärbsepüüdmisega. Kärbseid hävitati mürgiga.

ERA II 260, 430 (59) < Mustjala khk., Mustjala v., Tuiu k. (1939)
Ussiviga. See kui laps jälle sedasi keelt nilpab. Selle puu küljest millega ussi tapetud on leigatakse laastusi ja suitsetasse sellega lapse riideid jälle nõnda, et ep lähe lapse palge peele.

ERA II 150, 434 (43) < Räpina khk., Veriora v. (1937)
Suus halva haisu vastu. Võetas õhtul enne magamaminekut puusöest hõõrutud pulbrit sisse, see kaotab halva haisu suust ära.

H II 51, 443/4 (26) < Rõuge khk. (1894)
Korja 9 (ütse) puu lehti, keedä ummussin, lasõ nii pal'lo ar jahtuda, ku esi sisse võit minnä, nink havvuda hinnäst sääl sisen, ehk ku säänest suurt anumat ei olõ, kohe esi sisse mahut, sõs havvuda jalgu (teedägi, et sääl muu kihä kah lämmän piät olõma) ütsindä, hiitä lämmäle magama ja kata kõvastõ kinni, nii et hüäste higitsemä nakat (inämbüsi pandas sõs mõni kuumas aet savi- (telis-) kivi, tuhakott ehk keededü kaara kotiga jalgu ala nink anda kuuma kadajamar'a tiivett juvva) ja ku võimalik um, vaelda (vaheda) sagõhõllõ likkõs lännü hamõt kuiva hammõ ajamisega; nink rinnahaigus, ku tää mitte vana ei olõ nink külmetämisest saad um, kaos sedämaid.
Kah kusikuklasõ (sipelga) pesäga havvudõdas iinnimetedül, ehk ku 9 puu lehti ja kah kusikuklasõ pessä saadaval ei olõ, sõs võetas niisama kuivi ehk tuurid (tooras) hainu nink havvudõdas hinnäst sääl.
Järestiku sanna kütmine um ka hüä, viil paremb sõs, ku sanna minnen kõgõ inne, ku viil vett kohegi kihä pääle pandnu olõ-õi, õkva kangõ lõuna aigu üles lavalõ läät nink sääl niikavva olõt, ku kihä vesilikõ um.

E 57043 (1) < Rõuge khk. (1926)
Hambad ei hakka ialgi valutama kui neid piksest purustatud puukildudega puhastatakse.

RKM II 72, 399/400 (9) < Urvaste khk., Kolh. "Linda" (1960)
Hambahaiguseid oli mitmesuguseid. Hambaid raviti mitmel viisil. Kui kellegi hakkas hammas valutama, siis ta pani külma vett peale. Mõnel juhul sooja vett, soola ja piiritust. Kui mõnel inimesel hammas valutas, siis ta tõi metsast sellise puu, mis selle hamba ära purustas. See puu sarnaneb sireli õiekobaraga. Seda puud sai ainult noaga lõigata, sest murda teda ei saanud.
Kui hammas valutas, siis hautati jalgu kuumas veel. Hambaid tõmmati välja nööriga. Pärast väljatõmbamist visati ahju otsa ja loeti mõned sõnad. Näiteks:
Tirts, tirts, ma annan sulle puuhamba,
sina anna mulle raudhammas.
Mõned inimesed hoidsid oma hambad alal ja kui neid oli palju, siis tegid helmesteks ning asetasid kaela. Mõned hoidsid oma hambaid rahakotis.

E 17036 (8) < Halliste khk., Kaarli k. (1895)
Kui kusagilt vana kannu seest tõine puu (tõist sorti puu kui kand on) välja kasvab. Selle küljest lõigatud laastud on valu vastu, kui nendega valutava koha peale vajutatud saab.

E 76498 (1) < Halliste khk., Laatre v. (1931)
Kui välgu mahalöödud puuorgiga, pinnuga hammast sorkida, siis seisvat hambad terved.

E 78788 (3) < Halliste khk., Laatre v. (1932)
Hambavalu kaob, kui hambaid torkida välgust purustatud puu pilbastega või elusa siili seljast võetud okastega.

ERA II 138, 201 (56) < Tarvastu khk., Vana-Suislepa v., Sooveere t. < Tarvastu v. (1936)
Kõtuvalu. Kui oli vanast kange kõtuvalu, sõs poletati leib mustaks ja söödi sedä. Ka söödi muste puusüse. Sõs keedeti pruuni pajukoort paan vähä vee sehen ja joodi sõs sedä vett.

RKM II 225, 204 (6) < Sangaste khk., Sangaste k/n., Tagula k., Laane t. < Urvaste khk., Antsla v., Tiidu t. (1967)
Kui varba olli haudunu, sis korjati puukoi puru, pandi tuud vahele.

ERA II 6, 157 (6) < Rapla khk., Rapla v., Kaldamäe k. (1928)
Pahlad, vommid, kasekäsnad - nendega olevat hää kasvajaid vaotada.

ERA II 193, 576 (51.5) < Põltsamaa khk., Kurista v., Aidu k. (1938)
Kui kida käes oli, seoti kiiksuva puu koor ümber.
Seoti kinni ka lüliliste nn. kidaosjadega.

ERA II 193, 581 (53.8) < Põltsamaa khk., Pajusi v., Pajusi as. (1938)
Pikselöödud puu küljest võetud väikese hambaorgiga valutavat hammast torkides hambavalu kaob.

ERA II 77, 260 (26) < Hageri khk., Kohila v., Mõisa-Saunaküla k., Karusilla s. (1934)
Jooksva. Tuleb lillevannisi teha, kõiksugu lillesi võetakse.

ERA II 42, 323 (28) < Karja khk., Pärsamaa v., Tiitsuotsa k., Viilu (1932)
Kevade kui kõige esimise õitse (lille) leiad pead selle ää sööma. Teeb ilusaks.

ERA II 276, 271 (13) < Karja khk., Pärsamaa v., Pamma k. (jutud kuulnud oma emalt, kes sündinud 1849. a) (1940)
Kenaks tegi ka see kui kevade esimese õitse leidis ja selle ää sõi.

ERA II 283, 364 (23) < Rapla khk., Kabala v., Pühatu k. (1940)
Marjade sissekeetmiseks on kõige parem vanakuu reede, marjad tulevad vanal kuul korjata ja keeta, kui seda noorel kuul tehakse, ei seisa head, lähevad kihisema (käärima) ehk küll ühte moodi keeda ja ühepallu suhkrut pane aga kuu mõju on ikka tunda.

RKM II 72, 363 (11) < Urvaste khk., Antsla l. (1960)
Kui oli palavik, joodi sisse kuuma teed ja aeti higistama.

ERA II 10, 637 (7) < Tallinna l. (1922)
Soolatüügaste arstimine. Kasta teeäärse rohu kusega.

ERA II 187, 245 (109) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Urge t. (1938)
Kasvajat muljuti puu kasvajaga.

ERA II 187, 258 (28) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Metsa t. < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Kapsi t. (1938) Kontrollis Kadi Sarv
Kasvajad muljuti puu kasvajaga.

E 64240 (1) < Ridala khk., Topu k. (1929)
Vanad inimesed usuvad üheksa väe (nr 9) sisse. Kui ennevanasti tahetud hääd rohtu keeta, siis tulnud otsida üheksa värvilisi õisi, kui üks värv puudunud, siis pole kõige parem rohi saanud

E 61224 (36) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Rabassaare k. (1926)
Üheksat sorti lillist pärg teha ja padja alla panna, kes unes pärja ära viib sellele saab mehele, kui viib kaig [?] ei saagi

E 34526 (4) < Vigala khk., Velise (1897)
Arstimise viis olnud. Hommikul enne päikese tõusu läinud sügelistes olija inimene kusagile kõrge mäe otsa ehk järsu kalda peale ja lasknud ennast ihu alasti külma kastese rohu sisse maha ja trullinud kaldast alla nii tehtud kolm korra järges ja nühitud sügelevaid kohti külma kastese rohuga.

H III 18, 104 (14) < Türi khk. (1894)
Kellel tedremärgid näo peale ajavad se suab neist lahti kui ta Juani öösel kusagilt maja ehk aea põhjapoolt eares rohu pealt kastet korjab ja kaste viega suud peseb.

H II 47, 382 (9) < Tõstamaa khk., Pootsi v. (1894)
Kui kevade esimist lille nähtakse siis söödakse see lilles ära, et nägija ilus seisaks nagu lill.

H II 8, 130/1 (77) < Jõhvi khk., Päite v., Päite k. (1889)
Jaan Eljas, Toila valla mees, rääkis ninda: Minul akkas kõrva seest kirvendama ja valutama. Tuli üks vana mees mind kutsuma se ütles: „Se on roos, siin tarvis konnad pääl pidada“. Vähä aja perast tuli ta tagasi konna kolmkümend kotis; obuse pää kotis. Võttis konna pihu sisse, pidi selle kohu uluse minu aige kõrva pääl; väha aig siis akkas konn lõõtsuma ja suri vällä; sai mittu konna ninda vällä surd, siis jäi valu vähemaks mina jäin magama.
Tõised pidid konnad ühte puhku magamise ajal minu kõrva pääl. - Ommiku üles ärgates ei tunnud ma enämb valu. - Pää õli aga tuim.
Kolmandal päival pärast seda akkas tõine kõrv valu tegema ja kirvendama. Konnadega arstimise läbi sai ka siit valu vällä aetud.
Viimaks lõi kirvendus ja valu (pale (põse)) peale, konnasid enämb ei õld saada, emä kõrjas heinamaa ja väljä päält kõiki õiekesi mis kätte sai keetis neid, selle veega pesin ma oma palet mitu kõrd ja ninda sain oma põse terveks.

H III 28, 354 (1, 2) < Kõpu khk., Suure-Kõpu v. (1896)
Hambavalu vastu aitavad. Kui piknel löödud puu pilpaga sorgid.
Mõned närida kalmukujuurt, et see võtvad valu ära.

H II 33, 633 (2) < Samaara kub. (1889)
Külmatõbe, halli rohi. Piim, heinajuured ummusin keedetud olla hallihaiguselesel juua, kaduvad hall kui tuhk tuulde.

RKM II 254, 433 (14) < Haljala khk., Pedassaare k., Pärtli t. (1969)
Ühel naisel oli pärasoole vähk. Enne surma sai vannitatud teda ja vannivee hulka pandi mõnda sorti lillesid. Keedeti pajas. Lilled said vanni pandud ja ta istus nende peal. Ja peale seda 3 päeva ta ei tunnudki valu, ei tunnudki et ta haige on. Peale seda elas ta veel kaks nädalat, aga valu ei olnud peale seda enam.

RKM II 254, 431/3 (13) < Haljala khk., Pedassaare k., Pärtli t. (1969)
Rakvere kaupmehel olid jalad kärnas ja mädanemas, üks närvihaigus on selline.
Peterburi ja Tallinna arstid ei saanud tema jalgu terves. Aga tema suvitas lahe külas ühes peres mere ääres. Seal üks vana inimene oli toonud pool kotti kõikeseltsi lillesi, mis siin saada oli ja keetis neid pajas veega, jahutas ära ja pani kaupmehe jalgupidi toobrisse. Kui kaua leutas, seda ei tea arvata (tund kindlasti). Sellest ühest korrast said jalad terveks. Vanainimesele ostis kalli villase kleidiriide, ütles, et mida arstid ei jõudnud teha, seda tegi vanainimene.
Selle vanainimese tütar oli abielus. Tema mees oli kasvikuid täis, sellised veiksed, mädapead otsas. Tütar tegi oma mehele samamoodi vanni ja kasvikud [mädapaised] kadusid ühekorraga ära. Seda rääkis mulle vanainimese tütar.

RKM II 254, 332 (14) < Kadrina khk., Uduküla k. (1969)
Külas olid teadjad, lausujad, need tarvitasid maarohtu inimeste arstimiseks. Meil oli Kai Valk Uduküla Saunakülas, temal olid kõik räästaalused täis maarohtusi. Vahest sai neist abi ka. Näituseks praegu on just õige arstirohtude kogumise aeg [jutuajamine toimus 19. juunil].

ERA II 265, 243 (63) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kõpu k. (1940)
Kui inimene äkki haigeks jäi, suitsutati teda maarohtudega.

ERA II 189, 351 (72/3) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Harju k., Kopli t. (1938)
Maalased tulevad peale maas istumisest. Neid kaudetakse maarohtudega, nende veega pesta või suitsetada. Kui maha istud, siis süli alla, siis ei akka midagi külgi.

ERA II 13, 303 (25) < Simuna khk., Kissa k. (1929)
Ohatus olevat maast hingand või maast hakand; arstitakse maarohtudega.

KKI 26, 333/4 (38) < Iisaku khk., Sootaga k. (1957)
Loviisa Mahmastol tunneb huvi, et mis aitab närvipõletiku vastu. Talvel jää peal kukkunud, olevat närvipõletik pihas. Sm. Ester Mägi soovitab mädarõika kompressi. Loviisa räägib, et olevat selle haiguse vastu ikka „apteegirohtusid“ joonud ja „maarohtusi“. Eelmisel päevalgi metsas käinud, toonud korvitäie „maarohtusi“.

RKM II 407, 6/7 (8) < Haljala khk., Vihula k. < Viru-Nigula khk. (1984/6)
Venitused, nikastused. Kuuma vee sisse ja masseeriti. Määriti ka maarohtudega. Tehti kummelikompressi. Kollase nuppudega kummelid. Maantee ääres kasvasid.

RKM II 401, 294 (15) < Kose khk., Kose k. < Tallinn < Juuru khk., Mahtra k. (1987)
Sibulamahlaga hõõruda, kui juuksed välja langevad. Mina pesen maarohtudega pead ja lasteseebiga. Ja ma kunagi ei kuivata juukseid ja mul ühtegi juust ei tule ära. Seda ma hakkasin tegema siis, kui ma pidin ilma juusteta jääma.

RKM II 111, 88 (273) < Muhu khk., Võlla k. (1961)
Näos olid kublud, kadusid ja tulid jälle. Külas oli üks tark vanamutt, kes selliseid asju arstis. Tal oli üks puunõu, sinna sisse pandi meremuda, peeneks tambitud raudriia rohtu ja teisi maarohta. Selle seguga käskis nägu hõõruda. Hõõruski, aga ei tea, kas kublud kadusid nüüd sellest või apteegirohust.

RKM II 101, 409/10 (13) < Häädemeeste khk., Häädemeeste v., Kägiste k. (s. Vaher), s.1873 (1960)
Ravimtaimede korjamisest. - Maarohtusi korjati oma aja järel, mis igalöhel olli, aga ikki vanas kuus. Mis arstimiseks, ikki vanas kuus, et haigus inimese päält ära kahaneb, kuu siis kuivab ju. Kuul öeldaks kõige suurem võim sees oleva.
Koguti, mis üksteise käest tundma õpiti. Sammaspoolu-hein, vaata, mis soo pääl kasvab, enne õitsemist kuivatati ära. (Taim on Drosera rotundifolia L.)
Vilus kuivatati kõik, egas päikse käes, et päike kisub jõu välla. Oiti riidelapide või kotikste sees kuivas kohas, et halletama ei lähe.

EFA I 38, 30 (18) ja 33 (10) < Tarvastu khk., Järveküla k. (1999)
Üks naine keetis rohtu tammekoorest, see oli kopsurohi ja kui kurk haige. „Purtsi rohi“. Nüüd on ka käinud paljud seda küsimas, aga ei ole enam saada. Üks aine seal tuli tõrvavabrikust, seda ei saa enam nüüd, sellest oli pruun. Kõiksugu maarohtusid ka keedeti. Angiini vastu ka.
„Purtsi rohi“ oli kopsurohi. Seal olid siis kõik sees, tammekoored, männikasvud ja ma ei tea, kas kuusekasvud. Leotati ja keedeti ja alkoholi oli ja rahvajutu järgi seal pidi isegi piss sees olema. Seda joodi sisse, pidi aitama, sellepärast, et nende oma poeg sellega ennast ravis, temal oli keegi vana saksa arst seda [Purtsitammel] õpetanud. Seda pissi ei tea, kas oli oma või võõras, ega seda keegi ei avaldanud, anti pudeliga kätte ja millest ta oli. See on nihukene rahvajutt, et kes teda siis keetis. Mina olen ka teda ainult korra suuga maitsnud. Aga siinsamas see Ilvese Linda, see vist ravis ennast sellega välja, olid ka kopsud.

RKM II 274, 290/1 (10a) < Lüganuse khk. (1970)
Tütrikulapsed.
Minu ämm ikke rääkis, et neiega old ikke tego, kui tahetud lahti saada. Mõni jätand elo sinne kaasa.
Õld siis ikke külatargad (eided), kääkatsujad, soolapuhujad, kaardipanijad, vee päält vahtijad, maarohtode kietajad, need kõik õld hävitäjäd.
Rohtode keitäjäd, nee old kõige kangemad, tooned metsast kiuhtisi rohtosi: näsäniinepuud, kuradikäppasi ja muid kiuhtise rohtosi. Neist keidetud vett ja joodetud abiõtsiajatele, minest poli õlid surred, tittetoomisel.

RKM II 254, 483 (18) < Kadrina khk., Võsu-Metsanurga k., Ligedama t. (1969)
[Ravimtaimede] Kuivatamine on ka nii, et muist tuleb valguse käes kuivatada, muist pimedas.

H III 8, 736 (10) < Palamuse khk., Luua k. (1890)
Jaanilaupäeva õhtu võtku neiu, kes teada saada tahab, kas ja kellele ta sell aastal mehele saab, üheksat seltsi lilli ja punugu nendest enesele pärg, kuid punumise juures ei tohi ta sõnakestki kellegiga rääkida. Õhtu, magama heites pangu ta see enesele pähe, tõmmaku pahemasse jalga sukk ja heitku sõna lausumata magama. Näeb ta unes mõnda naesterahvast, siis on tal midagi halba asja ees, kuna aga meesterahvas, kes ta silmiette juhtub tulema, ta peiuks saab.

H II 71, 635 (21) < Simuna khk. (1904)
Kellel sügelised on, peab ennast Jaanipäeva hommikul kaste sees püherdama, siis kaduma ära.

H II 20, 538/9 (4c) < Vändra khk., Kadaka (1888)
Sügelesed. h) Jaanipääva üüsel aeleldi kaste pial alasti, i) tambiti kollast veebelt siarasvaga segamini ja määriti sellega, k) võeti veevelt sisse, l) liutadi sinist silmakivi vee sees ja võeti sisse, see kaotand küll sügelised ää, aga olnud hirmus kange, m) käüdi igä päev lammanaha parkse apatse sees ja määriti v.tökandiga (see oelli kiidetud arstimene), n) iga päev vee ja seebiga pestud ja puhas särk selga pandud kadunud sügelised iseeneset ää.

H II 40, 888 (75) < Kose khk. (1891)
Kui pikse müristamise ajal puu all seistes ristid puu külge lõigatakse, siis ei pea pikne senna peale lööma.

E 5289 (1) < Halliste khk. (1894)
Kui müristamise ajal kuuse- ehk mõne muu puu alla minnes rist sellele peale tehakse, siis ei saa välk sinna sisse lööma.

E 1358/9 (3) < Halliste khk., Uue Kariste v. (1893)
Kui sa vällan oled, ku müristeb, sis mine üte puu ala ja lõika puu pääle kolm risti koore sisse või tõmba sõrmega puu pääle kolm risti, sis välk ei lööved selle puu pihta.

ERA II 18, 459 (1) < Harju-Jaani khk., Raasiku v., Haljava-Sambu k., Pakatsi t. (1929)
Piksevihm sajab. Pikse ajal ei tohtind jooksta, et siis pikne lööb maha. Puu alla ei tohi istuda pikse ajal.

E 8379 (14) < Põlva khk., Navi k. (1893)
Vana usku. Puule, mille all inimene pikse ajal seisab, leigati rist, et pikne sisse ei lööks.

E 1787 (15) < Risti khk., Nõva v. (1892)
Kui pikse vihma sajab, ei pea mitte siis okaspuu alla vihmavarju minema, sest pikne peab siis selle puu sisse lööma, kus inimene all on. Lehtpuu alla on aga luba minna.

ERA II 162, 242 (15) < Räpina khk, Räpina v., Tooste k. (1935)
Kui pikne müristäs, ei tohi maata, kaarte alla ei tohi minna, puu alla ei tohi saistada, välä pääl ei tohi joosta.

ERA II 10, 17 (39) < Haljala khk., Haljala v., Katela k. (1923)
Äikse ajal ei tohi akna juures ega puu all olla - välk lööb külge.

ERA II 15, 191/2 (175) < Saarde khk. (1920-1928)
Müristamise ega välkimise ajal ei tohi teise inimese kohta halvaste rääkida; kurje ega rumalaid sõnu suust välja ajada; kärmeste jooksta, ega sõita; ega pikka puu all varju otsida; haljaid, läikivaid asju ligi kanda; vilistada ega huigata; ei tohi kivi pääl kõndida, ega istuda; maja uksi ega aknaid lahti hoida; niita, ega kärmeste tööd teha.

RKM II 207, 368/9 (24) < Võnnu khk., Rasina (1959)
"Ussiviga".
"Ussiviga" esines imikuil, kuid arstimata jäänud juhtudel ka täiskasvanutel. See avaldus silmaterade värisemises, silmade kobavas vaates, sagedas keelega limpsimises ja ussitaolistes väänlevates liigutustes. "Ussivea" põhjus arvati peituvat selles, et rase naine või isegi ta mees sel perioodil oli ussi nägemisest ehmatanud; sel juhul tekkis "ussiviga" nende lapsel. Ussiveaga laps viidi sauna, kus teda pesti vannis veega, millesse oli eelnevalt pandud ussipea ja vett segatud ussitapmise malgaga.

E 16951 (45) < Viljandi khk., Vana-Tänassilma m. (1895)
Kes kirpudest tahab lahti saada, see tehku vanakuu lõpetuses luudasi ja pühkigu nendega tubasi.

RKM II 385, 257/61 (26) < Pärnu l. < Tori khk., Riisa k. (1985)
Külmetushaigused. /---/ Ehki riislased olid karsked, peale sissetulnuka „Vana Tulla Juhani“ ja lähim kõrts asus Toris, ca 15 versta taga, oli siiski arstirohuks viina kodus. „kui ei ole surmatõbi, siis saab viinast ikki abi.“ Sõjajal, kui kehtis päris „kuiv seadus“ ajas Lemmjõe metsavaht „Kuke Tõnis“ puskarit. Mäletan, et kui keegi oli külmetand, siis keedeti pärnaõie teed ja tehti „puntsi“ s.t. kallati kuuma tee sisse sorts viina ehk samagonni ja sunniti seda, nii kuumalt kui vähegi võis ära jooma. Siis kohe kuuma reheahju peale kasuka alla. /---/

ERA II 13, 320 (22) < Simuna khk., Avanduse as. < Simuna khk., Rohu m. (1929)
Närvivapustus (kui käed või jalad või kogu keha hakkab kestvalt värisema). Selle vastu olevat rohtu ka, mida saavat hankida kevadel. "Loomade küllest saab võetud ja taimerohud hulka segatud. Muuseas kärnkonna verd ja inimese oma küllest ka verd." (Jutustaja olevat isegi selle vastu annud, kuid ei taha kõike täpselt ära rääkida.)

ERA II 166, 19 (51) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k., Lepiku t. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Hakkandhaigusi toherdatasse ninda, et kaivetasse maast kolm rohumätäst ja neiega vajutatasse kolm kõrd haigusse pääle ja pannasse nindasamate maha tagassi.

H III 13, 658 (11) < Halliste khk. (1893)
Ütsmekahetsirohi. Kui näha on, et haigel kahetsikõlladest jook ehk söök ei aita, siis tuleb, siis tuleb ütsmekahetsi rohi järgmiselt valmistada. Korja üheksasugust lilleõisi, kuivata ära, lõigu puruks. Selle järele tuleb neid kas küpseta ehk kuivata ja siis sisse võtta. Küll haigus siis kaduma saab.

RKM II 2, 346/7 (6) < Kihelkonna khk., Kipi k. (1947)
Jaanipäe korjati keiki õitsvaid rohi (jaanirohud). Haiguse ajal suitsetati nendega.
Katuseräästa pisteti kadagad (kadakaid).

Vilbaste, TN 7, 653 (I.1) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Vanal ajal tarvitati puude juurikaid söögiks, ja keedeti nõgestest ning apuoblikatest suppi. Ka piimaohakaid tarvitati söögiks ehk keedeti suppi.

EFA I 92, 28 < Tomski obl., Kaseküla k. (2005)
Kui kõht lahti on, kõva tsaiut vaja juua. Ja sool ka aitab. Võtad soola ja sukkurt peale. /Õpetus anti siis, kui Villi oli kõhulahtisusega hädas./

RKM II 9, 192 (11d) < Rapla khk., Varbola v., Pühatu k. (1947)
Kui maja lähedal mõni vana põline puu ära kuivab, siis tuleb majasse surma, kas inimestele või loomadele.

RKM II 9, 295 (17) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. (1948)
Vana Lepiku Kai õpetas tüdrukutele. Korja kolme saksa maa pealt lillesi, pane see lillevihk õhtul veenõusse oma aseme alla, keda siis öösel unes nääd, see on so peimes.

Vilbaste, TN 7, 234 (6) < Setumaa, Mäsovitsa k. (1930)
Puu mäih. Puu mäiha tarvitatakse tiiskuse vastu.

RKM II 6, 25 (53) < Karja khk., Leisi v., Metsküla k. (1946)
Kasvajat muljutakse puukasvajaga.

RKM II 5, 340 (13) < Muhu khk., Hellamaa v., Rässa k., Uueelu t. (1947)
Jaanilaupäeva öösel pidi teeristi peale minema. üheksat seltsi lilli kaasa võtma ja midagi soovima. Siis lähed koju, paned lilled pea alla ja soov läheb täide. Mitte kellegagi ei tohi sõnagi rääkida.

RKM II 4, 297 (5) < Anseküla khk., Kuressaare v., Mändjala k. (1946)
Jaanilaupäeva öösel nopivad tütarlapsed metsast 9 liiki lilli ja asetavad pea alla. Öösel näevad, kuidas lillede järgi tullakse - tulija pidavat olema tulevane abikaasa.

ERM 6, 14b < Kursi khk., Puurmanni v. (1921)
Hallihaiguse põdeja roninud vana kuu neljapäeva õhtu 3 korda vastupäeva läbi ükskõik mis puu looga.
Hallihaigeid määriti viina ja tökatiga, ka suitsetud ja aurutud. Ja viheldud parsil ehk laval 9 puu vihaga.

ERA II 130, 289 (59) < Muhu khk., Hellamaa v., Lõetsa k., Sassi t. (1937)
Kidi. Seda lõugutati kahe puu vahel, mis teineteise vastu kiiksuvad.

ERA II 130, 571 (23) < Muhu khk., Hellamaa v., Pärase k., Mihkli t. (1937)
Vee pehmendamiseks tarvitatakse tuhaleelist. Teeb vee libedaks, juussed lahkeks. Aga piab olema lehtpuu tuhk, kadagatuhk kua aitab, aga männa ja kuuse tuhk ei aita. Pestakse riideid ja muid asju.

ERA II 130, 605 (5) < Tartu l. < Kursi (elanud ka Riias) (1937)
Jaanipäeval tuli 9 lilleõit korjata ja pea alla panna, pärast seda ei tohtinud kellegagi rääkida. Siis pidi unes nägema tulevast. See pidi sel aastal saama meheks.

ERA II 206, 296/7 (5) < Kaarma khk., Kuressaare l. (1939)
Teed juuakse õhtuti. Vanemal ajal oli aga tee joomine väga „suurtsugune“ komme nõnda nimetatud „sakste magus“. Et see võttis palju suhkurt, siis joodi ainult võõraste külla tulekul. Teed joodi peasuhkruga. Peasuhkur saputati süües lähedale, et seal õige kõvaks läheb. Lapsed käisivad salaja sealt närimas, nii et see suhkrupea oli tihti üleni verine.

ERA II 260, 459 (46) < Mustjala khk., Mustjala v., Võhma k. < Mustjala khk., Mustjala v., Järise k. (s. Niit), s. 1869 (1939)
Kasvajaid muljuti puukasvajaga. Taavi Reet see arstis mu kasvajad ise ütles: „Mis ma vaada see kasvagu, mis ma katsu see kadugu.“. Noore kuuga kui kuu kasvab, kui see paistab, kuu poole vaadata ja ütelda: „Mis ma vaada see kasvagu mis ma katsu see kadugu“.

ERA II 304, 485 (15) < Kaarma khk., Kaarma v., Tõrise k., Jalaste t. (1942)
Vanaskuus tehti ja tehakse ikka vihtu, siis vihad on kenad pehmed ja ihu äi akka siis mitte kihelema pärast sauna.

ERA II 254, 451/2 (35) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Heistesoo k., Laasma t. (1939)
Kui lapsel oli ussiviga, siis pesti ussi pealt teda. Kui ussi põlnd käepärast, siis toodi see matar metsast, millega olid ussi maha löönd ja pandi see lapse pesuvee sisse.

E 27605/6 (178) < Jämaja khk. (1896)
Kui tüdrukud mehele ei saa, siis tuleb saunaukse alt kolm laastu leigata, neid kolm kord läbi loogarönga tömmata ja siis kolme koltri ölle sees keeta ja seda ölut siis tüdrukutele juua anda. Siis saaja tüdrukud kohe mehele. Kui aga tahab, et tüdrukud mitte mehele ei saaks, siis tuleb neid kolm kord vana saunavihaga lüia.

RKM II 451, 396 (14) < Laiuse khk., Küüravälja k. < Laiuse khk., Lõpe k. (Saare Juhan), 82 a. (1992)
Mul ema alati ütles, kui kõht kinni on, õunasuppi ja marjasuppi - see teeb kõhu pehmeks, annab järele.

RKM II 385, 270 (31) < Pärnu l. < Tori khk., Riisa k. (1985)
Unetus. Närvilisus.
Unetus esinevat vanemas eas. Abi pidi saama palderjaniteest ehk paari sõõmu marjaveini rüüpamisest õhtul. Närvilisusest ma oma lapsepõlves pole kuulnud, see on vist moodne haigus. Aga Pärnus elab praegu kaugele kuulus imearst Gunnar Aarma, kes ravib oma rikkis närvidega patsiente külmavee vannidega ja kuuldavasti väga heade tagajärgedega.

Vilbaste, TN 2, 278 (d1) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Toiduks. Marju

E 9594 (17) < Rõuge khk., Roosa v. (1894)
Kui toored õunu või marju sööd, saavad paised.

H II 18, 602 (5) < Kaarma khk., Muratsi, Vaivere (1890)
Hambavalu. Haiget hammast sossitakse türnpuu pinnaga nii kaua, kud pind veriseks jääb. Siis peksetakse ta (pind) põhjatse poole puukoore sisse. Otsitakse ka niisugune puu üles, mida pitkne purustand. Võetakse selle küljest üks pind ning sossitakse haige hamba sees veriseks, pärast pannakse see pind jälle endisesse kohta tagasi.

RKM II 75, 369 (11) < Mustjala khk., Vanakubja k., Maunuse t. (s. Kirs), 83 a. ja Sofia Seebart (sünd. Erlach), 65 a. (1958)
Siin oli küll üks, kes keetis rohtudest rohtu ja pani silmade pääle ja see võttas alli kae ära. See oli Töllil.

ERA II 166, 21/2 (65) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k., Lepiku t. (1937)
Kui lapsel on ussiaigus, siis menna ussipuud (-puu, millega ussi tapetud) õtsima ja panna sie lapse pesu-vette.

ERA II 166, 130/1 (52) < Jõhvi khk., Illuka v., Sootso t. (1937)
Jalgade paisetust arstitasse tõist muadi ka: tuua linaligu puid ja kütteda neiega saunaahi, siis sääl saunas iast vihelda.

ERA II 166, 314/5 (49) < Iisaku khk., Iisaku v., Tärivere m. < Jõhvi khk., Võrnu k. (1937)
Kui lapsel on viltu silm, siis ussiviga. Kandmise ajal ema ussi nähend. Kui ussi tapad, pane nied puud püsti ja kui last akkad pesema, pane ussipuu vanni pesuvette. Pese selle viega ja anna lapsele tilkasi sisse ka siis ussiviga paraneb.

RKM II 111, 169 (557) < Jämaja khk., Mäebe k. (Sõrve) (1961)
Maaljad - maast saadud haigus - vistrikud ja kublud nahal. Sügelesid. Nende jaoks oli maaljamuld, see oli tumeroheline murutükk põllukargel. Selle muruga siis muljuti ja pesti vistrikke. Terveks said.

RKM II 2, 340 (37) < Kihelkonna khk., Kipi k. (1947)
Ärjavitsa tüüga arstiti tüdrukuid, et nee äi saa ennast vastu (rasedaks). Sellega löödi siis tüdrukuid kolm korda.

RKM II 238, 63/4 (11) < Püha khk., Kaali k. (1967)
Kidi (Saaremaal „narr“) tekkis peamiselt käe labaliikmesse. Liigeses oli valu ja kui teise käega ületõmmati, siis krudises. Selle ravimiseks seoti vask kett ümber haige koha. Terveks pidi veel saama - kui minna metsa, otsida puud, mis tuulega teineteise vastu hõõruvad, krudisevad. Nende puude vahele tuli panna haige käsi ja lasta puudel pigistada või hõõruda. Kui seda tehti täiskuu ajal oli terveks saamine päris kindel.

RKM II 372, 50/1 (4) < Pöide khk., Laimjala v., Kurdla k. (1984)
Haavad ja verejooksud. Haave ja verejookse pandi kinni „ämbliku võrgu“ ja lehtpuu tuhaga. Kui haavasidet ega mardlit ei juhtunud käepärast olema.

EKS c, 52 (5) < Vaivara khk., Kutterküla k. (1888)
Ussiviga on lapsel siis, kui ta pääd pöörab ja väänab ja silmi keerutab. Seda viga arstiti järgmisel viisil: metsast toodi kaks ussipuud, kellega ussi tapetud. Üks pandi ahju tulle ja põletati ära. Kui ahi küdenud, siis pandi teine ussipuu ja üks köis keresele ja visati nende pääle leinu. Selle leinu sees viheldi siis last, misläbi viga paraneda.

Vilbaste, TN 7, 1055 (16c) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Pamma as. (1934)
Heintest hakand kärnu võib ka arstida heintega, maast hakanud mullaga. Võib ka määrida kukemarja (ei tea, mis taim) sahvtiga.

RKM II 50, 478 (65) < Anna khk., Purdi k/n, kolhoos „Võit“ (1956)
Vanasti olevat inimeste hambad alati terved old, see old sellest, et inimesed ei söönud selliseid peeneid toite nagu praegusel ajal. Kartul olevat ka hammastele väga kahjulik.

RKM II 111, 118 (397) < Muhu khk., Nõmmküla k., Peedu t. (1961)
Sauna minnes sülitati esiteks vihale, siis lavale. Siis kasteti viht märjaks, visati leili ja pisteti viht korraks kerisele - see tappis pisikud. Vihad valiti alati okstest, millede lehed olid täiesti puhtad. Kardeti maaljaid.

ALS 1, 214 < Anseküla khk., Tehumardi k., Ranna t. (Grünthal) < Liisa Prum, 69 a. (1928)
Vitsasõnade mõju kadus. Kui kellegile naha pääle anti, kuid oskas see vitsa sõnu. Siis luges ta need ära ja peksmisest polnud kasu midagi ega ta siis valu tunnud. Tõmmati vits aga enne peksu kolm korda vasaku jala alt läbi, siis oli sõnade mõju kadunud.

ALS 1, 641 < Muhu khk., Muhu-Suur v., Rässa k., Luiskamaa t. (Grünthal) < Riste Grünthal, 57 a. (1928)
Kidi käes (valu käerandmes). Kidikätt lasti seal kus kaks puud üksteist hõõrusid seal nende puude vahel pigistada. Kidikäele seoti veel vaskkellaahelad (vasest ahelad) ümber.

ALS 3, 50/1 < Kadrina khk., Undla v., Tokolopi k. (1931)
„Ussi-viga“ - kui laps selili kätkis lamades (magades) vaatab silmadega ülespidi (otsaesise poole, pää-laepoole). Selle arstimiseks otsiti üks kepp või pulk, millega uss tapetud oli. Suitsetai keppi ja lasti suitsu lapsele pääle. „Ussi-viga“ oli tulnud sellest, et lapse ema kandmise ajal oli ussi näinud. Kui laps ringutas, pidi olema „koeraviga“, sest ema kandmise ajal oli käinud ringutavat koera. Suitsetati (ükskõik missuguse koera) karvu ja lasti lapsele pääle.

ALS 3, 464 < Simuna khk., Avanduse v., Määri k. (1931)
Ussihammustus. Pulgaga uss ära tappa ja sama pulgaga hõõruda haava ja selle ümbrust.

KKI 11, 163 (17) < Mustjala khk., Selgase k., Lepa t. (1949)
Haudunud kohti koirohu puruga arstida. Seina, siis ajavad ussid seda välja. Rugijahu aitavat ka.

RKM II 111, 61 (161) < Muhu khk., Vanamõisa II k., Kõue t. (1961)
Kui lastel mõni koht ära oli haudunud, kaabiti linase riide küljest helbeid või võeti palkidest koijahu tuhka. Raputati neid haudunud kohtadele.

ERA II 139, 315 (43) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Küüne t. (1937)
Haudunud koht. Pandi peale koijahu ja linase riide helveid (kraabiti linase riide küljest).

ERA II 260, 457 (36) < Mustjala khk., Mustjala v., Võhma k. < Mustjala khk., Mustjala v., Järise k. (s. Niit), s. 1869 (1939)
Koijahu haudunud asjale; kardofli jahu; linuse riide ehet sai kaabitud.

RKM II 6, 40 (131) < Karja khk., Leisi v., Metsküla k. (1946)
Äkilise vastu on, kui vasema käega võtta mingit marja 9 tükki 3 haaval.

RKM II 349, 496 (129) < Kose khk., Alavere k. (-Anni), s. 1886 (1981)
Hambavalu korral võeti pikse purustatud puust tikk ja torgiti sellega hammast.

ERA II 302, 600/1 (414) < Tallinn l. < Valjala khk., Kogula v., Kõnnu k. (1942)
Kui väljapoole kasvab, kas käe peale vöi palge peale, siis vanad inimesed öpsusivad sedasi kahte moodi. Surma sörmega 3 korda seda kasvajat katsuda ja siis puuarud (kasvavad metsas, viuksuvad). Siis peab see kasvaja selle puu vahele panema. Siis kasvaja kaduda ära. Siis ta kuivab ära.
Ei ole mina könegi kuulnud, et vanasti oli kasvaja köhus. Ei ole mina küll lapselisena kuulnud. Väljaspool nägi mitmel palgel, käe peal.

RKM II 197, 125 (3) < Järva-Jaani khk., Võhmuta v., Kagavere k. (1965)
Toomingakaabet pandi peale, kui hauduma läks. Tärklist ja koirohtu ka pandi.

KKI 68, 219 (7b) < Jämaja khk., Laadla k. (1977)
Kui sui käisid paljajalu väljas, siis varbavahed suudusid, siis pand koipuru, sai terves.

RKM II 3, 478 (58) < Püha khk., Püha v., Loona k. (1947)
Puu kasvajad äi tohi kääga katsuda või kasvajaga puu mahla juua. Kui seda tehakse, hakkavad kasvajad inimesele kasuma.

RKM II 2, 343/4 (2) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Varpe k., Männiku t. (1947) Siestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Üheksast puust võõti igast ühest kolm virbe. Neid tarvidati siis haiguste arstimiseks. Nee pidid siis keik olema marjakandjad puud.

KKI 67, 389 (4) < Jämaja khk., Ohesaare k., Lille t. (1976)
Jaanipäeval tüdrukud panid midagi padja alla (tavaliselt lilled), et tulevast peigu unes näha.

RKM II 241, 231/2 (2) < Halliste khk., Kamali k. (1967)
Sammaspoolikud õpetas mind ravima üks tundmatu naine Halliste surnuaia pühal, kui ma olin 7. aastane. Ta õpetas, et pangu leivajuuretisele või leivatainale soola sisse ja pangu käepeale (seal ta mul oli). Tehtigi minuga kodus nii ja lahti tõesti temast sain. Teiseks hüüti meil ühte aias kasvavat umbrohtu, mis kasvab tavaliselt umbrohuna aias köögiviljakultuuride vahel vihmavarjukujulisena, kogu lehestik on maltsa moodi õrn ja kasvab ladvas ringikujuliselt koos rohekate õitega, sammaspooliku rohuks. Selle varre mahlaga määriti sammaspoolikut pealt. Umbrohi võib kultuuride vahel esineda, kui ta ei ole pealetükkiv umbrohi. Meil oli veel tuntud mailaste laadi kraavis väänlev taim, kasvas liga, mahlane ja ka sellega määriti, mahla ja lömaks pigistatud taimega sammaspoolikut. Rahvas kutsus nahahaigust sammaspoolik. Sammaspool esines kiheleva punase ümarguse laiguna või sõõrina, mis ulatus üle nahapinna pisut kõrgemaks.

KKI 11, 247 (55) < Mustjala khk., Selgase k., Lepa t. (1949)
Tatitõbi ehk sulunuhtlus tuleb viutuulest (uksevahe tuul) ja külmast. Kangesti palavat teed juua ja tekkide ala panna. Kui keha palavaks saab, siis saab terveks.

RKM II 338, 364/5 (45) < Kuusalu khk., Kolgaküla k. (1976)
Kõik ravimtaimed tuleb korjata nende õitsemise ajal ehk enne õitsemist. Kuivatada tuleb neid varjulises kohas, mitte päikese paistel, siis nad säilivad. Hiljem võib neid säilitada kuivatatult paberist kotikestes või ka korvides suuremate kogustena. Koort on puuokstelt muidugi alati võimalik saada, kuid kõige väärtuslikuma puukoore saab ikka kevadel mahlade liikumise ja puu õitsemise ajal. Koor kuivatatakse niisamuti varjulises kohas lahtilaotatult.

RKM II 3, 467/8 (4) < Püha khk, Püha v., Loona k (1947)
Suisel ajal vahest rohu pääle maha istudes tuleb sönna kohta enne istumist kolm korda sülgeda, muidu vöib satikaid, maa-aluseid vöi mönda muud haigust maa küljest saaja.

RKM II 181, 224 (31) < Pöide khk., Laimjala v., Audla k., Tõnise t. (1964)
Kui inimesel olnud kõht lahti (või pasal), siis oli keedetud koirohtu ja joodud koirohu vett, see oli kõhu korda tiinud. Ka pasatõbe vastu oli sisse võetud musta vilja kohve (kohvi) puru üks supilusika täis päevas. Keedetakse veel vasikatele koirohu vett, kui vasikad on pasal.

ALS 1, 98 < Jämaja khk., Torgu v., Ranna t. (1930 a.-ni Grünthal) < Liisa Meri, 67 a. (1928)
Kõht lahti. Siis anti sütt sisse kui kõht lahti, aitavad mõlemad kas kivi- või puusüsi.

ALS 1, 142 < Püha khk., Kaarma-Suur v., Ristilaid k., Loode nr. 6 t. (Grünthal) < Friedrich Kips, 62 a. (1928)
Sammaspool (Saaremaal sammaspooli) [Selle all mõistetakse nähtu kui kusagilt karvad ära tulevad ja punased villid üles aavad]. Haigele kohale vahtu pääle, mida märg või toores puu põledes otsast välja ajab.

ALS 1, 176 < Kaarma khk., Kaarma-Suure v., Nasva k. (Grünthal) < Aadu Ellerbuš, 58 a. (1928)
Vanad haavad. Puutõrvaga parandatakse ka vanu haavu.

ALS 1, 196 < Jämaja khk., Torgu v., Ranna t. (Grünthal) < Liisa Meri, 67 a. (1928)
Paised. Paise mäda viiakse sinna, kus lehtpuu ja ogapuu üksteise vastu hõõruvad, siis saab neist hulludest lahti.

ALS 1, 206 < Jämaja khk., Torgu v., Ranna t. (Grünthal) < Liisa Meri, 67 a. (1928)
Kusi kinni. Siis anti vett, mis läbi loomuliku auguga kivi või loomuliku auguga puu lastud.

H I 5, 212 (47) < Kaarma khk. < Pöide khk. (1894)
Haige käiga (mis liigutades kägised) tõsteti tühja maja põhja poolist nurka; ehk väänti põhja poolsete ukse sagarate vahel; ehk metsas puude vahel, mis üks teist õerusivad.

H III 31, 601 (1) < Jämaja khk., Torgu v. (1906)
Kuidas tulevikku teada saada. Jaanipäeva öösel võib neiu oma tulevast teistpoolt teada saada. Selle tarvis peab tema kolme isanda maa pealt igast kolme sorti lillesid noppima ja ühe poisikese laskma nad punase arutud lõngaga kolme kimpu köita selle juures ei tohi aga mitte sõnagi rääkida, siis need kimbud padja alla panna ja senna peale magama heitma siis näeb ta oma peiu unes.

ERA II 206, 341 (10) < Kuressaare l. (1939)
Tuleb korjata üheksat liiki lillesid, asetada need padja alla, voodi alla aga panna veekruus ja sinna peale ehitada puutikkudest sild. Endal tuleb aga kolm silku sabapoolt pealehakates ära süüa. kes öösel sind jootma tuleb, on sinu tulevane.

ERA II 206, 341 (9) < Kuressaare l. (1939)
Jaanilaupäeva õhtu, nagu on uueaasta õhtu, tehakse ka jaanilaupäeva õhtul kuntsti. Kuntsti tuleviku ennustamiseks. Punutakse lilledest pärg, pannakse see padja alla ja õhtul magamaheites ei tohtinud muule mõelda, kui sellele pärjale, kes öösel tuleb ja pärja pähe asetab on tulevane mees.

ERA II 206, 321 (58) < Kuressaare l. (1939)
Ainukesed marjad mis vanasti olivad, olidki metsamarjad.

ERA II 40, 78 (17) < Pöide khk., Laimjala v., Paju-Kurdla k., Kohu t. (alias Tiitsu Seiu), s. 1873, rahvaarst (1925)
Sulutüü ja koera naela uhtlemine. Võetakse kolm 4 tolli pikust värvilist vilse lõnga otsa tehakse iga lõngale sulutüü pääl kolm sõlmi pääle ja pannakse need kolm lõnga marju puu koore vahele noaga täket tehes, kes esimise ilusa marja selle puu päält võttab ja ära sööb saab paise omale, sellepärast pannakse niisuguse puu koore vahele kelle marju ei sööda.

ERA II 40, 75 (12) < Pöide khk., Laimjala v., Paju-Kurdla k., Kohu t. (alias Tiitsu Seiu), s. 1873, rahvaarst (1925)
Maahaljad. Mõni kord kui inimene kuskil maas lamab või magab, hakkab sääl inimesele paisid või vähikasi viskid kärna. Seikse paistetamise ja kärnale muud rohi ei aita, kutt inimene peab senna samase kohta vastu maad ja rohtu jälle lamama minema kust kärna töbe sai siis kaob ära. Mõnikord saab ka seisva vee lompide sees käimisest. Niisugust kärna siis jalgade ümber siis minnakse ikka senna sammase kohta vee sisse jälle kust kärn hakkas, see on kõige parem rohi.

H I 9, 371 (34) < Viljandi khk. (1897)
Sammaspoolikule on see väga hea rohi, kui nende valge kivikeste päält, mis keedik-allikutes leida on, pehmet, limast korda ära kaabitakse ja siis seda saab sammaspooliku pääle pantud.

H II 18, 861 (2) < Kärla khk. (1890)
Ka muljutakse niisuguse ägepulgaga soolatüügast, mis väljalt maast leiad, aga piad pulga niisamuti jälle maha selle koha pääle panema,kui ta enne on olnud.

H II 41, 423 (3) < Anseküla khk. (1891)
Ihukasvaja haritakse puukasvajaga ära.

H II 47, 19 (11) < Kuusalu khk., Koitjärve k. (1893)
Paised peavad siis ära paranema, kui soolaga saab hõerutud, ja siis need kolm soolatera, kellega hõerutud, põhja poole puukoore vahele, kus päev peale ei paista, saab pandud.

ERA II 166, 392 (86) < Iisaku khk., Iisaku v. < Varbla khk. (1937)
Iga suvi vanaema korjas rohtusi ja kuivatas vilus. Talvel rippusivad kimpu siutud kambri- vai reietua seinal. Säält voeti, kui olid inimesed haiged, vai olid luamad.

ERA II 164, 539 (8) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Karala k. (1933)
Matsapäeval ei tohi hagu puid ega midagi niisuguseid asja majajuurde tuua, nendeg ühes võib ka usse maja ligitusse tuua, seda kardavad paljud inimesed.

E 27631 (26) < Pöide khk., Saareküla k., Vana-Löeve t. (1896)
Matsapääv (madisepääv 24mal veebruaril) Sel pääval ei tooda mitte heinu ega puid, sest siis pidada palju ussisi sel aastal majade juure tulema.

E 28142 (16) < Jämaja khk. (1896)
Kui inimene sandist tuulest on haigust saanud, siis peab ristati nurkade seest puru võtma ja sellega haiget suitsetama, siis saaja haige terveks. Nönda sama aitada seda, kui kolme isanda maade pealt oksi vötad ning sellest vihad teed ja selle vihaga vihtled.

E 63047 (3) < Jämaja khk. (1928)
Kui narr käe sees on, siis tuleb käsi kohe maripuu vahel pidada, mis kokku hõõruvad, siis kaduda narr ära.

KKI 68, 331 (1) < Jämaja khk., Lõupõllu k. (1977)
Jaanilaupäe ööse kui lõke oli ära kustnud hakati sõnajalaõit otsima. Jaanilaupäeva päikese loojaminekus käidi toomas lillesid nelja pere maa päält, aianurgad pidid käima vastamise. Lilled olid üheksat sorti. Panid padja alla, pidid tulevast nägema.

KKI 68, 277 (2) < Jämaja khk., Torgu k. (1977)
Jaanipäev. Jaanipäeva hommiku enne kut päike tõusis, tuli üheksat sorti rohtusid korjata, need pidid äkitse haiguse pääle hakkama.

RKM II 8, 330 (7) < Rakvere khk., Rakvere l. (1947)
Jooksvahaigusele aitab see, kui ümber vihtlussauna kolm korda kõnnid ja siis vihtlema lähed.

RKM II 76, 253 (37) < Saaremaa (1935)
Kiiksuvate puude vastu hõõruti selga, kui seljas valu - narra jooksva.

RKM II 3, 181/2 (15) < Kaarma khk., Kuressaare vald, Laadjala k. (1946)
Vahest kasvab tee ääres või metsas puid, mis hõõruvad üksteise vastu. Kui sa oma paise mäda sõnna vahele paned, siis kaduvad paised ära. Aga kes selle puu maha saeb või raiub, see saab siis need paised keik omale. Sellepärast ei tohi kaksiti vasvavaid puid maha võtta, sest mine tea, mis nende vahele võib pandud olla.

RKM II 111, 163 (527) < Jämaja khk., Mäebe k. (1961)
Hambavalu. Võtta paekivi, millel rummud sees, ajada see kuumaks, valada rummude sisse puutõrva, siis kivi villase lapi sisse keerata, põse peale panna ja magama minna. Ärgates valu kadunud.

RKM II 111, 163 (526) < Jämaja khk., Mäebe k. (1961)
Sügelistele puutõrva kegelt peale määrida.

ERA II 260, 427 (41) < Mustjala khk., Mustjala v., Tuiu k. (1939)
Haudunud kuhale - puru, mis ussid seina vahele ajand.

ERA II 260, 427 (42) < Mustjala khk., Mustjala v., Tuiu k. (1939)
Pakatand asjale rasva, tõrva.

ERA II 201, 254 (3) < Karja khk., Leisi v., Metsküla k., Tõnu t. (1938)
Sulatüü rohi: võta punane lõng siu sellele sulatüü pääl üheksa sõlmi sisse ja pane aja tugiteiba alla põhjapoole külge.

ERA II 201, 260 (42) < Karja khk., Leisi v., Metsküla k., Tõnu t. (1938)
Rogi vastu; kollane löga, leelis, mis kahe puu hõõrumise vahelt jooseb. Pääle määrida.

ERA II 201, 416 (8-11) < Karja khk., Pärsamaa v., Pamma as., Lepiku t. (1938)
Hammastele tehtud rohtu, keedetud õlut ja tärpentiini segi. Seda määritud hammaste pääle ja võetud ka tugevasti sisse. Piibu õli ja piibu „põhja“ pandud ka hamba pääle. Ka olla hambaid tõrvaga arstitud. Kuid olla olnud ka neid inimesi kes hambale olla oma sitta pääle pand.

ERA II 201, 417 (14) < Karja khk., Pärsamaa v., Pamma as., Lepiku t. (1938)
Kasvajad ja muhkusi muljutud puu kasvajaga. See toodud ikka võera maa päält.

ERA II 201, 106 (70) < Karja khk., Leisi v., Pammana k., Laidu t. (1938)
Kui väike laps vingerdas ussi moodi ja keelt suust välja ajas siis oli see „ussiviga“. siis suitsetati last ussi mahalöömise kaika laastudega.

ERA II 201, 106 (72) < Karja khk., Leisi v., Pammana k., Laidu t. (1938)
Rogi ähk narr. Siuti villane punane lõng ümber, ka vaskkett ehk vasktraat. Kus kaks puud teineteist hõõrusid sääl vahel lasti muljuda.

ERA II 201, 427/8 (59) < Karja khk., Pärsamaa v., Pamma as., Lepiku t. (1938)
Söölist arstiti tõrvaga. Pandi ka segamine vana sea loomi, elavõbe ja sinikivi.

ERA II 187, 281 (95) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k. < Karja khk., Leisi v., Laugu k. (1938)
Kui kõht lahti - süüa katla tahma ja tõrva.

ERA II 289, 292 (42-44) < Kaarma khk., Kaarma v., Jõe k., Otsa t. (1940)
Heinamaarjapäe see oli ikka pisut änam ka. Siis käidi talgus, oma aina pärast pole ikka metsas oldud. Maarpäe aegas tehti ikka valmis sauna vihad, nee olid kenad pehmed, sest lehed on siis alles noored. Seda puna joodi siis ka kut teda käe kellegil oli.

ERA II 42, 285 (8) < Kärla khk., Kaasu t. (koguja teadmata) < Marie Rand, koduarst-ämmaemand, 70 a. (1932)
Piiramine maalise puhul: otsitakse roheline piiriaed maapääl [joonis], võetakse 3 kohast mulda (väikesest august), piiratakse hõbe rahaga (millel naisterahva kuju) haiget kohta muljudes ja lastakse järgmised sõnad: Maaneitsikesed, mere mailukesed, ärge puutuge temasse. Rohelisest piiraiast võetud mullaga muljutakse haiget kohta 3 korda. Hõberahalt kaabitakse 3 kohast hõbedat mulda (auku). Süllatakse 3 korda mulla tüki pääle, pannakse muld auku (kaabitud hõbe kibemete pääle) mullale pannakse hõbeda kaapimise noaga rist pääle. Marie Randil oli vana hõberaha aastast 1668, kuningas Leopoldi kujuga. Raha oli üsna tugevasti kolmest kandist ära kaabitud. M. Rand keeldus praegusel korral raha ära andmast, sest siis ei olevat temal enam teenistuse riista. Oli nõus edaspidi raha ära andma, kui arstiametit ei jäksa enam pidada. muid arstimise vahendei ei ole.

H II 18, 605 (16) < Kaarma khk., Muratsi, Vaivere (1890)
Söötreigast ja maa-alusid uhatletakse (piiratakse) vanas kuus ja kuude vahel.

H II 18, 605 (17) < Kaarma khk., Muratsi, Vaivere (1890)
Sauna köötakse vanas kuus - siis kihelemine kaob ära.

H II 47, 295 (81) < Kaarma khk., Muratsi, Vaivere (1894)
On kõu (pitkne) ühe puu ära lõhkunud, siis võta säält üks kild, sossi haige hammas veriseks, pista see puu kild jälle endisesse kohta.

H II 47, 295 (64, 65) < Kaarma khk., Muratsi, Vaivere (1894)
[pulmas] Renni [laua] taga istudes peab pruudil viht (perse) all olema. Renni taga istudes paneb peigmees oma kue hõlma pruudile alla - siis kõik hädad mis naisel kanda tulevad, on mehe pääl.

ERA II 164, 315 (19) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Küngu t. (1937)
Vitsasõnad. Ilves uites, nurmes nuttis; mis seal nõmmes nõtkutab, mis seal pajus patkutab? Löhmuspuid löhuti, tammest kandu raiuti. Vitsasõnad pidid nii vägevad olema, et kohe möjusid teisele. Üks sõrulane oli olnd, antud 50 huupi. Sõrulane ütlend, et härra'p jõua seda valu välja kannata mette. Kui esimese korra oli lüüdud, härra teind: "Au!" Teise korra, siis ütlend, et lasku ta, kurat, lahti.

ERA II 289, 224/5 (13) < Kaarma khk., Kaarma v., Purtsa k. (1940)
Matsapääval [24 veebruar] ei tohtin metsast puid maha raiuda ega ka mitte koju tuua. Kojutoomine, see oln irmsasti ära keeltud. Kui sa puu koju tõid, siis tõid suviks ka ussid koju. - Mo ema vend pole ükskord seda täädnud mitte, et sel päeval on matsapäev. Ta läin metsast omale tooma obuse söötme aluspuid. Kui ta puudega oli koju tuln, oln isa taal õues vastus ja ajan teda puid metsa tagasi viima. Ta oln kange ka ja pole puid metsa viin enam ühti. Sui polla ussa õues oln midagi.

E, StK 43, 45 (6) < Jämaja khk., Mässa k. (1927)
Kus mõnel pool iseäralik rohu rind märgatavalt üles ajab, siis nimetatakse seda maalja piirdeks.

ERA II 13, 469 (18) < Simuna khk., Laekvere k., Viilveri t. < Iisaku khk., Tudulinna k. (1929)
Hambavalu vastu: lihasoolvee soola, tökatit, silgupäid, silgusoolvett.

ERA II 158, 50/1 (9) < Anseküla khk, Salme v., Anseküla k., Sääsi t. (1937)
Külmking - see on seuke tuul, kui ta ringi käib, maa läheb roheliseks, niisugune rammus õhk on tal, kui ta maapääl tuulutab ringi, siis on nii roheline. Külmkinga jäljed on, kui inime säält üle läheb, jääb haigeks ka. Läheb nõiamoori juure, see vaadab järele ja ütleb: „Sa oled üle külmkinga raja läind.“ Siis ta käsib rohelise rohu puru võtta (mis külmking roheliseks teinud) ja suitsutada, siis ta saab terveks jälle.

ERA II 276, 278 (41-42) < Karja khk., Pärsamaa v., Pamma k. (jutud kuulnud oma emalt, kes oli sündinud 1849. a.) (1940)
Matsapää ei vei puid koju vedada sest puudega seltsis toob ussisi koju. Matsapää ei vei nõõlaga õmmelda sest siis närib uss sui.

ERA II 42, 331 (68) < Karja khk., Pärsamaa v., Pamma k., Sinipää t. (1932)
Matsapää ei tohi puid vedada - toob ussisi metsast koju.

ERA II 158, 196/7 (19) < Jämaja khk., Torgu v., Karuste k., Uueniidi t. (1937)
Viluaigus tuli mu mehele koduõues peale; segasin kortli viina ja pool kortlit tõrva, jõi änam kui poole ära, siis magas kut surnu. Pärast seda es tule enam peale.

ERA II 158, 52 (11) < Anseküla khk, Salme v., Anseküla k., Sääsi t. (1937)
Matesepää - ei tohtind tuua toorest oksi ega puid oue, siis ussid tulid metsast koju. Tarbepuid raiuti küll, aga koju es tooda. Jutustaja seletab, et ta on 15 a. vana olnud ja toonud toore oksa koju ja visanud kaevu ääre maha. Kogu suve olnud seal uss; kui ühe ära tapnud, tulnud teine asemele.

ERA II 8, 659/60 < Karja khk., Purtsa k. (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Külmking - külmkingi oli oln. Nee eeti siuksed inimesed oln, keda's vööta pörgu vastu; kis nii pailu paha olid maabel tein, et pörgu änam pole vöötud. Sii pidand siis oma pahategude rahviks niikaua mööda maad ümber hulkuma, kui hunt ta kolm korda oli ära murdand ning köu kolm korda surnuks löön. Siis saan oma hulkumisest lahti. Kes üle külmkinga jälgede oli läin, see saan haiguse, mida ükskid tohtri rohi pole parandan. Ihu hakkas haigel paisutama. Siis toodi tarkade kääst vett ning rohtu - see aitas selle haiguse vastu.