Rahvapärased taimenimetused

Maran

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

ERA II 193, 569 (49.11) < Põltsamaa khk. (1938)
[Rohkete kuuriiete puhul toodi apteegist rohtu.] Kodusel viisil tarvitati kummelit, maranajuuri, palderjani ja koiheina (koirohu) teed.

ERA II 298, 318 (5) < Puhja khk., Kavilda v., Pori k., Miili t. (1934)
Maran, tedremaran, pandas viina sisse. Om hää rindealotse valu vastu.

RKM II 102, 248 (43) < Halliste khk., Abja as., Tedremäe t. (1961)
Kui süda lopib, miu emäl olli, pant pudelis viina sissi palderjaani ja maranejuure ja kaselehe, siis võts säält juuri päält, et sii rahustab.

RKM II 360, 373/4 (6) < Pärnu l. < Häädemeeste khk., Urissaare k. (s. Pinsel), s. 1909 (1982)
Naba keerutamine.
Eriline häda oli kõhuvoolmed. Siin pidi juba teadma, kuidas ravid. Ennekõike katsuti ja küsitleti haige läbi ja siis alles algas arstimine. Kui rindealune oli kõva ja paistes, siis masseeriti kergelt. Aga kui valu oli naba ümbruses ja naba tuksus, siis keerati ka naba. Naba keeramiseks tehti pudel soojaks ja asetati suudpidi nabale. Kui naba oli natuke ka pundunud ja pudeli suu sisse tunginud, siis hakati pudelit kergelt peale vajutades keerama. Seda tehti mitmel korral ja neil kordadel anti kas arnika või siis maranajuurte leotist.

RKM II 360, 378/9 (12)b < Pärnu l. < Häädemeeste khk., Urissaare k. (s. Pinsel), s. 1909 (1982)
[Maarohtudest.]
Maranajuuri käisime igal sügisel otsimas ja urgitsesime orkidega maa seest välja. Need olid nii kui väiksed mugulad ja kuivatatult sai neist roosakat pulbrit, mis viina ka ilusaks punaseks tegi. See oli väga tulus abi kõhuvenituse ja muude valude korral.

RKM II 363, 11 (7) < Otepää khk., Lutike k. (1982)
Kui kõht valutab, siis pane viin peenikse pipra pääle ja võta. Või maranajuure päält viina, tuu om ka hää.

KKI 34, 272 < Valga khk., Valga lähedalt (1962)
Kõhuvalu vastu aitavad maranijuured. Kollane õis ja all pähkla moodi juured.

Vilbaste, TN 3, 565 (1) < Tartu l. (1932)
Arstirohuna tarvitatavad taimed.
Maranajuured valu (jooksja) vastu.

Vilbaste, TN 7, 249 (3) < Setumaa, Värska al. (1930)
Maranajuured. Tarvitatakse kõhuvalu puhul.

Vilbaste, TN 7, 488b < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1929)
Teinekord juhtus kellelgi jälle kõhuvalu olema, siis anti talle vaarikavarre teed või ka viina sees leotatud maranajuuri.

Vilbaste, TN 5, 3 (8) < Rannu khk., Rannu v. (1935)
Viina sees leotatud maranaid rindualuse valu vastu

Vilbaste, TN 7, 1198 (52) < Pühalepa khk., Pühalepa k. (1929)
Maran (Potentilla?). Tuntõkse siin Lõuna-Eestis, eraldi Kanepääs selle nime all, tema juur, mis jummika taoline, leutaks viina sees ja on väga mõru - venitämi kõhuhaiguse vastu.

EFA I 9, 236/7 (1) < Räpina khk., Võõpsu k. (1996)
Meie korjame marana juurikat. Kuivatame, teeme tükkideks, kallame viina peale. Seda võib seal hoida kaua, kui viin pealt otsa saab, võib juurde kallata. See on kõige parem kõhurohi. Lapsele teen teed sellest. Vanaema ütles veel vist kalgan sellele nimeks.

EFA I 41, 72/3 (23a) < Karksi khk., Tuhalaane k., Kuuse t. (2000)
K.S.: Vaata, mamma oli ju, tema ka korjas neid ravimtaimi kõiki. Maranajuuri ja tegi neid teesid. Ega tema arstirohtusid suurt ei tarbinud. Kogu aeg tegi neid teesid.

EFA I 41, 72/3 (23e) < Karksi khk., Tuhalaane k., Kuuse t. (2000)
[H.S.:] Maranajuur oli siis kõhu vastu. Koiroht oli ka, kui kõht oli korrast ära.