Rahvapärased taimenimetused

Karusammal

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

H II 11, 82 (26) < Rakvere khk., Kohala v. (1889)
Tiiskuse vasta kuusekasu ja karusambla vett keeta, juua sisse.

ERA II 141, 106 (71c) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Eessaare t. (Grauberg) < Ann Mikk (1936)
Ka tammetõrud ja põdra- ja karusammal on köha ja rinnahaiguse (tiisikuse) vasta.

RKM II 380, 110/1 (8) < Iisaku khk., Kaidma k. (1985)
Vere sulgemiseks on vanasti edukalt kasutatud kuivatatud ja peeneks hõõrutud karukolda, karusammalt, mida puhuti paberist keeratud torukese abil haavasse.

Vilbaste, TN 1, 237 < Rõuge khk., Haanja v. (1934)
Karussammal ja käolina.
Iga karusambla ladvas on jõhvi otsas nisuteratauline tombuke, mis õitstes kollakat tolmu annab ja viljaks valmides hapukat maitset. Tolm on viina sees leotatult kõhurohi ja viljad võtavad hambavalu vähendada.

Vilbaste, TN 2, 482/3 (9) < Järva-Madise khk., Albu k. (1929)
[Taimede tarvitamine vanal ajal.
Vanal ajal ei tuntud niisugusi rohte nagu praegu. Tarvitati mitmesugusi taimi.]
Karusamblad.

Vilbaste, TN 7, 230 (2) < Setumaa, Slobodka k. (1930)
Kahrusamõl. Karusammalt tarvitatakse läkastava köhale.

Vilbaste, TN 7, 239 (1) < Setumaa, Masovitsa k. (1930)
Karusammal. Keedetakse teed ja tarvitatakse köha puhul.

Vilbaste, TN 7, 242 (2) < Setumaa, Kostkova k. (1930)
Kahrusammõl. Keedetäs tsäiji ja juvvas siis, ku kurk haigõ om.

Vilbaste, TN 7, 395 (10) < Kullamaa khk., Vaikna v., Päri as. (1931)
Karusammal: tehakse teed ja juuakse, kui on köha.

Vilbaste, TN 7, 590 (5) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Karusammel - jooksvahaiguste vastu.

Vilbaste, TN 7, 1023 (6) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Kahrusammal - karusammal - tee.

ALS 3, 21 < Rakvere khk., Sõmeru v., Kohala k. (1931)
Tiiskus.
Kuusekasu ja karusambla keedu vett joota.