Rahvapärased taimenimetused

Arnikas

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

EKS c, 59 < Viljandi khk. (1891)
Chrysanthemum leucanthemum
Arnikas. Õied teeks pruukida, mis ilma suhkruta joodud peab saama. On hää rohi seest äravenitamise vastu.

RKM II 11, 214 (254) < Paide khk., Paide v., Kriilevälja k. (1947)
Rahvaarstimina on väga populaarne arnika. Arnika tilgad. Seest valu vastu, muidugi et maa tugeva töö juures. (Arnikas. Arnica monteena. Arnika. Aрника. On mitmeaastane taim, kasvab Poola, Leedu ja Baltimaal. Armastab kõrget metsamaad. Metsikult kasvavat arnikat peetakse paremaks. Ta on rahvarohi, arstid teda palju ei kirjuta.)

ERA II 27, 585 (9) < Nissi khk., Varbola v., Rahula k., Tammiku t. (1930)
Higistama paneb kadakas, arnikas ja mädarõigas.

ERA II 292, 435 (80) < Tallinn l. (1941)
Arnikas, seda teed joodi seestvenimise pärast.

ERA II 285, 54d < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. (1940)
Venituse-karikakar ehk arnikas õitseb hilja sügiseni, keedetakse õllega venitusehaiguse vastu.

RKM II 72, 435 (14) < Urvaste khk, Antsla al (1858)
Halvatused ja nende liigid.
Närvide rahutu tegevus. Halvatuse vastu keedeti teed nõmmeliivast, kadakast ja arnikajuurtest.

RKM II 75, 375 (34) < Mustjala khk, Vanakubja k (s. Kirs), 83 a. ja Sofia Seebart (sünd. Erlach), 65 a. (1958)
Kui venitatud oli, siis vööti arnikajuure viina. Käidi laubaöhtul saunas ja muljuti.

RKM II 78, 529 < Kihelkonna khk., Pidula k. (1939) < Herman Taaler, Pidula algkooli 6. klassi õpilane (1940)
Arstimised õllega. Õlle sisse pannakse arnikat, see tervendab rinna all tekkivaid valusi. Õlle sisse pannakse mädareikaid, need tervendavad samuti valusi, mis tekkivad rinna all. Kuid pärast arnika õllesse panemist keedetakse õlut veel ära, aga mädareikaga jääb keemata, kuid selle eest lastakse mädareikaga seista kaks kolm nädalat.

RKM II 224, 587/8 (13) < Tartu l. < Lääne-Nigula khk., Sooniste v., Ellamaa k., Sillasoo t. (1967)
Kodumaa taimed.
Arnikas, kuivatatud tomingamarjad viina sees. Kadakamarjad, kibuvitsa marjad seesthaiguse raviks.

RKM II 381, 66/7 (2) < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Kirjutan materjali, mälestuste järgi rahvameditsiinist, mida kuulsin oma vanematelt ja vanavanematelt. Teada olevatel andmetel on vanasti kõik need haigused esinenud, aga rahvameditsiin oli nii kõrgel tasemel olnud, et neid osati ravida. Enamuses ravimisvahendiks tarvitati taimeid, missuguse taime ravim aitas teatud haigusele. Tavalised rohud olivad mesi, sibul, reinvars, kummel, koirohi, teeleht, paiseleht, arnikas, viin, võisoolvesi, silgusoolvesi, ka terpentin oli väga tarvitatav. /---/

RKM II 234, 348 (7c) < Tallinn < Kose khk. (1967)
Arnika kollased õied olid ka venitamise vastu.

RKM II 250, 499 (8) < Järva-Jaani khk., Jalgsema k. (1967)
Arnikajuured viina sisse panna venituse vastu.

RKM II 254, 333 (16) < Kadrina khk., Uduküla k. (1969)
[Ravimtaimi]
Arnikas on kollase õiega nagu võilill. Üks õis kasvab ülesse, taimel on lõhn, lehed maa peal. Teisel taimel, sel on kaks või kolm õit varre otsas, sel pole lõhna ja seda ei tarvitata arstimiseks.

RKM II 271, 515/6 (5) < Krasnojarski krai, Ülem-Bulani as. (1970)
Kõhuvalu.
Enne arstisid inimesed kõhuvalu metsarohtudega. Keetsivad metsarohu säiud: reinvarssa, koirohtu, mustasõstraoksi, arnikaid, raudrohtu. Pandi kuigipalju sääniku metsarohtu, keedeti, siis jõivad säiu asemel mõnda rohtu, jõivad lusikatäis kolm-neli korda päevas. Praegusel ajal inimesed arstivad nende rohtutega inimeste kui ka vasikate kõhutõbe.

RKM II 452, 304 (13) < Laiuse khk., Kõola k., Matseri t. < Laiuse khk., Rohe k., Pikapere t. (s. Kirss), 79 a. (1992)
Arnikas oli kõhuvalu vastu. Sihuke kibeda maitsega, liivamaade peal kasvas.

RKM II 344, 165 (81) < Suure-Jaani khk., Vastemõisa k. (1978)
Kui inimene raske tööga end ära venitanud, antud talle raviks arnikateed.

RKM II 349, 50/1 (9) < Jõhvi khk., Liivakünka k. (1979-1980)
Siä kõllase õiega (~ õilega - kasutab mõlemaid) on arnikas (kahtleb hetke, maitseb:) Kibä on, arnikas on jah. Sie on iga haiguse vasta abist. (Samal seisukohal „arnika“ suhtel on mitmed teised Rajakülas, Atsalamas, Uhel. Ainult millist väikese kollase korvõisikuga taime olematu „arnika“ pähe korjatakse, kas sügisest seanuppu, mõnda hundi- või koeratubaka liiki või veel midagi muud, küllap ühte kui teist, sest juba võhikugi põgusale pilgule on kõik nähtud ja näidatud „arnikad“ üksteisest erinevad. Vrd. A. Üksip „Mälestused“ 1975 lk. 151 ja „Eesti Floora VII“ lk. 442)

RKM II 400, 78/9 (3j) < Iisaku khk., Remniku k. < Iisaku khk., Varesmetsa k. (1987)
Arnikas (peetakse hunditubakat), kui kõht venitusest valutab, siis selle õied aitavad. Seda õpetas mulle Veera ämm, kasvab siin õue pial ja kraavides.

RKM II 434, 63 (41) < Harju-Madise khk., Rannaküla k. < Harju-Madise khk., Ämari k. (1990)
Arnikatee on hea venituse vastu. Siin nad ei tea seda, aga vanasti sai küll korjatud. Kesa peal kasvas. Tema on kollase õiega. Siin ma ei ole näind seda.

RKM II 447, 452 (2) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1991)
Arnikas on madal kollane, on kõige parem venituse vastu.

RKM II 449, 23 (12) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1992)
Arnikas on siest valu, venituse vasta. Kollased, niikui võilille õied peal. Kasvavad rõskes kohas.

RKM II 460, 326 (5) < Tomski obl. (1993)
Ta /arnikas/ on jällegi siis hea, kui suust vesi jooksma hakkab.

RKM II 460, 391 (28) < Tomski obl., Lillenkofi k. (1993)
Kui rindade alt valutab, siis arnikas.

KKI 68, 736 (17) < Mustjala khk., Selgase k. (1978)
Timmijaan, lõhmuspuu ja arnikas - need olid köha vastu.

Vilbaste, TN 11, 380 (41) < Iisaku khk., Liiva k. (1961)
Arnikas [kirjakeelset nime pole kirjas] [!!].
„Arnikas on venitamise vasta“

Vilbaste, TN 1, 309 (27) < Torma khk., Avinurme ümbrus (1929)
Arnikas [Leontodon autumnalis].
Tarvitatakse arstirohuna. Kui seest valutab venituse pärast (raske tööga), siis selle teed juua. Selle tee olevat ka hea rinnahaiguse ja köha vastu.

Vilbaste, TN 1, 427 (206) < Torma khk., Avinurme ümbrus (1930)
Arnikas [Leontodon auctumnale].
Kui seest venitatud (raske tööga) ja valutab, siis juuakse „arnikateed“. Parem, kui tee hästi kange on ehk ummukses keedetud saab. Kes õige kõvasti seest veninud, ei kannata palju seda teed sisse võtta - hakkab rohkem valutama.

Vilbaste, TN 1, 464 (10) < Kose khk., Kurena k. (Raeda) s. 1876 (1929)
Arnikas [? Solidago virgaurea].
Pruugitakse venimisehaiguse vastu. Keedetakse ja juuakse seda vett.

Vilbaste, TN 1, 670 (6) < Mihkli khk., Veltsa k. (1929)
„Lühike arnikas“ kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 1, 721 < Soome, Kabböle k. (eestlaste kaluriküla soomes) < Kuusalu khk., Mohni saar ja Hara k. (1931)
Arnikas: nagu võilill, ainult peenema varrega. On mitmeharuline, igas harus õis, igast apteegist saab osta kuivatuid arnikaõisi.

Vilbaste, TN 1, 795 (2) < Lääne-Nigula khk., Oru v. (1938)
Karvane hunditubakas (Hieracium pilosella L.). Arnikas. Venitamiserohi. Õitest keedeti teed ja joodi venitamise puhul.

Vilbaste, TN 2, 307 (1) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1930)
Arnikas (kasvab heinamaadel ja karjamaadel, tal on väikesed kollased õied, iga õis asub üksikult umbes 5-10 sentimeetri pikkuse varre otsas). Tarvitatakse arnikaõite teed seesthaiguste ja venitamise vastu. Ka lastakse õisi viina sees liguneda ja siis võetakse sisse.

Vilbaste, TN 2, 355 (4) < Järva-Madise khk., Peedu k. (1931)
Arnikatest tehakse ka teed, on hääd kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 2, 446/447 (3) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
[Taimede tarvitamine kirjutatud „Maa-rahva Kodu-Arstist“ sõna-sõnalt]
Arnikas, kasvab kuivas kohtades ning aedade ääres, kus ta jaanipäeva ajal õitseb. Tal on kollased õied, lehed on tõmbelised, siledad, mitme läbipaistva soonekestega. Need on täis õli ning purpurpunast sahvti. Värske haavadele põletamise juures ei ole paremat abirohtu kui see lehesahvt, parem veel, kui seda joodava viinaga pääle määrida. Tarvitatakse ka kopsutõbes ning ka teiste haiguste juures.

Vilbaste, TN 2, 530 (10) < Vigala khk.,Velise v., Võiva k. (1933)
Arnikad.
Arnikateed tarvitakse viinaga kõhutõbe vastu.

Vilbaste, TN 2, 581/2 (3) < Mihkli khk., Veltsa v., Emmu k. (1934)
Arnikas. Arnikajuured ja -õied tarvitakse tinktuuriks. Tinktuuri valmistakse sedaviisi: hõõrutakse õied ja pannakse piiritusse. Üks lusikatäis arnikat kümne lusikatäie piirituse kohta ja mõneks päevaks seisma, siis kurnatakse pudelisse ja suletakse korgiga.
Valminud tinktuur tarvitakse mädapaisetele, sisemistele haigustele ja ka veel teiste haiguste vastu.

Vilbaste, TN 7, 46 (10) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi k. < Kadrina khk., Vohnja v. (1929)
Arnikas (Arnica). Õitest teed. Rohuks seestvalu vastu. Viina sees leotatult hää kõhurohi.

Vilbaste, TN 7, 251 (15) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k., Kolga-Leesi (1930)
Arnikas - südamehaiguse rohi.

Vilbaste, TN 7, 262 (37) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Leesi k. (1930)
Arnikas - venimise vastu.

Vilbaste, TN 7, 401 (47) < Kullamaa khk., Vaikna v. (1930)
Arnikas - venimise vastu.

Vilbaste, TN 7, 518 (15) < Kihelkonna khk., Tagamõisa k., Kalmuküla (1930)
Arnikas. Arnikat tarvitatakse arstirohuks rinnaaluse haiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 565 (2) < Kihelkonna khk., Rootsiküla k. (1930)
Arnikas - venitamise rohi.

Vilbaste, TN 7, 578h < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
[Märkus “Teistelt ära kirjutatud”, Gustav Vilbaste]
Pigistuste vastu arnikat, lavendlit, niine, pappelt, münti, sinilille, varjulille loomulikul kujul.

Vilbaste, TN 7, 578i < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
[Märkus “Teistelt ära kirjutatud”, Gustav Vilbaste]
Mädanevate haavade vastu arnikas, isujuur, takjas, lambanisa loomulikul kujul.

Vilbaste, TN 7, 663/4 (2a) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Arnikas [Gustav Vilbaste märkus “Ei”].
Arstirohuna tarvitakse arnikaõisi ja -juuri, millest teed, tinktuuri, salvi ja plaastrit valmistetaks. Mädanevad haavad, pigistused, veripaised, mesilase nõelamine on arstitav niiskete arnikalappide abil. Lappide niisutamiseks tuleb võtta 5 supilusikatäit arnikatinktuuri poole kuni ühe toobi vee kohta; lappe tuleb iga poole tunni takka vahetada.
Pigistuste ja veripaisete korral oleks soovitetav niisutamisevee hulka veel ka äädikat järgmises vahekorras lisada: üks osa arnikatinktuuri, üks osa äädikat ja üks osa vett.

Vilbaste, TN 7, 664 (2b) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Arnikas [Gustav Vilbaste märkus “Ei”].
Altkeha valude ja kõhukrampide vastu mõjub hästi arnikatinktuur, mida üks teelusikatäis klaasi vee hulgas võtta tuleb.

Vilbaste, TN 7, 664 (2c) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Arnikas [Gustav Vilbaste märkus “Ei”].
Halvatuse korral on soovitav iga päev arnikateed juua ja järjekindlalt haiget kehaosa arnikatinktuuriga sisse hõõruda.

Vilbaste, TN 7, 664/5 (2d) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Arnikas [Gustav Vilbaste märkus “Ei”].
Jooksjahaiguse korral tuleb haiget kohta iga päev arnikatinktuuriga sisse hõõruda.

Vilbaste, TN 7, 664/5 (2di) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Arnikas [Gustav Vilbaste märkus “Ei”].
Kõhupaiseid ja kõhupõletikku parandab arnikatinktuur, mida päevas 50-60 tilka veerand toobi vee hulka segatult lonkshaaval võtta tuleb.

Vilbaste, TN 7, 665 (2e) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Arnikas [Gustav Vilbaste märkus “Ei”].
Ka hääle kähisemine, nikastus ja oksendamine on arstitavad arnikatinktuuri abil. Kähisemise korral tuleb kurku kuristada veega, millele 40 tilka arnikatinktuuri iga kuue supilusikatäie vee hulka segatud, oksendamise korral 3-4 tilka tinktuuri pitsklaasi vee hulka võtta. Nikastuse korral haige koht arnikatinktuuriga sisse hõõruda.

Vilbaste, TN 7, 663/6 (2f) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Arnikas [Gustav Vilbaste märkus “Ei”].
Arnikasalv kaotab pääkõõma /---/

Vilbaste, TN 7, 663/6 (2g) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Arnikas [Gustav Vilbaste märkus “Ei”]. /---/ arnikatee aitab kopsupõletiku paranemisele kaasa ja on tuntud kui neerusi kiiremalle tegevusele virgutav abinõu.

Vilbaste, TN 7, 708 (11) < Harju-Jaani khk. (1929)
Arnikas. Arnikatee venimise vastu.

Vilbaste, TN 7, 712 (4) < Harju-Jaani khk. (1929)
Arnikas. Arnikaõied kuivatakse, keedetakse siis teeks ja võetakse sisse venimise korral.

Vilbaste, TN 7, 717 (14) < Harju-Jaani khk. (1929)
Arnikas. Arnikatest tehti teed ja joodi venimise vastu. Harilikult tarvitati seda teed külmalt ja nii mitu korda päevas, kui keegi soovib.

Vilbaste, TN 10, 254 (23) < Rakvere khk., Rakvere l. < Kadrina khk., Vatku k. (end. Toomingas) s. 1882 (1965)
Arnikas. Kollane õis, võilille moodi, kasvab aruheinamaal. Südamehaiguse vastu joodi teed.

Vilbaste, TN 10, 270 (27) < Rakvere khk., Rakvere l. (1966)
Arnikas. Arnikajuure viina joodi venimise vastu. Vähe võtta, on mürgine. Ka arnikateed juua, kui seest venind.

Vilbaste, TN 10, 545 ja 527 < Tori khk., Tori s.-jsk., Oore k (1963)
Arnikas, arnikad.
Arnikateed kasutatakse venituserohuna. Herbariseeritud nr. 7 all. [sügisene seanupp, Leontodon autumnalis /kuid arnika nime all tuntakse ka teisi kollaste õitega ja viha maiguga taimi/]

RKM I 9, 377 (1) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Arnikatee (10 grammi 1 liitri vee kohta, päevas 2-3 klaasi) mõjub parandavalt seedimiskorratuste, kõhugaaside, limapalaviku, kõhukelme põletiku ja kopsupõletiku puhul; neerusid kiiremale tegevusele ergutav, ka halvatuse ja vananenud jooksva puhul soovitav.
Korjamise aeg: õied juulis, juured augustis.

Vilbaste, TN 5, 11 (3b) < Viljandi khk., Viljandi v. (1934)
Arnikaõite tee - venituse vastu.

Vilbaste, TN 5, 23 (a2) < Viljandi khk., Viljandi v. (1932)
Arnikaõite tee - venituse vastu.

Vilbaste, TN 7, 1134 (5) < Karja khk., Pärsamaa v., Purtsa k., Pamma as. (1934)
Arnikas. Arstirohi keedetakse õllega ja juuakse.

Vilbaste, TN 7, 1165 (95) < Võru l. < Räpina khk., Kahkva v., Kuivamäe t. (1929)
Kinnitushein. Ojamõõl. Geum rivale.
Arnikahein. Euphrasia officin.
Maarasvad. Lathraea squamaria L. (Петров крест).
Angerpiist. Angervaks. Filipendula ulmario.
Maarjakadakas. Kukemari. Empetrum nigrum L.
Balderjaan. Valerian.
Pännul. Koirohi. Artemisia L.
Kõiki ühepalju, keedetakse kaunis hulga aega, ekstrakt muutub mustjaspruuniks vedelikuks, lisatakse natuke piiritust juure, et segu kohe hapnema ei läheks, ja tarvitatakse rohuks kõhuvenituse puhul.

Vilbaste, TN 7, 1175 (38) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Arnikatinktuur. 10-15 tilka sisse võtta. Kui rindade all valus ja venitanud on.

ERA II 170, 681/4 (1) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Arstitaimedest ja arstimisviisidest punktid 1-19 on neli aastat tagasi kirja pannud Gustav Valgma (Weismann), Uus-Sauga 12 Pärnus, sünd. 1917. a. Liisu Pulstilt, elukoht Vana-Sauga tänav 10 Pärnus. Liisu Pulst on pärit Audru vallast, sündinud 1860. a. Gustav Valgma on andnud andmed edasi vennale Veljo Valgmale, kes omakorda on andmed edasi annud Evald Priskele. Punktides 1-19 Gustav Valgma kirjapaneku viis on jäetud muutmata.
/---/ Käesolevas vihus leiduv materjal on ümber kirjutatud E. Tammisoo poolt
Arstimistaimed ja arstimisviisid.
Arnikas. Arstirohuks tarvitatakse arnika juuri ja õisi, millest valmistatakse pääasjalikult tinktuuri ja ka teed. Tinktuuri valmistamiseks võetakse pulbriks hõõrutud juured ja õied ja pannakse 1 (üks) osa 10 (kümne) osa viina kohta. Mõne päeva pärast kurnatakse läbi ja kallatakse pudelisse, mis suletakse kõvasti korgiga. Tinktuurilahuga mähised ja tinktuuriga hõõrumine parandavad haavu, mädapaiseid, muljutud ja nikastatud kehaosi, halvatust ja jooksvat. Hääle kähisemise puhul tuleb tinktuurilahuga kuristada. Ka sisemiste haiguste ja venituste ning krampide vastu aitab arnikatinktuuriga määrimine ja sissevõtmine.