Rahvapärased taimenimetused

Palderjaan

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

E 51158 < Lääne-Nigula khk. (1920)
Ehmatus.
Ehmatuse vastu aitab palderjaani (valeriana officinalis) tee.

ERM 21, 47b < Rõngu khk. (1920)
Palderjaan - tõstmise vasta.

ERA II 23, 157 (23) < Rõngu khk., Elva l. < Rannu khk. < Tarvastu khk., Pikru k., Ojapera t. (1926)
Samuti palderjaanijuured viina sisse pandult tõstmise vastu.

ERA II 113, 600 (80) < Saarde khk. (1934)
Kui rindealune on ära tõstetud, siis tarvitatakse sisse võttes palderjaanijuurdest leotatud vedelikku. Mõned leotavad palderjaanijuuri viina või piirituse sees ja tarvitavad seda rohuna rindealuse tõstmise ja seestvalu vastu sisse võttes.

ERA II 134, 411 (3) < Saarde khk. (1936)
Koduseid arstirohtusid on tarvitatud. Palderjaani juurdest keedetud vedelikku kohkumise vastu ja unepuuduse vastu.

H II 52, 47 (25) < Kanepi khk., Vana-Piigaste m. (1894)
Palterjaan.
Kost ütsävägi troppi tettu. Sisemiste haiguste vasta. Häelmetiid nimelt naisterahvile, kellel pikäldane haigus (valgõ juuskmine).

E 51157 < Lääne-Nigula khk. (1920)
Närvihaigus.
Närvihaiguse vastu aitab palderjaanitee.

ERM 168, 3 (1) < Nõo khk., Meeri v. (1921)
Külmarohi.
Salevi tee, palderjaani tee, luuvalu tee (?) om väga hää rohi, kui külma vett ehk pajast oled joonu, kui sinul lämi om olnu.

ERA II 203, 282 (78) < Otepää khk., Vastse-Otepää v. (1938)
Palderjaan - tuntud närvide rahustamisainena.

RKM II 385, 246/7 (18) < Pärnu l. < Tori khk., Riisa k. (1985)
Peavalu.
Väikese valu puhul seoti märg rätik ümber pea ja kuiv, soe rätt veel sinna peale ning töötati edasi. Aga kui inimene „juba sängi jäi ja palavikkus õõgus“, siis vahetati neid märgi rätikuid niipea, kuni need kuumaks läksid. Haigele keedeti palderjaniteed ehk ka raudrohu teed. Kui peavalu oli koos külmavärinatega, siis keedeti pärnaõie teed. Kõiki neid teesid joodi meega ning hästi kuumalt.

AES, MT 202, 12/3 < Tarvastu khk., Kaubi k. (1937)
/---/ Lastele toodi linnast rohi, sii olli nõrk pissohvi viin, sedä sorti ku kiriku viin. Sekkä panti pantskriiv, salmijaak, vehverments, ja nõiapiim olli üte rohu nimi. Sedä määriti paistuse pääle, ja rohus ka panti sedä nõiapiimä, segäti na, kik segi. Underselts olli üits rohi ja palderjaan. Pantskriiv ja salmijaak nii tulliv kaabitse peenikses.

Vilbaste, TN 4, 295 < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Taimi, mida kasutati arstirohtudeks.
Kalmus, raudreie õied, ubaleht, valge ristikhein, põldõsi, vauõrma [vaarikas], maaska, palderjaan.

Vilbaste, TN 4, 302 (4) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Palderjaan: tarvitatakse südamehaiguse puhul, juuakse tema teed.

Vilbaste, TN 4, 317a < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Taimi arstirohtudeks tarvitatakse:
Palderjaan teega juua.

Vilbaste, TN 4, 321b < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Taimede kasutamisi endise aja arstirohtudeks:
Palderjaanijuuri tarvitatakse ka teena.

Vilbaste, TN 4, 337d < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Palderjaan viinaga südamehaiguse jaos.

Vilbaste, TN 4, 341 (2) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
[palderjaanid] Palderjaniteed tarvitatakse südamekloppimise vastu.

Vilbaste, TN 4, 355 (a) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Arstirohuks tarvitati palderjaane teena.

Vilbaste, TN 4, 393 (1) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Arstirohiks tarvitati:
Palderjaanijuuri: rahustuseks.

Vilbaste, TN 4, 399 (a,c) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Kuidas tarvitati taimi arstirohuks: palderjaalijuuri panti viina ja piirituse juurde ja võeti siis, kui kõht oli haige. /---/ Praegu tarvitatakse veel arstirohuks palderjaalijuuri.

Vilbaste, TN 4, 419 (5) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Paldõrjaanijuure - juuakse alkoholis leotatult rahustuseks.

Vilbaste, TN 3, 47 < Rannu khk., Rannu v., Raudja (1932)
Rohuks tarvitati näiteks palderjaani ehmatuse vastu.

Vilbaste, TN 3, 205 (c) < Tartu-Maarja khk., Raadi v., Kirbu t. (1932)
[Arstirohuks:]
Palderjaanist tehakse palderjaanitilgad.

Vilbaste, TN 3, 479 (a) < Laiuse khk. (1932)
Vanasti tarvitati taimi:
Arstimiseks: palderjaani, kummelit, paiselehte, kadakamarju, pärnaõie teed.

Vilbaste, TN 3, 545 (9) < Tartu l. (1932)
Palderjaan: õied ja juured on kõhuvalu ja südamehaiguste vastu.

Vilbaste, TN 3, 675 < Tartu l. (1932)
Milleks tarvitati vanasti taimi.
Vanasti tarvitati taimi mitmeteks otstarveteks, peamiselt arstirohtudeks. Ka nüüd on osa taimi, millest valmistatakse arstirohte (palderjaanijuured). Ka värvimiseks tarvitati palju taimi, iseäranis koori (lepakoored, kuusekoored).

Vilbaste, TN 1, 274 (7) < Saarde khk., Voltveti v., Võidu t. (1931)
Palderjaan, raakjum, redelhein.
Nimetatud taime juuri korjatakse ja kuivatakse neid ning leotakse neid kuivatatult viina sees. Sarnast vedeliku tarvitati vanast ja tarvitatakse nüüdki kõhuvalu ja seestvalu vastu. Ka vee sees leotult tarvitati sarnast vedelikku eelnimetatud haiguste vastu.

Vilbaste, TN 1, 1010 (4) < Kuusalu khk., Tapurla k. ja Leesi k. (1930)
Palderjaan on ka haiguse vastu.

Vilbaste, TN 1, 1028 (16) < Kuusalu khk., Tapurla k. ja Leesi k. (1930)
Palderjaan: südamehaiguse ja krampide puhul.

Vilbaste, TN 2, 267 (g) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Milleks tarvitati endisel ajal taimi. Palderjaani tarvitati südame- ja närvihaiguse vastu.

Vilbaste, TN 2, 355 (2) < Järva-Madise khk., Peedu k. (1931)
Palderjaanid kuivatakse ja pannakse juured viina sisse, on kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 2, 380/1 (2) < Järva-Madise khk., Peedu k. (1931)
Arnika-palderjaani teed joodi seesmise haiguse vastu. Arnikal tarvitati õisi, kuna palderjaanil juurikaid, mis said hästi kuivatud enne tarvitamist.

Vilbaste, TN 2, 391 (23) < Hageri khk., Rabivere k. (1933)
Palderjaanid kasvavad vesisel maal. Heinputke sarnased, lilla vartega ja valge õitega. Juuri leotati viina sees ja tarvitati närvihaiguse vastu.

Vilbaste, TN 2, 465/6 < Järva-Madise khk., Albu k. (1929)
Taimede tarvitamine vanal ajal.
Vanal ajal tarvitati väga palju taimi arstirohuks ja värvimiseks. Inimesed olid väga rumalad, ei tunnud muid rohtusi kui taimeid. Üks tegi proovi, et sellest taimest saab selle haiguse vastu väga hääd rohtu. Ja nii hakkasid kõik järele tegema. Arstirohuks tarvitati väga mitmesuguseid taimi. Nende nimed oleks järgmised. Palderjaanijuured, ingverijuured, arnikaõied, reinvarred, kummeliõied, üheksamaõied, raudrohu õied, kalkarid, maarjasõnajalg. Neist valmistati väga palju arstirohte.

Vilbaste, TN 2, 533 (13) < Vigala khk., Velise v., Võeva k. (1933)
Palderjaanid keedetakse teeks ja tarvitakse südamehaiguse vastu.

Vilbaste, TN 2, 570/1 (2a) < Mihkli khk., Veltsa v., Sõnniku k. (1934)
Endisel ajal tarvitati ka arstirohuks palderjaanijuurikaid. Need korjati sügisel, pesti puhtaks ja kuivatati. Pandi viinasse ja lasti sääl liguda vähemalt terve nädal. Seda vedelikku tarvitati närvide rahustamiseks ja südamekloppimise puhul.

Vilbaste, TN 2, 620 (2.2) < Mihkli khk., Veltsa v., Veltsa as. (n)< V. Joon, Velise 6-kl algkooli õpilane (1934)
Palderjaanijuured korjatakse enne jaanipäeva. Nad pannakse viina sisse liguma ja võetakse seda viina sisse sisemise haiguse vastu, nagu näiteks kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 2, 642 (1) < Torma khk., Avinurme al. (1930)
Taimede tarvitamine vanal ajal.
Taimed.
Palderjaanijuurte teed tarvitati, kui seest ära oli venitatud.

Vilbaste, TN 2, 642 (2) < Torma khk., Avinurme al. (1930)
Palderjaaniõite teed tarvitati, kui köha oli.

Vilbaste, TN 2, 651 (7a) < Torma khk., Avinurme v., Mõisa k. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Taimi on mitmesuguseid, kuid neist on ainult mõned tarvitatavad. Nii tarvitatakse meil reinvarre vett arstirohuks, kui vasikatel kõhud lahti on. Siis tarvitatakse palderjaani ka arstirohuks, kui und ei ole, ja ka krampidele.

Vilbaste, TN 2, 665 (17) < Räpina khk. (1930)
Palderjaanijuurtest valmistatakse rahustavat rohtu.

Vilbaste, TN 2, 696 (8) < Räpina khk. (1930)
Palderjanijuured leotatult viina sees on kasulikud südamehaigusele.

Vilbaste, TN 2, 697 (2) < Räpina khk. (1930)
Palderjaanijuurt pandi piirituse sisse, seda tarvitadi ärrituste ja seesmiste valude vastu.

Vilbaste, TN 2, 698 (6) < Räpina khk. (1930)
Palderjaanijuurtest valmistud teed tarvitati oksendamise, langetõbe ja südamekloppimise vastu.

Vilbaste, TN 7, 40 (22.1) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi k. (1929)
Palderjaan. Juurtest rohtu viinas seesthaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 40 (22.2) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi k. (1929)
[Palderjaan] Teed lastele - kui nad hästi ei maganud.

Vilbaste, TN 7, 44 (2) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi k. (1929)
Palderjaan. Juuri viina sees kõhurohuks.

Vilbaste, TN 7, 48 (24) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi k. < Kadrina khk., Vohnja v. (1929)
Palderjaan. Juured viinas - hää kõhurohi. Ehmatuse, „läbi keha käimise“ vastu. Hirmuvärinate vastu.

Vilbaste, TN 7, 51 (14) < Rakvere khk., Rakvere v., Paatna k. (1929)
Arnika, palderjaaki juureid viina sees võeti kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 56 (3) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi as. (1929)
Palderjaanijuured - seestvalu vastu piirituse sees.

Vilbaste, TN 7, 57 (13) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi as. (1929)
Palderjaani pandi viina sisse ja joodi kõhuvalu vasta.

Vilbaste, TN 7, 77 (8) < Martna khk., Martna v. (1929)
Valeriana officinalis L. (palderjaan). Juurte leotist viinas tarvitati sisemiste valude (!) puhul sissevõtmiseks.

Vilbaste, TN 7, 251 (4) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k., Kolga-Leesi (1930)
Palderjaan - ehmatamise ja ka närvihaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 261 (13) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Leesi k. (1930)
Palderjaan - ehmatuse vastu ja palderjaani juured kõhuhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 263 (1) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Palderjaan on ehmatuse ja närvihaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 267 (6) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Palderjaani juured olid südamehaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 269 (21) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Palderjaanid ehmatuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 281 (14) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Leesi k. (1930)
Palderjaanid on ehmatuse vasta.

Vilbaste, TN 7, 314a < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Milleks tarvis taimeid? Kas arstirohuks.
Siis kui siga haige on, keedetakse läätsasuppi, siis saab terveks. On palterjaanid, kui inimene rahutu on.

Vilbaste, TN 7, 328b < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Palderjaanid - rahustamiseks.

Vilbaste, TN 7, 333 (6) < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Palterjaanid on kõhukrampide vastu.

Vilbaste, TN 7, 335 (5)< Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Palterjaani on kõhukrampide vastu.

Vilbaste, TN 7, 338 (16) < Püha khk., Pihtla v., Kaali k., Jaaku t. (1930)
Palterjaanid on kõhukrambi vastu.

Vilbaste, TN 7, 344 (1)< Püha khk., Pihtla v., Kõljala k. (1930)
Arstirohuks.
Palderjaanid on palaviku vastu.

Vilbaste, TN 7, 344 (2)< Püha khk., Pihtla v., Kõljala k. (1930)
Palderjaanid ja südame-emajuured, hernestõstament on venitusehaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 345 (1) < Püha khk., Pihtla v., Kõljala k. (1930)
Arstirohuks.
Palderjaanid on palaviku vastu.

Vilbaste, TN 7, 345 (2) < Püha khk., Pihtla v., Kõljala k. (1930)
Süaema juured, palderjaan ja hernestõstament on venitamisehaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 364 (19) < Apekalns (Hargla) khk., Mõniste v., Vastse-Roosa k. (1930)
Palderjaani juured korjatakse enne jaanipäeva. Pestakse puhtaks (ja) kuivatatakse ära ja pannakse mõnda karpi või toosi. Säält võetakse ja pannakse viinasse, lastakse mõni päev seista. Juuakse siis kõhuvalu vaigistuseks seda.

Vilbaste, TN 7, 388 (26) < Kullamaa khk., Vaikna v., Kasterma k. (1931)
Palderjaanist tehakse südamehaiguse vastu teed.

Vilbaste, TN 7, 393 (21) < Kullamaa khk., Vaikna v. (1931)
Palderjaanist saab teed.

Vilbaste, TN 7, 398 (2) < Kullamaa khk., Vaikna k. (1931)
Palderjaan - südamehaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 400 (16) < Kullamaa khk., Vaikna v. (1930)
Palderjaani teesid, õlisid arstimiseks.

Vilbaste, TN 7, 403 (17) < Kullamaa khk., Vaikna v. (1930)
Palderjaan - südamehaiguse rohuks.

Vilbaste, TN 7, 406 (9) < Kullamaa khk., Koluvere v. (1930)
Palderjaan on arstirohi, ta juured pannakse viina sisse.

Vilbaste, TN 7, 414 (26) < Kullamaa khk., Koluvere v., Laukna küla (1930)
Palderjaan, tehakse teed.

Vilbaste, TN 7, 419 (10) < Kullamaa khk., Koluvere v., Kalju küla (1930)
[Kasutatavaid taimi.]
Palderjaan, tarvitatakse kõhurohuks.

Vilbaste, TN 7, 422 (3) < Kullamaa khk., Koluvere v. (1930)
Palderjaan - südamehaiguse rohi.

Vilbaste, TN 7, 426 (39) < Kullamaa khk., Jõgisoo k. (1930)
Palderjaani juured: arstirohi.

Vilbaste, TN 7, 429 (58) < Kullamaa khk., Leevre k. (1930)
Palderjaan - arstirohuks.

Vilbaste, TN 7, 436 (2) < Kullamaa khk. (1930)
[Taimed.]
Palderjaan - pannakse viina sisse.

Vilbaste, TN 7, 438 (15) < Kullamaa khk. (1930)
Palderjaan - peavalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 451 (17) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Palderjaani juured - venitamise vastu.

Vilbaste, TN 7, 453 (39) < Jõhvi khk., Kukruse k. (1930)
Palderjaanid - rahustavad.

Vilbaste, TN 7, 453 (40) < Jõhvi khk., Kukruse k. (1930)
Palderjaani juurikad - venitamise vastu.

Vilbaste, TN 7, 473 (6) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Palderjaanid on rahustamisehaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 478l < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Sisemiste haiguste vastu on veel hea palterjaani juure tee ja viin. See rahustab ka inimest.

Vilbaste, TN 7, 482 (19) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Palderjaani juured jooksva vastu.

Vilbaste, TN 9, 349 (11) < Pühalepa khk., Kassari k. (1962)
Palderjaani juured, õied - tee rahustab, aitab südant.

Vilbaste, TN 7, 484 (75) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1929)
Palderjaanist tehakse teed ja viina hulka pannakse.

Vilbaste, TN 7, 485 (7) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Järve k. (1929)
Palderjaani juured ehmatuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 489 (7) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1929)
Valerjan ehk palderjaan. Tehakse teed. Südamehaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 578c < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
[Märkus “Teistelt ära kirjutatud”, Gustav Vilbaste]
Kõhuusside vastu tarvitasid inimesed palderjaani teed, koirohtu, vesikressi, paakspuud, reinvart, isujuurt.

Vilbaste, TN 7, 638 (3) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Palderjaani teed tarvitati külmetamise vastu.

Vilbaste, TN 7, 646 (3) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Palderjaani tarvitakse venimisehaigusele.

Vilbaste, TN 7, 648 (a6) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Palderjaani juure tee - närvide ja peavalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 659 (7) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Palderjaan - südamehaiguse rohi.

Vilbaste, TN 7, 687 (3) < Harju-Jaani khk. (1929)
Palderjaanid köha vastu. Keedetakse palderjaani teed ja juuakse palavalt kolm korda päevas.

Vilbaste, TN 7, 805d < Harju-Madise khk., Kloostri pk. < Keila khk. (1930)
Ka palderjaani juurtest valmistatakse viinas leotades kõhuvalu rohtu.

Vilbaste, TN 7, 982 (6) < Vastseliina khk., Misso v. (1930)
Ka arstirohtudeks tarvitati mõnda taime. Palderjaani juured on kõhuvalule heaks abiks, ka kuivatatud mustikad.

Vilbaste, TN 7, 1001 (12) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Paltejaan - palterjaani juured pannakse viina sisse ja võetakse sisse, kui on kõhuvalu.

Vilbaste, TN 10, 311 (7) < Koeru khk., Koeru ümbrus (1964)
Palderjanijuurte viinaleotis - rahustava vahendina.

Vilbaste, TN 10, 501 (4) < Väike-Maarja khk., Assamalla < Jõgeva, Saare v. (1965)
Palderjaan (lillakad õied; keedetakse palderjaaniteed; palderjaanijuuri tarvitatakse rohuna; kui kass seda sööb, siis püherdab rohu sees).

RKM II 360, 407 < Põltsamaa khk. (1982)
/---/ Kui minul häda, tuleb kohe vanaisa abistamine meelde. Ta võttis tarvitusele praaga sees vannitamise. Äädika, pipra raviviin. Soe kaerakott. Soe ahi. Paa aur. Kaalileht. Tubakas. Raudrohi. Koirohi. Toomingakoore vesi. Kummelivesi. Köömnevesi. Soolavesi. Uriin. Tangutumm. Sinep. Sibul. Piparmünt. Palderjaanijuur. Mädarõika juur. Must kohvi. Muna. Sai. Searasv. Kitsepiim. Soolavõileib. Leivatainas. Võimänd. Männiseep. Kuljus kivisammal, hall. Mesi. Küünal või parafiin. Noahigi. Kibuvitsa marjad. Mustikad. Mustad sõstrad. /---/

Vilbaste, TN 5, 299 < Suure-Jaani khk., Suure-Jaani a. (1933)
Vanasti tarvitati taimi arstirohudeks.
Palderjaani juured ehmatuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 971 (4) < Hargla khk., Mõniste v. (1937)
[Taimede kasutamine arstirohtudeks.]
Paldõrjaan - teega.

Vilbaste, TN 7, 971 (5) < Hargla khk., Mõniste v. (1937)
Paldõrjaan - viinaga leotatult juua rahustuseks.

EFA I 21, 56 (8) < Kanepi khk. < Arhangelski obl., Severodvinsk l. (Leis), s. 1922 (1997)
Palderjaani - noo omma jõe äären, noid ei ole ligidal. Juurika korjatas ja ka tii tettas. Annab und ja rahustab.

EFA I 23, 54 (46) < Kullamaa khk., Üdruma k., Uuelepa t. (1996)
Ravimtaimi on nüüd õpitud kasutama. Ennemal ajal ei kasutatud. Ka loomade jaoks mitte. Palderjaani mõni üksik kasutas.