Rahvapärased taimenimetused

Õuekumel

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

RKM II 175, 89 (67b) < Audru khk., Võlla v., Kihlepa k., Rentniku t. (1964)
Angervaksa nimi on vormileht, karikakar on kanaperse. Naistepuna on kollase õitega. Lehma punase kuse vastu keeta - ka üks kollase õitega taim. Kumelitee ja kompressid on ka arstirohi - õuekumelist tehtud, roheliste õitega.

RKM II 370, 222 (28) < Viru-Jaagupi khk., Mõdriku k. < Simuna khk., Muuga k. (1984)
Kammel - kompressideks, kui silmad haiged. Me korjame seda [näitab õuekummelit], mina pole seda õiget näinudki.

RKM II 395, 230 (88) < Võnnu khk., Vana-Kastre k. < Haljala khk. (1986)
Minul on roomav kummel, mul ei ole ubihain [see tähendab, on õuekummel ravimiks kogutud, mitte teekummel].

RKM II 465, 494 (8d) < Viru-Nigula khk., Ridaküla k., Maandialuse t. (1994)
Õuekamelid [kummel] - jalgade valud, siis vannini nendega.

Vilbaste, TN 11, 89 (24 a) < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1966)
Õuekumelid vai kamelid, kuda keegi nimetab. Nende õitest tehti kua teed, kui kõht kõrrast ära õli.

Vilbaste, TN 11, 89 (24 b) < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1966)
[Õuekumelid vai kamelid, kuda keegi nimetab.] Kui silmad haiged õlid, siis pandi kumelitee sisse kastetud lapid silme peale.

Vilbaste, TN 7, 1282 (56) < Kihnu khk. (1939)
Lõhnav kummel - “õuõkumõl”. Juuakse palju teena ja rohuks külmetuse vastu.

EFA I 26, 17/8 (31) < Järva-Jaani khk., Roosna-Alliku al. < Peetri khk., Sargvere k. (1997)
Hambavalu korral.
Kui oli hambavalu, siis tehti kas kummeli või teelehe seemnetest teed, mida soojalt hoiti suus, päevas 6-7 korda; kasutati tavaliset õuekummelit.
Kui mittesuitsetajal hammas valutas, siis kästi tal suitsetada ja suitsu suus hoida. Nii andis ka valu järele.

EFA I 37, 84 (1) < Tarvastu khk., Jakobimõisa k., Ransu t. (1999)
Hambavalu korral.
Parim hambarohi on kummelitee. Sobib tavaline õuekummel, millest keeda teed. Valutab, võta teed ja loputa suud, mitu korda järjest. Varsti on mäda väljas ja valu läinud.

EFA II 4, 301 (42) < Valjala khk., Lööne k., Lauri t. (Lauri Nelli), 86 a. (1995)
Öuekommel ei ole hea, aga see, mis vilja sees kasvab, on hea. Köige asjale.