Rahvapärased taimenimetused
Tedremadrad
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
Vilbaste, TN 7, 593 (1a) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Tedremadrad teena südamehaiguste vastu.
Vilbaste, TN 9, 49 (5) < Ambla khk., Aegviidu nõudmiseni, Krani as. (1964)
Tedremadrad (tedremaran). Juurte leotist viinas võeti kõhuvalu korral, samuti venituse puhul.
Vilbaste, TN 2, 352/3 (6) < Järva-Madise khk., Mägede k. (1931)
Tedremadrad jälle seesthaiguse vastu, tedremadrana juuri leeati õlle või piirituse sees.
Vilbaste, TN 7, 78 (9) < Martna khk., Martna v. (1929)
Potentilla silvestris Neck. (tedremadrad). Juurte leotist viinas tarvitati venituste vastu sissevõtmiseks.
Vilbaste, TN 7, 698 (17) < Harju-Jaani khk. (1929)
Tedremadrad. Tedremadrad olid hääd teena venimise vastu juua.
Vilbaste, TN 7, 709 (19) < Harju-Jaani khk. (1929)
Tedremadra. Tedremadrad viina sees liutada ja juua venitamise vastu.
Vilbaste, TN 7, 725 (29) < Harju-Jaani khk. (1929)
Tedremadrad on venimise vastu, keedetakse teed ja juuakse.
Vilbaste, TN 7, 805c < Harju-Madise khk., Kloostri pk. < Keila khk. (1930)
Tedremadra juurtest valmistatakse viinas leotades kõhuvalu rohtu.
Vilbaste, TN 5, 23 (a13) < Viljandi khk., Viljandi v. (1932)
Tedremadrad viinas venituse vastu.
Vilbaste, TN 7, 1217 (8) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Tedremadarad - kõhuhaiguse, venituse vastu.
Vilbaste, TN 7, 1243/4 (II, XII) < Lääne-Nigula khk., Taebla p.agent. (1934)
Tetremarana juurikas [Rhizoma Tormentillae].
Veidi tähtsam kui tõrvalill olivad tedremarana juured. Siinne nimetus “tedremadra” (Lääne-Nigula murrak), Läänemaal õige sageli tarvitatav, viru murrakus aga “tetremadala” juured. Teda on tarvitet juba kaunis vanasti ja algul vee leotiskeedisena, kuid hiljem viinleotisena = infusum tincture, milliselt teda praegaltki rahva keskel tarvitatakse. Too taim on huvitav oma tarvitusalaga selles suhtes, et tema tarvitus kahte ossa jäguneb, nagu eelpool mainisin. Esiteks veeleotisena, kui aga see hakkas hääbuma rahva keskelt, tuli ta teiseks viinleotisena tarvitusele. Ja sellepärast püsibki tema tarvitus veel kaunis hoogsalt rahva keskel, muidugi viinleotisena. Olen kohtanud sageli inimesi, kes teda igasuguste kõhuhaiguste puhul omaks raviks peavad ja selle pärast vast näib ehk nii mõnelegi, nagu oleks see algupärane läänlaste arvamus.
Ent tegelikult ei ole see nii. Nii mõneltki vanult inimeselt järgi pärides näeme seda aiva teises valguses. Muistne läänlane liigistus omi haigusi tunnuste järgi. Ja tetremarana juurtega või selle leotisega ehk leotiskeedisega ei ravinud ta muud kui saarnaste tunnustega haigust: valutav rindealune, kõrvetised, oksele ajav tunne ning selle juurde ka asuvad söögiisu kadumist. Siis ütles muistne läänlane “ma olen venitanud”. Ja ei muud midagi, kui tetremarana leotis pidi seda ravima.
EFA I 16, 41 (33) < Martna khk., Keskvere k. < Hanila khk., Massu v. (1996)
Tedremadrats ehk klagaanid meil kutsuti. Suured mügarad olid all. Need pandi viina sisse liguma, viina teeb roosaks, see on arstirohi. Kasvavad soomaa peal, väiksed kollased õied. Mul olid maohaavad ja isal, ta tarvitas maohaavade vasta.
RKM II 259, 393a < Laiuse khk., Jõgeva l. (1968)
Ravitaimed.
On tedremadratsi juur, pruunikasmust juuretomp. Väikesed punased õied. 12 sentimeetri kõrgune, kasvab kraavikallastel ja arumaal. See kaevatakse maa seest üles, pestakse puhtaks, kuivatakse ära ja pannakse likku. Piirituse või viina sisse. Seda tarvitakse sisemiste haiguste jaoks, vererõhu ja südamehaiguste jaoks.