Rahvapärased taimenimetused

Türgi pipar

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

H II 51, 733 (8) < Halliste khk.(elukoht Ida-Karjala) (1894)
Türgi ua kõder pandakse viina sisse liguma ja joodakse siis seda viina kõhuvalu ärakautamiseks.

RKM II 246, 493 (a) < Venemaa, Toropetsi l. (1970)
Kõhuvalu korral anti punase pipra ehk punase türgipipra viina sisse, kui seda oli, või siis soola. Seesugune arstimine oli isa poolt.

H II 16, 560 (3,7) < Tallinn l. < Märjamaa khk. (1890)
Kui kõht valutab ja lahti keedab, võetud homiku enne sööma tühja südamega üks supilusikatäis tuhka või peeneksõerutud telliskivi, kivisütt, rauasitta või -puru veega ehk viinaga sisse. Kui see pole aitanud, olla teisa rohtusid katsutud, nagu: arnikad keeta õllega, ehk liikvere-eli lusikatäis veega, ehk türgipipra viina, ehk venitamise eli.

ERA II 1, 556/7 (1) < Pühalepa khk. (1928)
Igasugust pikaldast haigust kutsutakse kidumise haiguseks. Selle vastu aitab pipar, türgi pipar või koirohi, mis viina sees leotetakse ja siis troppidena juuakse.

ERA II 83, 249 (24) < Kose khk., Kuivajõe v., Kolu k. (1934)
Hea jooksvarohi olla see, kui denatuurile[?] panna sisse türgi pipra kaunad ja need lasta seal tubliste liguneda, selle vedelikuga tuleb hõeruda haiged kohta.

ERA II 283, 152 (36) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Iru vndk. (1940)
Jooksvatõbe vasta peab aitama see, kui võtta kuus türgi pipra kauna, kaks lusikatäit nuuskpiiritust, üks tükk kampust ja üks lusikatäis terpentiini, kõik segada segamini ja selle seguga iga õhta määrida haiged kohta.

ERA II 167, 178 (23) < Ambla khk., Ambla v., Jootma < Järva-Madise khk. (1937)
Türgi pipar - vene sõjaväele ei keedetud ühtegi suppi ilma; ajab ära külmatõbe, mis paneb raputama, hoiab ära ka teisi haigusi.

H III 30, 188 (10) < Jüri khk., Kurna k. (1903)
Kui kusagil liikme sees nari on ja on ta juba kauaks jäend, et ei taha kudagi ära kaduda, siis pidada viimane hea rohi või abinõu veel olema, mida üks tark rahvaarst õpetanud, kes mitukümmend aastat Kurna mõisa peametsavaht oli ja mõne aasta eest ära suri. Temal olla seitsme Moosese raamatuga Piibel olnud.
See arstimine on järgmine: Haige inimene vihelgu ennast tubliste palavas saunas, iseäranis aga seda kohta, kus nari sees on. Saab ta viheldud, siis kuivatagu ennast kuivaks, võtku kolm Türgi-pipra kauna, kastku leigesse vette ja nühkigu nendega nii kaua, kui neid on, see teeb küll suurt valu, aga aitab ka tõeste. Kui kaunad juba nühkides ära on kulunud, saagu särk selga pandud ja veel rätikuga see koht kinni seutud. Siis on haige koht varsti terve.

RKM II 249, 568/9 (937) < Krasnodari krai, Vesjoloje k. < Sulevi k. (1962)
Seljavalu.
Selle vastu tehti niisugune rohi: pudeli sisse pandi kolm kauna punast türgi pipart purustatult, näputäis kivisoola, purustatud küüslauki, veikene tükk purustatud aadamajuurt, valati peale tärpentini ja täideti pudel täis petroleumiga, siis hoiti seda pudelit sooja koha peal pliitamüüri peal ja loksutati teda mitu korda päevas. Laupäeva õhtul tehti sauna, pesti ja viheldi selg hästi kuumaks, siis määriti ja triigiti selle rohuga selga, see pidi valu ära võtma.

RKM II 391, 427 (12) < Urvaste khk., Antsla l. (1985)
Jalgadevalu raviti saunas. Enne viheldi ja siis määriti seguga, mis oli tehtud petrolist, türgi piprast, soolast, äädikast. Pärast pandi villased sukad jalga ja nädal aega sai jälle kedrata.

KKI 64, 496/7 (25) < Põlva khk., Karilatsi k. (1974)
Maali käis arsti juures. Oli väga haige. Arst ütles, et tule kahe kuu pärast tagasi. Siis oleks ta juba surnud olnud, tal oli vähk. Ta tegi ise rohtu, teiste käest kuulis, jõi seda. Kahe kuu pärast oli juba terve. Arst küsis omale ka selle rohu retsepti, aga Maali ei andnud. „Te olete ise arst ja peate ise rohtusid teadma.“ Vähja vastu aitab ainult üks rohi. Tuleb võtta küüslauku, üks lusikatäis kaseurbasid, türgikaunu, koirohu tilku, üks lusikatäis salpeetrit. Need tulevad kõik lõigata ja panna 56-kraadise viina sisse. Nädal aega tuleb hoida soojas kohas. Ära kurnata. Pool tundi enne sööki juua. Siis jälle kohe teine pudel, see ka ära juua. Siis saab terveks.

Vilbaste, TN 1, 584 (58) < Jõelähtme khk., Ihasalu-Neeme poolsaartelt; ja Kuusalu khk. piiridest (1929)
Türgi pipar on kõhuhaiguse ravimiseks ehk haiguse eemalhoidmiseks hea rohi. Pruugitakse toitude sisse maitseainena pandult (liha- ja ka kalatoitudele), aga kõige rohkem ja ka kõige tagajärjerikkamalt sellega leutatud viina võttes.

Vilbaste, TN 2, 335 (24) < Ambla khk., Ambla v. (1931)
Türgi pipar - vene sõjaväele ei keedetud ühtegi suppi ilma selleta, sakslased panid värskele lihale. Ajab ära külmatõbe - paneb raputama - ja hoiab ära teisi haigusi.

Vilbaste, TN 2, 665 (14) < Räpina khk. (1930)
Türgipiprad - tee köha vastu.

Vilbaste, TN 2, 707 (9) < Räpina khk. (1930)
Arstirohtude valmistamiseks tarvitatakse ka ubalehti, tedremarana juuri, köömneid, piparmünte, kadakamarju, tungalteri, kalmusejuuri, linaseemneid, tille, kuslapuu lehte, tammekoori, õune, raudrohtu, türgi pipra kaune, venheni terasid, koirohtu, rabarberijuuri, kanepiseemneid, karukolla eosed ja nii edasi.

Vilbaste, TN 7, 258 (16) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Tammistu k., Kolga-Leesi (1930)
Türgipipra kaunad ja seemned olid kõhutõve vastu. Kaunad ja seemned söödi ära.

RKM II 312, 407 (17) < Helme khk., Riidaja k. (1973)
Lutikatele.
Türgi pipar leotati petroolivee sees ära ja selle veega pritsiti.

ERA II 29, 423/4 (34) < Äksi khk., Saadjärve v., Kõdu k., Jüritoa (Noore-Jaani) t. (1930)
Põdesin poole suve hallitõbe, jüripäevast heinaajani. Madu-ussi pea tahtis ema kaela panna; ehmatasin, kartsin - siis kadus hall ära. Hall oli parajasti peal, kui ema tuli, uss näpitsa peal. Enne seda ema näind pöörast vaeva, et arstida tütart hallist: pihlakapuie alla pandi, sita alla (see tähendab lauta sõnniku alla), kaevu taheti visata. Ema küttis sauna, kuiva kuuma vihaga vihtles - surin ära ema kätte, aga ikka oli hall sellas. 8-aastane olin. Ema mattis lauta sita alla. Hall tuli, hõikas: "Mari! Mari!" - ja kohe kallal. Kui pealt ära läks, olid nii kui surnud. Minul kartmisest tuli: koer tahtis kiskuda - kolmandal päeval oli hall sellas. Hõikas ema häälega "Mari, Mari, Mari" kolm korda, mina hõikasin vastu - ja kohe oli sellas. Oas käik ei aidanud. Turgi pipra viina jõin poole toopi - ei aidanud. Seekord, kui see hall tuli, kägu pettis just jüripäeval ära - ja kahe nädala pärast oli hall sellas. (Ubade tegemise ja Lapi motiivid näikse võõrad).

Vilbaste, TN 10, 311 (15) < Koeru khk., Koeru ümbrus (1964)
Türgi pipra kaunte viinaleotis - seedehäirete puhul.

Vilbaste, TN 5, 4 (17) < Rannu khk., Rannu v. (1935)
Viina sees leotatud türgipipra kõtru kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 5, 103 (9) < Tartu l. (1933)
Türgi pipar. Türgi pipra kõtru tuleb piirituse sees leotada ja seda leotist tuleb tarvitada päält määrimiseks.

H III 3, 103 (19) < Jüri khk., Nabala k. (1889)
Villihaiguse vasta antakse seasappi, lõnga õli ja türgi pipra viina.

Vilbaste, TN 10, 453 (20) < Kose khk. (1965)
[Ilutaimed aias, toas]
Türgipipar - esimese maailmasõja järgi kasvatati toas arstirohuks.