Rahvapärased taimenimetused
Kummel(i)tee
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
- haav
- vana haav
- haigus määratlemata
- hambavalu
- jooksva
- juuste hooldamine
- kaelahaigus
- kasvajad
- kurguhaigus
- kurguvalu
- kõhuhaigused
- kõhulahtisus
- kõhuvalu
- kõrvahaigused
- köha
- külmetushaigused
- külmumine
- lastehaigused
- leetrid
- neeru- ja põiehaigused
- nohu
- paise
- palavik
- silmahaigused
- tiisikus
- umbes
- valged
- vistrikud
- paistetus
- haigus tuvastamata
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
RKM II 31, 572 (44) < Rakvere khk., Rakvere l. (1949) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui lesenaise laps haigest jääb, siis anna tämäle kameli (kummeli) teed juua. See avidab keige usinamast.
ERA II 193, 511 (36.1) < Põltsamaa khk., Lustivere v., Kabla k. (1938)
Läätsed e. nõstmed (leetrid) tulevad harilikult kevade. Haigeid hoitakse hästi soojas. Rohuks antakse piima, poomõli, kummeli- ja karikakrateed.
ERA II 130, 287 (51) < Muhu khk., Hellamaa v., Lõetsa k., Sassi t. (1937)
Nohinuhtlus: nina punane jookseb vett, ajab aevastama. Keedetakse teed ja juuakse üsna kuumalt (liivateed, kummeliteed, köömnetee veel kõige parem). Valge linane riie pannakse rulli ja tuli otsa ja tõmmatse seda suitsu nina alla ja rindu.
ERA II 297, 45 (3)a < Tallinn l. < Harjumaa (1941)
Nüüd, kus on arstirohud kohutavalt kallid, peaks igaüks isi arstmeid metsarohtudest tarvitama ja ka kodu arstima. Arstirohtusi võib ka valmistada nende turueitede nõuande järgi, kes Tallinna turul müüvad kõiki arstirohutaimi, näituseks köha vastu: liivateesid, ka kummeliteesi. /---/
ERA II 135, 401 (12) < Torma khk., Kalma k., Mutuska t. (1937)
Kui umbes kasvamine tekkis, siis tuli seda kohta hoida kuumas vees. Vesi pidi väljakannatamatuseni kuum olema. Parem oli veel kumelitee selleks veeks kasutada.
ERA II 160, 330 (39) < Põlva khk., Kääpa k., Peedo t. (1937)
Ku om kasuv, sõs piät kaamõlitiid [kummeliteed] juuma.
ALS 4, 332 < Jüri khk., Nabala v., Nabala Suurküla, Roosamardi t. (1932)
Tiisikuserohuks peetakse kumeliteed.
ERA II 193, 565 (48.9) < Põltsamaa khk., Uue-Põltsamaa v., Viluvere k. (1938)
Kummelitee ja vormilille tee [valgevooluse vastu].
ERA II 56, 306 (54) < Lihula khk., Lihula v., Alaküla k. (1932)
Kummelitee külmetamise vastu.
H II 6, 310 (II) < Hiiumaa (1890)
Kummelitee veega tuleb silmi peseda, kui silmad vett jooksevad; kui karvad silma seespool ette tulevad, nopitakse nad ära, ja peeneks hõerutud suhkurt, mille juure üks väike osa ingverituhka juure lisatakse, puhatakse sisse.
RKM II 14, 25 (33) < Iisaku khk., Illuka v., Puujala k. (1947) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kummelitee kompress võtab ka ära, kui on kasvajas. Kompress võtab valu ära, et hakkab ennem jooksma, hiljem plaaster.
RKM II 22, 182 (30) < Torma khk., Lohusuu k. (1949) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Lastehaigusele, kui kõhus on kramplik valu ja kõht on lahti - kummelitee sisse joota, kuumalt.
RKM II 53, 461 (8) < Urvaste khk., Oe k. (1956)
Paistetuse võtab ära kummelitee kompressid. Samuti raudrohu kompressid.
RKM II 72, 415 (8) < Põlva khk., Peri k. (1960) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2006, redigeeris Tuul Sarv 2008
Kui inimene hingas ja silmad olid suletud, mõeldi, et see on varjusurm. Selleks tarvitati külma vett või kummeliteed, valades suhu.
RKM II 111, 143 (470) < Muhu khk., Külasema k. (1961)
Kummelitee on palaviku vastu.
RKM II 160, 131 (6) < Haljala khk. (1961)
Köha. Joodi raudrohu teed ja kummeliteed ja hoiti jalad soojas.
RKM II 183, 14/5 (19) < Simuna khk., Koila k. (1964)
Kurgumandlid. Kummelitee kotiga haotada. Olen 2 inimest terveks teinud. 15-20 minutit hoida kaela peal. Õhku kinnipidav riie peale panna.
RKM II 331, 254 (57)b < Väike-Maarja khk., Avispea k. (1978)
/---/ kummelitee - kompress palaviku vastu.
Vilbaste, TN 4, 288 (3) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Kummelitee.
Kummeliteed keetakse kompressiks ja juua ärakülmamise vastu.
Vilbaste, TN 4, 369 (7) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Kummelitee: palaviku vastu, külmetuse puhul.
Vilbaste, TN 3, 184 < Palamuse khk., Kuremaa v. (1932)
Taimed, mida tarvitatakse.
Hapuoblika supp, kadakamarja tee, kummelitee, seenesoust.
Vilbaste, TN 3, 205 (b) < Tartu-Maarja khk., Raadi v., Kirbu t. (1932)
[Arstirohuks:]
Kummelitee kompressid.
Vilbaste, TN 1, 604 (5) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi talu (1931)
Palavat pärnaõieteed ja kummeliteed juuasse haigestumise korral.
Vilbaste, TN 2, 285 (13) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Kummeliteed tarvitatakse kõhuvalu ja paistetuse vastu.
Vilbaste, TN 2, 390 (19a) < Hageri khk., Rabivere k. (1933)
Kummeltee kasvab kõval rammusal maal. Õitest tehti teed ja joodi köha puhul.
Vilbaste, TN 2, 390 (19b) < Hageri khk., Rabivere k. (1933)
Kui lastel oli kõht lahti, tehti kummeltee vanni.
Vilbaste, TN 2, 390 (19c) < Hageri khk., Rabivere k. (1933)
Kui oli palavik haavades, pandi peale kummeltee kompresse.
Vilbaste, TN 2, 473/4 (2)< Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Kummeliteed (kammeteed) tarvitati hamba- ja kõhuvalu rohuks.
Vilbaste, TN 2, 586 (2) < Mihkli khk., Veltsa v., Keblaste as. (1934)
Köha vastu tarvitati ka kumeliteed.
Vilbaste, TN 2, 710 (4) < Räpina khk. (1930)
Kummeliteed tarvitati külmetamise ja köha vastu.
Vilbaste, TN 7, 54 (3) < Rakvere khk., Rakvere v., Karivärava k. (1929)
Kummelitee kaelahaiguse vastu.
Vilbaste, TN 7, 56 (6) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi as. (1929)
Kummelitee - kõhurohi.
Vilbaste, TN 7, 59 (2) < Rakvere khk., Rakvere v., Päide k. (1929)
Kumelitee - kõrvahaiguse puhul tuleb kompressid panna.
Vilbaste, TN 7, 131 (6) < Hageri khk., Kohila a., Tohisoo (1933)
Veel tarvitati neeru- ja tiisikusehaiguse vastu kummelteed ja nendest keedetud vee vanne. Kummelteed korjati ära õitsemise ajal ja kuivatati ära päikese käes.
Vilbaste, TN 7, 131 (7) < Hageri khk., Kohila a., Tohisoo (1933)
Ka terved inimesed jõid kummelteedest keedetud teed, sest see pidanud olema üldiselt tervisele kasulik. Ka igasugu kompresside jaoks tarvitati kummelteesid.
Vilbaste, TN 7, 137 (3) < Hageri khk., Hageri v., Rabivere k. (1933)
Kummeltee vett tehti siis, kui väikestel lastel oli palavik ja vistrikud kehal. Selle veega pesti mõnikord last ja vistrikud olidki kehalt kadunud.
Vilbaste, TN 7, 183/4 (3) < Setumaa, Järvesuu v., Saarepea k. (1929)
Kummelitee - tarvitatakse ka nõndasamuti kui takjast ja jaaniheina [külarahvas keedab temast teed ja tarvitab köharohuna].
Vilbaste, TN 7, 452 (19) < Jõhvi khk., Kukruse k. (1930)
Kummelitee - külmetamise vastu.
Vilbaste, TN 7, 478a < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Peale selle osutub veel heaks külmetuse vastu raudrohu ja kummelitee.
Vilbaste, TN 9, 61 (5) < Ambla khk., Aegviidu nõudmiseni, Krani as. (1964)
Kummelitee (lõhnav kummel): kasutati kompressideks paistetuse ja hambavalu korral.
Vilbaste, TN 9, 349 (8) < Pühalepa khk., Kassari k. (1962)
Kummelitee (kasvab kuivemates kohtades karge veerel) loputused, halvaks läinud haavad, hautised, paisete korral kompressid.
Vilbaste, TN 9, 519 (69) < Torma khk., Torma k. (end. Koppel) (1965)
Kummelitee juuste pleegitamiseks ja valgendamiseks.
Tormas pleegitasid tütarlapsed juukseid kummeliteega.
Vilbaste, TN 7, 1217 (9) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Kummeliteelised kompressid - palaviku vastu.
Vilbaste, TN 7, 1219 (2a) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Kummeliteed tarvitatakse jooksvahaiguse vastu.
Vilbaste, TN 7, 1219 (2b) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Kummeliteega pestakse juukseid, kui need liig rasvased. Ei tohi aga liig kange olla, muidu juuksed muutuvad rabedaks, sest rasvanäärmed võivad vigastuda isegi aastateks.
Vilbaste, TN 7, 1219 (2c) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Kummelitee kompressid pannakse põsele, kui see paistetab hambavalu tagajärjel.