Rahvapärased taimenimetused
Ubalehed
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
- haigus määratlemata
- jooksva
- koeranael
- kopsuhaigused
- kõhuhaigused
- kõhukinnisus
- kõhutõbi
- köha
- palavik
- rinnahaigus
- tiisikus
- venitus
- haigus tuvastamata
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
H I 6, 10 (13) < Tartu (1894)
Ubalehed, kolmleht (Menyanthes trifoliata). Nende lehtede teed juuakse kõhuhaiguse, palaviku ja rinna- ja kopsutõbede vastu (Otepää kihelk).
H II 3, 672 (8) < Lüganuse khk. (1890)
Ubalehed.
On head tiisikuse vastu, kasvavad ojade äärede peal, tümas maas, mõnedel on marjad otsas, nagu kadakamarjad. Neid rohtusid võetakse ühes juurtega välja, kuivatada, keedeta, ja kui inimene tiiskuses on, siis võeta leent tuliselt sisse, aga mitte palju, vaid veike klaasike korraga, sukruga ühes, nagu teevett, päeva sees kaks ehk kolm korda.
E 4181 (6) < Oudova, Sträkova < Põlva khk. (1893)
Ubalehed. Ubalehed kasvavad mäda heinamaade peal ja on laiad ühelised ja madala kasvuga lehed, neid korjatakse, kujutakse ja siis keedetakse hästi ummusin ja juuakse siis seda leent mitu kõrda päevas, kel koeranaelad külges on. See jook on väga mõru ja kujutada liisnad verd ära.
E 56661/2 (4b) < Tallinn l. (1926)
Korjaku ubalehti, kuivatagu, keetku seda ummuksis, joogu seda. See on ka tiisikuse vastu hea rohi.
E XI 56 (149b) < Tartu l. < Tartu-Maarja khk., Raadi ms. (1928)
Niisama heaks arstirohuks on tiisikuse vasta ubalehed. Neid korjatakse, pannakse patta, vett peale, keedetakse hästi läbi. Pärast keetmist juuakse seda vett. Ubalehtede keetmist ja joomist tuleb pikemat aega jätkata.
E XIV 19 (136) < Tartu-Maarja khk., Raadi ms. - Matthias Johann Eisen < E. Kaarin
Tiisikuse arstimiseks juuakse põdrasamblateed, ka soona teed ehk ubalehtede teed.
ERA II 24, 404 (7) < Türi khk., Vahastu v., Vahastu k., Mardimäe t. (1930)
Ubalehtedest tehakse teed venimise haiguse vasta.
ERA II 28, 601 (22) < Viru-Nigula khk., Kunda-Malla v., Kunda k., Mäepealt s. (1930)
Ubalehed on köha vasta.
ERA II 167, 176 (12) < Ambla khk., Ambla v., Jootma < Järva-Madise khk. (1937)
Ubalehed - tiisikuse vastu, keedetakse ummukses.
ERA II 199, 490 (48) < Koeru khk., Rakke al. < Koeru khk., Liigvalla m. (s. Gleis), s. 1869 (1938). Kulka stipendium 1793/00-7L. O. Looritsa Endis-Eesti elu-olu II Kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Eva-Kait Kärblane 2007
Ubalehti korjati, kuivatati ja siis hõõruti peeneks pulbriks. Seda anti sisse, kui oli kõhutõbi. Tarvitati ka juuri. Kui niideti, siis loriseti, et sa liiguta lipsu ja ma uhun ubalehte. See lause oli tehtud just vastupidi. Lipsu oli raske niita, täis mutimullahunnikuid. Ubalehte oli kangesti kerge niita, läks maha nii et kohises.
RKM II 146, 67/8 (15b) < Jõhvi khk., Järve k. < Lüganuse khk., Kiviõli l. (1961/2)
Ualehed. Madalad kõhad kus on, sääl kasvab niisikene hein, nagu ualehed. Ualehed ja ualehe juured. Seda korjeti ja seda tied. Nied on tiiskuse vasta.
RKM II 234, 347 (7) < Tallinn l. < Kose khk. (1967)
Ubalehti. Kasvavad madalas ojas. Kolmeharalised lehed ja mitu roosakat õit püstja varre küljes. Neid ta kuivatas ja põletas väikese paja sees ja hingas seda suitsu sisse, kui hing kinni oli.
Vilbaste, TN 2, 333 (12) < Ambla khk., Ambla v. (1931)
Ubalehed - tiisikuse vastu, keedetakse ummukses.
Vilbaste, TN 2, 529 (6) < Vigala khk.,Velise v., Võiva k. (1933)
Ubalehed.
Keedetakse ja selle vee sees leotakse või pestakse haiget kohta. Jooksvahaiguse vastu.
Vilbaste, TN 2, 707 (9) < Räpina khk. (1930)
Arstirohtude valmistamiseks tarvitatakse ka ubalehti, tedremarana juuri, köömneid, piparmünte, kadakamarju, tungalteri, kalmusejuuri, linaseemneid, tille, kuslapuu lehte, tammekoori, õune, raudrohtu, türgi pipra kaune, venheni terasid, koirohtu, rabarberijuuri, kanepiseemneid, karukolla eosed ja nii edasi.
Vilbaste, TN 7, 403 (22) < Kullamaa khk., Vaikna v. (1930)
Ubalehed on tiisikuse vastu.
Vilbaste, TN 7, 691 (1) < Harju-Jaani khk., Anija k. (1929)
Taimed, mida vanasti tarvitati arstirohuks.
Reinvarred, ubalehed, maakõrvad ja haavakoored. Tiiskusehaiguse vastu teeks tehes ja sisse juues.
Vilbaste, TN 10, 368 (3) < Kuusalu khk., Kolga v., Kahala k., Oluva t. (1964)
Ubalehed jões ning soos - kõhukinnisuse korral kuivatatult pulbriks.