Rahvapärased taimenimetused
Villirohi
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
- hanijalg Potentilla anserina
- harilik imikas Anchusa officinalis
- harilik ussilakk Paris quadrifolia
- harilik äiatar Knautia arvensis
- hõbemaran Potentilla argentea
- kibe tulikas Ranunculus acris
- salu-siumari Actaea spicata
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
H II 34, 772 (26) < Viru-Nigula khk. (sünnikoht Kuusalu khk.) (1892)
Villirohi villi vastu.
E 39599 (2) < Haljala khk., Vihula v., Metsiku k. (1899)
Kui kuskil kohal äkkiste kange valu tuleb ehk veike vill üles ajab, siis keedetakse villirohtu ja juuakse seda rohuvett mee ehk ka sukruga.
See rohi kasvab kõva heinamaal, 3 ja 4 tolli pikk, valged pissikesed õied külles.
E 83161 (7) < Tori khk. (1933)
Vill paranevat kiiresti, sidudes temale villirohu marju.
EKS c, 75 (2) < Äksi khk. (1891)
[Boraginaceae]
Anchusa officinalis
Villirohi. Värskelt taim hõõruda ja siis villi pääle panna, andvat hääd abi.
ERA II 37, 94/5 (50) < Jõhvi khk., Järve v., Kukruse k., Otsa t. (1931)
Vill. Kui inimese ihust lööb üles üks sinine plekk, see teeb valu. Arstitud: villirohod niiskesed, keida neid ja anna juua, pane rohod sinna villi pääle. Seapekki ka sinna peale pane.
ERA II 37, 603/4 (52a) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve v., Võrme k. vanadekodu < Jõhvi khk., Mäetaguse v., Kiikla k. (1931)
Vill veeb surma inimese. Ajab ühe sinise rakku üles ja teeb hirmus valu. Sellele, öeldakse, kasvavad väljas kõrged hallid, öeldakse jumikad või villirohud, seda keidetakse, antakse sisse juua.
ERA II 83, 551 (22) < Karuse khk. (1924)
Villirohi
Villirohu ehk ussimarja (Paris quadrifolia [ussilakk]) lehti pannakse villi pääle.
Lastele keelati ussimarja söömist, sest ta olla mürgine.
ERA II 195, 215/6 (19) < Varbla khk., Saulepi v., Helmküla k. < Saarde khk., Jäärja m. < Varbla khk., Vana-Varbla m. (1936)
Hall vill. Käsi hakkab sügelema, kui enneaegu märjaks teed. Teeb käe katki, ajab mädanema. Viimaks tuleb lihatükk välja.
Vajutatakse leivanoaga. Soola pandakse peale (kuivalt).
Villirohtu metsas ka: õitseb ja sinine mari jääb otsa.
KKI 69, 506/7 (21b) < Lüganuse khk., Uniküla k., Kolbaka t. (Vachmann enne eestistamist), s. 1896 (1978)
[Palju tema [Seppari Triinu] tundis maarohtusid: /---/.]
Ühed olid jälle villirohud. Kui gaasid ei töötand. Villirohtu hakati keetma ja anti seda rohtu inimesele.
Vilbaste, TN 2, 283 (8) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Villirohu ja kollaste kakrate teed joodi südamehaiguse arstimiseks.
Vilbaste, TN 2, 413 (7) < Jõhvi khk., Toila k. (1930)
Villirohi villihaiguse vastu.
Vilbaste, TN 7, 458 (13) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Käva kaevandus (1930)
Villirohi villide vastu.
Vilbaste, TN 7, 642 (5) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Villirohu marjad kõhurohuks.
Vilbaste, TN 7, 644 (2) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Villi kaotamiseks tarvitati villirohtu.