Rahvapärased taimenimetused

Kõo

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

H II 70, 705 (92) < Rõuge khk. < Vastseliina khk. (1904)
Sisemädse haigusõ rohos peetäs ka "urbaviina". See om: keväjält inne kõourba lahkõmist korätas ütsi urbakõisi, hulk urbõ kokko, pandas sinnä viin pääle, lastas umbõst 1/2 aastat saista - sis om rohi valmis. Sedä pruukva mõnõ ka vigastõ silmi parandamises.

H II 3, 532b < Setumaa < Vastseliina khk. (1889)
Kõourbõ korätäs kevajä, ku vaigul umma, pandas viina sisse, tuu um kõgõ hädä vasta hüä rohi, nimelt pitsitetü haavalõ.

RKM II 329, 168 (3) < Rõuge khk., Koke-Jüri k. < Rõuge khk., Rebase k. (1977)
Kõturohi om kõourva ja viin pääle, tuu om väga hää rohi, ku kõtt haigõ om.

ERA II 26, 69 (3) < Rõuge khk., Viitina v., Paaburisa t. (1930)
Joodik saab kaines: võta kõost kipe vits, anna nahk kuumas. Vai jälle kuse kurku.

EFA II 1, 190 (20) < Kalatšinski raj., Semjonovka k. (Sõrmus), s. 1932 (1995)
Kui me tütarlatse olime, siis mamma tei kõotulõst lipet, sellega mõsti juusseid.

EFA I 38, 81 (12) < Omski obl., Nikolajevka k. (s. Kevvai), s. 1915 (1999)
Kõourva kuivatatas vähe är ja pandas viina sisse. Ta om kõge haiguse vasta. Või sisse võtta, ku kõtust vallale olet ja ku määne haav om, määrid päält haava.

Vilbaste, TN 2, 315 (42) < Urvaste khk. (1929)
Kõourvad piirituse sees võtavad vere kinni ja ei lase haava mädanema minna.