Rahvapärased taimenimetused

Palderjan

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

ERA II 168, 649 (32) < Häädemeeste khk., Orajõe v. (1937)
Palderjani lehti ja õisi korjatakse ja kuivatatakse, neist tehakse talvel teed külmahaiguste ja südamelöömise vastu.

H II 27, 717 (2) < Kursi khk. (elukoht Laiuse khk.) (1889)
Palterjanijuured olevat "kõigesuguse haiguse vastu".

E XIV 19 (138) < Tartu-Maarja khk., Raadi ms. - Matthias Johann Eisen < E. Kaarin
Laste nutmist ja karjumist kaotatakse, kui palderjani juurte teed keedetakse ja seda neile antakse juua.

ALS 7, 99 < Jõhvi khk., Voka v., Vaivina k., Vaivina t. (1934)
Lendav - siis palderjani (lendva rohi) keeta ja sisse anda.

ERA II 285, 57b < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. (1940)
Palderjan on tuntud taim, kasvab madalas heinamaal, kraavikallastel, roosakad õied, juuri kuivatakse rohuks, närvide vaigistamiseks.

ERA II 13, 299 (6) < Simuna khk., Kissa k. (1929)
Palderjan on see, mis rahustab, kui inime ei saa magada.

ERA II 27, 436 (34) < Nissi khk., Sooniste v., Lepaste k., Põlde s. < Kullamaa khk., Maidla k. (1930)
Palderjaniteed tehakse ka närvihaiguste vasta.

ERA II 27, 585 (13) < Nissi khk., Varbola v., Rahula k., Tammiku t. (1930)
Rahustamiseks palderjan, puju, raudhein.

ERA II 27, 586 (21) < Nissi khk., Varbola v., Rahula k., Tammiku t. (1930)
Paisete vasta reinvars ja palderjan.

ERA II 27, 586 (24) < Nissi khk., Varbola v., Rahula k., Tammiku t. (1930)
Külmetamise vasta palderjan, kadakas, pärnaõied, vaarikad.

ERA II 36, 565 (1) < Põltsamaa khk., Rutikvere v., Rutikvere as. < Põltsamaa khk., Pajusi v., Pajusi m. (s. Jaanson), 66 a. (1931)
Palderjan - keedetakse juuri veega. Saab palderjaniteed. Juuakse siis, kui süda kangesti vaevab ja põle rahu. See rahustab.

ERA II 38, 300 (49) < Väike-Maarja khk., Porkuni v., Assamalla k. vaestemaja (1931)
Palderjaniõie tee on unepuuduse ja peavalu vasta.

ERA II 42, 187 (16) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. (1931)
Langetõve vastu palderjan.

ERA II 124, 196 (16) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Karksi khk., Polli v., Mäkiste k., Kõiva t. (1936)
Langetõbe vasta aitave pujujuure ja palderjanijuure.

ERA II 125, 148 (68) < Tallinn l. < Jõhvi khk., Konju k. (1936)
Palderjanitee on peavalu vasta.

ERA II 130, 597 (20) < Pöide khk., Uuemõisa v., Levala k. < Laimjala v. (1937)
Palderjanitee teeb inimese rahuliseks.

ERA II 135, 404 (28) < Torma khk., Kalma k., Mutuska t. (1937)
Palderjanitee on üldiselt tuntud kui rahustav jook närvihaigetele.

ERA II 158, 258 (14) < Jämaja khk., Torgu v., Hänga k., Raisavälja t. (1937)
Palderjan - need rahustavad inimest; juuakse teena.

ERA II 167, 176 (1) < Ambla khk., Ambla v., Jootma < Järva-Madise khk. (1937)
Palderjanijuured - vere seletamiseks, õitest tehakse teed ja juuri leotatakse vees.

ERA II 193, 482 (25.29) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Nõmavere k. (1938)
Unetuse puhul anti rahustuseks palderjaniteed või apteegist rohtu.

ERA II 193, 569 (49.11) < Põltsamaa khk. (1938)
[Rohkete kuuriiete puhul toodi apteegist rohtu.] Kodusel viisil tarvitati kummelit, maranajuuri, palderjani ja koiheina (koirohu) teed.

ERA II 195, 220 (38) < Varbla khk., Saulepi v., Helmküla k. < Saarde khk., Jäärja m. < Varbla khk., Vana-Varbla m. (1936)
Kõhuvalu - palderjani juurikaid viinasse, seda juua.

ERA II 199, 489 (40) < Koeru khk., Rakke al. < Koeru khk., Liigvalla m. (s. Gleis), s. 1869 (1938). Kulka stipendium 1793/00-7L. O. Looritsa Endis-Eesti elu-olu II Kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Eva-Kait Kärblane 2007
Palderjanijuuri, mis olid korjatud enne jaanipääva, pandi piirituse sisse ja neid tilkasi võeti sisse, kui inime oli närviline. Õitest tehti teed, siis see rahustas inimest.

ERA II 203, 407 (86) < Otepää khk., Vastse-Otepää v. (1938)
Rahutu olek.
Rahutu oleku vastu tarvitatakse harilikult palderjani. Rahutut olekut maainimeste juures palju ei esine, kes ainult pole enesel kuidagi närvidele liiga teinud.

ERA II 260, 207 (217) < Pöide khk., Pöide v., Reina as. (1939)
Palderjan. Korjatakse ta juuri sügisel, kuivatatakse ja tehakse teed siis, on mõjuv rohi, närvihaigustele - üldse inimese rahustuseks.

ERA II 279, 184 (12) < Iisaku khk., Illuka v., Kõnnu k. (1940)
Palderjani korjatakse ja tehakse teed, see rahustab. Loomadele ka antakse palderjani sisse, kui haiged on.

ERA II 290, 51 (9) < Tarvastu khk., Suislepa v., Vooru as. (1940)
Seestpidiseid arstimeid on silmahaiguse puhul sisse võetud: kadakamarja keedist, maarjapuna-, palterjani- ja piparmünditeed.

ERA II 290, 126 (75) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Muraka t. (1940)
Oksendamise vasta sedasama (tedremadara-juure piiritus). Aitab ka palderjani-juure tii.

ERA II 130, 597 (20) < Pöide khk., Uuemõisa v., Levala k. < Pöide khk., Laimjala v. (1937)
Palderjanitee teeb inimese rahuliseks.

RKM II 14, 58 (147) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Vasavere k. (1947)
Palderjanid tuleb tieks tiha ja juured tuleb kieta. Neid on, kui inimene nisukene rahutu on. Luomadele on nied ka. Sie tuleb nigu äkitselt pelust, kui ei saa magada.

RKM II 22, 182 (31) < Torma khk., Lohusuu k. (1949) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Lapse väljaheide, parekoorik, anissiköömned, palderjanijuured, sooubalehed- kõik segamini - kui on esimene või teine tiisikuse staadium - kohe aitab. Lapse väljaheide on kõige parem rohi.

RKM II 31, 20 (34) < Tartu l. < Tartu-Maarja khk., Tähtvere v. (1949)
Peavalu - palderjaniteed juua.

RKM II 52, 272 (14) < Tallinn l. (1955) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2005, redigeeris Tuul Sarv 2008
Kõhulahtisuse arstimine. Kui kõht lahti on, siis soovitas minu ema:
1) keeta kanget palderjanijuure teed ja juua 3 tassi päevas (palderjanijuured korjati heinamaalt heinaniitmise ajal);
2) võtta pool teelusikatäit soodat ja julgelt edasi süüa;
3) võtta supilusikatäis kasehao tuhka (see saadakse õige suure sületäie kaseraagude põletamisel); 4) süüa neljandik teelusikatäit musta peenestatud pipart;
5) süüa üks peeneks hakitud sibul toorelt;
6) juua tubli viinaklaasitäis viina, milles on punase pipra kaunu leotatud.

RKM II 53, 285 (6) < Sangaste khk. "Stalin" kolh. (1956) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2005, redigeeris Tuul Sarv 2008
Kõhurohuks oli kalmusejuur, palderjanijuur, ubaheinajuur, maarjasõnajala juur ja hiirekõrva juured. Neid korjatakse kõiki enne jaanipäeva. Kuivatatakse vilun. Siis jahvatatakse kohvimasinast läbi. See pulber segatakse söögisoodaga läbi ja pannakse purgi sisse. Kui kõht hakkab valutama, siis see pulber teeb terveks.

RKM II 72, 324/5 (3a) < Urvaste khk. (1960) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2006, redigeeris Tuul Sarv 2008
[Kuidas raviti kõhuvalu?]
Kõhuvalu vastu pandi palderjanijuured viina sisse ja siis joodi seda viina.
Kõhuvalu puhul anti eriti lastele närida mustaks põlenud leivakoorikuid.

RKM II 72, 433 < Urvaste khk., Antsla al. (1958)
Hingeldamise puhul keedeti teed kummelist, kraakslehest, palderjanist ja koirohust.

RKM II 92, 279/80 < Kambja khk., Ani as. (1959)
Südamepekslemist öeldi et „süä pess nigu vasardiga“. Südamepekslemine tekkis suurest ärritusest. Selle rahustamiseks joodi palderjaniteed või eeterit (liikvat).

RKM II 111, 127 (439) < Muhu khk., Linnuse II k., Kase t. (1961)
Lemmuhaigus - see oli kohkutud haigus. Selle vastu joodi lemmueli ehk palderjani eli. Keedeti seda palderjani juurikatest.

RKM II 111, 69 (184) < Muhu khk., Vanamõisa II k., Kõue t. (1961)
Ennevanast olid olemas järgmised rohud: lemmueli (palderjanijuurtest keedetud tee), salpeeter, söötvaaker (salpeetrihape), poomeli, Jeesuse käeluuplaaster ehk käelaaster (pliiatsijämedune pruun pulk). Neid kõiki sai apteegist. Peale selle oli veel nõiaeli ja juudasitt ning pealemäärimiseks tärpentiin e. tärkentiineli.

RKM II 111, 53/5 (151) < Muhu khk., Suuremõisa II k. (1961)
Maohaavade ja vähja vastu tehakse järgmist rohtu. Võetakse: kivisõnajala juuri 25% [kivi-imar - Polypodium vulgare], üheksaväerohtu e. vägiheina juurikaid 25% (ei tohi ära segada mürgise vägiheinaga, millel on mustjasrohelised kitsad lehed), palderjanijuurikaid 10%, mesilaste kitti 35% (see on ollus, millega mesilane lennuaugud kinni vaigutab, hall mass).
Juured ja kitt kuivatada ja panna likku piiritusse. Leotada 15 päeva teatud sooja temperatuuri juures. Iga päev loksutada.
Kui selline ekstrakt on valmis, siis võtta veel kasekitti 25%. Kasekitti leidub päris vanadel kaskedel, millel koor pragunenud. Nende pragude vahel on kollane meekoogitaoline mass. See ongi kasekitt. Kasekitt tuleb kuivatada ja teatud osast keeta teed. Siis lisada see tee piirituseleotisele. Segada. Sisse võtta väike supilusikatäis 2 korda päevas söögi alla.
Jutustaja ravis endal ise sellega maohaavad. Aastaid tagasi kellelgi vanemal naisel oli maovähk. Arstid tunnistanud ta lootusetuks. Siis hakanud see naine tarvitama seda rohtu ja mõne aja pärast hakanud vähk kuivama, järele jäänud vaid kimp veresooni. Naine paranes täiesti.

RKM II 111, 37/8 (87) < Muhu khk., Ridasi k. (1961)
Lemm - järsku tuli palavik. Nõrkus, oksendus. Põhjuseks oli enamasti ehmatus või tugev ärritus. Selle vastu oli lemmueli ehk palderjanieli [palderjani juurtest keedetud tee].

RKM II 111, 28 (57) < Muhu khk., Ridasi k. (1961)
Lemmuhaigus saadi kohkumisest. Selle vastu anti palderjani.

RKM II 106, 146 (53) < Jõhvi khk., Kohtla k. (1960)
Palderjanijuured liuteti piirituses. Siis võeti üks naps, kui õli nagu niisike rahutus.

RKM II 106, 142 (27) < Jõhvi khk., Kohtla k. (1960)
Palderjanijuurikuist tehti tied, kui ei saand magada.

RKM II 102, 248 (43) < Halliste khk., Abja as., Tedremäe t. (1961)
Kui süda lopib, miu emäl olli, pant pudelis viina sissi palderjaani ja maranejuure ja kaselehe, siis võts säält juuri päält, et sii rahustab.

RKM II 126, 35 (29.5) < Kärla khk. (1960)
Lemmi puhul küüned läksid siniseks ja nägu muutus samuti sinakaks. Paljud lapsed surid lemmisse. Lemmi vastu kasutati palderjani, kommeliteed, timmeljani teed jne. Lemm ei olnud nakkav.

RKM II 135, 197 (6) < Hargla khk. (1962)
Unepuudust on väga paljudel, enamasti kõigil vanadel inimestel, kel on suur mure, ka minul ei ole sugugi und, tarvitan vahel luminaali. Vanast korjati palderjanijuuri, kuivatati, panti pudelide, viin peale, see oli ilus kollane, tarvitati pelgämise ja unepuuduse vastu. Vanasti, kui Mustajõe ääres heinal keidi, sai neid palderjanijuuri alati toodud.

RKM II 138, 125 (88) < Palamuse khk., Kudina v., Aruküla k. (1958)
Palderjaniteed kasutati rahustusvahendina.

RKM II 154, 31 < Paide l. < Türi khk., Alliku v. (1961)
Minu mees oli väga tugev ja terve, aga ükskord hakkas kaebama, tema magu on haige, see oli niisugune pikaline haigus. Ta tegi ikka tööd ja hakkas ennast rohitsema maarohtudega, meil õues kasvas arnikad. Üks veike kollane õis oli otsas, tarvitas neid, ei aidanud, proovis veel mõnda toimet, aga ikka magu valutas, oma soo kraavikaldal kasvasid palderjanid. Hakad nende juurikatega proovima, leutas ka viinaga, neist sai aru, et mõjusid, ja varsi oli päris terve mees.

RKM II 160, 115 (6) < Haljala khk., Pihlaspea k. (1961)
Südamepekslemine. Joodi palderjanijuurika teed.

RKM II 160, 178/9 (10) < Viru-Nigula khk. (1961)
Südamekloppimine. Joodi palderjanijuurika teed.

RKM II 175, 12 (14) < Audru khk., Võlla, v., Kihlepa k., Kalda t. (1964)
Palderjani tarvitatakse küll tänapäeval. Juurikud sügisepoole korjata. Südame ja närvide rahustamiseks. Meil kass sõi ära. Pidada umbses nõus.

RKM II 175, 145 (28) < Tõstamaa khk., Seliste v., Taltsi k. < Mäe k. < Audru v, Lindi k.. (1964)
Palderjani tarvitavad: juurikud viina sisse, on tervisele hea.

RKM II 175, 441 (32) < Tõstamaa khk, Seliste v, Kõpu k (1964)
Kohkumiserohtu tehti palderjanist ja verd laarib ja.

RKM II 177, 159 (8) < Tõstamaa khk., Läilaste k., Allikivi t. (1964)
Palderjanijuuri pandi viina sissi südamehaiguse vastu.

RKM II 183, 12 (5) < Simuna khk., Koila k. (1964)
Kõhuvalu. Palderjanijuure viina juua.

RKM II 183, 12 (8) < Simuna khk., Koila k. (1964)
Kõhukinnisus. Palderjaniõie teed juua. Ummukses keeta. Olgu loom või inimene.

RKM II 183, 15 (21) < Simuna khk., Koila k. (1964)
Langetõbi. Kanaperselille tee aitab, kui saab kohe ravile. Terve taim juurtega võtta. Kanaperselille tee ei lase krampi peale tulla. Olen ise terveks teinud ühe võõra lapse. Andsin ka palderjanijuurika teed.

RKM II 186, 32/4 (11e) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. < Torma khk., Lohusuu al. (1964)
Palderjan kasvab heinamaal kraavikallastel, tema juuri tarvitatakse teeks, peale selle pandi juuri viina sisse, seda tarvitati närvihaiguse vastu.

RKM II 186, 42 (8) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. < Torma khk., Lohusuu al. (1964)
Südameklopp.
Kui süda ei tööta normaalselt, klopib kiiresti.
Ravi selle vastu on palderjanijuure tee ja kuivatatud maikellukese tee lahjendatult.

RKM II 197, 232 (23) < Järva-Jaani khk., Võhmuta v., Kaaruka k., Karjukse t. (1965)
Palderjaniteed tehti, piparmündi teed kah, kui süda peksis. 2-3 tilka kamperiõli vee hulka, võtab peksmise ära.

RKM II 208, 149 (57) < Põlva khk., Eoste k., Plaki Ala t. (1966)
Palderjanijuuri kuivatõti, pandi viina sisse. Ol'l kõturohi.

RKM II 210, 183 (60b) < Räpina khk., Rasina v., Matsisaare k., Kagova t. (1966)
Palderjan on kollatse häälmidega, verihaina ja valge kassikäpa ja ne omma kaik roho. Valge oliva valgevoolutse vasta ja punatse punatside vastu.

RKM II 212, 436 (1) < Kanepi khk., Kanepi (1966)
Ku kõtt' valut', siis võeti palderjanijuure' ja pandi viina sisse ja ingverejuure' kah.

RKM II 210, 515/6 (8a) < Võnnu khk., Ahunapalu k., Põldrõugu t. (1966)
Palderjanijuure ja puskar - sisen valu vasta [leotis].

RKM II 227, 85 (12) < Otepää khk., Vidriku as. (1967)
Maranijuure ja palderjanijuure pandas viina sisse. Toda võeti, too olligi kõturohi.

RKM II 229, 394 (12) < Simuna khk., Koila k. (1966/7)
Langetõbi. Palderjaniteed juua. Arnika tilkasid toodi apteegist ja anti haigele. Kui langetõbi peale tuleb, siis suu vahutab ja käed tõmbavad kokku. Hobuse sõnnikut pandi pihu sisse, kui käed kokku tõmbab, siis on kergem.

RKM II 229, 660 (7) < Simuna khk., Mariküla k. (1967)
Unepuudus. Mooniseemne teed anti sisse ja raudrohu ja palderjaniteed.

RKM II 231, 484/5 (18) < Torma khk., Lohusuu al. (1967)
Vill pidi tulema suurest ehmatusest. Seespidist villi nimetati rahvakeeles „südamevill“. Villi tunnus oli järgmine. Nahale tekkis õhuke sinakalt läbipaistev väike puhutis, mille sees oli vesi. Raviti toore sibula mahlaga, pandi peale. Kuid sisemise villi ravi tarvis söödi toorest sibulat ja joodi palderjaniteed.

RKM II 234, 350/1 (e) < Tallinn < Kose khk. (1967)
Palderjaanitee, kasvas kraavi kallastel, oli tarvitusel rahustava vahendina, kui oli mingisugust ärritust või ehmatust olnud ja ei saanud magada.

RKM II 254, 333 (20) < Kadrina khk., Uduküla k. (1969)
[Ravimtaimi]
Palderjanil lehed, õied ja juured [leidsid kasutamist].

RKM II 254, 475 (32) < Kadrina khk., Ahila k., Tõnuansu (1969)
Palderjanijuuri korjatakse, pannakse viina sisse - rohkem südamehaiguse vastu.

RKM II 254, 483 (20) < Kadrina khk., Võsu-Metsanurga k., Ligedama t. (1969)
Palderjan on närvihaigusele hea.

RKM II 257, 413a < Palamuse khk. (1968)
Kramptõbi lastel. Palderjanijuure teed anti lapsele krampide vastu. Ema teadis seda.

RKM II 262, 106 (34) < Kadrina khk., Järtu k., Paugi t. (1969)
Palderjan - une jaoks.

RKM II 262, 287 (13) < Rakvere khk., Lõuta k., Vahesoone t. (1969)
Palderjanijuurtele pandi viina juurde, ka tedremarani juurtele, võeti seesthaiguse vastu.

RKM II 263, 252 < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. < Tartu l. (1969)
Palderjaanijuurt leotatakse viina sees. Selle viinaga määritakse paistetanud kohti, võtab paistetuse ära, olen seda ise ka proovinud.

RKM II 269, 269 (18) < Rõngu khk., Elva l. < Nõo khk., Meeri v. (1969)
Närvirohi - palderjanijuured maa seest välja kakkuda ja vees ära leotada.

RKM II 269, 278 (37) < Rõngu khk., Elva l. < Nõo khk., Meeri v. (1969)
Palderjanijuured maa seest välja kakkuda ja vees ära leotada. Tee teha. Närvirohi ja unetuse vastu kah aitab.

RKM II 293, 684 (17) < Vigala khk., Vigala v., Pallase k., Roista t. (1972)
Palderjani vannid on head närvivalude vastu. Palderjani varsi koos juurtega vees keeta, selles vees haigeid liikmeid vannitada ja ka kompressiks peale panna on hea.

RKM II 309, 272 (o) < Lüganuse khk., Püssi al. < Jõhvi khk., Mäetaguse v. (1974)
Langetõbe arstiti ka konnaga, kuivatati katuseräästa all kärnkonn hästi kuivaks aeti läbi kohviveski kui oli, kui ei old siis tambiti ja õeruti peeneks pulbriks. Söödeti salaja toidusees haigele. Anti ka palderjani- ja karuohaka teed.

RKM II 316, 309/10 < Helme khk., Riidaja k. (1975)
Kõhuvalu.
Ennem anti palderjanitilku. Emä pandse palderjanijuure viina sisse ja andse neid tilku. Toru sihen puul pudelit juuri ja puul pudelit viina, ta olli pruun, kui sa selle nähne ärä võtset, siss sii valu jäi järgi. Muud rohtu meile es andagi, pitsi sisse kallati. Pitsitäit ta küll es anna.

RKM II 329, 240 (4) < Rõuge khk., Mustahamba k., Tinuri t. < Rõuge khk., Viitina k. (1977)
Palderjanijuure tii om jälle südamele hää, kui valu tege. Ja kui ei ole und, siis anna und.

RKM II 329, 353/4 (18a) < Rõuge khk., Jaanipeebu k. (1977)
Ravimid:
palderjanijuured - rahustiks;

RKM II 329, 370a < Rõuge khk., Leoski k. (1977)
Palderjanijuuri (õitsemise ajal) pandi viina sisse.

RKM II 329, 463 (24) < Rõuge khk., Järveküla k., Kuusiku t. (1977)
Palderjan - rahusti.

RKM II 331, 225 (24)a < Väike-Maarja khk., Avispea k. (1978)
Maarohtusi kasutati. Palderjanijuured olid rahustiks.

RKM II 336, 398 (22) < Väike-Maarja khk., Nõmme k. (1979)
Palderjani minu ema ise tegi juurikatest ja õitest ka. Siis tegi teed ja piiritusega võttis sisse.

RKM II 338, 346/7 (3) < Kuusalu khk., Kolgaküla k. (1976)
Kõhuvaluga joodi jälle pohlakalehe teed. Sellele valule aitas ka veel rukkilille, kibuvitsa marja, palderjaani, koirohu, teelehe ja kiviimela juurtest keedetud tee.

RKM II 338, 347 (5) < Kuusalu khk., Kolgaküla k. (1976)
Peavalu puhul joodi jälle kas nurmenukkudest, krookslehtedest, palderjanist või koirohust keedetud teed. Kasutati seda teed, millist ravimtaime juhtus just käepärast olema. Määriti ka veel jõhvikamahlaga valutavat kohta või pandi peale silgusoolvette kastetud lapp.

RKM II 338, 348 (10) < Kuusalu khk., Kolgaküla k. (1976)
Kellel süda hakkas kloppima, see pidi jooma nurmenuku, rukkilille, piparmündi või palderjaniteed.

RKM II 338, 359/60 (35) < Kuusalu khk., Kolgaküla k. (1976)
Söögiisu puudusele aitas põdrasambla tee ja ka veel palderjani, võilille, kasepungade, raudrohu, teelehe ja tedremadala juurtest keedetud tee. Kui mõnest nimetatud rohust keedetud teed mõne korra juua, siis läheb kohe kõht tühjaks ja on vajadus toidu järele.

RKM II 348, 512 < Äksi khk., Tabivere < Saarde khk. (Gentalen), s. 1914 (1980)
Palderjanijuur - kõhuvalu vastu.

RKM II 355, 442/3 (92) < Põltsamaa khk., Umbusi k., Surva t. (1981)
Palderjanijuurikaid sai välja kaevata sügisel ja kuivatati talveks. Tükeldati ja pandi valge viina sisse pudelisse. Võeti lonksukene närvide rahustamiseks. Aitas ka siis, kui inimene oli ennast raske tööga ära venitanud ja rinde alt valus oli. Palderjaniõied said ka kuivatatud ja joodi sellest keedetud teevett ka siis, kui oldi täiesti terve.

RKM II 355, 562/3 (46) < Põltsamaa khk. (s. Luukas), 79 a. (1981)
Palderjanijuurikaid korjati enne õitsemist, tükeldati ja pandi valge viina sisse. Võeti rahustamiseks lonksuke. Ka siis võeti, kui inimene oli ennast raske tööga rinde alt ära venitanud. Palderjani korjati heinamaalt.

RKM II 355, 572 (63) < Põltsamaa khk. (s. Luukas), 79 a. (1981)
Kui laps ehmatas, anti talle palderjaniteed juua, see rahustas teda.

RKM II 356, 372/3 (144) < Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Umbusi k. (1981)
Palderjanijuurikaid koguti suvel õitsemise ajal. Puhastati ära ja tükeldati. Tükikesed pandi valge viina sisse. Lasti seista pimedas kapis. Võeti sisse. Naised tilgutasid palderjaniviina suhkrutükile ja pistsid suhu, aga mehed kallasid seda leotist hea paraja lonksu valge viina hulka ja jõid selle napsi ära. Võeti sel juhul, kui tööga oli kere ära venitatud ja rinde alt ning kõht valutas. Aitas hästi. Palderjan ka rahustab. Võetakse, kui inimene on ehmunud või närviline.

RKM II 356, 547/8 (55) < Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Umbusi k., Kooli t. (s. Jürgens), 79 a. (1981)
Palderjanijuurikad tükeldati ja asetati viina sisse. Lonksuke võtta ja aitas rahuneda. Naised võtsid palderjaniviina tihti koos suhkruga. Palderjani võeti ka siis, kui rinde alt oli veninud.

RKM II 358, 347 (21) < Põltsamaa khk., Neanurme k. (1981)
Ema õpetas: palderjanijuurikaid rahustamiseks.

RKM II 363, 366 (23) < Otepää l. (1982)
Palderjaanijuured pannakse viina sisse. Lastakse seista tüki aega. Kui ei saa magada, siis võtad sisse.

RKM II 368, 252/3 (13) < Maarja-Magdaleena khk., Reinu k. (1983)
Vanad inimesed olid ju kõik arstid. Kasutasid neid teesid. Olid tähele pannud. Peamised olivad kummelid ja palderjan külmetushaiguste peale. Kummel oli meil harilikult talurahva tee.

RKM II 368, 324 (26d) < Maarja-Magdaleena khk., Hundi k. (1983)
palderjanijuured - närvide vastu;

RKM II 369, 192 (8) < Maarja-Magdaleena khk., Toljase k., Lauri t. (1983)
Piparmünt ja vehverment, palderjan ja maa-aluserohud olid kõige tähtsamad arstimiseks. Raudrohud ja köömned ja kõik maarohud korjati omale tagavaraks. Soodest ja igalt poolt sai korjatud. Sisemisi haigusi arstiti ikke enamasti nende maarohtudega.

RKM II 370, 53 (48) < Viru-Jaagupi khk., Voore k. < Simuna khk., Muuga k. (1984)
Palderjanijuuri korjati närvide rahustamiseks.

RKM II 371, 414 (5)b < Viru-Jaagupi khk., Kantküla k. < Kuivajõe k. (1984)
Palderjan - närvide vastu.

RKM II 372, 294 (34) < Tartu l. (1984)
Palderjanijuurte leotis viinas. Arvatavasti südamele.

RKM II 375, 167/8 (45) < Põltsamaa khk., Võhmanõmme k. (1985)
Kui rinde alt oli raske tööga ära venitatud, oli väga terav valu. Siis võeti tops viina sisse ja just palderjaniviina. See võttis valu vähemaks ja rahustas haiget.

RKM II 375, 220/1 (21) < Põltsamaa khk., Võhmanõmme k. (1985)
Johannes Sepp on seda kuulnud, et kui inimene on väga rahutu ja närviline ja see mõjub ka magamisele, siis soovitati võtta palderjani. Selleks võeti lusikatäis suhkrut ja tilgutati sinna mõned tilgad palderjani ja võeti sisse. Mõnes peres oli kohe selline viinapudel, kus olid palderjanijuured tükkidena sees ja siis võeti rahutuse puhul pudelist pits viina ja rüübati ära. Sel puhul siis inimene magas rahulikumalt. Aga oli ka inimesi, kes sugugi ei sallinud, et teisel kõrval haisevad.

RKM II 375, 550 (51)a < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Arisvere k. (1985)
Kui inimene magab rahutult, on soovitav võtta palderjani suhkruga enne magamaheitmist.

RKM II 380, 27 (32)a < Jõhvi khk., Ohakvere k. (1984)
Unetuse puhul kasutati palderjaniteed.

RKM II 380, 223 (30) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k. (1982)
Kuulin, siin kiegi rääkis, neil haige, täma läks, tõi apteegist kolmekordset kaks pudelitäit, selle sisse pani palderjani. Sellega määris reuma vasta. Kas omakorjatud palderjan oli või tõi apteegist, ma ei tia.

RKM II 381, 86 (13) < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Peavalu puhul mindi voodisse, kui võimalik oli, joodi kuuma higistavat teed närvide rahustamiseks, palderjaniteed, õitest ja vartest tehtud. Pandi kummelivees kastetud rätik kompressiks otsmikule, kui tuliseks läks, jahutati külmaks ja pandi uuesti. Ka pandi marli vahele tooreid hapuid kapsaid ja tambitud kuuse peeneid oksi, et palaviku välja kisuks. Hiljem võeti peavalu pulbrit ja asperiini. Peavalu on teise haiguse kaasnähe.

RKM II 381, 93/4 (19)b < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Kõhuvalurohuks joodi arnikateed ja tehti palderjanijuurika, tedremarani juurika ja reinvarre õienuppude leotist viinas, mida võeti kõhuvalu korral. Ka joodi kasekäsna ehk kasekõbjase teed.

RKM II 381, 94/6 (20) < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Ka südamevoolmete (infart) korral tarvitati toorest sibulat ja mett, eriti oli hinnatud pärnaõie mesi, aga esimine rohi oli võisoolvesi. /---/ Jõi palderjaniteed südame- ja närvirohuna, närvirahustajana. Nurmenuku ja maikellukese teed, aga talve jooksul sõi 2 setverikku toorest sibulat meega ära.

RKM II 382, 275 (28) < Koeru khk., Abaja k. (1985)
Unepuuduse ja erga unega inimesi peeti rahututeks, närvilisteks ja ka õelateks inimesteks. Ta ei maganud ise ega lasknud ka teisi magada oma käimiste ja kolistamistega. Meie veetohter oli nendega nii teinud, et andnud palderjanileotist sisse, lasknud üleni alasti võtta ja nüüd oli külm märg lina ümber pandud ning voodisse sooja teki alla. Need, kes seda on välja kannatanud ja lasknud teha, olevat teistsuguseks inimeseks muutunud, mitte kohe.

RKM II 382, 439 (21) < Türi khk. < Sangaste khk. (1985)
Unetuse võitmiseks loendada 100–1 tagurpidi. Hoolitseda, et ruum oleks külm ja katta siis end soojalt tekiga. Palderjanijuure tee.

RKM II 381, 304 (61) < Kadrina khk., Võduvere k. < Saarde khk., Karuküla k. (1984/5)
Palderjan.
Palderjanijuured on jälle närvihaiguse vastu. Viina sees leotse neid. Seante pruun tuleb. Seda võetse siss suhkruga, kui on närviline või ehmatanud või uni ei tule.

RKM II 383, 104 (2) < Kuusalu khk., Pärispea k. (1985)
Pea valutas.
Peavalu puhul keedeti ja joodi teed jälle mitmetest maarohtudest. Nurmenukkudest, krookslehtedest, palderjanist ja ka koirohust. Paar kruusitäit aitas küll päevas. Määriti pead veel jõhvikamahlaga. /---/

RKM II 381, 296/8 (50)b < Kadrina khk., Võduvere k. < Saarde khk., Karuküla k. (1984/5)
[Maalised.]
Öessamaväe jõumees [= vägihein] olli jälle öessa haiguse vastu. Need ollid kik maast saadud haigused: sügelised, valud, nöksid, sammaspoolik, paised, nahahaigused seaksed. Siss pandi öessamaväe jõumees, rabatsihein, raudrohi, paatspuu õied, nõges, palderjaan ja maalishein [? = liivateeleheline mailane] patta. Nänn [= E. Okase isaema Ann Mooses] täädis kaks veel, tema rohi olli kangem. Need keedeti ära segamini. Siss pandi seda paksu pääle ja pesti selle veega. Kätt võis sääl sees ka hoida. See kaotas ära puha.

RKM II 383, 432 (58) < Kose khk., Ardu k. (1985)
Piparmünti ja palderjaani suhkrutükile tilgutada, kui oli ehmatatud.

RKM II 384, 127 (14) < Kaarma khk., Laadjala k. (1985)
Palderjani ant rahuvaigistuseks.

RKM II 384, 168 (23) < Tallinn < Saaremaa (1985)
Närvihaigus.
Palderjanijuurikaid leotati viina sees ja võeti tilgutades enne sööki kolm korda päevas. Joodi üheksaväelist teed. Mis taime all seda tuntakse, ei tea. Nii ma ema käest kuulsin, kuid rohkem ei uurinud, sest siis polnud selleks põhjust ja nüüd on hilja.

RKM II 384, 179 (45) < Tallinn < Saaremaa (1985)
Söögiisu puudumisel.
Söögiisu puudumisel soovitati juua palderjanijuurikatest valmistatud teed ilma suhkruta, üks klaas enne söömist.

RKM II 384, 407 (35) < Keila khk. (1985)
Närvilisele joodeti kibuvitsa marjadest või pärnaõitest keedetud teed. Ka palderjanileotist.

RKM II 385, 129 (73) < Häädemeeste khk., Penu k. (1984/5)
Oma ema kapis mäletan alaliselt olevat järgmisi ravimeid: 1) pudelike viinaga palderjanijuurtel (rüüpas lonksukese, kui „seest valutas“); klaasikesetäis püssirohtu; tükk hõbepaberit suhkrupea ümbert - roosipaberiteks (ei mäleta, et sinna peale oleks mingeid märke kirjutatud).

RKM II 385, 108 (16) < Pärnu l. (1984/5)
Vanad inimesed kannatasid ju ikka ja kannatavad praegugi jooksja või liigesevalude käes.
Kui mina alles laps olin, siis minu ema ja naabrinaine käisid ise metsas, tõid kalmuse- ja palderjanijuurikaid ja männikasvusid. Meil oli suur tünn, nii rinnakõrgune, sinna sisse pandi toodud kraam ja kuum vesi peale, siis tegid selle sees endile vanni. Tünn selle veega seisis köögis võib-olla kuu aega või rohkemgi. Mida kauem seisis, seda kangemaks vesi läks. Käisid selles vees iga päeva või paari tagant, väga tihti. Vee soojendasid iga kord uuesti sel kombel, et ajasid kivi tuliseks ja lasid vette.

RKM II 385, 114 (27) < Häädemeeste khk. (1984/5)
Vanema hoidis ikka tedremarana juurikaid viina sees, samuti ka palderjanijuurikaid viina sees. Rüüpas, kui seest valutas, oma ära oli venitanud või.

RKM II 385, 129 (72) < Häädemeeste khk., Penu k. (1984/5)
Hea rohutee jaoks peeti minu lapsepõlves järgmist segu: ühesuurustes osades pohla-, pihlaka- ja palderjaniõisi.

RKM II 385, 253/5 (23) < Pärnu l. < Tori khk., Riisa k. (1985)
Kurguhaigused. Kurguvalu põhjuseid võis ju olla väga mitmesuguseid, harilikke külmetushädasid ja ka nakkushaiguseid angiini, difteeriat, sarlakki. Kuna aga polnud arste ega laboratooriume haiguse diagnoosimiseks, siis vaadati lihtsalt kurku, lusika varrega keelepära alla surudes ja leiti samas ka otsus, mida ette võtta. Kui kurk paistis olevat põletikus ja neelamine oli takistatud, siis pandi hautatud, kuumad kaerad suka sisse ja seoti ümber kaela ehk pandi kaela ümber muud soojad mähised. Vahepeal tuli kurku kuristada maarjajää ehk jälle keedusoola lahusega, jalgadele tehti kuumavee vanni.
Kui ma Toris kihelkonnakoolis käisin siis seal tegi koolitädi Toomessoni seda lastele peaaegu igal külmal talvel suure keevavee vaagna kohal „tärpentiini auru“.
Kauss oli põrandal, laps käpuli kausi kohal, mitu tekki üle pea visatud. Seal tuli nii kaua olla, kuni keegi vastu pidas.
Haiguse ravitsemist ei peetud täielikuks seni, kuni polnud joodud kuuma teed kas siis pärnaõitest, köömnetest, palderjanist, kummelitest või veriheinast.
Sarlakki eristati harilikust kurguhaigusest seetõttu, et sarlaki puhul on pulss kiire ja palavik kõrge. Sel puhul tuli juua kuuma kadakamarja teed.

RKM II 385, 270 (31) < Pärnu l. < Tori khk., Riisa k. (1985)
Unetus. Närvilisus.
Unetus esinevat vanemas eas. Abi pidi saama palderjaniteest ehk paari sõõmu marjaveini rüüpamisest õhtul. Närvilisusest ma oma lapsepõlves pole kuulnud, see on vist moodne haigus. Aga Pärnus elab praegu kaugele kuulus imearst Gunnar Aarma, kes ravib oma rikkis närvidega patsiente külmavee vannidega ja kuuldavasti väga heade tagajärgedega.

RKM II 385, 496 (14) < Saarde khk., Räisa k. (1985)
Peavalu.
Raviti palderjani, piparmündi, naistepuna ja raudrohu teega. Kui peavalu põhjuseks oli raske töö, siis aitas ka kaelasoonte masseerimine.

RKM II 385, 496 (18) < Saarde khk., Räisa k. (1985)
Hambavalu.
Valu leevendab kummel, palderjan, piparmünt, sibul, vanilliin, viin, vahest ka külm vesi ja nii edasi. /---/

RKM II 385, 499 (21) < Saarde khk., Räisa k. (1985)
Väristustõbi.
Raviks olid soojad vannid, palderjan ja jood.

RKM II 385, 497/20 (20)c < Saarde khk., Räisa k. (1985)
Astmat raviti palderjani, naistepuna, kadakamarja, paiselehe ja nõmme-liivatee teega. Ma olen tarvitanud ka veel aed-liivateed. Hingati sisse kummeli- ja tärpentiniauru.

RKM II 385, 499 (23) < Saarde khk., Räisa k. (1985)
Unes rääkimine.
Unes rääkimine pidi tingitud olema päevastest muredest, vestlustest, üleväsimusest ja nii edasi. Magava inimese aju ei puhka. Pidi aitama palderjan ja suhkruvesi - tuleb vältida üleväsimust.

RKM II 385, 499/500 (24) < Saarde khk., Räisa k. (1985)
Unetus.
/---/
Rahvas kasutab palderjani ja suhkruvett, ka männikasve kasutati (vannideks) unetuse ja närvihaiguste puhul.

RKM II 385, 502 (30) < Saarde khk., Räisa k. (1985)
Lendva ja rabandus.
Üldiselt tarvitati samu ravimeid kui külmetushaiguste puhul. Vanaemal oli päris apteegist toodud mingi palderjani, nõmme-liivatee ja nii edasi segu, mida ta nimetas rabatserohuks.

RKM II 385, 585 (10) < Vändra khk., Tootsi al. (1984)
Kõhuvalu puhul pandi külm niiske käterätik ümber keha. Arvati raskest tööst tulevat. Viina anti lonks juua, vahel lisati liikvat viinale. Palderjanijuurikaid leotati viinas, seda leotist anti kõhuvalu raviks.

RKM II 390, 99 (10) < Suure-Jaani khk. (1985)
Peavalu. Palderjan, naistepuna, piparmünt, raudrohi.

RKM II 390, 100 (13) < Suure-Jaani khk. (1985)
Roos. Kummeli- ja paiselehe mähised, hoida soojalt.

RKM II 390, 466 (48) < Otepää khk. (1985)
Kadakamarjad (tee) oli üheksa häda vastu. Ka palderjan.

RKM II 391, 164 (8) < Tartu (1983/5)
Peavalu puhul masseeriti kaelasooni, klopiti pead tasakesi näppudega ja seoti kõvasti rätiga või vööga kinni. Ka korjati suvel metsast leitud palderjanijuured, kuivatati ja keedeti teed. Ma ise ei jäänud enam üldse magama, kui olin 14 ööd-päeva oma isa haigena valvanud, suretanud ja matnud. Keetsin suvel ema poolt korjatud palderjaniteed, jõin seda ja hakkasin jälle magama. Magan praegu 10 tundi igal ööl.

RKM II 391, 186 (2b) < Tartu < Võnnu khk., Peravald (1983/5)
Palderjan. Edukalt kasutati kõhuvalu vastu ka palderjaniviina. Selleks pandi palderjani kuivatatud juured viina sisse ja pärast nädalaaegset viinas ligunemist võis palderjaniviina kõhuvalu korral pitsitäie juua.

RKM II 393, 397 (21) < Rõngu khk., Põrja k. (1985)
Raudrohu, piparmündi ja palderjanitee on kõigi haiguste vastu.
Üts vana naine, juba 91 aastat vana. Ta joonu kogu elu raudrohu teed. Uskus, et seepärast ongi nii vanaks elanu.

RKM II 393, 412 (19) < Rõngu khk., Põrja k. (1985)
Kõhuvalu vastu leotati palderjanijuuri.

RKM II 395, 232 (97) < Võnnu khk., Vana-Kastre k. < Haljala khk. (1986)
Piparmündist teed ja palderjaniõitest. Piparmünt aitab seedimist korraldada, kergendab seedimist, aga palderjan on ehmatusele ja kui süda väga klopib, siis teed tehakse ja juuri pantakse viina sisse, võetakse; kes viina ei taha, teeb juurtest ka teed.

RKM II 395, 405 (27) < Võnnu khk., Padari k. (1986)
Jaaniöösel koräti hainu rohus. Kondivalu võtvat ära, päältmäärimises on hea. Ja kõik rohujuure taheti koräta enne jaani. Palderjan, piparmünt, pärnaõied - palavikurohi, siis kui õitses.

RKM II 395, 405 (29) < Võnnu khk., Padari k. (1986)
Venitamiserohi oli palderjan.

RKM II 400, 391/2 < Saarde khk., Veelikse k. (1987)
Kui kõrv oli lukus, puhus pilli ja nii edasi, seda peeti meil veresoonte lubjastumise tunnuseks, siis ei tohtinud süüa palju liha, suitsetada ega ka viina võtta.
Vanema võttis siis veega jooditinktuuri, ema aga sõi sibulat ja küüslauku. Joodi ka palderjani- ja pärnaõie teed (soojalt).

RKM II 403, 37 (3) < Juuru khk., Kuimetsa as. < Juuru khk., Lakevainu k. (1987)
Raudrohtu korjasime vanaemaga külmetuse vastu ja palderjani kasvatati kodus.

RKM II 405, 742/3 (14) < Halliste khk., Kamali k. (1985)
/---/ Minu lapsepõlves külas oli selline pilt, et kellel ikka närv millegist „hell“ oli, need tarvitasid siis niinimetatud närvisoola ehk broomi ja ka palderjanijuuri tõmmati Halliste jõe lammilt.
Ükskord lapsepõlves, kevadine aeg oli, olin 11-12 aastane. Teised lapsed koolist koduteel hakkasid tõmbama palderjanijuuri. Ühel oli pisike õde või vend, pidi pahasti magama. Mul oli ka mingi vitstest punutud toidukorv kaasas, ma korjasin ka korvi. Enne pesime juured tipp-topp puhtaks jões. Kodu siis pistsin selle korvi koos juurikatega pööningu otsale tuulduma. Vanemad inimesed olid tööl ja kui õhtul koju tulid, siis tahtsin näidata. Läksin korvi võtma. Ainult tühi korv oli veel järel. Kassid olid vahepeal kõik ära tassind.
Nii et närvilisuse vastu tõmmati ka palderjani ja osteti ka apteegist tinktuuri.

RKM II 407, 12 (5) < Haljala khk., Vihula k. < Viru-Nigula khk. (1984/6)
Kui uni ei tule.
Korjati metsast palderjaniteed, noh, juurikaid ja nendest tehti teed. See aitas. Pani magama. See aitab siis ka, kui inimene närviline on. Rahustab närvisi.

RKM II 451, 454 (56) < Laiuse khk., Mõisaküla k. (1992)
Ja palderjanijuurikad on südamele head.

RKM II 413, 473 (2) < Rõngu khk., Koiduaru k. (1988)
Vemmermentsitiid, palderjani, teelehte ikka sai kasutatud.

RKM II 413, 513/4 (11) < Rõngu khk., Härjanurme k. < Puhja khk., Nasja k. (1988)
Vanast ikke need rohud olid naistepuna ja raudrohi. Seda korjati ja piparmündi teed. See pidi enne jaanipäeva olema rohuks. (E. K.: Tuli korjata enne jaanipäeva.) Määrimiseks pandi palderjanijuuri viina sisse, siis määriti tollega liigeseid.

RKM II 413, 528 (20) < Puhja khk., Tännassilma k., Tinni t. (1988)
Hea määrimisrohi oli, kui palderjanijuurtele viina piale kallati.

RKM II 413, 542 (4) < Puhja khk., Puhja k., Viina t. (1988)
Mina ole kasutanu punet, piparmünti, palderjani. Piparmünt on südamele hää.

RKM II 414, 449/50 (18) < Puhja khk., Puhja v., Ridaküla k. (1988)
Palderjanijuurt pandi viina sisse. Tilgad võeti sisse kõhuvalu vastu.

RKM II 415, 108 (27) < Jõhvi khk., Kuremäe k. (1988)
Astma vastu - kibuvitsa marja tee, maasikaõie tee, mädarõigast, naistepuna, palderjani.

RKM II 428, 34/5 (11)a < Nõo khk., Karijärve k., Taavitse t. (1988)
Arste pole ümbruskonnas olnud peale kupumoori. Ravimitest oli palderjani ja viina segu, mida enne magamajäämist sisse võeti. Minu emal olid alati tedremarana juured viina sees.

RKM II 429, 387 (20) < Palamuse khk., Soosaare k. (1989)
Palderjan. Kui inimene oli väga rahutu, siis anti.

RKM II 430, 154 (41) < Kursi khk., Puurmani al. < Kursi khk., Kirikuvalla k. (1989)
Palderjanijuured on närvirohi.

RKM II 431, 200 (42) < Kursi khk., Puurmani v., Jüriküla k. (1989)
Palderjanisid vanasti korjati, juurtest tehti teed. Ükskord palderjanitee tegi mind päris hulluks. Oli liiga kange, tegi uimaseks.

RKM II 433, 641 (27) < Lääne-Nigula khk., Rannaküla k., Kõrtsi t. < Lääne-Nigula khk., Oru v., Keedika k. (1990)
Palderjanijuuri peab puhtaks pesema ja ära kuivatama. Paned need liguma kuuma veega ja võtad. On närvirohi.

RKM II 434, 63 (39) < Harju-Madise khk., Rannaküla k. < Harju-Madise khk., Ämari k. (1990)
Palderjanijuurikaid olen korjanud. Rahustuseks.

RKM II 434, 103 (22) < Nissi khk., Terjatu k. < Nissi khk., Lehetu k. (1990)
Palderjan - kui magada ei saa, siis võeti. Juurikaid korjati.

RKM II 438, 161 (82) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. (s. Nurmberg), s. 1918 (1990)
Vanemad inimesed võtsid närvide rahustamiseks palderjani suhkruga sisse. Selleks võeti lusikasse suhkrut ja sinna tilgutati pudelist palderjali 5-10-15 tilka, nii, kuidas keegi oli harjunud. Ka piparmündi tilgad olid suhkruga hea võtta. Inimene rahunes.

RKM II 445, 746 (6a) < Torma khk., Piilsi end. raudteejaam < Torma khk., Tõnusaare k., Teistera t. < Torma khk., Linnanõmme k. (1991)
Neid oli kõigesugused rohud. Nagu maarohud. Mina korjan palderjanijuurikaid. Kannuga panin ahju, see rahustab. Möödunud aasta korjasin ja iga aasta korjan. Enne jaanipäeva, siis on nigu hea korjata.

RKM II 446, 178 (37) < Torma khk., Torma v., Kõnnu k. (1991)
Nõgest, naistepuna, palderjani, piparmünti, liivateed, raudrohtu: neid korjati.

RKM II 446, 279 (14) < Torma khk., Näduvere k. < Torma khk., Torma mõis (s. Viigipuu), 84 a. (1991)
Palderjaniteed tehti. Eks ta oli ka südame raviks.

RKM II 446, 590 (7) < Torma khk., Kasepää k., Nisura t. (1991)
Talveks olid varutud kummelid ja raudrohud ja teelehed ja ärnikad ja palderjanid.

RKM II 450, 255/6 (8) < Palamuse khk., Kudivere k. < Kodavere khk., Kirtsi k. (1992)
Palderjaniõisi lasti korjata, siis jällegi rahustab. Juured kuivatatakse ära ja viina peale. Võtad ühe napsi õhta ära ja tuleb hea uni, kui on niisugune närviline inimene.

RKM II 457, 97 (53) < Pilistvere khk., Pilistvere al. < Pilistvere khk., Võrevere k. (1993)
Vanaema korjas raudrohtu, kummelit, köömneid, palderjanijuurikaid. Palderjanile pandi viina peale, anti palderjaniviina, kui paha oli.

RKM II 458, 301 (31) < Pilistvere khk., Kiigevere k., Valli t. (1993)
Palderjani korjati ise, palderjanijuurikaid. Tulevad jälle ja küsivad, kas sul ei ole juurikate peal midagi. Rahustab see, kui vaja, siis võeti.

RKM II 465, 494 (8a) < Viru-Nigula khk., Ridaküla k., Maandialuse t. (1994)
Palderjan pandas viina sisse, see on südamekloppimise vastu.

KKI 4, 319 (5) < Setumaa, Rääsolaane k. (1948)
Küümnet ja paldõrjani juure kõtuhaigusõ vasta.

KKI 50, 329 (50) < Suure-Jaani khk., Põhjaka k., Piiri t. (s. Kuldkepp), s. 1877 (1970)
Palderjanid on ka head. Nende juure teed juuas, ku seest haige on. Seuksed jälle kasvavad mööda metsa ja heenamaid.

KKI 68, 55 (4) < Jämaja khk., Ohesaare k. (1977)
Palderjanijuurt kasutati peavalu, närvide vastu kompressideks.

KKI 69, 72 (9) < Kadrina khk., Tammispea k., Kesküla t. < Kadrina khk., Eru k. (1977)
Ise arstisivad. Eks antud piparmenti ja palderjani. Eks apteegist ja vahest korjati ka. Tehti palderjaniteed.

KKI 69, 292/3 (21) < Viru-Nigula khk., Oru k. < Viru-Nigula khk., Ilastu k. < Viru-Nigula khk., Päsula k. (1975)
Palderjanijuurikaid võib kasutada tiena, pulbrina.

KKI 69, 139/40 (5B) < Kuusalu khk., Vihasoo k., Kroombergi t. (Anni) Liivrand, s. 1893 (1977)
[Ega ennem polnud Loksal apteeki. Kuusalu arst käis Loksal. Eks maarohtudega ravitud.]
Palderjanijuuri

KKI 69, 506/7 (21c) < Lüganuse khk., Uniküla k., Kolbaka t. (Vachmann enne eestistamist), s. 1896 (1978)
[Palju tema [Seppari Triinu] tundis maarohtusid: palderjanid /---/.]
Palderjanid erutasid organismi ja selitasid verd. Juurikaid korjati.

KKI 69, 335/6 (20) < Viru-Nigula khk., Kurna k. < Viru-Nigula khk., Kelu k. (1975)
Palderjanijuuriku, tetrematara juuriku ja koirohtu - viina peale.
Tetrematar - pisikese kollase õiega ja must juurikas. Korjati siis, kui õilavad, ega neid muidu tunne.
Koirohul on niiskesed pikad hallid varred. Nüüd saab apteegist.
Tetrematara ja palderjanijuurikad [tehti] noaga katki; varjulises kohas kuivatada.

KKI 69, 387/9 (50g) < Lüganuse khk., Sirtsi k. (s. Normak), s. 1909 (1978)
[Taimedega arstimine.]
Palderjanitied olen õhtul enne magamaminekut teinud, siis nagu närvid rahunevad.

Vilbaste, TN 4, 62 < Palamuse khk., Kaarepere v. (1934)
Palderjani tarvitakse rahustamiseks ning on ka hää kopsuhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 4, 308b < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
[Arstimisi taimedega.]
Palderjanijuure - joodi rahustuseks viinaga.

Vilbaste, TN 4, 313f < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Palderjan piiritusel südamerahutuse vasta.

Vilbaste, TN 4, 352 < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Vanasti tarvitati rohuna palderjani, kalmusejuuri, ärnikat.

Vilbaste, TN 4, 374 (2) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Palderjanijuure teed tarvitatakse rahustamiseks.

Vilbaste, TN 4, 364 (1) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Taimi arstirohuna.
Palderjanist tehakse tiid kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 4, 377 < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Taimi arstirohuks: Ämmaleht, kummelihain, paiseleht, palderjaan, kalmusejuur.

Vilbaste, TN 4, 383 (1) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Arstimine taimedega.
Palderjan (kartmise vastu).

Vilbaste, TN 4, 388 (1) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Taimede kasutamisi endistel aegadel arstirohtudeks:
Palderjan - rahustuseks.

Vilbaste, TN 4, 409 (4) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Palderjani viina sees ligunult, vaigistuseks.

Vilbaste, TN 4, 415 (a) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Arstimitena tarvitataks:
Palderjanijuuri, teega viina sees leotatult.

Vilbaste, TN 4, 424 (c) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
[Taimi arstirohuna.]
Paltjerjanijuuri tarvitati teeks.

Vilbaste, TN 4, 473 (d) < Pühalepa khk., Kärdla (Kumari) < Arnold Napp, Reigi algkooli õpilane (1938)
Südamehaiguse vastu tarvitatakse palderjanijuuri.

Vilbaste, TN 3, 58 < Laiuse khk., Laiuse v. (1932)
Palderjanijuurtest tehti teed

Vilbaste, TN 3, 75 (2) < Laiuse khk., Laiuse v. Iravere k., Kooli t. (1932)
[Arstimiseks tarvitatakse:]
Palderjanid.

Vilbaste, TN 3, 137 < Kambja khk., Kambja v., Hama t. (1932)
Palderjanitee - ärrituse ja ergu valu vastu.

Vilbaste, TN 3, 143 (1) < Palamuse khk., Kaarepere v., Vrousti ? (1932)
Arstirohuks tarvitamine.
Palderjanijuur leotatakse piirituses, mille mahlast saadakse nii palderjani „tilgad“. Tarvitatakse südame rahustuseks ja nõrkuste puhul.

Vilbaste, TN 3, 152 (4.21) < Palamuse khk., Roela v., Roela k., Leedimäe (1932)
Harilik palderjan - arstirohu valmistamiseks.

Vilbaste, TN 3, 503 (VI b) < Tartu l. (1932)
[Taimi kasutati arstirohtudeks:]
Palderjanijuuri (viina sees) päävalu ja nii edasi vastu.

Vilbaste, TN 3, 597 (b)3 < Tartu l. (1932)
Palderjanijuured sisehaiguste vastu.

Vilbaste, TN 3, 636 (21) < Tartu l. (1932)
Palderjan - rohuks.

Vilbaste, TN 3, 658 (2) < Maarja-Magdaleena khk. (1932)
[Arstirohtudeks tarvitatavad taimed.]
Palderjan.

Vilbaste, TN 3, 664 (7) < Tartu l. (1932)
Palderjan [rahvapärane nimetus puudub]. Arstirohuks.

Vilbaste, TN 3, 704 (26) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Palderjan. Tee on jooksva ja kõhukrampide vastu.

Vilbaste, TN 3, 715 (45) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Palderjan. Tee on jooksjahaiguse, närvivalude ja kõhukrampide vastu.

Vilbaste, TN 3, 760 (28) < Tartu l. (1932)
[Tarvitatakse arstirohuks.]
Palderjan - ülekäia rohi.

Vilbaste, TN 3, 783 (2.2) < Tartu l. (1932)
[Arstirohuks.]
Palderjan.

Vilbaste, TN 11, 5f < Kihelkonna khk., Viidu k. (1960)
Valeriana officinalis - palderjan. Kasutatakse teeks.

Vilbaste, TN 11, 87/8 (19) < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1966)
Palderjan. See on kõigile üldtuntud rohi. Tarvitatasse õisi ja juuri teed teha. Ennemalt õli palderjaniõie tee talve jooksul iga õhta leevakõrvane. Ja põlnud närvi- ega südamehaiged, nagu nüüd iga teine inime südame- vai närvihaiged.

Vilbaste, TN 11, 254 < Valga khk., Valga l. < Karula khk., Kaagjärve v. (1963)
Palderjan hea kõturohi.

Vilbaste, TN 11, 260/1 < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1963)
Mul oli üks üheksat seltsi rohujuurte nimed üles kirjutatud, mis olid venimishaiguse vastu. Enam ei leia üles. Vist põletasin ära. Ühekorra neid vanu pabereid aasin tulle, et mis neist ikke hoida, ega neid vaja pole. Aga nüüd oleks vaja. Aga enam ei ole! Mine nüüd Palamuse kabelist Karma Leena käest neid juurenimesid küsima. Nüüd oleks Leenat veel vaja, aga teda enam ei ole.
Kalkarijuured, südameema juured, kalmusejuured, palderjanijuured, tedremarana juured… Niipalju on neist meeles, aga nelja taime ei tule meelde.

Vilbaste, TN 11, 272 < Laiuse khk., Sadala v, Metsaküla (1963)
Palderjan on langetõbe, lihaste värisemise, põrnahaiguse ja põiekrampide vastu.

Vilbaste, TN 11, 282 < Nõo khk., Elva l. (1963)
Palderjanijuur pandi viina sisse, siis kui kõtuvalu oli, siis võeti seda. Võtt kõtuvalu ära. Vanasti ei olnud rohtu.

Vilbaste, TN 11, 293/4 < Laiuse khk., Laiuse v., Kasevere k., Reino t. (1963)
Kuidas vanarahva tarkuse järgi langetõbe arstiti (Võru murdes koolisklemise hädä).
Suvel tuleb üheksa seltsi taimi korjata ja nendest teed teha. Ning mustadest loomadest tuleb igaühest võtta kolm tilka verd. See veri tuleb ühes teega haigele sisse anda.
Need taimed on järgmised: palderjan, tedremaran, ülekäerohi, sootubak, takjajuur, põdringas, kadakamarjad, pohlaõied, leetripuu [leedripuu] õied.
Need loomad, kellelt tuleb võtta verd kolm tilka, on: musta kassi verd paremast käpast, musta kuke harjast, muti verd paremast käpast kolmanda sõrme vahelt.
Kui langetõbi parajast peal on, siis tuleb kääridega lõigata juukseid: otsa eest, mõlemate kõrvade juurest natuke. Tuleb teha kolm lepapuust väikest risti ja siduda need juuksed igaüks ise punti. Need juuksed tuleb siduda valge lõngaga iga punt ise risti vahele. Siis tulevad need ristid maha matta niisugusesse kohta, kus kasvab kolm leppa ühe juure peal.
Ka nendest loomadest võib võtta [verd]: kärnkonnast ja harakast. Aga paaris ei tohi olla nende loomade arv.

Vilbaste, TN 11, 343/5 < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1963)
Selle rohu retsepti kogemata sain kätte, mis Karma Leena õppas venimisehaiguse vastu. Aga ma olen ta poolikult üles kirjutanud. Nii et ma ei tea tast enam õieti midagi. Sest on umbes nelikümmend aastat aega. Kas on grammi mõõdud vai tuli kopikate eest niipalju osta. Kõiki ühevõrd.
Kirjutan nii, nagu mul on seekord kirjutatud:
Pool toopi viina
5 ärnikateed
30 kaalijodati
5 liikvat
5 prantsuse viina
5 tormanijuuri
5 kalkanijuuri
5 rabamisejuuri
5 südame-ema venimise juuri
5 kalmusejuuri
5 tedremarana juuri
5 palderjanijuuri
Need rohud tulid kõik poole toobi viina hulka panna ja kui kaua tuli seista lasta, enne kui võis tarvitama hakata, seda ma pole tähendanud.
Tarvitada tuli kolm korda päevas, supilusikatäis korraga sisse võtta.
Apteegist tulid need rohud kõik tuua. Küllap nad ikka vist grammi kaaluga on. Igaühte viis grammi.
Need said nagu pool naljapärast üles kirjutada.
Tema käis hädalisi ka masseerimas ehk nii nagu ta ise ütles, katsimas. Katsis ära ja kohe andsid sooned järele.
Mõnele soovitas jihvti. Kui arst jihvti andis, kohe sai abi tema õpetuse järele.

Vilbaste, TN 11, 436 (15), 443, 451 < Iisaku khk., Imatu k. (1962)
Patseuha - Patseuha on ehmatuserohust. Selle lehti korjada ja selle sahvtiga, kui roos lööb, aga sõnu piab ka piale lugema, mis algavad nii: „Mina vannun …“
“Patsesuha” on palderjan.
Siinsete küla vanemate inimestega rääkides sellest öeldakse, nende teada sõna “patsesuha” ei ole mitte taimenimi, vaid nahahaigus, patsesuha või sügelik.

Vilbaste, TN 1, 244 < Rõuge khk., Haanja v. (1934)
/---/
Kuivatatud palderjanijuurte hõngu kardab luupaine, ei tule selle magaja juure, kelle pääotse all on topsuke juuri hoitaval.

Vilbaste, TN 1, 496a < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Palderjanijuured [Valeriana officinalis]. Teena - jooksvale, krampidele, ehmatusele, vereselituseks, närvihaigusele, venitusele.

Vilbaste, TN 1, 496a < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Palderjanijuured [Valeriana officinalis]. Õied teena - rahustamiseks.

Vilbaste, TN 1, 496a < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Palderjanijuured [Valeriana officinalis]. Palderjanitilgad - langetõvele, rahustamiseks.

Vilbaste, TN 1, 496a < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Palderjanijuured [Valeriana officinalis]. Ummuksis keeta teena - pistusele, jooksvale, krampidele.

Vilbaste, TN 1, 496a < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Palderjanijuured [Valeriana officinalis]. Juured viina sees leotada - venitusele; teena langetõvele.

Vilbaste, TN 1, 603 < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Kaavere k., Käo talu (1931)
Palderjanijuuri süüakse piavalu vasta.

Vilbaste, TN 1, 791 < Lääne-Nigula khk., Oru v. (1938)
Harilik palderjan (Valeriana officinalis L.). Palderjan. Tee õitest ja vartest rahustamisvahend une puudumise vastu.

Vilbaste, TN 1, 875b < Torma khk., Raja algkool (1938)
Arstirohtudeks tarvitatakse järgmisi rohte: kuivatatakse palderjanijuuri.

Vilbaste, TN 1, 963 (27) < Tõstamaa khk., Pootsi k. (1942)
Palderjan - tee juurtest, õitest rahustamiseks ja külma vastu.

Vilbaste, TN 2, 239/40 (4) < Setumaa, Värska v., Värska k. (1937)
Palderjanid pannakse viina sisse, lastakse mõni nädal seista ja seda tarvitatakse arstimisrohuks kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 2, 254 (3) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Tammiku as. (1929)
Palderja[a]nijuuri tarvitati südamehaiguse vastu. Puhtad juured keedeti ummuses ära, nii et aur välja ei pääsenud, ja siis saadud segu joodi.

Vilbaste, TN 2, 259/260 (7) < Jõhvi khk., Jõhvi gümnaasium (1929)
Niiskeil heinamaadel kasvab punakate õitega palderja[a]n. Kõigis hariliku palderjani osades, eriti juurtes, leidub lõhnavat lendlevat õli. Temas sisalduvat hapet tarvitatakse mitmete rohtude valmistamiseks. Palderjanipiiritus on hea rahustamisvahend erguhaigustele, krampide, kõhuusside ja maokatarride vastu.

Vilbaste, TN 2, 265 (6) < Jõhvi khk., Toila v., Toila k. (1929)
Palderjanijuuri närida - pidi rahulikuks tegema ja hästi magama panema.

Vilbaste, TN 2, 273 (10) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Palderjaniteed - peavalu ja krampide vastu.

Vilbaste, TN 2, 273 (15) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Karuohaka ja palderjanijuurte teed koos tarvitati verepuhastuseks.

Vilbaste, TN 2, 279/280 (3b) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Kõhuhaiguste arstimiseks tarvitati järgmisi taimi: upspuu juuri (seestvalul), /---/ palderjanijuurte ja kaselehtedega tehtud viina (seestvalule), kuuma kaera kompresse (seestvalule).

Vilbaste, TN 2, 308 (10) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1930)
Palderjan (kasvab heinamaal, tal on pikk, 0,5-1 meetrit kõrge vars, mille otsas on vaalakas roosa õiekobar), teda tarvitatakse jooksvahaiguse vastu, juurikaid lastakse seista viina sees ja siis sisse võtta.

Vilbaste, TN 2, 309 (2) < Torma khk., Lohusuu v., Lagedi k. (1930)
Ehmatuse ja rabanduse vastu tarvitati hõõguva kasepuu söe vett, milles vanne võtta, peale selle veel palderjaanijuurte teed.

Vilbaste, TN 2, 313 (15) < Kanepi khk. (1929)
Palderjani (Valeriana officinalis) tarvitatakse ehmatuse vastu.

Vilbaste, TN 2, 315 (43) < Urvaste khk. (1929)
Sisemisi haigusi arstitakse veel palderjanijuurtega, tedremanaratega ja kõrveheintega.

Vilbaste, TN 2, 333 (1) < Ambla khk., Ambla v. (1931)
Lisan mõned ülesmärgitud arstirohutaimed.
Palderjanijuured - vere seletamiseks, õitest tehakse teed ja juuri leotatakse vees.

Vilbaste, TN 2, 365 (5) < Ambla khk., Lehtmetsa k. (1931)
Taimede tarvitamine endisel ajal.
Venimisehaiguse vastu on palterjanijuurikad, palterjanijuurikad pannakse viina sisse, seda võetakse enne sööki.

Vilbaste, TN 2, 384 (19) < Hageri khk., Hageri (1933)
Palderjani tarvitati rahustamiseks.

Vilbaste, TN 2, 408 (6) < Jõhvi khk., Voka k. (1930)
Palderjaniõite teed tarvitadakse ärrituste vastu.

Vilbaste, TN 2, 412 (10) < Jõhvi khk., Voka k. v., Pühajõe k. (1930)
Palderjan: närvihaiguse vastu.

Vilbaste, TN 2, 417 (5) < Jõhvi khk., Toila al. (1930)
Palderjanijuurte vett tarvitatakse närvihaiguste puhul.

Vilbaste, TN 2, 427 (4) < Järva-Madise khk., Albu k. (1929)
Palderjan kasvab kraaviäärtes ja niiskemail maadel. Juurtel ja õitel on hää lõhn. Tema juuri leotatakse viina sees. Seda viina tarvitatakse rahustusevahendina.

Vilbaste, TN 2, 430 (2) < Järva-Madise khk., Aravete al. (1929)
Palderjane pannakse viina sisse, mis kibeda maitse teeb, ja võetakse kõhuvalu ja igasuguste venituste vastu sisse.

Vilbaste, TN 2, 441 (9) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Palderjanijuurika teed tarvitati rahutuse rohuks väikestele lastele ja ka vanematele.

Vilbaste, TN 2, 470 (5) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Palderjan.
Seest venimise vastu keedetakse palderjanid ära ja joodakse tee näol. /---/

Vilbaste, TN 2, 488/9 (1) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
[Ärakirjutatud kustki] [Ei]
Meie taimed arstirohtudena.
Palderjan. Üldiselt tuntud aruheinamaal kasvav taim. Pikkus 40-60 sentimeetrit, lehed sulelised, õied pöörisõisikus. Arstirohuks tarvitatakse omapäraselõhnalist juurikat, mida korjatakse septembrikuul ja kuivatatakse pikkamisi ja hoitakse kindlais nõudes. Arstirohuna tarvitatakse palderjanijuureka tinktuuri, mis apteekides valmistatakse. Närvihaiguste ja ara vere vastu. Palderjaniteed tuntakse rahva seas krampide, südamekloppimise, hüsteeria, langetõve ja nii edasi vastasena.

Vilbaste, TN 2, 530 (8) < Vigala khk.,Velise v., Võiva k. (1933)
Palderjanid.
Keedetakse teeks ja juuakse südamehaiguse vastu.

Vilbaste, TN 2, 600 (3) < Mihkli khk., Veltsa v., Aru as. (1934)
Palderjanijuurikad on rahustamiseks, korjatakse enne jaanipäeva, keedetakse ja võetakse sisse.

Vilbaste, TN 2, 635 (7) < Torma khk., Avinurme al. (1930)
Palderjanijuurte viina - ehmatuse rohuks.

Vilbaste, TN 2, 638 (II) < Torma khk., Avinurme v., Maetsma k. (1930)
Palderjan - tarvitatakse ehmatuse korral.

Vilbaste, TN 2, 640 (2) < Torma khk., Avinurme al. (1930)
Palderjanisi tarvitati rahustamiseks.

Vilbaste, TN 2, 643 (1) < Torma khk., Avinurme al. (1930)
Taimede tarvitamine arstirohuna.
Palderjani tarvitatakse närvide rahustamiseks.

Vilbaste, TN 2, 658 (2) < Räpina khk. (1930)
Tarvitati selleks [sisemiste haiguste vastu] ka palderjanijuuri viina kui tee sees joomiseks.

Vilbaste, TN 2, 668 (3) < Räpina khk. (1930)
Palderjanijuuri tarvitati kõhurohuks, kui kõht lahti on.

Vilbaste, TN 2, 676 (2) < Räpina khk. (1930)
Arstirohuks tarvitatakse paljusid taimi ja taimejuuri: palderjanijuuri, verirohu kaunu pannakse piirituse sisse. /---/

Vilbaste, TN 2, 682 (6) < Räpina khk. (1930)
Palderjanijuuri tarvitadi mitmete rohtude valmistamiseks.

Vilbaste, TN 2, 684 (2) < Räpina khk. (1930)
Kui hääd kõhurohtu tahetakse saada, siis pannakse palderjanijuuri kuivatatult viina sisse. Neid leidub heinamaadelt ning võetakse õitsemise ajal, pestakse ära ja pannakse kuivama.

Vilbaste, TN 2, 687 (1) < Räpina khk. (1930)
Taimede tarvitamine vanal ajal.
Vanal ajal ei olnud veel värvisid ega arstirohte, siis korjasid inimesed ise taimi, et riiet värvida /---/
Ka arstirohtudeks tarvitati paljusid taimi, näiteks palderjanijuured pandi piirituse sisse, mis üldse sisemiste haiguste vastu on ja veel närvihaigetele ja krampide vaigistuseks.

Vilbaste, TN 2, 692 (4) < Räpina khk. (1930)
Niiskeil heinasool kasvav palderjan on ka rikas lenduvaist õlidest. Iseäranis palderjani juurtes leidub õlisid. Temas sisaldavat hapet tarvitatakse mitmete rohtude valmistamiseks. Palderjanipiirituse ekstraktid on head rahustamisvahendid närvihaigetele, krampide ja maokatarride vastu.

Vilbaste, TN 2, 704 (2) < Räpina khk. (1930)
Samuti tarvitati ka sisemiste haiguste vastu viina, kuhu oli pandud palderjanijuuri.

Vilbaste, TN 2, 704 (3) < Räpina khk. (1930)
Palderjanijuuri tarvitati ka teega ning tarvitati samuti sisemiste haiguste vastu.

Vilbaste, TN 2, 707 (8) < Räpina khk. (1930)
kasekoorest valmistatakse tökatit, palderjanijuurtest palderjanitroppe ja -ekstrakte.

Vilbaste, TN 2, 710 (6) < Räpina khk. (1930)
Arstirohtudeks tarvitati ka tedremarana ja palderjanijuuri.
Praegu enam kõiki neid taimi ei tarvitata, ainult mõnda taime tarvitatakse veel arstirohuks ja värvimiseks.

Vilbaste, TN 7, 62 (13) < Rakvere khk., Rakvere v., Päide k. (1929)
Palderjaniteed - külmetamise vastu.

Vilbaste, TN 7, 141 (1) < Hageri khk., Hageri v. (1933)
Taimede tarvitamine endisel ajal.
Taimed esinevad looduses peaülesannete kandjana. Juba vanal ajal toitsid inimesed endid taimedest. Nad kasvatasid mitmesuguseid taimi ja vilju, nagu rukist, kaera, otra, kartulit ja nii edasi. Ka loomad saavad omale taimedest toitu ja ülespidamist. Nii on, et ilma taimedeta ei saaks ükski loom ega inimene elada ja peab surema nälga. Neid tarvitati veel arstirohtudena, värvimiseks ja ka nõiduse vastu.
Arstirohuks tarvitati mitmesuguseid rohujuuri ja puudepungi, kus neist keetmise teel saadi mitmesuguseid rohte.
Üks parimaist rohtudest on palderjan. Teda leidub igal pool metsades pika roosaõielise taimena. Palderjanist keedetakse närvihaiguse ja ehmatuse vastu rohtu.

Vilbaste, TN 7, 145 (4) < Hageri khk., Hageri v. (1933)
Palderjan kasvab sooküngastel. Tal on valkjad-lillad õied. Tema juuri pannakse kuivatatult viina sisse ja kasutatakse kõhuhaiguse puhul. Niisama keedetakse ka kuivatatud õitest teed, mis on ka hääd köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 148 (8) < Hageri khk., Hageri v. (1933)
Palderjanitaime tarvitatakse ehmatuse- ja rahustuserohuks. Selle taime juured kuivatatakse ära ning keedetakse ära ja juuakse neid. Väga palju on taimi, millest teed keedetakse ja juuakse.

Vilbaste, TN 7, 159 (IIa) < Vigala khk., Velise v., Keskküla k., Taku t. (1933)
Palderjanijuurtest leotati viinas närvihaiguse rohtu.

Vilbaste, TN 7, 161 (Ie) < Räpina khk. (1930)
Palderjanijuurte leotist piirituses tunti kui rahustamisvahendit närvihaiguse, krampide, kõhuusside ja maokatarri vastu.

Vilbaste, TN 7, 166 f < Räpina khk. (1930)
Ka palderjanijuurtest valmistatakse teed. Palderjanitee rahustab üldse närve.

Vilbaste, TN 7, 172 (15) < Setumaa, Mäe v., Rõsna k. (1930)
Palderjan - külarahvas tarvitab närvihaiguste, krampide, kõhuusside ja maokatarride vastu.

Vilbaste, TN 7, 175 (10) < Setumaa, Satserinna v., Sestniki k. (1930)
Palderjan. Palderjani piirituseekstraktid on tarvitusel rahustamisvahenditena närvihaigetele, krampide, kõhuusside ja maokatarride vastu.

Vilbaste, TN 7, 195 (6) < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1929)
Palderjaanijuured: pannakse viina sisse ja juuakse südamehaiguste puhul.

Vilbaste, TN 7, 274 (3) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Palderjan on ehmatuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 302 (1c) < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Köha vastu palderjan, reierauad, vehverments.

Vilbaste, TN 7, 306 (a) < Püha khk., Pihtla v., Putla k., Tiko t. (1930)
Arstirohud. Palderjanid, arnikad, komelid, südaemajuured, vehvermendid, mindid, võilille kollane, külmkingapädid, poolalehed.

Vilbaste, TN 7, 329a < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Missuguseid taimi tarvitatakse arstimisel?
Palderjanid, lõhmuspuu õitsed on üheksa haiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 361 < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Milleks tarvitakse taimeid? Kas arstirohuks? Paldejal, arnikad, komelid, südaemajuured, vehvements, mindid, võilill kollane, külmking, koilill, alantijuur, ema-tus, härjakapsad, heinputked, kassinaered, köömlid, luuderohi, mädareigas, sõnajalg, piiparmünt, raudnõges, raudreiarohi, sooingver.

Vilbaste, TN 7, 376 (1.1) < Jõhvi khk., Voka v., Künnapõhja k. (1930)
Palderjanijuured jooksva vastu.

Vilbaste, TN 7, 395 (27) < Kullamaa khk., Vaikna v., Päri as. (1931)
Palderjan - juured riivitakse peeneks ja võetakse enne sööki sisse. Äratab söögiisu.

Vilbaste, TN 7, 405 (20) < Kullamaa khk., Koluvere v., Kalju küla (1930)
Palderjani tarvitatakse arstirohuks.

Vilbaste, TN 7, 409 (12) < Kullamaa khk., Koluvere v., Kalju küla (1930)
Palterjan - teed südamehaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 411 (21) < Kullamaa khk., Koluvere v., Laukna küla (1930)
Palderjaani tee tehakse südamehaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 431 (20) < Kullamaa khk., Ubasalu k. (1930)
Palderjanid - südamehaiguse rohud.

Vilbaste, TN 7, 433 (28) < Kullamaa khk., Kullamaa k. (1930)
Palderjan - teeks, õlisid, arstimiseks.

Vilbaste, TN 7, 440 (19) < Kullamaa khk., Jõgisoo v., Pähküla k. (1930)
Palderjanist tehakse teed.

Vilbaste, TN 7, 441 (1) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as., Pupi maja (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Kas arstirohtudeks, kas nõiavahenditeks, kas värvimiseks.
Arstirohud: palderjanidest saab teed teha südame rahustamiseks (õitest, vartest) ja palderjani juurikad on igal pool head.

Vilbaste, TN 7, 443 (5) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1930)
Sisemiste valude vastu tarvitati palderjani ja kalganijuurte leotist viina sees.

Vilbaste, TN 7, 445 (9) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Palderjani juurikad on rahustuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 447 (11) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Palderjanid on rahustamise vastu.

Vilbaste, TN 7, 448 (25) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Palderjani piirituseekstraktid on head rahustamisvahendid närvihaigetele, krampide ja maokatarride vastu.

Vilbaste, TN 7, 451 (15) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Palderjanid - rahustavad.

Vilbaste, TN 7, 458 (9) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Käva kaevandus (1930)
Palderjani juured rahustamiseks.

Vilbaste, TN 7, 461b < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Palderjani juurikaid korjati ning tarvitati samaks otstarbeks, milleks arnikaidki [kui oli kõht haige].

Vilbaste, TN 7, 463b < Jõhvi khk., Kohtla v., Järve as (1930)
Palderjani juuri tarvitati samaks otstarbeks, milleks arnikaid [kõhu haige oleku vastu].

Vilbaste, TN 7, 468 (4) < Jõhvi khk., Kohtla k. (1930)
Palderjan. Kasvab madalatel vete äärtel. Tarvitatakse südamevalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 471 (9) < Vaivara khk., Narva l. (1930)
Palderjani teed juuakse siis, kui inimene on haige ja rahutu.

Vilbaste, TN 7, 480 (23) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Käva kaevandus (1929)
Palderjanid rahustamise vastu.

RKM II 381, 292 (44) ja 312 (71) ja 312/3 (72.18 ja 26) < Kadrina khk., Võduvere k. < Saarde khk., Karuküla k. (1984/5)
[Ravimtaimed. Raudrohi. Vaata maalised.]
Maalised.
Maalised need on seantsed, kui palla ihuga maa pääle heidad, siss tulevad ihu külge, seantsed nöksid ja sügeleb, nõnda kas või kisu ihu puruks kohe. Selle rohus on maalise heinad, väiksed sinitsed õied, lehed on ümariksed, mööda maad aab edesi, seante vänge õhk on, lehed on rohekaspruunid, mitte peris rohelased ei ole. Neid siss kuivatadi. Siss keedeti liidi pääl ära väikse topsikse sees. Tume pruun olli. Siss panti pääle, kus sügeles, ja vahapaber pääle.
Öessamaväe jõumees [= vägihein] olli jälle öessa haiguse vastu. Need ollid kik maast saadud haigused: sügelised, valud, nöksid, sammaspoolik, paised, naha haigused seaksed. Siss panti öessamaväe jõumees, rabatsihein, raudrohi, paatspuu õied, nõges, palderjaan ja maalishein [?= liivateeleheline mailane] patta. Nänn [= E. Okase isaema Ann Mooses] täädis kaks veel, tema rohi olli kangem. Need keedeti ära segamini. Siss panti seda paksu pääle ja pesti selle veega. Kätt võis sääl sees ka hoida. See kaotas ära puha.

Vilbaste, TN 7, 494 (1) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Järve m. (1930)
Taimede tarvitamine.
Arstirohtudeks:
Palderjan - laialdaselt tuntud krampide, närvihaiguste ja kõhuusside vastu.

Vilbaste, TN 7, 498a < Jõhvi khk., Järve m. (1930)
Andmed ennevanast taimede tarvitamisest Järve mõisast.
Taimede tarvitamine arstirohtudeks.
Palderjan krampide, närvihaiguste ja kõhuusside vastu.

Vilbaste, TN 7, 507 (1) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1930)
Taimede tarvitamine arstirohtudeks.
Palderjan - krampide vastu.

Vilbaste, TN 7, 515 (16) < Kihelkonna khk., Rootsiküla k. (1930)
Palderjani teed tarvitati rinnahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 518 (18) < Kihelkonna khk., Tagamõisa k. (1930)
Palderjan. Palderjani juuri tarvitatakse arstirohuks.

Vilbaste, TN 7, 574d < Kihelkonna khk., Rootsiküla k., Saare t. (1929)
Palderjani kohkumiste, külmetuste vastu.

Vilbaste, TN 7, 578g < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
[Märkus “Teistelt ära kirjutatud”, Gustav Vilbaste]
Peapöörituse vastu tarvitati palderjani, lavendelt, nurmenukku teena.

Vilbaste, TN 7, 598 (2) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Palderjan: rahustamiseks närvidele.

Vilbaste, TN 7, 602 (Ib) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Palderjani juured tarvitakse südamenõrkuse puhul, leotakse piirituse sees.

Vilbaste, TN 7, 610 (8) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Peapöörituse vastu tarvitati palderjani, nurmenukku (teena).

Vilbaste, TN 7, 616 (1m) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal. Arstirohud:
Palderjan (teena); ubinheina (teena) – rahustuseks.

Vilbaste, TN 7, 621 (18) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Palderjan - rahustusvahend närvihaigetele, krampide, kõhuusside ja maokatarride vastu.

Vilbaste, TN 7, 632 (1a) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Taimenimede kogumine.
Järgmiseid taimi tarvitatakse: arstirohuks.
Palderjani (närvide rahustamiseks).

Vilbaste, TN 7, 634 (4b) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Palderjani (närvide rahustamiseks) [Gustav Vilbaste märkus “Vaata Liisy Lutsberg”].

Vilbaste, TN 7, 648c < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Vehvermentsi ja palderjaani taimi tarvitati teeks ka.

Vilbaste, TN 7, 700 (6) < Harju-Jaani khk., Anija k. (1929)
Palderjan. Võetakse palderjani juuri, lõigatakse viina sisse ja juuakse. Venimise vastu.

Vilbaste, TN 7, 709 (20) < Harju-Jaani khk. (1929)
Palderjani tee. Palderjani tee ehmatamise vastu.

Vilbaste, TN 7, 713 (5) < Harju-Jaani khk. (1929)
Palderjan. Palderjani õied korjatakse ja keedetakse teeks. Teed võetakse sisse südamepöörituse ja rahutuse korral.

Vilbaste, TN 7, 728 (8) < Harju-Jaani khk. (1929)
Palderjani tee tarvitati närvirikete korral.

Vilbaste, TN 7, 735 (14) < Harju-Jaani khk. (1929)
Palderjanid. Palderjanid on südamehaiguste vastu. Keeta teed ja juua, ehk panna juurikad viina sisse ja seda viina võtta iga söögi alla.

Vilbaste, TN 7, 786c < Harju-Madise khk., Kloostri pk., Rätsepa t. (1930)
Venituserohud on: arnikatee, palderjani juured. Keeta teeks ehk leotada viina sees. Ingverijuured viina sees leotada, mädarõika juured süüa.

Vilbaste, TN 7, 834 (16.1) < Võnnu khk., Ahunapalu k. (1932)
Palderjan - tarvitatakse teeks;

Vilbaste, TN 7, 834 (16.2) < Võnnu khk., Ahunapalu k. (1932)
Palderjan - leotatakse viina sees inimese rahustamiseks.

Vilbaste, TN 7, 840 (3) < Kambja khk., Vana-Kuuste v., “Rebase” t. (1932)
Taimed, mida tunnen.
Igasugused rohttaimed.
Palderjan - juurtest valmistatakse arstirohtusid. Rahvapäraselt ülekäijarohi.

Vilbaste, TN 7, 868 (4) < Tartu-Maarja khk., Tartu l. (1932)
Palderjani juured piirituse sees rohuks kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 891 (a133, 2) < Nõo khk. (1932)
Palderjani juured viina sisse. Kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 910 (a, 2) < Karksi khk., Karksi v. (1932)
Palderjani juur; ehmumisel tarvitatakse seda.

Vilbaste, TN 7, 928 (b, 1) < Rannu khk., Rannu v. (1932)
Palderjan rahustamiseks, hambarohuks.

Vilbaste, TN 7, 987 (2b) < Vastseliina khk., Misso v. (1930)
/---/ ja palderjani juure tilku tarvitati närvihaiguse puhul ehk meele rahustuseks.

Vilbaste, TN 7, 1012 (5) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Palderjani juured - valude vaigistamiseks ja närvide rahustamiseks.

Vilbaste, TN 7, 1012 (6) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Palderjani õied - seesmiste valude vastu.

Vilbaste, TN 7, 1020 (5) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Palderjan (Valeriana officinalis L.). Tema juured on suureks rohuks, tarvitatakse närvierutuste, unepuuduse, ärrituste ja nii edasi puhul.

Vilbaste, TN 10, 582 (10) < Vastseliina khk., Orava v. (1966)
Paldõrjanijuurõ - sisemise valu ja unõpuudusõ rohi.

RKM I 9, 375 (16) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Lihaste värisemine: palderjan.

RKM I 9, 375 (20) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Närvihaigused: maikelluke, mänd, palderjan, piparmünt, puju, raudrohi.

RKM I 9, 375 (23) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Seedehäired (valu kõhus, südamekõrvetus ja nii edasi): heinputke, isujuur, kalmus, koirohi, kummel, maasapp, palderjan, silmarohi, sibul, ubaleht, võilill.

RKM I 9, 377 (24) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Söögiisu puudus: isujuur, kalmus, koirohi, köömned, maasapp, maasikas, naerid, palderjan, punad.

RKM I 9, 373 (4) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Higistamise vastu: palderjan, põldköömned, tamm.

RKM I 18, 96 (17) < Iisaku khk. (1984)
Palderjani juured - närvide rahustuseks.

RKM I 18, 181a < Tallinn < Haljala khk., Kõldu k. (1985)
Unetuse puhul on esmaseks abivahendiks olnud palderjanitilgad. Palderjan mõjub rahustavalt ja seda on tarvitatud ka ärrituse, südamekloppimise, närvivalude ning isegi kurvameelsuse peletamiseks.

RKM I 23, 202 (14) < Tarvastu khk., Suislepa k. (1990)
Unetusele aitab palderjan või piparmünt.

RKM I 25, 243 (6) < Lüganuse khk., Kiviõli l. (1991)
Kodu ravivahendid on rohkem rahvasuu pärimused. Kodu rahustusvahendid palderjan, kummelitee, pärnaõie tee, külmad mähised (südame kohal ja pea peal). Alkolist, tubakast ja kangest teest hoiduda.

Vilbaste, TN 5, 3 (1) < Rannu khk., Rannu v. (1935)
Arstirohuks tarvitatakse järgmisi taimi:
Palderjanijuuri tarvitatakse teena rahustamiseks.

Vilbaste, TN 5, 11 (3a) < Viljandi khk., Viljandi v. (1934)
Milliseid taimi tarvitati arstirohuks.
Palderjanijuurte tee - rahustamiseks.

Vilbaste, TN 5, 23 (a5) < Viljandi khk., Viljandi v. (1932)
Palderjanijuurte tee - ehmatuse vastu.

Vilbaste, TN 5, 30 (2) < Viljandi khk., Viljandi l. (1934)
Palderjanijuured (teena). Närvide rahustamiseks.

Vilbaste, TN 5, 81/2 (4) < Tartu l. (1933)
[Ärakirjutatud] [Teed.]
Palderjan: kasvab niisketel heinsoodel, ta on punakasvalgete õitega. Kõigis hariliku palderjani osades, eriti juurtes, leidub lõhnavat lenduvat õli. Temas sisalduvat hapet tarvitatakse mitmete rohtude valmistamisel. Palderjanipiirituse ekstraktid on head rahustamisvahendid närvihaigetele, krampide, kõhuusside ja maokatarride vastu.

Vilbaste, TN 5, 102 (1) < Tartu l. (1933)
Taimed, taimelehed ja taimede ning puude õied rohtudeks.
Palderjan.
Palderjanist tuleb teed teha, siis kui inimene on rahutu. Selleks tuleb võtta palderjanid kogu varte ja juurtega, keeta nagu harilikku teed.

Vilbaste, TN 5, 196 (8) < Põlva khk., Mooste v. (1934)
Palderjanijuured. Rahustamiseks.

Vilbaste, TN 5, 216 (a1) < Tartu l. (1934)
Vanasti tarvitati taimi:
Arstirohtudeks: palderjanijuure teed ehmatuste puhul.

Vilbaste, TN 5, 219 (a1) < Tartu l. (1934)
Vanasti tarvitati taimi arstirohtudeks: palderjan on kõhurohi.

Vilbaste, TN 5, 305 < Tartu l. (1933)
Taimed, mida tarvitatakse arstirohuks. Palderjan. Tungelterad. Kümned. Kopsusammal. Põdrasammal.

Vilbaste, TN 5, 313 < Tartu l. (1933)
Arstirohud: kummel, palderjan, verihein, piparmünt, kaetisrohi, kalmus, vesimünt, teekummel.

Vilbaste, TN 5, 314 (1) < Äksi khk., Sootaga v. (1935)
Eestis kasvavate taimede kasutamine.
Palderjan (palderjanitee, palderjani tinktuur) rahustamiseks.

Vilbaste, TN 5, 346 (2) < Tartu l. (1935)
Palderjani ehmatuse ja ärrituse puhul.

Vilbaste, TN 5, 549 (d66) < Otepää khk. Pühajärve as. (1934)
Palderjan. Juurtest tehakse arstirohtu.

Vilbaste, TN 7, 1023 (1) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Taimede nimed.
Paldõrjan - palderjan - juured viinaga.

Vilbaste, TN 7, 1026 (35) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Arstirohu taimed. Palderjan.

Vilbaste, TN 7, 1056 (19) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Pamma as. (1934)
Ülekäija rohi ehk ka valderjan = palderjan, õllega keedetult külmetuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 1118 (1) < Halliste khk., Abja as., Audemäe t. (1930)
Palderjani (Valeriana officinalis L.) juuri leotatakse piirituses. Võetakse sisse. Tilkade arvu mulle ei nimetatud. Arvatavasti umbes. Aitavat närvide vastu. Samuti olevat närvide vastu palderjani juurte tee.

Vilbaste, TN 1, 1131b < Kuusalu khk., Rammu saar (1937)
Tuntakse ja tarvitatakse küll sookaile, kummeleid, põdrasammalt, palderjani ja piparmündi juuri jne, kuid mainitud rohte arsti soovitusel ja need ostetakse apteekidest.

ERA II 138, 611 (3) < Otepää khk., Pilkuse v., Vidriku as. (1937)
Palderjani - juurtest keedetakse une teed.

ERA II 193, 477 (25.7) < Põltsamaa khk., Uue-Põltsamaa v., Pauastvere k. (1938)
[unetus lapsel] Anti õhtuti palderjaniteed või koduveini.

ERA II 170, 689/90 (9) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Palderjan. Arstimina tarvitatakse palderjani juuri. Neid tuleb koguda peamiselt kevade- või sügisepoole. Alalhoidmiseks tuleb nad kuivatada ja hoida kinnises nõus kasside eest varjatuna. Palderjan mõjub närvikavale rahustavalt ja karastavalt. Ta on üks parim närvilisuse ja krampide arstim. Sisse võetakse palderjani teena või tilkadena. Tee valmistamiseks võetakse supilusikatäis juuri ja pannakse klaasi tulisesse vette, juuakse unepuuduse puhul igal õhtul üks klaasitäis. Tinktuuri valmistatakse sel teel, et värskeist juurist väljapressitud mahl segatakse sama hulga piiritusega, või et mahl piiritusega välja leotatakse. Tinktuuri tarvitatakse korraga kuni 20-30 tilka. Ka tarvitatakse veel palderjani vanne.

Vilbaste, TN 8, 163 < Karja khk., Pamma as. (1934)
V.a. härra Dr G. Vilberg! Lubasin Teile saata rahvapäraseid taimenimesid. Mida lootsin saada palju rohkem, aga et meie rahvas taimi vähe tunneb, siis ka võimata koguda rahvapäraseid nimesid. Palun alljärgnevate nimedega rahul olla, mida olen suve jooksul kogunud. Palderjan - valderjan või ülekäiarohi. Tema juurt leotatakse viina sees, mis igasuguste haiguste vastu juuakse. Iseäranis armastavad kassid neid juuri väga süüa, ei tea, mille pärast.

EFA I 16, 42 (34) < Martna khk., Keskvere k. < Hanila khk., Massu v. (1996)
Palderjani tarvitati sisemiste haiguste, nohu ja peavalu vasta.

ERA II 135, 404 (28a) < Torma khk., Kalma k., Mutuska t. (1937)
Palderjanijuured viinas leotatult andsid viinale hea maitse.

EFA I 25, 94 (3) < Türi khk., Kirna k. (Eilart) (1862-1945), kes sai teada oma emalt (1997)
Rahutu uni - uni ei tule peal.
Vahel juhtub, et pärast mõnd rasket perekondlikku muret (kellegi surm, õnnetus jne) öösel uni ei tule peale ja ligi hommikuni võid väherda oma sängis. Tee nii: vala klaasi leigemat vett (see ei ärrita), tilguta sellesse palderjani, 6-7 teelusikatäit suhkrut, liiguta segi ja joo ära enne magamaheitmist. Uni tuleb peale kui kotist. Sedasi teha paaril-kolmel õhtul. Olen nii teinud ja see on kohe aidanud. Ma pole kunagi unerohtusid kasutanud.

EFA I 41, 72/3 (23b) < Karksi khk., Tuhalaane k., Kuuse t. (2000)
[K.S.:] Palderjanijuured, need olid rahustavad teed. Siis ma mäletan, lapsena, kui kõrv valutas, siis ta ka andis mingit teed juua ja lasi kuuma auru peale. Temal olid ikka teed, oma sadat sorti, igasugustes purkides.

Vilbaste, TN 4, 100 < Palamuse khk., Kaarepere v. (1934)
Arstirohte (Taimi).
Palderjani tarvitatakse närvide rahustamiseks.

Vilbaste, TN 9, 466a < Jõhvi khk., Kohtla-Nõmme al. < Lüganuse khk., Aa as. (1965)
Harilik-palderjan - palderjan. Juuri pandi viina sisse ja joodi leotist.

Vilbaste, TN 7, 1095/6a < Võnnu khk., Mäksa v., Vana-Kastre k. (1934)
Arstirohuna:
Tedremarand, palderjan, piparmünt ja neitsipuna (naistepuna) leotist piirituses (ka viinas) tarvitadakse kõhuhaiguste vastu.

ERA II 158, 308 (28) < Jämaja khk., Torgu v., Soodevahe k., Pilmani t. (1937)
Palderjani juured viina sees aitavad külmetuse vastu.

RKM II 375, 92 (24) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Mällikvere k. (1985)
Kui inimesel ei tulnud öösel und, oli vaja palderjani sisse võtta. Siis inimene rahunes ja jäi magama.

RKM II 21, 103 (18) < Vigala khk., Vigala v., Manni k., Välja t. (1947/8)
Palderjan - juurtest keedetud tee olla eä rohi peävalu ja krampide vasta.

RKM II 375, 169 (48) < Põltsamaa khk., Võhmanõmme k. (1985)
Kui inimene oli looma, äkilise sündmuse või hirmsa jutu puhul ehmunud, võttis palderjani suhkru ja veega. See rahustas. Selleks võeti teelusikatäis suhkrut, tilgutati pudelist palderjani peale ja neelati see alla. Peale joodi paar lonksu külma vett. Lastele anti aga ehmamise puhul magusat suhkruvett juua. See rahustas neid. Muidu oleks laps hiljem magades nutnud või karjunud. Kui see nii oli, tuli rahustamiseks veel suhkruvett juua anda.

RKM II 375, 235 (40) < Põltsamaa khk., Võhmanõmme k. (1985)
Kui inimene ehmus, anti talle hästi magusat suhkruvett juua. Vanemad inimesed armastasid sisse võtta ka palderjani. Kord tuli naabrimaja ukse taha pätid ja tahtsid sisse, kuid vanamemm ei lasknud. Päris ehmunud oli. Tahtis siis rahustuseks pärast palderjani sisse võtta, kui tuld reetes ei julgenud võtta ja võttis lusika kaasa ja läks omateada õigest pudelist kallama. Kuid oli võtnud hoopis joodipudelist lusikatäie sisse. Siis hakkas surma ootama, aga tänaseni elab.

RKM II 375, 408 (54) < Põltsamaa khk., Mällikvere k. < Põltsamaa khk., Taadikvere k. (s. Liiber), s. 1898 (1985)
Kui oli raske tööga rinde alt valus, võeti sisse kas viina, palderjani. Osteti poest ka nn. venitusõli. See vähendas valu.

RKM II 375, 534/5 (36) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Arisvere k. (1985)
Unetuse vastu oli hea lonks külma vett juua, siis see soodustas magama jäämist. Vanemad inimesed võtsid ka palderjani enne magamaheitmist, see rahustas ja siis uinus inimene paremini. Selleks sai teelusikatäis suhkrut võtta, pudelist palderjani peale tilgutada ja siis alla neelata, peale võtta mõni lonks külma vett.

RKM II 375, 565/6 (79) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Arisvere k. (1985)
Kui täiskasvanud inimene oli ehmatand, anti talle rahustuseks palderjani suhkruga, lastele aga suhkruvett juua. Kõige enne tuli aga ruttu-ruttu pissuda. See rahustas inimest. (Loomade juures on näha, et kui lambad ehmuvad, kohe lasevad soru. Ju see on neil looduses nii seatud).

Vilbaste, TN 7, 616 (1t) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal. Arstirohud:
Vesimünt (teena); palderjan (teena) – maohaiguste vastu.

Vilbaste, TN 7, 608 (7) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Pallerjani teed tehti närvihaiguse vastu. Rohi kuivatati, pandi nõusse ja valati keeva vett pääle.

RKM II 72, 344 (2a) < Urvaste khk., "Linda" kolh. (1960)
Kui olid liigeste valu, siis määriti lambiõliga.
Jäsemete suremist raviti masseerimisega.
Südame kloppimise ajal võeti palderjani.

ERA II 193, 481 (25.23) < Põltsamaa khk., Vana-Põltsamaa v., Mõhkküla as. (1938)
Unetuse korral on tuntud vahend rebaseraika (karukold) Lycopodium - tolmu viinaleotis ja palderjani tinktuur.

RKM II 72, 408 (7) < Urvaste khk., Antsla l. (1960) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2006
Südamekloppimise vastu võeti palderjani.

Vilbaste, TN 7, 569 (2d) < Kihelkonna khk., Loona k., Lehtmetsa t.; Vedruka k., Jaagu t. (1930)
Balderjanist [valderjan] valmistataks teed.

ERA II 141, 105 (60) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Eessaare t. (Grauberg) < Ann Mikk (1936)
Köhijat suitsetasse maarjaheinaga. Ka palderjaniteed juua.

RKM II 361, 335a < Kanepi khk. (1982)
Kõhuvalu korral joodi arnikateed, isegi palderjani, kasekäsna teed.

Vilbaste, TN 7, 537 < Kihelkonna khk., Rootsiküla k. (1930)
Rohud: koirohi, palderjanijuured, timerjeniõied, raudriiad, kadakamarjad, õispuu, pärnaõied, pihlakamarjad, kibuskimarjad, jooksjarohi, takiskipuu, leederpuu, ummulid, luuderohi, rebasekoltsed.

Vilbaste, TN 7, 532 < Kihelkonna khk., Vedruka k., Kaasiku t. (1930)
Arstirohud - tedremadarad, sopiimarohud, palderjanid, liivahummulid, kaillud, porsad, raieraud, kõirohud, arandid, metsahummelid, põirohud, köömlid, kommelid, mädareikad, liistokid, leesigud, emanõges, üheksaväälised.

RKM II 338, 348 (7) < Kuusalu khk., Kolgaküla k. (1976)
Kui lastel kõht valutas, arvati, et on soolteussid ja siis anti lastele süüa toorest porgandit ja juua koirohu teed. Palderjanitee aitas ka selle vastu, need, mis kasvasid heinamaadel.

RKM II 348, 490/1 (27)a < Äksi khk., Äksi k. (1980)
Ravimeid.
Kummel, upihain. Lakas varjus kuivatati. Palderjanijuuri pandi viina peale.

ERA II 206, 329 (88) < Kuressaare l. (1939)
Omakorjatud vürtside hulka kuulusid: majoraan, naistepuna (vorstirohud), kummelid, pohla varred, maasikad ja maasika õied, palderjaan, piparmünd (teeks).