Rahvapärased taimenimetused

Verihein

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

H I 2, 574 (21) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa v. (1888)
Veriheinad vere kinnipanemiseks.

H III 13, 656 (2) < Halliste khk. (1893)
Kui käe ära lõigat kohal veriheinu hoietakse, siis jääb veri kinni.

H III 19, 325 (2) < Halliste khk., Kaarli k. (1894)
Kui käe äralõigatud kohal veriheina hoietakse, siis jääb veri kinni.

H I 9, 40 (7) < Viljandi khk. (1897)
Haavast verevoolu kinnipanemiseks on ämblikuvõrk ja veriheinalehed väga head.

H I 9, 374 (41a) < Viljandi khk. (1897)
Vere kinnipanemiseks on kõige parem see, kui verdjooksja haava pääle veriheina saab pantud, mõne minuti pärast on siis veri kinni. Veriheinad kasvavad igas pool, nii et neid alati saada on.

H, Kase 104 (3) < Halliste khk. < Karksi khk. (1868)
Naisterahvaste haiguste vastu pruugiti päevalille (madalad sinised lilled, kasvavad heinamaal puhmades), valge õelmetega veriheina, kadakamarju, koiheinu, kalmusejuured olivad üleüldse tuttavad.

H II 32, 631 (96) < Räpina khk. (1889)
Veriheinarohi aidanud mõndagi.

H II 42, 913/4 (3a) < Karksi khk., Kurimetsa (1893)
Verihein. Kui pistjehaigus ihu sehen om ,kuivada nende õie ninda, et päe nende lõhna ära ei võta, keeda ära ja joo teevee viisi. Sis saad terves.

H II 51, 22 (9a) < Tartu (1894)
Verejooksu kinni panna. Võetavat veriheinu (olla tillukesed madalad rohud kõllaste õilmetega, sakilised lehed ja kasvada mööda maad edasi), need pitsitatavat limale ja köidetavat pääle.

H II 51, 215 (74) < Nõo khk. (1894)
Kui silma haige, vett jooseva, sis piab silmi verihainuga suetsutama ehk muedu piibusuitsu silmivahele laskma, sis saab abi.

H II 52, 46 (15) < Kanepi khk., Vana-Piigaste m. (1894)
Verihain.
Häelmit kakutas ja kuivadetas, kühä ja külmetamise vasta tettas tiid ja juvvas, et häste ikko (hikko) lätt. Latsõ pandva verihaina lehti haava pääle, kui (midägi) käe ehk muud midägi ärä lõikasõ.

H II 56, 1043 (3) < Rõuge khk. (Manglus) Jennes (= M. Laanela) (1896)
Verihein: ka nõndasama [haava pääle, verejooksmise vastu].

H I 9, 374 (41b) < Viljandi khk. (1897)
Veriheina õienuppudest tehakse aga ka teed, mis vere klaarimiseks mõnus juua on.

E 29573 (89) < Viljandi khk. (1896)
Veriheinarohi aidanud mõndagi.

E 50941 (49) < Pärnu-Jaagupi khk. < Mihkli khk. (1920)
Vere paneb kinni veriheinad (hästi katki hõeruda, et sahvtiseks läheb, siis haava peale panna).

E 56662 (39) < Tallinn l. (1926)
Kui suur verejooks on, keeda raudrohtu (veriheinu) ummuksis nii kaua, kui vedelik must on, lase külmaks minna, joo seda külmalt, siis jääb verejooks kinni. Hea naistehaigusele, ninaverejooksu puhul on veriheina tropp ninasõõrmetesse panna.

E 64394 (24) < Tartu l. (1923)
Verejooks.
Korjatakse veriheinad enne jaani. Pannakse pudeli sisse. Tambitakse vedelik välja ja määritakse haavade peale.

E 79513 (17) < Vändra khk., Rannu t. (1932)
Kui kuskilt katki läks, pandi ämblikuvõrku, tuhka ja veriheina peale.

E, StK 41, 240 (191) < Suure-Jaani khk., Polli (1927)
Haavale tuleb veriheina lehti peale panna, siis jääb verejooks seisma.

EKS c, 53 (1) < Saarde khk. (1891)
Achillea millefolium
Veriheina õied ära kuivatatud ja teeks tehtud on hää rinnarohi.

EKS c, 53/4 (4a) < Põlva khk. (1891)
Achillea millefolium
Veriheina värsketest lehtedest välja pitsitatud sahvt võtvat, haava pääle pandud verejooksmise kinni.

EKS c, 53/4 (4b) < Põlva khk. (1891)
[Achillea millefolium - verihein]
Ülespaistetanud koha pääle vesiseks pitsitatud või pudrusarnaseks tambitud värsked lehed alandavad paistetuse ära.

EKS c, 53/4 (4) < Põlva khk. (1891)
[Achillea millefolium - verihein]
Kuivatatud õitest tehtud tee olevat hää külmetamise ja köha vastu.

EKS c, 54 (5) < Tarvastu khk. (1891)
Achillea millefolium
Veriheina kuivatatud õitest tehakse teed ja juuakse köha vastu, kui inimene külmetanud on.

EKS c, 54 (6a) < Karksi khk. (1892)
Achillea millefolium
Verihein. Kui pistjahaigus ihu sees on, siis kuivatatakse veriheina õied vilus, nii et päike pääle ei puutu ega lõhna ära ei võta, ja juuakse teeveena, kuni terveks saad.

EKS c, 54 (6b) < Karksi khk. (1892)
[Achillea millefolium]
Lehed on jälle lõigatud haava pääle hääd, mis verd jookseb, niisama toorelt pääle panna, jääb verejooks järgi.

EKS c, 55 (10b) < Torma khk. (1892)
[Achillea millefolium - Verihein ehk raudrohi]
Õitest tehakse naisterahvastele teed, kui kuuhaiguses liiga palju verd kaotavad.

ALS 3, 536 < Viru-Jaagupi khk. (1931)
Vähemad verejooksud.
Teelehe ja veriheina (Plantago major ja Achillea millefolium) lehed sahvtile hõõruda ja peale panna.

ALS 6, 216 < Sangaste khk., Sangaste v., Matsi-Posti t. (1934)
Verdjooksvale haavale panna veriheinu pääle - jääb kinni.

ERM 21, 25 < Rõngu khk. (1920)
Verihein - haudunud varbile.

EKS c, 55 (10a) < Torma khk. (1892)
Achillea millefolium
Verihein ehk raudrohi. Lehed hõõrutakse puruks, pigistatakse sahvt välja värske haava sisse, mis kohe haava kinni kasvatab, lehed köidetakse lapiga pääle.

H I 9, 40 (12.5) < Viljandi khk. (1897)
Veriheina õienupud - iseäranis veretõbede vastu.

ERA II 134, 412 (8)b < Saarde khk. (1936)
Koduseid arstirohtusid on tarvitatud. Veriheina seoti haava pääle, et see takistaks verejooksu.

ERA II 134, 415 (2) < Saarde khk. (1936)
Verejooksu on katsutud kinni või seisma panna, kui on seotud haavale veriheinalehti ehk ka ämblikuvõrku.

ERA II 141, 105 (63) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Eessaare t. (Grauberg) < Ann Mikk (1936)
Kui kuuriidid paelu on, siis keedetasse veriheina õisi.

ERA II 142, 370 (62b) < Karksi khk. (1937)
[Venitus]
Veriheina-teed.

ERA II 150, 428 (5) < Räpina khk., Veriora v. (1937)
Värske haava peale, mis verd jookseb, pannakse ka veriheina lehti.

ERA II 163, 608 (15d) < Setu, Vilo v., Truba k., Tsopa t. (1938)
Verihein on hea haava pääle panda, see võtab verejooksu seisma.

ERA II 167, 180 (42a) < Järva-Madise khk., Albu v., Peedu k. (1937)
Verihein (Achillea millefolium) - kogutakse siin kimpudesse ja pannakse kuivama; tarvitatakse teena, edendab seedimist seedimisehäirete puhul.

ERA II 167, 180 (42b) < Järva-Madise khk., Albu v., Peedu k. (1937)
[Verihein (Achillea millefolium)]
Õisi tarvitetakse teeks ka köha vastu. Palju anda ei või, umbes 3/4 tassi 1-2 korda päevas. Paneb vere käima.

ERA II 167, 180 (42c) < Järva-Madise khk., Albu v., Peedu k. (1937)
[Verihein (Achillea millefolium)]
Lehti pannakse ka haavale, paneb verejooksu seisma (verihein!).

ERA II 193, 567 (49.2) < Põltsamaa khk., Vana-Põltsamaa v., Annikvere k. (1938)
Kui oli menstruatsiooni rike rohkete veredega, anti veriheina, rukkilille õite teed. Tarvitati ka veresõnu.

ERA II 287, 344 (21d) < Ambla khk. (1940)
Verejooksu vastu on tarvitatud ämblikuvõrku, aga see on must, verihein on hea. Aga kampus piirituse sees on väga hea.

ERA II 308, 427 (35) < Paistu khk., Sultsi alev < Tarvastu khk. (1942)
Pärnaõietii ja veriheinätii om hää köhä vastu.

RKM II 49, 227 (1) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. (1955) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2005, redigeeris Tuul Sarv 2008
Vanasti, kui inimesed lõikasid ära sõrme, siis suvel korjati erilise taime lehti, mida nimetati veriheinaks; arvati, et see suleb verejooksu.

RKM II 53, 501 (1) < Urvaste khk., Antsla l. (1956)
Haavadele pandi vanasti tärpentiini, tõrva, rasvakese, lakki. Samuti kasutati arstimiseks veriheina ehk raudrohtu. Haavadele pandi veriheinast väljapigistatud mahla.

RKM II 72, 122 (1) < Urvaste khk., Vana-Antsla v., Partsilumbi t. (1959)
Haavade puhul pandi puhast tõrva peale, rasvakeset, lakki, veriheina e. raudrohu mahla pandi peale.

RKM II 72, 408 (2) < Urvaste khk., Antsla l. (1960) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2006, redigeeris Tuul Sarv 2008
Verejooksu sulgemine veriheinaga.

RKM II 75, 368 (8) < Mustjala khk., Vanakubja k., Maunuse t. (s. Kirs), 83 a. ja Sofia Seebart (s. Erlach), 65 a. (1958)
Haava pääle pandi teelehti, veriheina. Teelehel ikka tumedam pool haige vastu.

RKM II 91, 683 < Võnnu khk. (1959)
Veikeste haavate veresulgemisel pandi veriheinalehti haavale.

RKM II 91, 695/6a < Võnnu khk. (1959)
Kõrva-nina-kurguhaigused.
Üldise kehalise külmamise rohuks oli veriheinatee, nõnda, et veriheinad olivad ühes õitega ära kuivatatud, millest siis teed pidi tehtama ja siis joodama. Kuid kui kael oli külmetamise tagajärjel haige, siis pidi kura jala villase suka kunts kaela pääle pantama, mille tervenemise tarvist suka higist tingitud pidi olema. Ja pandi kaerakeesid rätiga ümber kaela. Muidugi olid ka selleks kuum tee ja soojad mähised hää. Ka värske kasemahla juumine oli ühtise kehalise haiguse puhul hää. See oli õiet terviseks hää jook.

RKM II 135, 183 (4) < Hargla khk. (1962)
Köha ja selle liigid. Köha vastu keedeti igasuguseid teesid, vabarnatee, veriheinatee, kummelitee, määriti rindu pealt hanirasvaga, enamasti lastel, ja joodi hanirasva ka sisse, aeti kuumas sounas kuivalt higitsema jne. Ja kui juba kardeti, et hakkab tiisikuseks minema - no häbi on küll ütelda - siis joodi kõvasti oma ehk teise kust. See öeldi kõige kangem tiisikuse roht olema. Kes aegsasti hakkas jooma, sai terveks.

RKM II 207, 367 (17 ja 18) < Võnnu khk., Ahja v., Kärsa k. < Põlva khk., Eoste k. (1959)
Verejooks väiksemast haavast. Asetati haavale ämblikuvõrku. Veriheina (raudrohu) õied hõõruti ("tsakutati") kahe kivi vahel peeneks, asetati rätikusse ja sellega koos haavale.

RKM II 207, 369 (27) < Võnnu khk., Rasina (1959)
Verejooksud emakast. Haigele anti juua veriheina teed või ära närida 3-4 tungaltera.

RKM II 263, 250 < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. < Tartu l. (1969)
Siis verihein, see on kuuseoksa moodi hein, seda pandi ka paksult verd jooksva haavale ja see sulges verejooksu. Ka kuivatati see rohi ära ja hõeruti haava peale, seda tehti talvel, sui pandi värselt see rohi haavale.

RKM II 269, 253 (215) < Rõngu khk., Leivastu k. < Kambja khk., Kodijärve v., Kuusa t. (1969)
Kui nina läks verd jooksma, topiti verihein (raudrohi) ninna ja käed pidi ülesse tõstma. Karjamaan tihti juhtus, et jooksis ladinal ja siis sai ninna topitud ja jäi kinni.

RKM II 307, 157 (27) < Valga-Luke, Järve k., Kivite t. (1973)
Köhä om, siis võta verihaina või raudrohu tiid.

RKM II 329, 433 (13) < Rõuge khk., Hannuste k. (1977)
Haavale pandi ka noortest veriheina lehtedest hõõrutud pulbrit.

RKM II 357, 110 (134) < Türi khk., Särevere < Sangaste khk. (1981)
Köharohuks raudrohu (veriheina) ja paiselehe õie teed.
Anti piima (kuuma) meega, soodaga. Lusikasse võetud suhkrule sulatati pekitüki küljest tiku või pirrutulega rasva.

RKM II 361, 332 < Kanepi khk. (1982)
Kui nina verd jooksis või sõrme lõikasid, pandi veriheina (raudrohi) ninna või sõrme peale.

RKM II 381, 292 (44) < Kadrina khk., Võduvere k. < Saarde khk., Karuküla k. (1984/5)
Köha.
Kui köha olli, lõigati sibul hästi peenikses, peenike suhkur pandi pääle ja hõõruti katti. Teelusikatäis võeti seda korraga, kui köhahoog tulli. Külmetuseköha on ju kõva, põriseb kohe.
Verihein on köharohi, /---/ teed tehas.

RKM II 383, 340 (25) < Tallinn < Võru l. (1984)
Suvel oli hea vere kinnipanemise rohi värske noor verihein. Selle tüügas koos lehtedega lõigati peeneks puruks, puhas mahl sellest pigistati lapi sees purust välja teise lapi peale, nii et see ikka täitsa märg oli ja siis pandi haava peale, seoti ka kõvasti kinni. Kohe silmanähes mõjus, olen ise näinud! Aga ma pole kuulnud, et kuivast, talvisest veriheinast keedetud mahla üldse oleks tarvitatud vere vaigistuseks.

RKM II 383, 340/1 (26) < Tallinn < Võru l. (1984)
Meil Võru kandis oli selle taime nimi verihein, hiljem hüüti ka vereurmarohi, nüüd on igal pool tal raudrohi nimeks. Kasvab teede äärteski ja hilja sügiseni. Aga verevaigistuse rohtu saab ikka ainult noorest, kevadisest taimemahlast.

RKM II 385, 253/5 (23) < Pärnu l. < Tori khk., Riisa k. (1985)
Kurguhaigused. Kurguvalu põhjuseid võis ju olla väga mitmesuguseid, harilikke külmetushädasid ja ka nakkushaiguseid angiini, difteeriat, sarlakki. Kuna aga polnud arste ega laboratooriume haiguse diagnoosimiseks, siis vaadati lihtsalt kurku, lusika varrega keelepära alla surudes ja leiti samas ka otsus, mida ette võtta. Kui kurk paistis olevat põletikus ja neelamine oli takistatud, siis pandi hautatud, kuumad kaerad suka sisse ja seoti ümber kaela ehk pandi kaela ümber muud soojad mähised. Vahepeal tuli kurku kuristada maarjajää ehk jälle keedusoola lahusega, jalgadele tehti kuumavee vanni.
Kui ma Toris kihelkonnakoolis käisin siis seal tegi koolitädi Toomessoni seda lastele peaaegu igal külmal talvel suure keevavee vaagna kohal „tärpentiini auru“.
Kauss oli põrandal, laps käpuli kausi kohal, mitu tekki üle pea visatud. Seal tuli nii kaua olla, kuni keegi vastu pidas.
Haiguse ravitsemist ei peetud täielikuks seni, kuni polnud joodud kuuma teed kas siis pärnaõitest, köömnetest, palderjanist, kummelitest või veriheinast.
Sarlakki eristati harilikust kurguhaigusest seetõttu, et sarlaki puhul on pulss kiire ja palavik kõrge. Sel puhul tuli juua kuuma kadakamarja teed.

RKM II 391, 256/7 (13) < Võnnu khk., Kaarlimõisa k. (1984)
Haavarohuks oli vanasti ämblikuvõrk ja veriheinad, lambiõli, värnits (Kavastu pool) ja vask vanemate haavade pääle, kartulikaabe (Haaslava) poolt, koera lakkumine (koera keele pääl öeldi kõik rohud olevat ja kassi keele pääl kõik tõbed), kuusevaik, terbentiin, kõrvavaik, piibupigi lastele naba pääle, lodjapuu marja sahvt, perupalsam, see küll valus värskematele haavadele. /---/

RKM II 391, 272 (34) < Võnnu khk., Kaarlimõisa k. (1984)
Külmetamiserohuks oli vanasti veriheina tee... /---/

RKM II 391, 427 (10) < Urvaste khk., Antsla l. (1985)
Verejooksu puhul pigistati haavale veriheina lehti ja ninaverejooksu takistuseks topiti ka ninna.

RKM II 395, 409 (8) < Võnnu khk., Valgemetsa k. < Võnnu khk., Leevi k. (1986)
Noblu - küüslauk
Penipuss - põldmünt
Verihein - raudrohi (kui verejooks, võtvat verejooksu kinni).

RKM II 396, 556 (75) < Rõngu khk., Purtsi k. (1986)
Veriheina tee kaotab verevaesust, parandab haavu ja vähendab krampe.

RKM II 397, 588 (4b) < Kambja khk., Maidla k., Tooma t. (1985)
Haavale pannakse veriheina.

RKM II 405, 740/1 (8) < Halliste khk., Kamali k. (1985)
/---/ Suvel pisemale haavale on otsitud ka veriheina - raudrohtu. Võeti raudrohu lehti ja pandi veritsevale haavale. /---/

RKM II 445, 431 (1) < Viljandi khk., Viljandi l. < Hargla khk., Koikküla k. (1991)
Raudrohi oli tavaline köhatee mul lapsepõlves - verihein.

KKI 13, 398 (6) < Põltsamaa khk., Tapiku k. (1950)
Veriheina hõeruti, selle veega hõeruti haava, see võttis verejooksu kinni.

KKI 13, 581 (4) < Põltsamaa khk., Tapiku k. (1950)
Haavale pandi veriheinadest keedetud vett.

KKI 34, 272 (10) < Valga khk., Valga lähedalt (1962)
Kui on katki ja veri jookseb, siis veriheina lehed võtavad vere kinni. Öeldakse ka vaighein. Mõnikord pannakse ämblikuvõrku peale.

KKI 62, 384/5 (12c) < Karula khk., Lüllemäe k., Kalmistu t. (1973)
Verihein [= raudrohi]. Kopsuhaigele rohi. Kutsutas kopsu- ja rinnatii. Kuivatada õhurikkas kohas, aga mitte päikesepaistel.
Emä kõnõl. Vanast meil siin Valgan ütsainus arst olgi. Üts miis käve arsti man. Arst ütel, õt ei olõ enamb midägi tetä, õt juba sülitab verd. Teine mees tuli vastu, soovitas: „Mine kodu, korja verihaina!“ Ja miis sai abi. Kaunis tugõv liim tulõ tetä.

Vilbaste, TN 4, 283 < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Taimede kasutamisi endisel ajal arstirohtudeks ja kuidas tarvitati:
/---/ Veriheinu /---/.
Palderjaniteed, kummõliteed loomadele joogiks, kadakamarju ka loomadele joogiks, ärnikateed, pedäjekasu teed, kalmusejuuri süüakse pulbrina, verejooksu sulgemiseks, põdrasambla teed, vehvermentsiteed.

Vilbaste, TN 4, 313b < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Verihein verd jooksvale haavale.

Vilbaste, TN 3, 47 < Rannu khk., Rannu v., Raudja (1932)
Veriheina teed tarvitasid need, kellel käisid krambid või kes olid verevaesed.

Vilbaste, TN 3, 131/2 (4) < Kambja khk., Kambja v., Hama t. (1932)
Veriheina tee olevat hää igasuguste haiguste ja külmetamise järele haiguste ärahoidmiseks. Valmistada ja tarvitada tuleb, nagu number 2 on öeldud. [tuleb panna kastruli natuke sõrmeotstega, mida samuti tuleb ummuses keeta. Teda võib juua samuti nagu harilikku teed suhkruga.]

Vilbaste, TN 3, 199 < Võnnu khk., Mäksa v., Sootaguste k. (1932)
Arstimiseks [tarvitatakse]:
Ubinaheina, sookaelmeid, veriheina.

Vilbaste, TN 3, 503 (VI f) < Tartu l. (1932)
[Taimi kasutati arstirohtudeks:]
Veriheina õisi (teeks) köha ja tiisikuse vastu, lehed haavale.

Vilbaste, TN 3, 563b < Tartu l. (1932)
Arstirohuks.
Verehurmarohtu vere kinnipanemiseks. Samuti veriheina (raudrohtu).

Vilbaste, TN 3, 579 (1c) < Tartu l. < Otepää khk. (1932)
Veriheina tarvitatakse väiksemate haavade sulgemiseks. Ta kasvab meie aedades ja õuedes. Tema leht pannakse haava peale, millega verejooks seisma jääb.

Vilbaste, TN 3, 597 (b)4 < Tartu l. (1932)
Veriheina tarvitati, kui kuskilt oli katki lõigatud, siis asetati ta sinna pääle.

Vilbaste, TN 3, 635 (b6) < Tartu-Maarja khk. (1932)
[Arstirohuks:]
Veriheinad.

Vilbaste, TN 3, 704 (30) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Raudrohi ehk verihein. Tee on kõhukrampide vastu.

Vilbaste, TN 3, 715/6 (51) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Raudrohi ehk verihein. Tee on kõhukrampide, köha, rinnahaiguste vastu, ka mõjub ta hästi maksategevuse peale.

Vilbaste, TN 3, 783 (2.1) < Tartu l. (1932)
Taimed, mida tarvitatakse arstirohuks.
Verihein.

Vilbaste, TN 11, 269 < Nõo khk., Elva l. < Räpina khk., Veriora v., Virsküla k. (1963)
Raudrohi, seda kutsutakse veel verihein. Tarvitatakse naistehaiguse puhul, kui kuupuhastuse ajal palju verd tuleb. Tehakse teed.

Vilbaste, TN 1, 273/4 (5) < Saarde khk., Voltveti v., Võidu t. (1931)
Verihein.
Veriheina tarvitati vanal ajal arstimise abinõuks ja oldi tema aitamises kindlad. Kui keegi oma käe, jala ehk muu koha ära lõikus, raius, ehk muul viisil veristas, siis korjati veriheina lehti ja seoti neid värskena haava pääle, see mõjus ja verejooks jäi kohe seisma.
Ka praegu tarvitatakse veriheina mõnes kohas veelgi arsti abinõuna verejooksu seisma panekuks.

Vilbaste, TN 1, 294/5 (4) < Saarde khk., Voltveti v., Võidu t. (1934)
Verihein [Potentilla anserina ser.]. Kasvab söödil ja põllul. On tuttav taim. Veriheina lehti tuleb haavale siduda, kohale, kust verd jookseb. Sellejärel jääb verejooks ja haigus paraneb.

Vilbaste, TN 1, 897 (2) < Karksi khk., Nuia alev (1935)
[Veriheinad]
Teist kutsutakse raudhein [Allchillea millefolium]. Toored lehed katki hõõruda, seda mahla verdjooksja haava pääle panna. Võtvat vere kinni.

Vilbaste, TN 1, 897 (1, 3) < Karksi khk., Nuia alev (1935)
[Veriheinad]. [Potentilla anserina, Potentilla sericea] kutsutakse veel sardhein. [Potentilla anserina] Õisi olevat õige vanast juba tarvitud teena vere puhastuseks. Ann Nõu, praegu 60 aastane, ütleb, et kui olnud väike, siis vanaema lasknud neid korjata.

Vilbaste, TN 1, 921 (7), 922 (7) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi talu (1932)
Verihein ehk raudreiarohi [Achillea millefolium] - tuntud arstirohi.

Vilbaste, TN 2, 313 (2) < Kanepi khk. (1929)
Veriheina (Achillea millefolium) tarvitatakse verejooksu kinnipanemiseks.

Vilbaste, TN 2, 315 (45) < Urvaste khk. (1929)
Haavast verejooksu vastu pannakse haava peale veriheina, siis jääb veri kinni.

Vilbaste, TN 2, 336 (2a) < Ambla khk. ja Järva-Madise khk. Peedu, Lehtmetsa ja Mägede (kaartidel Punama) küladest (1931)
Raudrohi, verihein. Peedu külas koguti septembris kimpudena kogu taim, pandi kuivama. Olla hää teeks tarvitada, see edendab seedimist.

Vilbaste, TN 2, 336 (2b) < Ambla khk. ja Järva-Madise khk. Peedu, Lehtmetsa ja Mägede (kaartidel Punama) küladest (1931)
[Raudrohi, verihein.] Punamäel - õisi teeks köha vastu. Palju anda ei või, u. 3/4 tassi 1-2 korda päevas. Paneb vere käima. Korraga mitte palju.

Vilbaste, TN 2, 336 (2c) < Ambla khk. ja Järva-Madise khk. Peedu, Lehtmetsa ja Mägede (kaartidel Punama) küladest (1931)
[Raudrohi, verihein.] Leht paneb vere seisma.

Vilbaste, TN 2, 337 < Järva-Madise khk., Lehtmetsa-Risti algkool (1931)
Mõningate taimede rahvalikke nimetusi Lehtmetsa-Risti ümbrusest.
/---/
Verihein ehk raudrohi - Achillea millefolia, üldine siin; veriheinaks nimetatakse, kuna leht haavale vajutatuna suleb verejooksu.

Vilbaste, TN 2, 456 (1) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Vanemal ajal tarvitati taimeid arstimiseks.
Köharohuks tarvitati männiõisi, pärnaõisi, kummeleid, pihlakaõisi, islandi sammalt, veriheina õisi.

Vilbaste, TN 2, 649 (8) < Torma khk., Avinurme al. (1930)
Raudrohu ehk veriheina vett keedetult on tarvitatud köha vastu.

Vilbaste, TN 2, 661/2 (1) < Räpina khk. (1930)
Taimede tarvitamine vanal ajal.
Vanal ajal tarvitasid inimesed taimi värvimiseks, arstirohuks, söögiks ja nii edasi, kuid nüüd seda tarvitamist ei ole palju. Harva, kus mõnd tarvitatakse. /---/
Arstirohuks tarvitatavaid taimi oli ka väga palju. Neist valmistati pulbreid ehk tarvitati teena. Raudrohtu või veriheina tarvitati verejooksu vastu. Verihein kuivatati ära ja pandi siis verejooksu pääle.

Vilbaste, TN 2, 682 (4) < Räpina khk. (1930)
Raudrohu teed ehk veriheina mao ja maksahaiguste vastu.

H II 43, 357 (1) < Suure-Jaani khk. (1892)
Vanavara. IV korda saatnud: Ernst-Heinrich Saabas.
Lilledest:
Verihein /---/ Achillea millefolium (Familie Compositae). Kui silmad haiged, tehakse teed (valged).

Vilbaste, TN 7, 164j < Räpina khk. (1930)
Verihein (härjapää) toppides ninna vaigistab verejooksu.

Vilbaste, TN 7, 195 (7) < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1929)
Raudrohi (verihein): tehakse teed ja juuakse, kui veri jookseb.

Vilbaste, TN 7, 364 (18) < Apekalns (Hargla) khk., Mõniste v., Vastse-Roosa k. (1930)
Kui käe või jala või sõrme katki lõikad, siis hoia veriheina (raudrohtu) pääl, see võtab vere kinni.

Vilbaste, TN 7, 368 (3) < Apekalns (Hargla) khk., Mõniste v., Vastse-Roosa k. < Rõuge khk., Vana-Roosa k. (1930)
Veriheinad. Vere takistamise vastu.

RKM II 381, 296/8 (50) ja 312 (71) ja 312/3 (72.18 ja 26) < Kadrina khk., Võduvere k. < Saarde khk., Karuküla k. (1984/5)
Köha.
Kui köha olli, lõigati sibul hästi peenikses, peenike suhkur panti pääle ja hõõruti katti. Teelusikatäis võeti seda korraga, kui köha hoog tulli. Külmetuse köha on ju kõva, põriseb kohe.
[Ravimtaimed] Verihein [raudrohi] on köharohi, pihlaku õied on köha rohi ja vahtra kaunad on köha rohi, teed tehas.

Vilbaste, TN 7, 489 (6) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1929)
Raud- ehk verihein. Verevaesuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 616 (1.12) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal. Arstirohud:
Veriheina vett - nahakoi vastu.

Vilbaste, TN 7, 621 (12) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Verihein - nahakoi vastu.

Vilbaste, TN 7, 811 (II, 13) < Tartu-Maarja khk. (1932)
Veriheinad (arstimiseks).

Vilbaste, TN 7, 834 (13) < Võnnu khk., Ahunapalu k. (1932)
Verihein - keedetakse teed.

Vilbaste, TN 7, 852 (136) < Tartu-Maarja khk., Tartu l. (1932)
Verihein (raudrohi) - arstirohuks.

Vilbaste, TN 7, 928 (b, 2) < Rannu khk., Rannu v. (1932)
Verihein teeks, külmetuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 1012 (7) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Verihein - vere seismapanekuks.

RKM I 3, 481 (12) < Räpina khk., Linte k. (1960)
Ninast vere jooksmise puhul rohuks raudrohi - verihein.

RKM I 12, 257 (90a) < Tartu l. < Nõo khk. (s. Lõhmus), s. 1893 (1972)
Verihein, raudrohi. Tehti theed külmetusehaiguste korral. Üteldi, et tuleb juua, muidu tuleb tiisikus.

RKM I 12, 257 (90b) < Tartu l. < Nõo khk. (s. Lõhmus), s. 1893 (1972)
Verihein, raudrohi. Toored lehed ja õied panti peale verejooksule, kui käe kuidagi veristasid.

RKM I 12, 257 (90c) < Tartu l. < Nõo khk. (s. Lõhmus), s. 1893 (1972)
Verihein, raudrohi. Ka ninast verejooksul topiti pehmeid tooreid õisi ja lehti ninasse.

RKM I 23, 202 (8a) < Nõo khk., Peedu k. (1990)
Väikestele haavadele pannakse peale veriheina (harilik raudrohi - Achillea millefolium). Leht tuleb näpu vahel katki hõõruda. Võib ka haava katta ämblikuvõrguga, aga see on natuke mürgine.

Vilbaste, TN 5, 3 (7) < Rannu khk., Rannu v. (1935)
Veriheina teed külmetuse puhul.

Vilbaste, TN 5, 12 (3k) < Viljandi khk., Viljandi v. (1934)
Verihein - haavast verejooksu kinnipanemiseks.

Vilbaste, TN 5, 23 (a12) < Viljandi khk., Viljandi v. (1932)
Raudrohi ehk verihein - verejooksu sulgemiseks.

Vilbaste, TN 5, 33 (18a) < Viljandi khk., Viljandi l. (1934)
Raudrohi ehk verihein. Verevoolu vastu.

Vilbaste, TN 5, 33 (18b) < Viljandi khk., Viljandi l. (1934)
Raudrohi ehk verihein. Juuakse ka teed nõrkade närvide puhul.

Vilbaste, TN 5, 201 (1) < Kanepi khk., Valgjärve v. (1934)
Milleks tarvitati taimi vanemal ajal?
Veriheina tarvitati väiksematest haavadest verejooksu takistamiseks ja veriheina teed tarvitati peaaegu kõikide haiguste vastu.

Vilbaste, TN 5, 202 (2) < Tartu l. (1934)
Verihein on arstirohuks, vere kinnipanemiseks.

Vilbaste, TN 5, 206 (4) < Tartu l. (1934)
Veriheinaga pannakse verejooks seisma.

Vilbaste, TN 5, 216 (a3) < Tartu l. (1934)
Veriheina verejooksu sulgemiseks.

Vilbaste, TN 5, 219 (a3) < Tartu l. (1934)
Verihein - verejooksu sulgemiseks.

Vilbaste, TN 5, 222 (a4) < Tartu l. (1934)
Veriheina verejooksu sulgemiseks.

Vilbaste, TN 5, 226 (2) < Tartu l. (1934)
Veriheina pannakse haavale verehoidmiseks.

Vilbaste, TN 5, 288 (a1) < Tartu l. (1934)
Milleks tarvitati taimi vanemal ajal.
Arstirohud: raudrohi - verihein - suleb verejooksu.

Vilbaste, TN 5, 300 < Suure-Jaani khk., Suure-Jaani a. (1933)
Veriheina verejooksu sulgemiseks.

Vilbaste, TN 5, 313 < Tartu l. (1933)
Arstirohud: kummel, palderjan, verihein, piparmünt, kaetisrohi, kalmus, vesimünt, teekummel.

Vilbaste, TN 5, 342 (64) < Tartu l. (1935)
Arstirohud.
Verihein.

Vilbaste, TN 5, 547 (d26) < Otepää khk., Pühajärve as. (1934)
[Rohttaimed]
Veriheinad. Tarvitatakse haavale selleks, et verejooksu seisma panna.

Vilbaste, TN 7, 1026 (41) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Arstirohu taimed. Verihein (raudrohi).

Vilbaste, TN 7, 1190 (46) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Raudrohi (verihein): keedis, kolm tassi päevas krampide vastu allkehas.

ERA II 193, 638 (63.42) < Põltsamaa khk., Adavere v., Puiatu as. (1938)
Lõikehaavule pandi veriheina (raudrohu Alchimella millefolium L.) lehti.

ERA II 170, 691/2 (12) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Raudrohi. Üheks tähtsamaks arstitaimeks tuleb pidada meil kasvavaist taimist raudrohtu ehk veriheina. Ta õied ja lehed on mõjuvaks takistuseks verejooksule vähemast haavast, kuna suure haava juures ta enam ei aita.

EFA II 2, 46 (54) < Okonešnikovo raj., Zolotaja Niva k. (s. Sarap), s. 1922 (1995)
Ja verihainuga ka, kui veri nakas juuksma, kaksime verihainu ja panime pääle ja veri sai siss rahu.

Vilbaste, TN 7, 1095/6c < Võnnu khk., Mäksa v., Vana-Kastre k. (1934)
Härjapää, veriheina, teelehe ja mesiheina teed tarvitadakse külmetushaiguste vastu.

H, Kase 103 (b) < Halliste khk. < Karksi khk. (1868)
Vere kinnipanemiseks ja valu võtmiseks öeldi sõnad olevat. Kodus pandi pääle peenikeseks õerutud sütt, ämblikuvõrku ja madalaid veriheina lehti.