Rahvapärased taimenimetused

Arnikad

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

H II 16, 560 (3,7) < Tallinn l. < Märjamaa khk. (1890)
Kui kõht valutab ja lahti keedab, võetud homiku enne sööma tühja südamega üks supilusikatäis tuhka või peeneksõerutud telliskivi, kivisütt, rauasitta või -puru veega ehk viinaga sisse. Kui see pole aitanud, olla teisa rohtusid katsutud, nagu: arnikad keeta õllega, ehk liikvere-eli lusikatäis veega, ehk türgipipra viina, ehk venitamise eli.

ERA II 36, 497/8 (37) < Pilistvere khk., Imavere v., Käsukonna as. < Pilistvere khk., Tammeküla k. (1931)
Arnikad. Kui seest venind, tehakse arnikateed. Ennem olla keedetud veel õllega.
Kolmed arnikad mina tean: teearnikad, metsaarnikad, põlluarnikad.

ERM 6a, 37c < Kursi khk., Puurmanni v., Tammiku vaestemaja (1921)
Arnikad venituse vastu. Kollased õied, kasvab suures metsas põllustel maadel, keedetaks ja joodaks.

ERA II 62, 177 (4) < Lääne-Nigula khk., Taebla v., Kirimäe k., Soone s. (1933)
Arnikad on kõhuhaiguse ja jooksvahaiguse vasta.

ERA II 202, 80 (3) < Pärnu l. < Kihnu khk. (1938)
Kui söögitahtmine kadunud on, hina tigad [?hiina tilgad], arnikad, vehvermentsi, kõike kokku.

RKM II 154, 31 < Paide l. < Türi khk., Alliku v. (1961)
Minu mees oli väga tugev ja terve, aga ükskord hakkas kaebama, tema magu on haige, see oli niisugune pikaline haigus. Ta tegi ikka tööd ja hakkas ennast rohitsema maarohtudega, meil õues kasvas arnikad. Üks veike kollane õis oli otsas, tarvitas neid, ei aidanud, proovis veel mõnda toimet, aga ikka magu valutas, oma soo kraavikaldal kasvasid palderjanid. Hakad nende juurikatega proovima, leutas ka viinaga, neist sai aru, et mõjusid, ja varsi oli päris terve mees.

RKM II 158, 434 (146) < Tori khk., Tori v., Ore k. < Suure-Jaani khk. (1963)
Kui naiste valged jooksevad (valgete voolus), siis see lill, kollane süda - arnikad (karikakrad), nende teed pidi jooma.

RKM II 197, 108 (126) < Järva-Jaani khk., Järva-Jaani al. < Järva-Jaani khk., Metsla k. (1965)
Arnikad, kollase õitega, neid korjati. Vanasti, kel siest haige, venitand, tehti arnikatied.

RKM II 447, 405 (67) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1991)
Arnikad on sisikonna vastu.

RKM II 449, 2 (1) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1992)
Arnikad - kui on siest valu.

RKM II 449, 597/8 (4) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1992)
Arnikad on kõhutõbe vastu.

RKM II 457, 22 (17) < Pilistvere khk., Kõo v., Kirivere k. (s. Evard), 69 a. (1993)
Mamma korjas arnikaid. Pani pudelisse, viin peale kuivatatud arnikatele. Pudel oli puhvetikapis. Rüüpas sealt teatud lonksud, kui olid voolmed või kõhu ära venitand.

RKM II 460, 367 (30a) < Tomski obl., Kaseküla k. < Zõrjanski raj., Vambola k. (1993)
Venimise vasta on arnikad.

KKI 39, 13 (3a) < Türi khk., Väätsa k. (1966)
Arnikad - kollaseõieline lill, kasvab sageli talude ümbruses dekoratiivlillena. ~ 2 meetrit kõrge - nende juured on vihad. Kui on tööga venitanud ja magu ei tööta, siis see tee aitab.

KKI 69, 506/7 (21a) < Lüganuse khk., Uniküla k., Kolbaka t. (Vachmann enne eestistamist), s. 1896 (1978)
Palju tema [Seppari Triinu] tundis maarohtusid: /---/ ja arnikad.
Arnikad on kõhuvalu vastu, kui kõht valutab ja lahti on.

Vilbaste, TN 3, 75 (1) < Laiuse khk., Laiuse v. Iravere k., Kooli t. (1932)
Arstimiseks tarvitatakse:
Arnikad.

Vilbaste, TN 2, 305 (6) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1930)
Kõhuvalu vastu: tedremadarad, arnikad.

Vilbaste, TN 2, 330 (35) < Ambla khk., Nõmmküla k. (1931)
Arnikad - kõrged kollased taimed - venitamise vastu, keeta veega ummukses; veel parem: keeta enne ja siis juua õllega.

Vilbaste, TN 2, 389 (11) < Hageri khk., Rabivere k. (1933)
Arnikad [Hieracium pilosella] kasvavad sooküngastel. Neil on väiksed kollased õied. Tarvitati kõhuhaiguste vastu.

Vilbaste, TN 2, 412 (1) < Jõhvi khk., Voka k. v., Pühajõe k. (1930)
Arnikad: seestvalu vastu.

Vilbaste, TN 2, 416 (1) < Jõhvi khk., Valaste k. (1930)
Arnikad tulevad keeta ja seda teed tuleb juua kõhuhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 2, 440 (7) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Reinvarre keedist õllega võeti sisse, kui venind oldi, ka arnikad olid venituse vastu, kui neid viina sees leotati ja siis sisse võeti.

Vilbaste, TN 2, 458 (1) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Arnikad tarvitatakse venituse vastu.

Vilbaste, TN 2, 482 (2) < Järva-Madise khk., Albu k. (1929)
[Taimede tarvitamine vanal ajal.
Vanal ajal ei tuntud niisugusi rohte nagu praegu. Tarvitati mitmesugusi taimi.]
Arnikad.

Vilbaste, TN 2, 640 (1) < Torma khk., Avinurme al. (1930)
Taimede tarvitamine vanal ajal.
Taimi tarvitati vanal ajal laialdaselt, neid tarvitati arstirohuna ja värvimiseks, suurem osa aga toiduks.
Arstirohuks.
Arnikad - neid tarvitati seest venimise rohuks.

Vilbaste, TN 7, 87 (5) < Kose khk., Palvere k. (1929)
Arnikad - venimise vastu.

Vilbaste, TN 7, 141 (2) < Hageri khk., Hageri v. (1933)
Arnikad kasvavad karjamaadel ja aasadel kollaseõielise taimena. Ta on väike ja madal taim ja tast keedetakse rohtu, arnikateed, kopsuhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 146 (9) < Hageri khk., Hageri v. (1933)
Arnikaid tarvitatakse kõhuhaiguse puhul. Nad kasvavad sooküngastel. Neil on väikesed kollased õied.

Vilbaste, TN 7, 263 (4) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Arnikad on köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 271 (15) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Arnikad seesthaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 306 (a) < Püha khk., Pihtla v., Putla k., Tiko t. (1930)
Arstirohud. Palderjanid, arnikad, komelid, südaemajuured, vehvermendid, mindid, võilille kollane, külmkingapädid, poolalehed.

Vilbaste, TN 7, 314b < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Milleks tarvis taimeid? Kas arstirohuks. /---/ arnikad.

Vilbaste, TN 7, 338 (3) < Püha khk., Pihtla v., Kaali k., Jaaku t. (1930)
Arnikad on köhahaige jäuks.

Vilbaste, TN 7, 361 < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Milleks tarvitakse taimeid? Kas arstirohuks? Paldejal, arnikad, komelid, südaemajuured, vehvements, mindid, võilill kollane, külmking, koilill, alantijuur, ema-tus, härjakapsad, heinputked, kassinaered, köömlid, luuderohi, mädareigas, sõnajalg, piiparmünt, raudnõges, raudreiarohi, sooingver.

Vilbaste, TN 7, 425 (25) < Kullamaa khk., Jõgisoo k. (1930)
Arnikad on venimise vastu.

Vilbaste, TN 7, 436 (11) < Kullamaa khk. (1930)
Arnikad - tarvitatakse arstirohtudes ja ka kodus on neid vaja.

Vilbaste, TN 7, 446 (31) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Arnikad seesthaiguste vastu.

Vilbaste, TN 7, 451 (28) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Arnikad - venitamise vastu.

Vilbaste, TN 7, 451 (31) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Arnikad ja kadakamarjad - neerutõve vastu.

Vilbaste, TN 7, 453 (51) < Jõhvi khk., Kukruse k. (1930)
Arnikad - venitamise vastu.

Vilbaste, TN 7, 453 (54) < Jõhvi khk., Kukruse k. (1930)
Arnikad ja kadakamarjad - neerutõve vastu.

Vilbaste, TN 7, 461a < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
[Gustav Vilbaste märkus “Ärakirjutatud K. Einalt]
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Taimi tarvitati vanemal ajal mitmesugusteks otstarveteks, näiteks arstirohtudeks, värvimiseks, nõidusvahenditeks ja mitmeks muuks otstarbeks. Arstirohtudeks tarvitati järgmisi taimi: arnikaid, palderjane, takjaid, heinputke juuri, raudrohte, männi- ja kuusevõsusid, aloemahlasid, paiselehti, kummeleid, niinepuu ja vahtraõisi, raudnõgeseid, heinapepreid, teelehti ja majakavitsu.
Arnikaid korjati ja tehti teed ning leotati viina sees ja joodi, kui oli kõht haige, ka apteegis valmistati arnikatest mitmesuguseid rohtusid.

Vilbaste, TN 7, 463a < Jõhvi khk., Kohtla v., Järve as (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Vanal ajal tarvitati taimi mitmesugusteks otstarveteks nagu arstirohtudeks, värvimiseks, nõiavahendiks ja mitmeks muuks otstarbeks. Arstimiseks tarvitati järgmisi taimi:
Arnikaid korjati ja tehti teed ning leotati viina sees ja joodi, kui oli kõht haige.

Vilbaste, TN 7, 473 (7) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Arnikad on kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 485 (16) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Järve k. (1929)
Arnikaid tarvitati seesthaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 495 (10) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Järve m. (1930)
Arnikad - venitamise jaoks.

Vilbaste, TN 7, 498j < Jõhvi khk., Järve m. (1930)
Arnikad venituse jaoks.

Vilbaste, TN 7, 507 (4) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1930)
Arnikad - venitusele kasulik.

Vilbaste, TN 7, 527 (5) < Kihelkonna khk., Liivaküla k. (1930)
Arnikad - rinnahaigusele.

Vilbaste, TN 7, 602 (Ia) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Mõned laused esivanemate elu tarvitustest.
Arnikad tarvitakse venimese vastu. Korjatakse õied, kuivatakse ära ja keedetakse õlle sees.

Vilbaste, TN 7, 620 (4) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Pohlaõied, arnikad - venituse vastu.

Vilbaste, TN 7, 634 (4a) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Järgmisi taimi tarvitatakse arstirohuks:
Arnikad (venituse vastu) [Gustav Vilbaste märkus “Vaata Liisy Lutsberg”].

Vilbaste, TN 7, 642 (7) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Arnikad venimise rohuks.

Vilbaste, TN 7, 653 (II-5) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Arnikaid tarvitati vanal ajal kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 659 (1) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Arstirohuks tarvitati vanemal ajal järgmisi taimi:
Arnikad - kõhuvaluks.

Vilbaste, TN 7, 659 (14) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Arnikad - põrutamise rohi.

Vilbaste, TN 7, 651b < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Arstirohuks tarvitati sooimmerid, arnikaid ja kammeliteed.

Vilbaste, TN 7, 720 (4) < Harju-Jaani khk. (1929)
Arnikad. Arnikad keedeti teeks ja võeti sisse köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 735 (12) < Harju-Jaani khk. (1929)
Arnikad. Arnikad on venimise vastu. Keeta nende teed ja juua.

Vilbaste, TN 7, 741 (5) < Harju-Jaani khk. (1929)
Arnikad. Arnikajuured keedetakse ja võetakse venimise vastu.

Vilbaste, TN 5, 103 (7) < Tartu l. (1933)
Arnikad. Arnikaid tuleb teena tarvitada ka sisemiste haiguste vastu.

Vilbaste, TN 5, 104 (5) < Tartu l. (1934)
Arnikad (valmistatakse teed, venitamise vastu).