Rahvapärased taimenimetused

Toome

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

H, R 9, 83/4 (13) < Setumaa < Põlva khk. (1903)
Toomemarjo süvväs. Häelmit kuivetas ja pandas viina sisse; om hää rohi süamevalu vasta.

E 25395 (4) < Tarvastu khk. (1896)
Roosi (eliting) vasta on hää mõjus rohi toore toomepuu koore kaabe, mida rätikuga haige koha pääle seotakse.

E 33475 (35c) < Otepää khk. (1897)
[Vanatarkade rohukastikene.
Vanaaja rohud olid järgmised:] Roosihaigusele: toome koorealune kaabe ja mustad villad segatud, peale siduda.

E 33475 (35d) < Otepää khk. (1897)
[Vanatarkade rohukastikene.
Vanaaja rohud olid järgmised:] Scharlakirohi: ka toomepuu koorealune kaabe.

ERA II 193, 605 (58.23) < Põltsamaa khk., Rutikvere v., Nurga k. (1938)
Toome koorealune kaabe roosile pääle panna.

E 51789 (5) < Paistu khk., Kaarli v., Ridala k. (1921) Sisestanud USN, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Roosi arstimine - toomekaapega määrida.

RKM II 59, 587 (34a)2 < Setumaa, Lõkova k. (1956)
Toomõmarju ka arvatas kõturohost.

RKM II 72, 394/7 (7a) < Urvaste khk., Kolh. "Linda" (1960)
Kui mõni inimene haigestus nakkushaigusse, siis ta paigutati tervetest inimestest eemale. Peamiselt paigutati haige sinna tuppa, kust polnud läbikäimist. Näiteks leetrite haigestumisel viidi haige puhtasse hästi tuulutatud ja soojasse ning pimedasse ruumi. Haige jäeti üksi, et ta saaks vagusi olla. Leetrite ajal ei tohtinud liha süüa ega peeglisse vaadata. Leetreid peaaegu ei ravitud, nagu paranesid ise. Haigele anti peale liha, mida ta ise soovis. Selle haiguse tekkepõhjuseks arvati olevat külmetamine. Paljud inimesed haigestusid ka kopsupõletikku. Kui inimene oli kopsupõletikus, siis asetati talle külm lapp ümber keha. Märja lapi peale asetati veel riideid, et haigel oleks soe, aga mitte külm. Kopsupõletikku haigestusid peamiselt lapsed, kes sügisel või kevadel end külmetasid. Kui mõni inimene haigestus kõhutõppe, siis keedeti talle toomekoore teed.

RKM II 135, 192/3 (3) < Hargla khk. (1962)
Valu kõrvas.
Seda peeti roosiks. Kõrva pääle panti tubakalehe pääle mett ja toomekaabet, seda peeti kõrva pääl, ka kotikesega kuuma tuhka peeti pääl ja siis lasti roosipaberid teha, roosihaigust ei tohtinud märjaks teha.

RKM II 246, 615 (17) < Sangaste khk. (1970)
Toomemarja tee on haruldaselt hää kõhulahtisuse vastu.

RKM II 361, 335d < Kanepi khk. (1982)
Kõhu lahtiolekul joodi viina sees leotatud toomemarja leotist, kadakamarja teed, tedremaranat viina sees ja küüslauku viina sees. Eeterit suhkrutüki pääl, piparmündi teed ja söödi mõni lusikatäis kuiva kohvi ära.

RKM II 400, 311 (16) < Tõstamaa khk., Tõstamaa al. < Tõstamaa khk., Pootsi v. (1987)
Kui kõrv valutab, siis toomekoore (toomingas) kaabet peale panna - see must pealt ära võtta ja kaapida rohelist.

RKM II 400, 343 (12) < Tõstamaa khk., Tõstamaa al. < Luka kub., Selenski eesti as. (1987)
Kui naistel peale lapse on rinnapaistetus, siis toomeoksa kaabet rinna peale panna, villane või nahane kinnas või sukk - midagi peale panna.

Vilbaste, TN 4, 393 (4) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Toomekoort: kroosi vastu.

Vilbaste, TN 3, 131 (1) < Kambja khk., Kambja v., Hama t. (1932)
Rohud taimedest.
Toomekoore tee olevat väga hää tiisikuse vastu, kui teda võtta 3 suutäit 4 korda päevas. Toomekoori pannakse ligi peotäis kastruli, mida tuleb ummuses keeta.

Vilbaste, TN 1, 906 < Karksi khk., Karksi-Nuia alev (1935)
Toomekoored. Roosirohi.

Vilbaste, TN 1, 909 < Karksi khk., Nuia alev (1935)
Toomemarjad viina sees pidada olema kõhutõbe vastu.

Vilbaste, TN 2, 229 (2) < Setumaa, Värska v., Määsovitsa k. (1937)
Toomekaaped ajada tulel soojaks ja siduda lapiga kaelale.

Vilbaste, TN 2, 230 (II) < Setumaa, Värska v., Kremesova k. (1937)
Toomekaaped segatakse meega, süüakse neid ning see on hää kurguhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 2, 233 (II) < Setumaa, Värska v. (1937)
Toomekaapest valmistatakse rohtu. Kaabitakse toome pealt, siis pannakse rätiku sisse ja pannakse haige koha peale.

Vilbaste, TN 2, 236 (I) < Setumaa, Värska v., Verhuulitsa k. (1937)
Arstirohuks tarvitatakse Verhuulitsa küla ümbruses allpool nimetatud taimi järgmiselt.
Toomekaapet, mis toome koore alt kaabitakse, pannakse sooja kõrvetatud musta kasuka peale ja mähitakse ümber kurgu, kui kurk haige on, ja süüakse kuuma küpsetatud sibulat.

Vilbaste, TN 2, 237 (IV) < Setumaa, Värska v., Verhuulitsa k. (1937)
Toomemarjad leotatakse viina sees ja juuakse kõhuvalu rohuks.

Vilbaste, TN 2, 240 (6) < Setumaa, Värska v., Värska k. (1937)
Värske toomekoor mässitakse linase riide sisse, köidetakse ümber kaela niinimetatud seatõbe puhul.

Vilbaste, TN 7, 161 (Ig) < Räpina khk. (1930)
Toomemarju söödi kõhuhaiguse puhul, kas kuivatatult ehk toorelt, ja ka mustikamarjad olid hääd selle vastu.

Vilbaste, TN 7, 178 (8) < Setumaa, Satserinna v., Sesniki k. (1930)
Toomemarjad - toomemarjast keedetakse teed ja tarvitatakse kõhu [valu] vastu.

Vilbaste, TN 7, 224 (13) < Setumaa, Kremesova k. (1930)
Toomekoor. Kurguhaiguse vastu on väga hää rohi.

Vilbaste, TN 7, 239 (6) < Setumaa, Masovitsa k. (1930)
Toomekoored. Tarvitame siis, kui kurk haige on, siis pantakse peale.

Vilbaste, TN 7, 242 (6) < Setumaa, Kostkova k. (1930)
Toomõkuur. Pädas paistusõle havutõt toomõkuurt pääle.

Vilbaste, TN 7, 243 (3) < Setumaa, Slobodka k. (1930)
Toomõpuu. Keedetakse koored ummuses ära ja juuakse köha ajal.

Vilbaste, TN 7, 368 (8) < Apekalns (Hargla) khk., Mõniste v., Vastse-Roosa k. < Rõuge khk., Vana-Roosa k. (1930)
Toomemarjad. Kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 5, 198 (33) < Põlva khk., Mooste v. (1934)
Toomekuur ja -mähk. Kõhuvalu ja kõhutõbe vastu.

ERA II 252, 295 (37) < Setu, Satserinna v., Säpina k. (1938/9)
Päävalu. Tuu jaost õks keedeti palohkna varrõ tsäie ja tette toomõ häelmo tosso (auru). Pante ka maa sibula lehte kõrvo. Ka mitond muudo kaos ar'. Ka päävalu haigus.

Vilbaste, TN 2, 226 (12) < Setumaa, Värska v., Võpolsova k. (1937)
Toomelehed pannakse kurkide ehk „uguritsa“ sisse, et nad soolduksid.

EFA I 19, 157 (3) < Omski obl., Ivanovka k. < Znamenski raj., Suurküla k. < Omski obl., Kalatšinksi raj., Orlovka k. (Anni, Anna) Oja (s. Andrejeva), s. 1921 (1997)
Kõht on lahti, siis toomed aitavad. Teed kieta, nastoikat vene kieli. Oli veski, et jahvatada neid, siis saab piirakaid teha. Bojarki oli ja toomed ja jahvatati neid. Suureskülas oli veski ja seal jahvatati.

EFA I 38, 81 (14) < Omski obl., Nikolajevka k. (s. Kevvai), s. 1915 (1999)
Toomemarja, ku häste musta om, paned purki kord marju, kord sukkurt. Tuu om ka väega hää, ku kõtust vallale olet. Kuivati ja jahvati noid ja tuu jahule, ku vesi kiis, valad pääle - oma ka kõtuhaiguse vasta. Toomemarja kuivati, kus vilu om ja tuul puhk, ütstõse käest õpid.

E 53256 (7) < Helme khk., Riidoja v. (1923)
Toom olla püha puu ja teda olla püütud ikka koju istutada. Tema õied näitavad inimlikku (või neitsilikku) puhtust. Nagu vanapagan inimesi tüütama kipub, nii kipuvad putukad toomele kahju tegema. Aga inimese kohus on toome kaitsta, siis kaitstakse ka teda ja sellep. et ta püha, laulab tema otsas ka ööpik.

RKM II 91, 384/5g < Tartu l. < Sangaste khk. (1959)
silmahaigetele külma vee lapi, põlenule toomekoore mähka keedeti koorega segamini. /---/