Rahvapärased taimenimetused
Vorstirohi
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
- aedmajoraan (vorstirohi) Majorana hortensis
- harilik pune Origanum vulgare
- harilik soolikarohi Tanacetum vulgare
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
RKM II 262, 115 (24) < Kadrina khk., Järtu k. (naine), u. 80 a. (1969)
Puned (vorstirohi) - hea tee, ka haiguste vastu.
RKM II 407, 8/9 (13) < Haljala khk., Vihula k. < Viru-Nigula khk. (1984/6)
Külmetus. Ema tegi rauarohust teed. Tuli juua ja teki alla minna. Teed tegi ema veel vorstipunast või punaheinast. See on harilik vorstirohi. See aitas. See oli lastele. Vanad inimesed võtsid viina ka.
RKM II 466, 14 (29) < Kemerovo obl., Mariinski raj., Jurjevi k. (s. Veeber), s. 1930 (1994)
Dušitška - vorstihein - on närvide vasta.
RKM II 466, 470 (4) < Tomski obl., Tsõrjanski raj., Vambola k. (s. Kokk), s. 1936 (1994)
Vorstihein nimetatakse punet. Need paned verivorstile.
Puneteed joome ja keedame. Kui inimene on rahutu, siis seda teed.
Vilbaste, TN 11, 436 (23) < Iisaku khk., Imatu k. (1962)
Münt - vorstirohi.
Vorstirohtu panevad suppidesse ja teest on ka hia.
Vilbaste, TN 1, 680 (1) < Palamuse khk., Varbevere < Nõo khk., Luke v. (1933)
Origanum vulgare L - punejad (Varbevere), mesihain, vorstirohi - tarvitatakse teeks ja ka vorstirohuks (Luke).
Vilbaste, TN 1, 796 (3) < Lääne-Nigula khk., Oru v. (1938)
Harilikud puned (Origanum vulgare.). Vorstirohud. Puruks pressitud lehti ja noori varsi tarvitati varvaste vahele juhuks, kui need hõõrunud on.
Mõnel pool lõigati ka kuivatatud varsi vorstidesse nende valmistamisel, millest arvatavasti nimi saadud.
Vilbaste, TN 2, 302 (3) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1930)
Punejad - vorstirohi. (On lillade õitega taim. Kasvab kõrgetel kohtadel.) Tehakse teed ja tarvitatakse sisehaiguste vastu. Pannakse ka verivorstide sisse.
Vilbaste, TN 2, 333 (14) < Ambla khk., Ambla v. (1931)
Vorstirohud - punad, teeks võib tarvitada, pannakse vorsti sisse.
Vilbaste, TN 7, 728 (5) < Harju-Jaani khk. (1929)
[kõhurikked] angervaksa ehk vormikuseteed, vorstirohtu ja tomingakoore vett, mida teena sisse võeti.
Vilbaste, TN 5, 342 (61) < Tartu l. (1935)
Arstirohud.
Vorstirohi.
ERA II 167, 176 (13) < Ambla khk., Ambla v., Jootma < Järva-Madise khk. (1937)
Vorstirohud, punad - teeks võib tarvitada, pannakse vorsti sisse.
Vilbaste, TN 7, 478f1 < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Vorstirohte pandi vorsti sisse maitseaineks.
Vilbaste, TN 11, 240 < Võnnu khk., Ahja v. (1963)
Vorstirohi - lilla õitega. Teda tarvitatakse tanguvorsti valmistamisel vürtsiks. See kasvab vana asunikute asemel, audunud maal.
Vilbaste, TN 3, 719 (88) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Vorsti rohi. (vortsi valmistamise juures).
Vilbaste, TN 7, 911 (b, 34) < Karksi khk., Karksi v. (1932)
Vorstirohi vorstidesse maitse aineks.
Vilbaste, TN 2, 701/3 < Räpina khk., Räpina Gümnaasium (1930)
Maitseaineteks tarvitame meie kaunis palju taimi, neist oleks: petersellid, sibulad, tillid, piprad, loorberi lehed, mädarõigas, vorstirohud, sõstralehed kurgi soolamisel, kurslaugad ja supi keetmisel supijuuri jne.
Rabarberist lehe vartest valmistatakse kiselit.
Nõgestest ja ohtkjate lehtedest keedetakse maitsvat suppi.
RKM II 254, 386 (5) < Rakvere khk., Kohala k., Väljaotsa t. (1969)
Vorstiroht, korjatakse heinaajal, kui ta õitseb, eks teda või vaikselt [peale vorsti] ka mujale murendada, supile või.
RKM II 355, 563/4 (50) < Põltsamaa (s. Luukas), 79 a. (1981)
Vorstirohtu tarvitati verivorstide valmistamisel. Kodus aia ääres kasvas vorstirohi metsikult. Kogu taim sai maast üles murtud ja kuivama pandud. Kuivad lehed peenestati valmis keedetud vorstipudru sisse maitseks. Hea perenaine ilma vorstirohuta verivorsti tegema ei hakanudki.
KKI 69, 387/9 (50e1) < Lüganuse khk., Sirtsi k. (s. Normak), s. 1909 (1978)
[Taimedega arstimine.] Vorstirohu tõin ka emale aeda. Selle ka tänavu aasta külm rikkus. Kui siga tapeti ja verivorsti tehti, siis purule hõõrutud õied ja lehed pandi tangupudru sisse.
RKM II 356, 549 (60) < Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Umbusi k., Kooli t. (s. Jürgens), 79 a. (1981)
Suvel korjati ja kuivatati vorstirohtu. Peenestatud lehepuru pandi verivorsti pudru hulka, maitsestas segu.